32000O0007

Euroopa Keskpanga suunis,

31. august 2000,

eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2000/7)

(2000/776/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (edaspidi "asutamisleping") ning eriti selle artikli 105 lõike 2 esimest taanet ja Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga (EKP) põhikirja (edaspidi "põhikiri") artikleid 12.1 ja 14.3 koos artikli 3.1 esimese taandega, artikliga 18.2 ja artikli 20 esimese lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtse rahapoliitika saavutamine toob kaasa vajaduse määratleda vastavalt asutamislepingule ühisrahana euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpankade (vastavalt riikide keskpangad ja osalevad liikmesriigid) ja Euroopa Keskpanga (eurosüsteem) poolt selle poliitika rakendamisel kasutatavad instrumendid sellisel viisil, mis oleks ühtne kõigi osalevate liikmesriikide jaoks.

(2) EKP omab volitusi kehtestada ühtse rahapoliitika rakendamiseks vajalikud suunised ja riikide keskpankadel on kohustus tegutseda nende suuniste kohaselt.

(3) Põhikirja artiklite 12.1 ja 14.3 kohaselt on EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamise põhimõtted, instrumendid, menetlused ja kriteeriumid

Ühtset rahapoliitikat rakendatakse kooskõlas käesoleva suunise I ja II lisas täpsustatud põhimõtete, instrumentide, menetluste ja kriteeriumidega. Riikide keskpangad võtavad asjakohased meetmed rahapoliitika toimingute elluviimiseks kooskõlas käesoleva suunise I ja II lisas täpsustatud põhimõtete, instrumentide, menetluste ja kriteeriumidega.

Artikkel 2

Kontrollimine

Liikmesriikide keskpangad edastavad andmed käesolevate suuniste täitmiseks kavandatavate tekstide ja vahendite kohta EKPle hiljemalt 15. oktoobriks 2000.

Artikkel 3

Lõppsätted

1. Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

2. Käesolev suunis jõustub 1. jaanuaril 2001.

3. Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 31. august 2000

EKP nõukogu nimel

president

Willem F. Duisenberg

--------------------------------------------------

I LISA

ÜHTNE RAHAPOLIITIKA KOLMANDAS ETAPIS

Eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste üldine dokumentatsioon

November 2000

Vt Euroopa Keskpanga suunis EKP/2002/2, 7. märts 2000, millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta (EÜT L 185, 15.7.2002, lk 3-60).

--------------------------------------------------

II LISA

TÄIENDAVAD MINIMAALSED ÜLDNÕUDED

I. Täiendavad minimaalsed üldnõuded, mida kohaldatakse kõigile rahapoliitiliste toimingute tüüpidele

1. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et panga standardtingimused oleksid rakendatavad rahapoliitilistes toimingutes.

2. Lisaks peavad riikide keskpankade poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et riikide keskpangad on suutelised rakendama kõiki rahapoliitika raamistiku muudatusi ülemäärase viivituseta. Tuleks sätestada, millises vormis vastaspooltele sellistest muudatustest ja nende jõustumise ajast teada antakse.

3. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et kõik rahapoliitiliste toimingutega seotud maksed (v.a valuutamaksed vääringute vahetuslepingute korral) peavad toimuma eurodes.

4. Kui on vajalik viia kõik tehingud ühe lepingu alla ja/või teha raamleping selleks, et võimaldada tõhusat lõpetusmüüki ja tasaarveldust lõpetamisel, siis tuleb selline tingimus lisada.

5. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et riigi keskpanga ja vastaspoolte vahelistes suhetes on kasutusel asjakohased ja üheselt mõistetavad reeglid (sh tehingutingimuste kinnitamisel) vormistuse, andmekandjate ja -vahendite ning teabevahetuse üksikasjade suhtes.

6. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad ette nägema õiguslikud tagajärjed vähemalt lepinguliste kohustuste rikkumiste korral, mis oluliselt ei erine järgmistest:

a) pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus algatada vastaspoole suhtes likvideerimismenetlus või määrata vastaspoolele likvideerija vm sarnastes ülesannetes isik või rakendada muud analoogilist menetlust; või

b) pädeva kohtu- või muu asutuse poolt on tehtud otsus rakendada vastaspoole suhtes reorganiseerimis- või muud analoogilist menetlust, mille eesmärgiks on kindlustada või taastada vastaspoole finantsseisundit ning vältida punktis a viidatud otsuse tegemist; või

c) vastaspoole kirjalik avaldus võimetuse kohta maksta oma kõiki või teatavaid võlgu või täita rahapoliitilistest toimingutest tulenevaid kohustusi, või vastaspoole vabatahtlik üldine leping või kokkulepe oma võlausaldajatega, või vastaspoole tegelik või arvatav maksejõuetus või arvatav võimetus tasuda oma võlgu; või

d) menetlustoimingud, mis eelnevad punkti a või b kohase otsuse vastuvõtmisele; või

e) mis tahes avaldus või muu lepingueelne deklaratsioon, mille vastaspool on teinud või mida võib kohaldatavate seadusnormide kohaselt pidada vastaspoole tehtuks, on ebakorrektne või ei vasta tõele; või

f) on peatatud või tühistatud vastaspoole volitused tegutseda kas direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (kehtiva redaktsiooni) kohaselt või direktiivi 93/22/EMÜ (väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste) (kehtiva redaktsiooni) kohaselt ja vastavalt asjaomases eurosüsteemi osalisriigis kohaldatavale tõlgendusele; või

g) on ajutiselt või alaliselt peatatud vastaspoole osalemine mis tahes maksesüsteemis või muus süsteemis, mille vahendusel sooritatakse rahapoliitiliste toimingute makseid, või (v.a välisvääringute vahetustehingud) on ajutiselt või alaliselt peatatud tema osalemine mis tahes väärtpaberiarveldussüsteemis, mida kasutatakse eurosüsteemi rahapoliitiliste toimingute arveldamiseks; või

h) vastaspoole suhtes on võetud direktiivi 2000/12/EÜ (krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta) (kehtiv redaktsioon) artiklis 22 sätestatud meetmed; või

i) (pöördtehingute korral) vastaspool ei vasta riskijuhtimismeetmeid käsitlevatele sätetele; või

j) (repotehingute korral) vastaspool ei suuda tasuda ostuhinda või tagasiostu hinda või ei suuda üle kanda ostetud või tagasiostetud varasid või (tagatud laenude korral) vastaspool ei suuda üle kanda varasid või tasuda laenu selleks ettenähtud kuupäevadel; või

k) (vääringute vahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste korral) vastaspool ei suuda tasuda summat eurodes või (vääringute vahetustehingute korral) ei suuda tasuda summasid välisvaluutas selleks ettenähtud kuupäevadel; või

l) mõne eurosüsteemi liikme välisreservide või oma rahaliste vahendite juhtimise eesmärgil sõlmitud lepingu rikkumine (mis oluliselt ei erine käesolevas punktis määratletust) vastaspoole poolt; või

m) vastaspool ei suuda anda asjakohast teavet, mis põhjustab asjassepuutuvale riigi keskpangale raskeid tagajärgi; või

n) vastaspool ei suuda täita oma mis tahes muid kohustusi pöördtehingu- ja vääringute vahetuslepingute raames ega heasta (kuigi see on võimalik) niisugust kohustuste täitmatajätmist maksimaalselt 30 päeva jooksul tagatud tehingute korral ja maksimaalselt 10 päeva jooksul vääringute vahetustehingute korral pärast riigi keskpanga poolset vastavat hoiatust; või

o) ilmneb rahapoliitiliste toimingute teostamise eesmärgil mõne teise eurosüsteemi liikmega sõlmitud mis tahes lepingust tulenevate vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmine kui kõnealune teine eurosüsteemi liige on rahapoliitiliste toimingute teostamisega seoses kasutanud oma õigust lõpetada kõik lepingu raames teostatavad tehingud lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tõttu.

Juhul a) järgnevad õiguslikud tagajärjed automaatselt; juhtudel b ja c võivad õiguslikud tagajärjed järgneda automaatselt; juhtudel d-o ei järgne õiguslikud tagajärjed automaatselt, vaid on kaalutletud (st toimuvad alles pärast hoiatuse kättetoimetamist lepingu rikkumise kohta). Selline hoiatus võib anda ajapikenduse maksimaalselt kuni kolm pangapäeva kõnealuse sündmuse heastamiseks. Juhtudel kui õiguslikud tagajärjed on kaalutletud, peavad kaalutlusõiguse kasutamist käsitlevad sätted tagama sellise õiguse kasutamise tõhususe.

7. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad aktid peavad tagama, et lepingu rikkumise korral on riigi keskpangal õigus võtta tarvitusele järgmised abinõud: peatada vastaspoole osalemine avaturutehingutes, lõpetada kõik kehtivad lepingud ja pooleliolevad tehingud või nõuda selliste nõuete täitmist kiirendatud korras, mille tähtaeg ei ole veel saabunud või mis on tingimuslikud. Täiendavalt võib riigi keskpank olla volitatud kasutama järgmisi abinõusid: kasutama riigi keskpangas asuvaid vastaspoole hoiuseid vastaspoole vastu suunatud nõuete tasaarveldamiseks; katkestama kohustuste täitmise vastaspoole suhtes, kuni tema vastu suunatud nõue on rahuldatud; nõudma viiviseid või nõudma kahjutasu mis tahes kahjude eest, mis tekkisid vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tulemusena. Lisaks peavad riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad tagama, et lepingu rikkumise korral on vastaval riigi keskpangal seaduslik õigus kõigi tagatisvarade realiseerimiseks antud laenu ulatuses ilma liigse viivituseta, kui vastaspool ei likvideeri õigeaegselt oma negatiivset saldot.

8. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et riigi keskpank saaks vastaspooltelt eurosüsteemi rahapoliitika toimingutega seoses kogu vajaliku teabe.

9. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et kõik hoiatused ja muud teatised oleksid kirjalikus ja/või elektroonilises vormis. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad täpselt sätestama, kuidas hoiatusi ja muid teatisi tuleb koostada ning millal need jõustuvad. Jõustumistähtaeg ei tohi kunagi olla nii pikk, et see kahjustaks meetme kui terviku majanduslikku mõju. Eelkõige kinnitused tuleb edastada ja kontrollida viivitamatult.

10. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et vastaspool ei saaks oma õigusi ja kohustusi loovutada, koormata ega teha nendega muid tehinguid ilma riigi keskpanga eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad tagama, et tehingu raames tekivad õigused ja kohustused ainult riigi keskpangal ja konkreetsel vastaspoolel (kuid võimaldades riikide keskpankade (ja/või EKP) vahelisi suhteid, mis tulenevad kõlblike varade piiriülesest kasutamisest ning mis on vajalikud tehingute teostamiseks vastaspooltega, kes tegutsevad keskasutuse kaudu).

12. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et kõnealuste aktide ja kõigi selliste aktide kohaselt tehtavate tehingute jaoks (v.a kui kõlblike varade piiriülene kasutamine nõuab teisiti) on ülimuslikud keskpanga asukohajärgse liikmesriigi õigusaktid ning vaidluste lahendamise kohaks on kõnealuse liikmesriigi ametlikud kohtud, ilma et see piiraks Euroopa Kohtu pädevust.

13. Hoiuseid käsitlevad sätted peavad kindlaks määrama, et tähtajaliste hoiustega arveldamine (nii hoiulevõtmine kui ka väljamaksmine), toimub päevadel, mis on täpsustatud EKP teadaandes hoiuste kohta.

II. Täiendavad minimaalsed üldnõuded pöördtehingutele

Kõigile pöördtehingutele esitatavad nõuded

14. Tehingu tagasiostukuupäev tuleb fikseerida iga tehingu sõlmimisel.

15. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad määratlema pangapäevana makse sooritamise kohustuse korral päeva, mil kõik süsteemi TARGET sellise makse teostamiseks vajalikud komponendid toimivad, ning varade ülekandmise kohustuse korral päeva, mil väärtpaberite arveldussüsteemid, mille vahendusel ülekanne sooritatakse, on avatud selles paigas, kus vastavate väärtpaberite ülekanne tuleb teha.

16. Kord, mis sätestab mitte-euro vääringus summade vahetamise eurodeks, peab täpsustama, et kasutatavaks kursiks on EKP euro päevane baaskurss või kui vastav kurss pole kättesaadav, vahetuse hetkekurss, mis on määratud EKP poolt viimasel pangapäeval enne päeva, mil vahetus tuleb sooritada, müües selle kursiga eurot ja ostes teist valuutat.

Nõuded, mis kehtivad ainult repotehingutele

17. Kõlblike varade müük peab toimuma eurode eest sularahas koos samaaegse lepinguga müüa samaväärsed varad kindlaksmääratud ajal eurode eest sularahas tagasi.

18. Kohustusega müüa tagasi samaväärseid varasid määratletakse, et samaväärsus tähendab olukorda, kus varade emitent on sama, varad moodustavad osa samast emissioonist (sõltumata emiteerimise kuupäevast) ja on sama tüüpi, sama nimiväärtusega, samas koguses ja sama liiki kui varad, millega neid võrreldakse. Kui varad, millega võrreldakse, on konverteeritud või on nende nimiväärtust muudetud või on need välja ostetud, tuleb muuta samaväärsuse määratlust, et see konverteerimise korral tähendaks varasid, millesse need on konverteeritud; väljaostu korral sissemakstud varadega samaväärseid varasid, tingimusel et müüja maksis ostjale väljaostusummaga võrdse summa; ja nimiväärtuse muutmise korral nende varadega samaväärseid varasid, millesse esialgsed varad on ümbervääringustatud, vajadusel koos rahasummaga, mis katab vahe varade väärtuste vahel enne ja pärast nimiväärtuse muutmist.

19. Lepingu rikkumise juhud, mis annavad riigi keskpangale volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks, ei tohi oluliselt erineda punktis 6 sätestatutest.

20. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui allpool sätestatud meetmetel.

a) Lepinguliste kohustuste täitmatajätmise hetkest loetakse kõigi tehingute tagasiostukuupäev viivitamatult saabunuks ja, arvestades järgmisi sätteid, tuleb vastavad tagatisvarad viivitamatult loovutada (ja nii, et poolte vastavate kohustuste täitmine seoses varade üleandmise ja tagasiostuhinna maksmisega kõigi tagasi ostetavate varade eest toimuks vastavalt allpool esitatud punktile b) või alternatiivina tagasiostutehing katkestatakse.

b) i) Lepingu rikkumisega seoses määratava tagasiostetavate varade turuväärtuse ja vastavate tagastatavate tagatisvarade ja mõlema poole tasutava tagasiostuhinna määrab kõigile tehingutele riigi keskpank tagasiostu kuupäevaga; ja

ii) niiviisi määratud hindade alusel arvutab riigi keskpank välja (tagasiostu kuupäevaga), milline on kummagi poole kohustus teise poole ees; seejärel tehakse kohustuste tasaarveldus ning netosaldo peab tasuma see pool, kelle nõue on väiksem, ning selline netosaldo tuleb maksta järgmisel sellisel päeval, mil kõik sellise makse teostamiseks vajalikud TARGETi komponendid toimivad. Sellise arvestuse jaoks tuleb kõik summad, mis ei ole eurodes, konverteerida eurodeks asjakohasel kuupäeval kursiga, mis on arvutatud vastavalt punktile 16.

c) "Lepingu rikkumisega seoses määratav turuväärtus" kõigi varade korral mis tahes kuupäeval:

i) selliste varade turuväärtus lepingu rikkumise korral teostatava hindamise ajal, mis arvutatakse kõige tüüpilisema hinna alusel pangapäeval, mis eelneb hindamise kuupäevale; või

ii) kui mõne konkreetse vara jaoks ei ole võimalik hindamispäevale eelneval pangapäeval tüüpilist hinda määrata, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui kauplemishind ei ole saadaval, määrab hinna riigi keskpank, võttes arvesse vara viimast hinda võrdlusturul; või

iii) juhul, kui varal ei ole turuhinda, kasutatakse mis tahes muud põhjendatud hindamismeetodit; või

iv) juhul kui riigi keskpank on enne lepingu rikkumise korral teostatavat hindamist müünud kõnesolevaid või nendega samaväärseid varasid turuhinnaga, võetakse aluseks müügi netolaekumised pärast kõigi põhjendatud, müügiga seotud kulude, lõivude jm kulutuste mahaarvamist, kusjuures sellise arvestuse teeb ja summad määrab riigi keskpank.

21. Kui riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad sisaldavad tagatise asendamist käsitlevaid sätteid, tuleb ette näha ka kord, mis tagab nõutavate riskijuhtimismeetmete jätkuva täitmise.

22. Kui riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad sisaldavad sätteid tagatiste sissemakse (või tagastamise) kohta sularahas, tuleb ette näha kord, et edaspidise kohustuse korral tagatisi tagastada (või lisada) tuleb seda esmajärjekorras teha sama sularahasumma (koos lisanduva intressiga) tagasikande teel.

Nõuded, mis kehtivad ainult tagatud laenude korral

23. Tagatud laenu lepingu raames saadud varad (näiteks pant) peavad olema seaduslikult realiseeritavad, ilma et nende varade suhtes oleks eelisnõudeid. Kolmandatel isikutel (k.a maksejõuetuse korral likvideerijal) ei tohi olla võimalik sekkuda ja nõuda panditud varasid (kui pole tegemist pettusega) või nendega seonduvaid õigusi endale.

24. Riigi keskpangal peab olema õigus likviidsust pakkuva toiminguga seoses panditud varade realiseerimiseks eelnevalt kindlaks määratud asjaoludel, mis ei erine oluliselt punktis 6 sätestatutest ega asjaoludest, mille korral riigi keskpank võib lugeda vastaspoole tagasiostulepingut rikkunuks.

25. Tagatud laenude andmise kord peab võimaldama päevasisese tehinguna sõlmitud tehingute pikendamist üleöötehinguteks.

III. Täiendavad minimaalsed üldnõuded vääringute vahetustehingutele

26. Iga tehing peab sisaldama üheaegset euro ostu/müüki hetke- ja tähtpäevakursiga ühe ja sama välisvaluuta eest.

27. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sisaldama sätet, mis maksete ülekandmise aja ja tehnilise teostamise kohta. Tähtpäevakursiga ostu/müügi kuupäev tuleb fikseerida iga tehingu sõlmimisel.

28. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad määratlema mõisted välisvaluuta, hetkekurss, tähtpäevakurss, ülekande kuupäev ja tagasikande kuupäev järgmiselt:

a) välisvaluuta — kõik seaduslikud valuutad, välja arvatud euro;

b) hetkekurss — kurss konkreetse tehingu korral (mis on arvutatud vastavalt punktile 16), mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma ülekande kuupäeval vajaliku eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses;

c) tähtpäevakurss — vastavalt punktile 16 arvutatav kurss, mida rakendatakse eurosumma konverteerimisel selliseks summaks välisvaluutas, mille tehingu üks pool on kohustatud teisele poolele üle kandma tagasikande kuupäeval eurosumma makse vastu ja mis määratakse kindlaks kinnituses. Vastav mõiste määratletakse riigi keskpanga poolt kehtestatavates asjakohastes lepingulistes või regulatiivsetes aktides;

d) tagasikantav summa välisvaluutas — selline summa välisvaluutas, mida on vaja eurosumma ostmiseks tagasikande kuupäeval;

e) ülekande kuupäev — kuupäev mis tahes tehingu korral (ja vajadusel kellaaeg sellel kuupäeval), mil peab toimuma eurosumma ülekanne ühelt poolelt teisele. Kahtluste vältimiseks on selleks kuupäev (ja vajadusel kellaaeg sellel kuupäeval), mis on poolte vahel kokku lepitud kui eurosumma ülekande arveldamise kuupäev;

f) tagasikande kuupäev — kuupäev mis tahes tehingu korral (ja vajadusel kellaaeg sellel kuupäeval), mil üks pool kannab eurosumma teisele poolele tagasi.

29. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sätestama, et teatavad sündmused (vt punkt 30) peavad viima kõigi täitmata tehingute sulgemiseni ja peavad määrama viisi, kuidas selline sulgemine (sealhulgas tasaarveldus lõpetamisel) toimub.

30. Lepingu rikkumise juhud, mis annavad riigi keskpangale volitused kõigi täitmata tehingute katkestamiseks, ei tohi oluliselt erineda punktis 6 sätestatutest.

31. Riigi keskpanga poolt kohaldatavad asjakohased lepingud või eeskirjad peavad sisaldama tasaarveldust käsitlevaid sätteid, mille eesmärgiks on samasuguse majandusliku mõju saavutamine kui allpool sätestatud meetmetel.

a) Kui on toimunud lepingu rikkumine, siis tuleb kõik tehingud lugeda katkestatuks ning riigi keskpank määrab eurosumma ja tagasikantava välisvaluutasumma asendusväärtuse nii, et säiliks esialgselt nõutud maksete majanduslik ekvivalent; ja

b) niiviisi määratud hindade alusel arvutab riigi keskpank välja (tagasikande kuupäevaga), milline on kummagi poole kohustus teise poole ees; poole võlad konverteeritakse eurodesse vastavalt punktile 16; seejärel tehakse kohustuste tasaarveldus ning netosaldo peab tasuma see pool, kelle nõue on väiksem ning selline netosaldo tuleb maksta järgmisel sellisel päeval, mil kõik sellise makse teostamiseks vajalikud TARGETi komponendid toimivad.

--------------------------------------------------