Mis on kohustusliku reservi nõue?
11. august 2016 (ajakohastatud 8. novembril 2023)
Euroala pangad peavad hoidma eurosüsteemis oma riigi keskpanga arvelduskontodel teatud hulka rahalisi vahendeid. Neid nimetatakse kohustuslikuks reserviks. Pankade kohustusliku reservi nõuded kehtestatakse tavaliselt kuueks kuni seitsmeks nädalaks ehk nn hoidmisperioodiks. Kohustusliku reservi suurus arvutatakse enne iga hoidmisperioodi algust. See peab vastama 1%-le panga bilansis olevatest konkreetsetest kohustustest – peamiselt klientide hoiustest ja kuni kaheaastase tähtajaga võlaväärtpaberitest.
Pangad peavad tagama, et nende arvelduskontodel reservina hoitavate vahendite keskmine tase vastab hoidmisperioodi vältel nende kohustusliku reservi nõudele. Seega ei pea nad hoidma kogu hoidmisperioodi jooksul täpset kohustusliku reservi summat. See võimaldab pankadel reageerida lühiajalistele muutustele rahaturgudel ning vahendeid reservi lisada või sealt välja võtta. See omakorda aitab stabiliseerida rahaturu intressimäärasid. Euroala pankade kohustuslike reservide kogusumma avaldatakse iga päev EKP veebilehel likviidsusanalüüsi rubriigis.
Hoidmisperioodi lõpus maksavad euroala riikide keskpangad intressi nendelt kohustuslikelt reservidelt, mida pangad keskpangas hoiavad. Kuni 2022. aasta oktoobrini oli reservidelt tasutav intressimäär võrdne põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga. Seejärel intressimäära alandati vastavalt hoiustamise püsivõimaluse intressimäärale. Alates 2023. aasta juulist on see 0%. Kehtivate eeskirjade kohaselt on pankade kõigilt kohustusliku reservi nõuet ületavatelt arvelduskontode vahenditelt makstav intress 0%, kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on üle 0%. Kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on alla 0%, tasustatakse pankade arvelduskontode vahendeid vastavalt sellele.
Kui pangad oma kohustusliku reservi nõudeid ei täida, võib EKP ELi õiguse kohaselt kehtestada puudujäägiga proportsionaalse sanktsiooni. Sellel, miks pangad ei pruugi oma kohustusliku reservi nõuet täita, on palju põhjuseid. Sageli on need seotud pigem tehniliste või tegevusvigadega, mitte vahendite puudujäägiga keskpangas hoitaval panga arvelduskontol. Pangad võivad hoida vahendeid ka muudel kontodel peale arvelduskonto, kasutades näiteks hoiustamise püsivõimalust. Seega ei tähenda kohustusliku reservi nõude rikkumine tingimata seda, et pangal ei ole piisavalt vahendeid.