EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele
See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Dokument 52004HB0016
Recommendation of the European Central Bank of 16 July 2004 on the statistical reporting requirements of the European Central Bank in the field of balance of payments and international investment position statistics, and the international reserves template (ECB/2004/16)
Euroopa keskpanga soovitus, — 16. juuli 2004, — Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (EKP/2004/16)
Euroopa keskpanga soovitus, — 16. juuli 2004, — Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas (EKP/2004/16)
ELT C 292, 30.11.2004, lk 21—62
(ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
|
30.11.2004 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 292/21 |
EUROOPA KESKPANGA SOOVITUS,
16. juuli 2004,
Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas
(EKP/2004/16)
(2004/C 292/05)
EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 5.1 ja artikli 34.1 kolmandat taanet,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmiseks igakülgset ja usaldusväärset maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat, aga ka rahvusvaheliste reservide skeemi, kus on välja toodud põhikirjed, mis mõjutavad euroala monetaartingimusi ja valuutaturgusid. Euroopa Keskpanga (EKP) statistilised nõuded selles valdkonnas on sätestatud suunises EKP/2004/15 maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ja rahvusvaheliste reservide skeemi kohta. (1) |
|
(2) |
Põhikirja artikli 5.1 esimeses lauses nõutakse, et EKP peab riikide keskpankade (RKPde) abiga koguma kas muudelt pädevatelt ametiasutustelt, mis ei ole RKPd, või vahetult majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja EKPSi ülesannete täitmiseks. Artikli 5.1 teine lause näeb ette, et sel eesmärgil peab ta tegema koostööd ühenduse institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. |
|
(3) |
Teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas, võivad koguda ja/või koostada muud pädevad ametiasutused peale RKPde. Seepärast nõuavad mõned nende nõuete täitmiseks vajalikud ülesanded koostööd EKP või RKPde ja vastavate pädevate ametiasutuste vahel kooskõlas põhikirja artikliga 5.1. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (2) artikkel 4 nõuab, et liikmesriigid korraldaksid oma statistiliste andmete kogumist ning teeksid igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine. |
|
(4) |
Juhul kui andmeesitajad esitavad kooskõlas siseriiklike normide ja tunnustatud tavadega aruandeid pädevatele ametiasutustele, mis ei ole RKPd, peavad vastavad ametiasutused ja vastavad RKPd tegema omavahel koostööd, et tagada vastavus EKP statistilistele nõuetele. Maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas vajaliku teabe kogumist ja kokkuvõttu teostab Iirimaal Central Statistics Office (CSO) ja Itaalias Ufficio Italiano dei Cambi (UIC). Nimetatud statistiliste nõuete täitmiseks peaksid Iirimaa keskpank ja CSO ning Banca d'Italia (edaspidi Itaalia keskpank) ja UIC koostööd tegema. Vastav koostöö peaks hõlmama andmete edastamiseks püsistruktuuri loomise, kui sama tulemus pole juba saavutatud siseriiklike õigusaktidega. UIC on Itaalia keskpanga allasutus tulenevalt Itaalia 26. augusti 1998. aasta õigusaktist nr 319/9. (3) |
|
(5) |
Kuna suunise EKP/2004/15 artikli 4 lõike 3 kohaselt konfidentsiaalsetena märgitud statistiliste andmete allikaks on pädevad ametiasutused, mis ei ole RKPd, kasutab EKP vastavat teavet ainuüksi EKPSiga seotud statistiliste ülesannete täitmiseks, kui andmeesitaja või andmed esitanud muu füüsiline või juriidiline isik, üksus või filiaal, eeldusel et ta on identifitseeritav, ei ole andnud otseselt nõusolekut kõnesoleva teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel. |
|
(6) |
Andmed kuu ja kvartali maksebilansi ja kvartali ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika kohta, kus on välja toodud põhikirjed, mis mõjutavad euroala monetaartingimusi ja valuutaturgusid, tuleb teha Central Bank and Financial Services Authority of Ireland (Iirimaa keskpangale) ja Itaalia keskpangale kättesaadavaks õigeaegselt. Selleks tuleb nõutav statistiline teave edastada vastava RKPga kokkulepitud viisil, või selle puudumisel, kuu maksebilansi andmete osas hiljemalt 30ndal tööpäeval, mis järgneb kuule, mida andmed puudutavad, kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas kolme kuu jooksul pärast kvartali lõppu, mida andmed puudutavad, ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas üheksa kuu jooksul pärast kuupäeva, mida andmed puudutavad. |
|
(7) |
Centralised Securities Database (CSDB), mida hakatakse tulevikus kasutama paljudel erinevatel statistilistel (kokkuvõtt ja koostamine) ja mittestatistilistel (majanduslik analüüs, finantsstabiilsuse või tegevusanalüüs) eesmärkidel, tehakse RKPdele kättesaadavaks. Muudele pädevatele ametiasutustele, mis ei ole RKPd, tehakse kättesaadavaks andmete sisu, arvestades kõiki õiguslikke piiranguid. See on neile eelkõige abiks nõutavate andmete esitamisel euroala tehingute ja positsioonide statistika koostamiseks portfelliinvesteeringute kohta. Ühendades CSDB teabe väärtpaberite kaupa kogutud teabega, peaks olema võimalik euroala residentide poolt emiteeritud ja teiste euroala riikide residentide poolt hoitavaid väärtpaberite tehinguid portfelliinvesteeringute positsioone täpselt kokku võtta. Lõpptulemusena võimaldab see andmeid euroala portfelliinvesteeringute kohustuste kohta sektorite kaupa kokku võtta. |
|
(8) |
On vaja kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva soovituse lisadesse tingimusel, et need muudatused ei muuda raampõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. Selle korra järgimisel võetakse arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti. RKPd ja muud pädevad ametiasutused võivad statistikakomitee ja selle vastava töörühma kaudu teha ettepanekuid käesoleva soovituse lisade tehniliste muudatuste kohta. |
|
(9) |
Alates 2. mai 2003. aasta soovituse EKP/2003/8 vastuvõtmisest Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi statistika, rahvusvaheliste reservide skeemi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas (4) on jõutud mitmete uute nõuete, andmete kogumise ja kokkuvõtu metoodikani euroalal. Seetõttu on vaja asendada soovitus EKP/2003/8 käesoleva suunisega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
— |
“osalev liikmesriik” — liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga, |
|
— |
“resident” — tähendus kattub määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1 määratletuga, |
|
— |
“euroala” — osalevate liikmesriikide majandusterritoorium ja EKP. Territooriumid, mis on euroala liikmesriikide või nendega seotud riikide osa, on osutatud III lisa tabelis 10, |
|
— |
“eurosüsteem” — osalevate liikmesriikide keskpangad ja EKP, |
|
— |
“maksebilansitehing” — tehing, millega luuakse või kustutatakse täielikult või osaliselt nõudeid või võlgu või millega toimub eseme suhtes õiguse üleandmine euroala residentide ja mitte-euroala residentide vahel, |
|
— |
“välispositsioonid” — finantsnõuded mitte-euroala residentide vastu ja finantskohustused mitte-euroala residentidele. Välispositsioonid hõlmavad ka i) maad, muud materiaalset mittetoodetud vara ja muud kinnisvara, mis asub füüsiliselt väljaspool euroala ja kuulub euroala residentidele ja/või asub euroala piires ja kuulub mitte-euroala residentidele; ning ii) rahalist kulda ja laenueriõigusi (SDR), mis kuuluvad euroala residentidele. Euroala hõlmava maksebilansi statistika portfelliinvesteeringute konto ja portfelliinvesteeringute tulukonto ning rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika portfelliinvesteeringute konto koostamiseks vajalikul määral hõlmavad mõisted “välispositsioonid” ja “maksebilansitehingud” siiski ka positsioone ja tehinguid, mis on seotud euroala residentide varade ja/või kohustustega muude euroala liikmesriikide residentide suhtes, |
|
— |
“reservvarad” — eurosüsteemile kuuluvad väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis ei ole vääringustatud euros, pluss kuld, reservi positsioonid IMFis ja SDR positsioonid, |
|
— |
“muud välisvaluutavarad” — i) eurosüsteemile kuuluvad nõuded euroala residentide vastu, mis ei ole vääringustatud euros; ja ii) eurosüsteemile kuuluvad nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis ei ole vääringustatud euros ja mis ei vasta reservvarade likviidsuse, turukõlblikkuse ja krediidivõime kriteeriumidele, |
|
— |
“reservidega seotud kohustused” — eurosüsteemi teadaolevad ja tingimuslikud lühiajalised netorahavood, mis on sarnased eurosüsteemi reservvarade ja muude välisvaluutavaradega, |
|
— |
“maksebilanss” — statistiline aruanne, mis kajastab asjakohase jaotusega maksebilansitehinguid aruandeperioodi jooksul, |
|
— |
“rahvusvaheliste reservide skeem” — statistiline aruanne, mis kajastab asjakohase jaotusega eurosüsteemi reservvarade, muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste positsiooni kindlaksmääratud kuupäeval, |
|
— |
“rahvusvaheline investeerimispositsioon” — bilanss, mis kajastab asjakohase jaotusega välisfinantsvarade ja -kohustuste positsiooni kindlaksmääratud kuupäeval, |
|
— |
“andmete kogumine väärtpaberite kaupa” — üksikute väärtpaberite kaupa andmete kogumine. |
Artikkel 2
Statistilise teabe esitamine RKPdele
1. Maksebilansitehingute ja välispositsioonide kohta statistilise teabe kogumise usaldamisel käesoleva soovituse adressaatidele, peavad nad tagama, et see tehakse vastavale RKPle õigeaegselt kättesaadavaks. Kui vastava RKPga ei ole teisiti kokku lepitud, tuleb selleks nõutav statistiline teave edastada kuu maksebilansi andmete osas hiljemalt 30ndal tööpäeval, mis järgneb kuule, mida andmed puudutavad, kvartali maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas kolme kuu jooksul pärast kvartali lõppu, mida andmed puudutavad, ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas üheksa kuu jooksul pärast kuupäeva, mida andmed puudutavad.
2. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas EKP statistika standardite ja nõuetega maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika osas, nagu on sätestatud käesoleva soovituse I, II, III, IV, V ja VII lisas. Ilma et see piiraks käesoleva soovituse VI lisas sätestatud EKP järelevalve ülesandeid, kontrollivad soovituse adressaadid vastavale RKPle kättesaadavaks tehtava statistilise teabe kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Artikkel 3
Kestev koostöö
Käesoleva soovituse adressaadid kehtestavad kirjalikult koostöös vastavate RKPdega sobivad koostöö viisid, et tagada andmete edastamiseks püsistruktuur, mis vastab EKP statistika standardile ja nõuetele, kui sama tulemus pole juba saavutatud siseriiklike õigusaktidega.
Artikkel 4
Lihtsustatud menetlus muudatuste tegemiseks
Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha tehnilisi muudatusi käesoleva soovituse lisadesse, kui need muudatused ei muuda raampõhimõtteid ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust.
Artikkel 5
Lõppsätted
1. Soovitus EKP/2003/8 asendatakse käesoleva soovitusega.
2. Käesolev soovitus on adresseeritud CSOle Iirimaal ja UICle Itaalias.
Frankfurt Maini ääres, 16. juuli 2004
EKP president
Jean-Claude TRICHET
(2) EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.
(3) Gazzetta Ufficiale della Repubblica italiana, nr 206, 4.9.1998.
(4) ELT C 126, 28.5.2003, lk 7.
I LISA
EUROOPA KESKPANGA STATISTILISE ARUANDLUSE NÕUDED
1. Riikide keskpankade (RKPd) statistilised kohustused
|
1.1. |
RKPd teevad Euroopa Keskpangale (EKP) kättesaadavaks andmed välistehingute, reservvarade positsiooni, muude välisvaluutavarade positsiooni, reservidega seotud kohustuste positsiooni ja välispositsioonide kohta, mis on vajalikud euroala koondmaksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi koostamiseks. Andmed avalikustatakse kooskõlas III lisa tabelis 13 osutatud tähtaegadele. |
|
1.2. |
Andmetele lisatakse olulisemaid üksikjuhte ja läbivaatamise põhjusi käsitlev hõlpsasti kättesaadav teave, kui selliste tähtsamate üksikjuhtude ja läbivaatamiste tõttu andmetesse tehtud parandused on olulised või kui seda nõuab EKP. |
|
1.3. |
Nõutavad andmed tehakse EKPle kättesaadavaks kuu ja kvartali tehingute ning kvartali ja aasta positsioonide osas, nagu on sätestatud II, III ja IV lisas. Need lisad vastavad kehtivatele rahvusvahelistele normidele, eelkõige IMFi maksebilansi käsiraamatu viiendale taastrükile. Eelkõige tehakse kättesaadavaks nõutavad andmed tehingute ja positsioonide kohta portfelliinvesteeringute varade kohta euroala väärtpaberitega seoses, mis liigendatakse euroala residentidest emitentide sektorite lõikes, nagu on sätestatud II lisa punktides 1.1, 1.2 ja 3 ning III lisa tabelites 1, 2, 4 ja 5. |
|
1.4. |
Nõutavad andmed maksebilansi kohta tehakse kättesaadavaks kuude ja kvartalite kaupa. Maksebilansi kvartaalsed andmed peavad III lisa tabelis 9 osutatud osapoolte osas hõlmama geograafilist liigendust. Nõutavad andmed rahvusvaheliste reservide skeemi kohta tehakse kättesaadavaks selle kuu lõpu seisuga, mida andmed puudutavad. Nõutavad andmed rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta tehakse kättesaadavaks kvartalite ja aastate kaupa. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni aastaandmed peavad III lisa tabelis 9 osutatud osapoolte osas hõlmama geograafilist liigendust. |
|
1.5. |
Euro kui investeerimisvääringu rahvusvahelise tähtsuse analüüsimiseks tuleb vääringute kaupa liigendatud andmed teha kättesaadavaks poolaasta kaupa kooskõlas III lisa tabeliga 6. |
|
1.6. |
Portfelliinvesteeringute kogumise süsteem peab alates märtsist 2008 vastama ühele neljast mudelist, mis on osutatud VII lisas toodud tabelis, alustades andmetest 2008. aasta jaanuari tehingute ja 2007. aasta lõpu positsioonide kohta. |
2. Tähtajalisus
|
2.1. |
Euroala kuumaksebilansi jaoks vajalikud andmed tehakse EKP-le kättesaadavaks 30. tööpäeval enne tööpäeva lõppu pärast selle kuu lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.2. |
Kvartaalseks kokkuvõtuks vajalikud andmed euroala maksebilansi kohta tehakse EKP-le kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast selle kvartali lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.3. |
Kokkuvõtuks vajalikud eurosüsteemi rahvusvaheliste reservide skeemi andmed tehakse EKP-le kättesaadavaks kolme nädala jooksul pärast selle kuu lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.4. |
Alates 1. jaanuarist 2005 tehakse kvartaalseks kokkuvõtuks vajalikud andmed rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta EKP-le kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast selle kvartali lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.5. |
Andmete kokkuvõtuks vajalikud andmed euroala aastase rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta tehakse EKP-le kättesaadavaks üheksa kuu jooksul pärast selle aasta lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.6. |
Emissiooni vääringu ja emitendi sektori kaupa liigendatud andmed tehingute ja positsioonide kohta võlakirjade osas tehakse EKP-le kättesaadavaks kuue kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mida andmed puudutavad. |
|
2.7. |
Euroala maksebilanssi ja rahvusvahelist investeerimispositsiooni puudutavad parandused tuleb teha EKP-le kättesaadavaks vastavalt V lisas sätestatud ajakavale. |
|
2.8. |
Nende andmete siseriiklik kogumine korraldatakse nimetatud tähtaegadest kinni pidades. |
3. Edastamise nõuded
Nõutav statistiline teave tuleb teha EKP-le kättesaadavaks vormis, mis vastab V lisas sätestatud nõuetele.
4. Statistilise teabe kvaliteet
|
4.1. |
Ilma et see piiraks VI lisas sätestatud EKP järelevalve ülesandeid, tagavad RKPd EKP-le kättesaadavaks tehtava statistilise teabe kvaliteedi järelevalve ja hindamise koostöös muude pädevate ametiasutustega, mis ei ole RKPd. EKP hindab sarnasel viisil andmeid, mis puudutavad euroala maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat ja rahvusvahelisi reserve. Hindamine peab olema õigeaegne. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande andmete kvaliteedi kohta. |
|
4.2. |
Hinnang portfelliinvesteeringute tehingute ja positsioonide kvaliteedile ning seonduvatele tululiikidele peab põhinema piisaval Centralised Securities Database (CSDB) väärtpaberite teabel. EKP, kes on CSDB haldaja, kontrollib alates juunist 2006, et väärtpaberite teabe kajastamine on piisav, et võimaldada RKPdel või asjakohastel juhtudel muudel ametiasutustel täielikult täita VII lisas osutatud kvaliteedinorme ja teisi käesolevas artiklis määratletud kvaliteedikriteeriume. |
|
4.3. |
Andmete esitamiseks portfelliinvesteeringute varade tehingute ja positsioonide kohta, mis on tehtud euroala väärtpaberites, liigendatuna euroala residentidest emiteerijate sektori lõikes vastavalt II lisa punktidele 1.1, 1.2 ja 3 ning III lisa tabelitele 1, 2, 4 ja 5, võib kasutada prognoose kuni väärtpaberite kaupa portfelliinvesteeringu kogumise süsteem muutub kohustuslikuks. |
|
4.4. |
Andmete esitamiseks portfelliinvesteeringute emissiooni vääringu kohta vastavalt III lisa tabelile 6 võib kasutada prognoose kuni väärtpaberite kaupa portfelliinvesteeringu andmete kogumise süsteem muutub kohustuslikuks. |
|
4.5. |
EKP poolne statistilise teabe kvaliteedi järelevalve võib hõlmata andmetes tehtud paranduste kontrolli, esiteks selleks, et võtta arvesse statistilise teabe viimane hindamine, seeläbi parandades kvaliteeti; teiseks, et tagada võimalikult suurel määral vastavate maksebilansi kirjete vaheline järjepidevus igal erineval aruandeperioodil. |
II LISA
EUROOPA KESKPANGA STATISTILISED NÕUDED
1. Maksebilansi statistika
Euroopa Keskpank (EKP) nõuab maksebilansi statistikat kahe sagedusega: kuiselt ja kvartaalselt vastavate kalendriperioodide kohta. Aastaandmed koostatakse vastava aasta kohta liikmesriigi kvartali aruannetes esitatud andmete summeerimise teel. Maksebilansi statistika peaks olema võimalikult suurel määral kooskõlas muu statistikaga, mis esitatakse rahapoliitika teostamise jaoks.
1.1. Maksebilansi kuustatistika
Eesmärk
Euroala kuise maksebilansi eesmärgiks on tuua välja põhikirjed, mis mõjutavad monetaartingimusi ja valuutaturgusid (vt III lisa tabel 1).
Nõuded
On oluline, et andmed oleksid sobivad kasutamiseks euroala maksebilansi arvutamisel.
Arvestades kuise maksebilansi andmete esitamise lühikest tähtaega, andmete suurt koondatust ning nende kasutamist rahapoliitika eesmärkidel ja valuutatehinguteks, lubab EKP teatavat kõrvalekaldumist rahvusvahelistest normidest (vt suunise EKP/2004/15 artikli 2 lõiget 3), kui see on vältimatu. Täielik tekke- või tehingupõhine kajastamine ei ole nõutav. Kokkuleppel EKPga võivad riikide keskpangad (RKPd) esitada andmeid jooksev- ja finantskonto kohta arvelduspõhiselt. Tähtajast kinnipidamise vajaduse korral aktsepteerib EKP hinnangulisi või esialgseid andmeid.
Kõik laiemad tehingute kategooriad tuleb esitada varade ja kohustustena (või jooksevkonto kirjete puhul kreediti või deebetina). Üldiselt nõuab see RKPdelt maksebilansitehingute puhul muude euroala liikmesriikide residentidega tehtud tehingute ja euroalaväliste tehingute eristamist. RKPd teevad seda ühetaoliselt.
Kui euroala liikmed muutuvad, nõutakse RKPdelt euroala riikide koosseisu määratluse muutmist alates kuupäevast, kui liikmelisuse muudatus toimub. Parima hinnangu andmist laienenud euroala hõlmavate tagasivaateliste andmete kohta nõutakse nii eelmise koosseisu euroala RKPdelt kui ka uu(t)elt osaleva(te)lt liikmesriigilt (liikmesriikidelt).
Euroala kuuandmete sisukaks koondamiseks portfelliinvesteeringute valdkonnas nõutakse euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute varade netotehingute statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netotehingute koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika koostatakse kõigi riigi kohustuste netotehingute ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.
Analoogset aruandlusnõuet ja koondandmete koostamismeetodit kohaldatakse ka portfelliinvesteeringute tulu kohta.
Maksebilansi andmete koostamiseks rahapoliitilistel eesmärkidel nõutakse RKPdelt andmete esitamist institutsionaalse sektori lõikes. Kuu maksebilansi puhul on sektoriteks liigendus järgmine:
|
— |
otseinvesteeringute puhul: i) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad) ja ii) muud sektorid, |
|
— |
varadesse tehtavate portfelliinvesteeringute puhul: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad); ja iii) mitte-rahaloomeasutused, |
|
— |
muude investeeringute puhul: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad); iii) valitsussektor; ja iv) muud sektorid. |
Maksebilansi koostamiseks sektorite lõikes, mis võimaldab monetaarse ülevaate koostamist, nõutakse RKPdelt käesoleva soovituse III lisa tabelis 13 sätestatud kuupäevast alates andmete esitamist netotehingute kohta euroala residentide emiteeritud väärtpaberitesse tehtud portfelliinvesteeringutega, mis on liigendatud institutsionaalse sektori lõikes, kuhu emitent kuulub. Lisaks sellele hõlmavad portfelliinvesteeringute kohustused liigendust siseriiklike emitentide institutsionaalse sektori lõikes.
Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika sektorite lõikes koostatakse seejärel vastavate sektorite kõigi riigi netokohustuste ja vastavate euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.
Alates märtsist 2008 jaanuariga 2008 seonduvate tehingute osas koguvad RKPd (ja teised pädevad siseriiklikud ametiasutused, kui on) portfelliinvesteeringuandmeid vastavalt ühele VII lisas toodud tabelis kirjeldatud näidisele.
1.2. Maksebilansi kvartalistatistika
Eesmärk
Euroala kvartaalse maksebilansi eesmärgiks on pakkuda üksikasjalikumat teavet, et võimaldada maksebilansitehingute täiendavat analüüsi. Seda statistikat saab kasutada eelkõige euroala sektorite ja finantskontode jaoks ja ELi/euroala maksebilansi ühiseks avaldamiseks koostöös Euroopa Ühenduste Komisjoniga (Eurostat).
Nõuded
Maksebilansi kvartalistatistika vastab võimalikult suurel määral rahvusvahelistele normidele (vt suunise EKP/2004/15 artikli 2 lõige 3). Maksebilansi kvartalistatistika nõutav liigendus on esitatud III lisa tabelis 2. Ühtlustatud põhimõtted ja mõisted, mida kasutatakse kapitali- ja finantskonto puhul, on sätestatud IV lisas.
Kvartaalse jooksevkonto liigendus on sarnane jaotusega, mida nõutakse kuuandmete puhul. Tulude puhul on vaja üksikasjalikumat liigendust kvartaalselt.
Finantskonto “muude investeeringute” puhul järgib EKP Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi käsiraamatu viiendas taastrükis (edaspidi “BPM5”) esitatud nõudeid. Liigenduses on samuti muudatus (st esmatähtis on sektor). See sektoriteks jaotus on vastavuses BPM5 jaotusega, kus esmatähtsad on instrumendid. Sarnaselt BPM5-ga eristatakse sularaha ja hoiused laenudest ja muudest investeeringutest.
RKPdelt nõutakse maksebilansi kvartalistatistikas osalevate liikmesriikidega tehtud tehingute ja kõikide muude maksebilansitehingute eristamist. Nagu kuuandmete puhul, nõutakse ka kvartaliandmete puhul portfelliinvesteeringute valdkonnas euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute varade netotehingute statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netotehingute koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingud koostatakse kõigi riigi kohustuste netotehingute ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.
Analoogset aruandlusnõuet ja koondandmete koostamismeetodit kohaldatakse ka portfelliinvesteeringute tulu kohta.
Otseinvesteeringute kohta nõutakse RKPdelt igal kvartalil aruannet liigenduses “Rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad) / mitte-rahaloomeasutused”. “Portfelliinvesteeringu varade” ja “muude investeeringute” kohta esitatavate aruannete liigendus institutsionaalsete sektorite lõikes järgib IMFi standardkomponente ja hõlmab järgmist: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad); iii) valitsussektor ja iv) muud sektorid.
Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika koostamiseks euroala residentidest emitentide sektori lõikes on kvartaliandmete nõuded sarnased kuu maksebilansi nõuetega.
Euroala maksebilansi puhul nõutakse andmeid tekkepõhise investeerimistulu kohta kvartaalselt. Kooskõlas riikliku arvepidamise süsteemiga (System of National Accounts) soovitab BPM5, et intressi tuleks kajastada tekkepõhiselt. See nõue mõjutab jooksevkontot (investeerimistulu) ja finantskontot.
2. Rahvusvaheliste reservide skeem
Eesmärk
Rahvusvaheliste reservide skeem on kuuaruanne RKPde ja EKP reservvarade, muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste kohta, mis koostatakse vastavalt IMFi / Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) ühisele skeemile “Rahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviidsuse” kohta. See teave täiendab andmeid reservvarade kohta, mis on hõlmatud euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas.
Nõuded
Euroala reservvarad on EKP (“koondatud reservid”) ja RKPde (“koondamata reservid”) väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis on vääringustatud välisvaluutas (st muudes vääringutes peale euro), kuld, reservipositsioonid IMFis ja SDR positsioonid. Nende hulka võivad kuuluda ka tuletisinstrumentide positsioonid. Reservvarad koostatakse brutona, tasaarveldamata reservidega seotud kohustusi. RKPdelt nõutavate andmete liigendus on esitatud III lisa tabeli 3 punktis I.A.
Välisvaluutades vääringustatud eurosüsteemi varad, mis ei vasta sellele määratlusele, s.o i) nõuded euroala residentide vastu; ja ii) nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis ei vasta likviidsuse, turukõlblikkuse ja krediidivõime kriteeriumidele, kajastatakse rahvusvaheliste reservide skeemi kirje “muud välisvaluutavarad” all (III lisa tabeli 3 punkt I.B).
Eurodes vääringustatud nõudeid mitteresidentide vastu ja osalevate liikmesriikide valitsuste välisvaluutade saldosid ei käsitleta reservvaradena; need summad kajastatakse “muude investeeringute” all, kui nad kajastavad nõudeid mitte-euroala residentide vastu.
Vastavalt III lisa tabeli 3 punktidele II–IV esitatakse täiendavalt teave eurosüsteemi teadaolevate ja tingimuslike lühiajaliste netorahavoogude kohta, mis on seotud eurosüsteemi reservvarade ja muude välisvaluutavaradega, mis on nn “reservidega seotud kohustused”.
3. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika
Eesmärk
Rahvusvaheline investeerimispositsioon on euroala kui terviku välisvarade ja -kohustuste aruanne rahapoliitika ja valuutaturu analüüsiks. Eelkõige aitab see kaasa liikmesriikide välise haavatavuse hindamisele ja raha hoidva sektori likviidse välisvara hoiuste arengute jälgimisele. See statistiline teave on kesksel kohal teiste riikide konto koostamisel euroala kvartali finantskontode all ja võib olla abiks ka maksebilansi voogude koostamisel.
Nõuded
EKP nõuab rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat kvartali ja aasta kohta perioodi lõpu seisuga.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed vastavad võimalikult suurel määral rahvusvahelistele normidele (vt suunise EKP/2004/15 artikli 2 lõige 3). EKP koostab rahvusvahelise investeerimispositsiooni euroala kui terviku kohta. Euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni liigendus on esitatud III lisa tabelis 4.
Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab vaatlusperioodi lõpu finantspositsioone, mille väärtust hinnatakse perioodi lõpu hindades. Positsioonide väärtus saab muutuda järgmiste tegurite tõttu. Esiteks, ühe osa väärtuse muutusest vaatlusperioodil tingivad finantstehingud, mis on toimunud ja kajastatud maksebilansis. Teiseks, osa positsioonide muutustest antud perioodi alguses ja lõpus põhjustavad näidatud finantsvarade ja -kohustuste hinnamuutused. Kolmandaks, juhul kui positsioonid ei ole vääringustatud arvestusühikutes, mida kasutatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks, mõjutavad väärtusi ka vahetuskursi muutused muude valuutade suhtes. Lõpuks käsitletakse muid muudatusi, mis ei ole tingitud eespool toodud teguritest, “muude korrigeerimistena”.
Euroala finantsvoogude ja -positsioonide nõuetekohane vastavusseviimine nõuab muutuste eristamist, mis tulenevad hinnast, vahetuskursi muutustest ja muudest korrigeerimistest.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni kajastamine peaks olema võimalikult lähedane maksebilansi kvartalivoogude omale. Põhimõtted, mõisted ja liigendused on kooskõlas nendega, mida kasutatakse maksebilansi kvartalivoogude puhul. Niivõrd kui võimalik, peaksid rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed olema vastavuses muu statistikaga, näiteks rahandus- ja pangandusstatistikaga, finantsarvestusega ja riikliku arvepidamisega.
Kuu ja kvartali maksebilansi puhul nõutakse RKPdelt rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas osalevate liikmesriikide suhtes esinevate positsioonide eristamist kõigist muudest välispositsioonidest. Portfelliinvesteeringute kontodel nõutakse euroala residentide emiteeritud väärtpaberite positsioonide ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite positsioonide eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute netovarade statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netovarade koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute netokohustuste statistika koostatakse kõigi riigi netokohustuste ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netopositsioonide konsolideerimisega.
RKPdelt nõutakse kvartali- ja aastapositsioonide esitamist “otseinvesteeringute”, “varadesse tehtud portfelliinvesteeringute” ja “muude investeeringute” kohta sama sektoriliigendusega nagu maksebilansi kvartalivoogude puhul.
Selleks et EKP saaks koostada euroala portfelliinvesteeringute netokohustuste liigenduse sektorite lõikes, on nõuded RKPdele rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete kohta samad nagu maksebilansi voogude puhul, arvestades suunise EKP/2004/15 artikli 2 lõike 6 sätteid.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni portfelliinvesteeringute varad ja kohustused koostatakse üksnes positsiooniandmete alusel.
Alates märtsi lõpust 2008 koguvad RKPd (ja teised pädevad siseriiklikud ametiasutused, kui on) vähemalt kvartaalselt portfelliinvesteeringute varade ja kohustuste positsioonid väärtpaberite kaupa vastavalt VII lisas olevas tabelis toodud näidistele.
III LISA
NÕUTAVAD JAOTUSED
Tabel 1
Riikide kuised andmed euroala maksebilansi jaoks (1)
|
|
Kreedit |
Deebet |
Neto |
||
|
I. Jooksevkonto |
|||||
|
Kaubad |
extra |
extra |
extra |
||
|
Teenused |
extra |
extra |
extra |
||
|
Tulud |
|
|
|
||
|
Kompensatsioonid töötajatele |
extra |
extra |
extra |
||
|
Investeerimistulu |
|
|
|
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
Jooksevülekanded |
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
|
Netovarad |
Netokohustused |
Neto |
||
|
III. Finantskonto |
|||||
|
Otseinvesteeringud |
|
|
extra |
||
|
Välismaal |
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
Portfelliinvesteeringud (2) |
extra/intra |
national |
|
||
|
Omandiväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
national |
||
|
Muud investeeringud |
extra |
extra |
extra |
||
|
Rahandusasutused |
extra |
extra |
|
||
|
Valitsussektor |
extra |
extra |
|
||
|
millest: |
|
|
|
||
|
Sularaha ja hoiused |
extra |
|
|
||
|
Rad (välja arvatud keskpangad) |
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
Muud sektorid |
extra |
extra |
|
||
|
millest: |
|
|
|
||
|
Sularaha ja hoiused |
extra |
|
|
||
|
Reservvarad |
extra |
|
|
||
Tabel 2
Riikide kvartali andmed euroala maksebilansi jaoks (3)
|
|
Kreedit |
Deebet |
Neto |
||
|
I. Jooksevkonto |
|||||
|
Kaubad |
extra |
extra |
extra |
||
|
Teenused |
extra |
extra |
extra |
||
|
Tulud |
|
|
|
||
|
Kompensatsioonid töötajatele |
extra |
extra |
extra |
||
|
Investeerimistulu |
|
|
|
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
|
national |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
Jooksevülekanded |
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
|
Netovarad |
Netokohustused |
Neto |
||
|
III. Finantskonto |
|||||
|
Otseinvesteeringud |
|
|
extra |
||
|
Välismaal |
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
|
|
extra |
||
|
Portfelliinvesteeringud (4) |
extra/intra |
national |
|
||
|
Omandiväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
national |
||
|
|
|
national |
||
|
|
|
national |
||
|
|
|
national |
||
|
|
|
national |
||
|
Muud investeeringud |
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
Reservvarad |
extra |
|
|
||
|
Rahaline kuld |
extra |
|
|
||
|
SDRid |
extra |
|
|
||
|
Reservi positsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) |
extra |
|
|
||
|
välisvaluuta, |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Muud nõuded |
extra |
|
|
||
Tabel 3
Eurosüsteemi kuised rahvusvahelised reservid; euroala reservidega seotud kohustused
I. Ametlikud reservvarad ja muud välisvaluutavarad (ligikaudne turuhind)
A. Ametlikud reservvarad
|
1) |
Välisvaluutareservid (konverteeritavates välisvaluutades)
|
|
2) |
IMFi reservi positsioon |
|
3) |
SDRid |
|
4) |
kuld (sealhulgas kullahoiused ja kulla vahetuslepingud) |
|
5) |
muud reservvarad
|
B. Muud välisvaluutavarad
|
a) |
väärtpaberid, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades |
|
b) |
hoiused, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades |
|
c) |
laenud, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades |
|
d) |
tuletisinstrumendid, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades |
|
e) |
kuld, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades |
|
f) |
muu |
II. Teadaolevad lühiajalised välisvaluutavarade netoväljavood (nimiväärtus)
|
|
Tähtaegade lõikes (järelejäänud tähtaeg, kui on kohaldatav) |
||||||
|
|
Kokku |
kuni 1 kuu |
üle 1 kuu ja kuni 3 kuud |
üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
|||
|
1. Laenud, väärtpaberid ja hoiused välisvaluutas |
|||||||
|
Põhiosa |
|
|
|
|
||
|
Intress |
|
|
|
|
|||
|
Põhiosa |
|
|
|
|
||
|
Intress |
|
|
|
|
|||
|
2. Valuutatähtpäevatehingute ja -futuuride lühikeste ja pikkade positsioonide koondsiseriikliku vääringu vastu (sealhulgas vahetuslepingute tuleviku rahavood) |
|||||||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
— Muu (täpsustada) |
|||||||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
|
|
|
|
|
|||
III. Tingimuslikud lühiajalised välisvaluutavarade netoväljavood (nimiväärtus)
|
|
Tähtaegade lõikes (järelejäänud tähtaeg, kui on kohaldatav) |
|||||
|
|
Kokku |
kuni 1 kuu |
üle 1 kuu ja kuni 3 kuud |
üle 3 kuu ja kuni 1 aasta |
||
| 1. Tingimuslikud kohustused välisvaluutas |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
| 3.1. Kasutamata, tingimusteta krediidiliinid, mille on andnud: |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
| 3.2. Kasutamata, tingimusteta krediidiliinid, mis on antud järgmistele asutustele: |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
| 4. Välisvaluutas optsioonide lühikeste ja pikkade positsioonide koond siseriikliku vääringu vastu |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
Pro memoria: Optsioonid, mis on “rahas” (in-the-money) |
||||||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
|
|
|
|
|
||
IV. Memokirjed
|
1. |
Esitada standardse sageduse ja tähtajalisusega:
|
|
2. |
Avaldada harvem (nt üks kord aastas):
|
Tabel 4
Riikide kvartali andmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (5)
|
|
Varad |
Kohustused |
Neto |
||
|
|
|
extra |
||
|
Välismaal |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
II. Portfelliinvesteeringud (6) |
|||||
|
Omandiväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Rahaline kuld |
extra |
|
|
||
|
SDRid |
extra |
|
|
||
|
Reservi positsioon IMFis |
extra |
|
|
||
|
Välisvaluuta |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Muud nõuded |
extra |
|
|
||
Tabel 5
Riikide aasta andmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks (7)
|
|
Varad |
Kohustused |
Neto |
||
|
|
|
extra |
||
|
Välismaal |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Millest: |
|
|
|
||
|
Noteeritud välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (turuväärtus) |
extra |
|
|
||
|
Noteerimata välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus) |
extra |
|
|
||
|
Memokirjed: |
|
|
|
||
|
Noteeritud välismaa ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus) |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
Millest: |
|
|
|
||
|
Noteeritud euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (turuväärtus) |
|
extra |
|
||
|
Noteerimata euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus) |
|
extra |
|
||
|
Memokirjed: |
|
|
|
||
|
Noteeritud euroala ettevõtete põhikapitali positsioonid (arvestuslik väärtus) |
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
|
extra |
|
||
|
II. Portfelliinvesteeringud (8) |
|||||
|
Omandiväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
— |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra/intra |
national |
|
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
extra |
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
extra |
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Rahaline kuld |
extra |
|
|
||
|
SDRid |
extra |
|
|
||
|
Reservi positsioon IMFis |
extra |
|
|
||
|
Välisvaluuta |
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
extra |
|
|
||
|
Muud nõuded |
extra |
|
|
||
Tabel 6
Euro kui investeerimisvääringu rahvusvahelise tähtsuse analüüsiks vajalik võlaväärtpaberite statistika (9)
|
Euro |
Aasta esimese/viimase 6 kuu tehingud |
|||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
Juuni lõpu / detsembri lõpu positsioonid |
||||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
USA dollar |
Aasta esimese/viimase 6 kuu tehingud |
|||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
Juuni lõpu / detsembri lõpu positsioonid |
||||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
Muud vääringud |
Aasta esimese/viimase 6 kuu tehingud |
|||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
Juuni lõpu / detsembri lõpu positsioonid |
||||
|
|
Varad |
Kohustused |
||
|
Võlaväärtpaberid |
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
|
extra/intra |
national |
||
Tabel 7
Riikide kvartaliandmed euroala maksebilansi jaoks geograafilises liigenduses
|
|
Varad |
Kohustused |
Neto |
||
|
I. Jooksevkonto |
|||||
|
Kaubad |
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Teenused |
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Tulud |
|
|
|
||
|
Kompensatsioonid töötajatele |
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Investeerimistulu |
|
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Jooksevülekanded |
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
|
Netovarad |
Netokohustused |
Neto |
||
|
III. Finantskonto |
|||||
|
Otseinvesteeringud |
|
|
Step 3 |
||
|
Välismaal |
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
|
|
Step 3 |
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Omandiväärtpaberid |
Step 3 |
|
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Tuletisinstrumendid |
|
|
|
||
|
Muud investeeringud |
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Reservvarad |
|
|
|
||
Tabel 8
Riikide aastaandmed euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks geograafilises liigenduses (11)
|
|
Varad |
Kohustused |
Neto |
||
|
I. Otseinvesteeringud |
|||||
|
Välismaal |
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Andmeesitaja majanduses |
|
Step 3 |
|
||
|
|
Step 3 |
|
||
|
|
Step 3 |
|
||
|
II. Portfelliinvesteeringud |
|||||
|
Omandiväärtpaberid |
Step 3 |
|
|
||
|
Võlaväärtpaberid |
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
|
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
Step 3 |
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
Step 3 |
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
Step 3 |
|
|
||
|
|
|
|
||
Tabel 9
EKP geograafiline liigendus kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete jaoks
|
— |
Taani |
|
— |
Rootsi |
|
— |
hendkuningriik |
|
— |
Euroopa Liidu institutsioonid (12) |
|
— |
Muud EL riigid (s.o Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia) (13) |
|
— |
Šveits |
|
— |
Kanada |
|
— |
Ameerika Ühendriigid |
|
— |
Jaapan |
|
— |
Offshore-keskused (14) |
|
— |
Rahvusvahelised organisatsioonid, v.a EL institutsioonid (15) |
|
— |
Muud (16) |
Tabel 10
Euroala liikmesriikide osaks olevad territooriumid või nendega seotud riigid
Euroala osaks olevad territooriumid:
|
— |
Helgoland: Saksamaa |
|
— |
Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla: Hispaania |
|
— |
Monaco, Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Réunion, Saint Pierre ja Miquelon, Mayotte: Prantsusmaa |
|
— |
Madeira, Azores: Portugal |
|
— |
Ahvenamaa saared: Soome |
Euroala liikmesriikidega seotud territooriumid, mis on hõlmatud muu maailmaga:
|
— |
Büsingen (ei ole Saksamaa) |
|
— |
Andorra (ei ole Hispaania ega Prantsusmaa) |
|
— |
Hollandi Antillid ja Aruba (ei ole Holland) |
|
— |
Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna saared (ei ole Prantsusmaa) |
|
— |
San Marino ja Vatikani linn (ei ole Itaalia) |
Tabel 11
Offshore-keskuste loetelu EKP geograafilise liigenduse jaoks kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas
|
ISO codes |
Eurostat + OECD Offshore financial centers |
|
AD |
Andorra |
|
AG |
Antigua and Barbuda |
|
AI |
Anguilla |
|
AN |
Netherlands Antilles |
|
BB |
Barbados |
|
BH |
Bahrain |
|
BM |
Bermuda |
|
BS |
Bahamas |
|
BZ |
Belize |
|
CK |
Cook Islands |
|
DM |
Dominica |
|
GD |
Grenada |
|
GG |
Guernsey |
|
GI |
Gibraltar |
|
HK |
Hong Kong |
|
IM |
Isle of Man |
|
JE |
Jersey |
|
JM |
Jamaica |
|
KN |
Saint Kitts and Nevis |
|
KY |
CaymanIslands |
|
LB |
Lebanon |
|
LC |
Saint Lucia |
|
LI |
Liechtenstein |
|
LR |
Liberia |
|
MH |
Marshall Islands |
|
MS |
Montserrat |
|
MV |
Maldives |
|
NR |
Nauru |
|
NU |
Niue |
|
PA |
Panama |
|
PH |
Philippines |
|
SG |
Singapore |
|
TC |
Turks and Caicos Islands |
|
VC |
Saint Vincent and the Grenadines |
|
VG |
Virgin Islands, British |
|
VI |
Virgin Islands, U.S: |
|
VU |
Vanuatu |
|
WS |
Samoa |
Tabel 12
Rahvusvaheliste keskuste (17) loetelu EKP geograafilise liigenduse jaoks kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete osas
1. Euroopa Liidu institutsioonid
1.1. Põhilised Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja üksused (v.a EKP)
EIB (Euroopa Investeerimispank)
EC (Euroopa Komisjon)
EDF (Euroopa Arengufond)
EIF (Euroopa Investeerimisfond)
1.2. Muud eelarvelised Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja üksused
Euroopa Parlament
Euroopa Liidu Nõukogu
Euroopa Kohus
Kontrollikoda
Majandus- ja sotsiaalkomitee
Regioonide komitee
Muud Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja üksused
2. Rahvusvahelised organisatsioonid
2.1. Rahvusvahelised rahandusorganisatsioonid
IMF (Rahvusvaheline Valuutafond)
BIS (Rahvusvaheline Arvelduste Pank)
2.2. Rahvusvahelised rahandusega mitteseotud organisatsioonid
2.2.1. Põhilised ÜRO organisatsioonid
WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)
IBRD (Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank)
IDA (Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon)
2.2.2. Muud ÜRO organisatsioonid
UNESCO (Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon)
FAO (Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon)
WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon)
IFAD (Rahvusvaheline Põllumajandusarengu Fond)
IFC (Rahvusvaheline Finantskorporatsioon)
MIGA (Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur)
UNICEF (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond)
UNHCR (ÜRO Pagulaste Ülemkomissar)
UNRWA (ÜRO Palestiina Abiorganisatsioon)
IAEA (Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur)
ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon)
ITU (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)
2.2.3. Muud põhilised rahvusvahelised institutsioonid, asutused ja üksused (v.a EKP)
OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)
IADB (Ameerika Arengupank)
AfDB (Aafrika Arengupank)
AsDB (Aasia Arengupank)
EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank)
IIC (Ameerika Investeerimiskorporatsioon)
NIB (Põhjamaade Investeerimispank)
IBEC (Rahvusvaheline Majanduskoostöö Pank)
IIB (Rahvusvaheline Investeerimispank)
CDB (Kariibi Arengupank)
AMF (Araabia Valuutafond)
BADEA (Banque arabe pour le développement économique en Afrique)
CASDB (Kesk-Aafrika Riikide Arengupank)
ADF (Aafrika Arengufond)
AsDF (Aasia Arengufond)
Fonds spécial unifié de développement
CABEI (Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Pank)
ADC (Andide Arengukorporatsioon)
2.2.4. Muud rahvusvahelised organisatsioonid
NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)
Euroopa Nõukogu
ICRC (Rahvusvaheline Punase Risti Komitee)
ESA (Euroopa Kosmoseagentuur)
EPO (Euroopa Patendiamet)
EUROCONTROL (Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon)
EUTELSAT (Euroopa Satelliitside Organisatsioon)
INTELSAT (Rahvusvaheline Satelliitside Organisatsioon)
EBU/UER (Euroopa Ringhäälingute Liit, European Broadcasting Union/Union européenne de radio-télévision)
EUMETSAT (Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon)
ESO (Euroopa Lõuna Observatoorium)
ECMWF (Euroopa Keskpikkade Ilmaennustuste Keskus)
EMBL (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium)
CERN (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon)
IOM (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon)
Tabel 13
Nõuete ja tähtaegade kokkuvõte
|
Kirje |
Esimene vaatlusperiood |
Esimene ülekanne/tähtaeg |
Vastavad sätted käesolevas soovituses ja suunises EKP/2004/15 |
|
Geograafiline liigendus (v.a teised investeerimisinstrumendid) |
|
|
suunise artikli 2 lõige 4, soovituse IV lisa punkt 2 |
|
Kvartali maksebilanss |
2003 1. kvartalist kuni 2004 1. kvartalini |
juuni lõpp 2004 |
soovituse III lisa, tabel 7 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2002 ja 2003 |
septembri lõpp 2004 |
soovituse III lisa, tabel 8 |
|
Teiste investeerimisinstrumendid geograafilises liigenduses |
|
|
suunise artikli 2 lõige 4, soovituse IV lisa punkt 2 |
|
Kvartali maksebilanss |
2004 1. kvartalist kuni 2005 2. kvartalini |
septembri lõpp 2005 |
soovituse III lisa, tabel 7 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2003 ja 2004 |
septembri lõpp 2005 |
soovituse III lisa, tabel 8 |
|
Kvartali rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2003 4. kvartalist kuni 2004 3. kvartalini |
detsembri lõpp 2004 |
suunise artikli 3 lõige 4 |
|
Portfelliinvesteering väärtpaberite kaupa (s-b-s) |
|
|
|
|
Kvartali rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2007 4. kvartali positsioon |
märtsi lõpp 2008 |
suunise artikli 2 lõige 6 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2007 |
septembri lõpp 2008 |
suunise artikli 2 lõige 6 |
|
Portfelliinvesteeringu (intra) varad emitendi sektori kaupa |
|
|
suunise artikli 2 lõige 3 |
|
Kuu maksebilanss |
jaanuarist kuni aprillini 2006 |
juuni 2006 |
soovituse III lisa tabel 1 |
|
Kvartali maksebilanss |
1. kvartal 2006 |
juuni lõpp 2006 |
soovituse III lisa tabel 2 |
|
Kvartali rahvusvaheline investeerimispositsioon |
4. kvartal 2005 ja 1. kvartal 2006 |
juuni lõpp 2006 |
soovituse III lisa tabelid 4-5 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2005 |
septembri lõpp 2006 |
soovituse III lisa tabelid 4-5 |
|
Välismaise otseinvesteeringu täiendav liigendus omandiväärtpaberite väärtuse kaupa |
|
|
soovituse IV lisa punkt 1.3 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2004 ja 2005 |
septembri lõpp 2006 |
soovituse III lisa tabel 5 ja IV lisa tabel 1 |
|
Tükeldatud laenud/hoiused |
|
|
|
|
Kuu maksebilanss |
jaanuar ja veebruar 2004 |
aprill 2004 |
soovituse III lisa tabel 1 |
|
Kvartali maksebilanss |
1. kvartal 2004 |
juuni lõpp 2004 |
soovituse III lisa tabel 2 |
|
Kvartali rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2003 4. kvartalist kuni 2004 3. kvartalini |
detsembri lõpp 2004 |
soovituse III lisa tabel 4 |
|
Aasta rahvusvaheline investeerimispositsioon |
2003 |
septembri lõpp 2004 |
soovituse III lisa tabel 5 |
|
Võlaväärtpaberid vääringute kaupa (EUR/mitte-EUR) |
|
|
suunise artikli 3 lõige 6 |
|
Kuue kuu tehingud |
juuli-detsember 2004 |
juuni lõpp 2005 |
soovituse III lisa tabel 6 |
|
Juuni lõpu / detsembri lõpu positsioonid |
2004 |
juuni lõpp 2005 |
soovituse III lisa tabel 6 |
|
Võlaväärtpaberid vääringute kaupa (EUR/USD/muud vääringud) |
|
|
suunise artikli 3 lõige 6 |
|
Kuue kuu tehingud |
juuli-detsember 2007 |
juuni lõpp 2008 |
soovituse III lisa tabel 6 |
|
Juuni lõpu / detsembri lõpu positsioonid |
2007 |
juuni lõpp 2008 |
soovituse III lisa tabel 6 |
extra— tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele)
intra— euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud
national— osaleva liikmesriigi residentide kõik maksebilansitehingud/välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga)
(2) Sektorite liigendus põhineb i) euroala väliste portfelliinvesteeringu varade euroala valdajatel (extra); ja ii) euroala portfelliinvesteeringu varade ja portfelliinvesteeringute kohustuste euroala emiteerijatel (intra).
extra tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).
intra euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud.
national osaleva liikmesriigi residentide kõik maksebilansitehingud (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).
(4) Sektorite liigendus põhineb i) euroala väliste portfelliinvesteeringu varade euroala valdajatel (extra); ja ii) euroala portfelliinvesteeringu varade ja portfelliinvesteeringute kohustuste euroala emiteerijatel (intra).
extra mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).
intra euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid.
national osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).
(6) Sektorite liigendus põhineb i) euroala väliste portfelliinvesteeringu varade euroala valdajatel (extra); ja ii) euroala portfelliinvesteeringu varade ja portfelliinvesteeringute kohustuste euroala emiteerijatel (intra).
extra mitte-euroala residentide positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).
intra euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid.
national osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).
(8) Sektorite liigendus põhineb i) euroala väliste portfelliinvesteeringu varade euroala valdajatel (extra); ja ii) euroala portfelliinvesteeringu varade ja portfelliinvesteeringute kohustuste euroala emiteerijatel (intra).
extra mitte-euroala residentide tehingud/positsioonid (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).
intra euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud/positsioonid.
national osaleva liikmesriigi residentide kõik maksebilansitehingud/välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).
(10) Step 3 osutab tabelis 9 täpsustatud geograafilisele liigendusele.
(11) Step 3 osutab tabelis 9 täpsustatud geograafilisele liigendusele.
(12) Vaata tabeli 12 osutusi. Liigendust ei ole vaja.
(13) Liigendust ei ole vaja.
(14) Kohustuslik ainult maksebilansi finantskonto, seonduva tulukonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaoks. Jooksevkonto (v.a tulu) voogude kohta offshore-keskuste suhtes tuleb aruanne esitada eraldi või jääkkirjena. Vaata tabeli 11 osutusi. Liigendust ei ole vaja.
(15) Vaata tabeli 12 osutusi. Liigendust ei ole vaja.
(16) Arvutatakse jääk (riigi koguandmetest euroala maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni kirjes jäetakse välja eespool loetletud osapooltele vastavad summad).
(17) Põhineb Euroopa Komisjoni (Eurostat) maksebilansi käsiraamatul (BoP vademecum).
IV LISA
MAKSEBILANSI JA RAHVUSVAHELISE INVESTEERIMISPOSITSIOONI STATISTIKAS NING RAHVUSVAHELISTE RESERVIDE SKEEMIS KASUTATAVAD PÕHIMÕTTED JA MÕISTED
Euroala sisuka koondvälisstatistika koostamiseks on määratletud põhimõtted ja mõisted maksebilansi statistika (tulu-, kapitali- ja finantskonto), rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ja rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas. Need põhimõtted ja mõisted põhinevad Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu poolt heakskiidetud niinimetatud rakenduspaketil (juuli 1996) ja täiendavatel dokumentidel. Nende põhimõtete ja mõistete formuleerimisel on kasutatud kehtivaid rahvusvahelisi norme, nagu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi käsiraamatu viies taastrükk (edaspidi “BPM5”) ja IMFi/Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviidsuse skeem. Kõige tähtsamad ühtlustamise ettepanekud on loetletud allpool kooskõlas EKP metodoloogiliste märkustega “Balance of payments and international investment position of the euro area (including reserves)” kohta, mis on avaldatud EKP veebilehel http://www.euro.ecb.int. EKP avaldatud “European Union balance of payments/international investment position statistical methods” (“Euroopa Liidu maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika metoodika”, edaspidi “B.o.P. Book”) 2. ja 3. peatükk sisaldavad täiendavaid juhiseid. Seda korrigeeritakse igal aastal ja see on kättesaadav nii veebilehel kui trükitud kujul.
1. Valitud kirjete põhimõtted ja mõisted
1.1. Investeerimistulu (vt ka B.o.P. Book punkt 3.4)
Investeerimistulu hõlmab euroala residentide omandis olevatest mitte-euroala finantsvaradest tulenevat tulu (kreedit) ja, vastupidi, mitte-euroala residentide omanduses olevatest euroala finantsvaradest tulenevat tulu (deebet). Kui (kapitali)osaluselt saadav kasum ja kahjum on eraldi tuvastatavad, ei liigitata neid investeerimistuluna, vaid investeeringu väärtuse muutusena turuhinna muutuse tõttu.
Investeerimistulu hõlmab tulu, mis saadakse otseinvesteeringutest, portfelliinvesteeringutest ja muudest investeeringutest ning eurosüsteemi reservvaradest. Intressimäära tuletisinstrumentidega seotud netorahavood kajastatakse siiski “tuletisinstrumentide” all finantskontol. Reinvesteeritud tulu kajastatakse “otseinvesteeringute tulu” all. See on määratletud otseinvesteerija osana otseinvesteeringuettevõtte teenitud konsolideeritud kogukasumist antud vaatlusperioodil (pärast maksude, intressi ja väärtuse languse arvestamist) miinus vaatlusperioodil väljamaksmisele kuuluvad dividendid, isegi kui dividendid on seotud eelmistel perioodidel teenitud kasumiga.
Maksebilansi kuu- ja kvartaliandmete nõuded on peaaegu identsed BPM5-s määratletud IMFi standardkomponentidega. Peamiseks erinevuseks on, et EKP ei nõua otseinvesteeringute põhikapitalilt saadava tulu liigendust jaotatud ja jaotamata kasumiks.
Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt (see ei ole nõutav kuuandmete puhul). Dividendid kajastatakse selle kuupäeva seisuga, mil nad kuuluvad väljamaksmisele. Reinvesteeritud tulu kajastatakse perioodil, mil see teenitakse.
1.2. Kapitalikonto (vt ka B.o.P. Book punkt 3.6)
Kapitalikonto hõlmab kapitaliülekandeid ja mittetoodetud mittefinantsvarade soetamisi/realiseerimisi. Jooksevülekanded kajastatakse jooksevkonto all. Kapitaliülekannete koosseisu kuuluvad i) põhivara omandiõiguse ülekanded; ii) põhivara soetamise või realiseerimisega seotud või sellest tingitud kapitali ülekanded ja iii) võlausaldajate poolt kohustuste tühistamine ilma tasu vastu saamata. Kapitaliülekanded võivad olla rahalises või mitterahalises vormis (näiteks võlgade kustutamine). Jooksev- ja kapitaliülekannete vaheline praktiline erinevus põhineb ülekande kasutamisel saajariigis. Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamine/realiseerimine hõlmab peamiselt immateriaalseid varasid nagu patendid, rendi-/liisinglepingud või muud ülekantavad lepingud. Kapitalikonto selle kirje all kajastatakse üksnes selliste varade ost/müük, mitte nende kasutus.
Kui kapitalikonto IMFi standardkomponendid hõlmavad jaotust “valitsussektoriks” ja “muudeks sektoriteks” (koos täiendava liigendusega), siis EKP koostab üksnes kindlasummalise kapitalikonto ilma liigenduseta.
1.3. Otseinvesteeringud (vt ka B.o.P. Book punkt 3.7)
Otseinvesteeringud on rahvusvaheliste investeeringute liik, mis kajastab ühes majanduses residendiks oleva üksuse eesmärki saavutada püsiv majandushuvi muus majanduses residendiks olevas ettevõttes. Euroala maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul kohaldatakse otseinvesteerimise suhte, st püsiva majandushuvi olemasolu määramiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (IMF) “10 % osaluse kriteeriumit”. Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteerimise suhe mitme seotud ettevõtte vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringuettevõtte tütarettevõtetele, alltütarettevõtetele ja sidusettevõtetele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel/suhtes otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena. (1)
IMFi normide ja Eurostat/OECD suuniste kohaselt kajastatakse euroala otseinvesteerimise suhted valdussuhte põhimõttel (directional principle), mis tähendab seda, et euroala residendist otseinvestori ja mitteeuroala otseinvesteeringuettevõtete vahelised finantstehingud liigitatakse “otseinvesteeringutena välismaal”. Vastupidi, residendist otseinvesteeringuettevõtete ja mitteeuroala otseinvesteerijate vahelised finantstehingud liigitatakse euroala maksebilansi “otseinvesteeringud andmeesitaja majanduses” kirje alla.
Otseinvesteeringute alla kuuluvad põhikapital, reinvesteeritud tulu ja “muu kapital”, mis on seotud mitmesuguste võlatehingutega ettevõtete vahel. Põhikapital hõlmab ka filiaalide, tütar- ja sidusettevõtete põhikapitali. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sidusettevõtted ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei kanta üle otseinvestorile ja mis kajastatakse “investeerimistulu” all. “Muu kapital” hõlmab kõiki seotud ettevõtete vahelisi finantstehinguid (kapitali sisse- ja väljalaenamine) – sealhulgas võlaväärtpabereid ja tarnija krediiti (st kaubanduskrediiti) – otseinvestorite ja tütarettevõtete, filiaalide, sidusettevõtete vahel.
Otseinvesteeringute positsioonide väärtuse hindamiseks soovitatakse rahvusvaheliselt kasutada turuhindu. Seda lähenemist kohaldatakse põhikapitali positsioonide hindamisel börsidel noteeritud otseinvesteeringuettevõtjate puhul. Vastupidisel juhul, otseinvesteeringute puhul noteerimata ettevõtetesse hinnatakse aktsiakapitali väärtust raamatupidamises kajastatud väärtuse alusel, kasutades ühist määratlust, mis hõlmab järgmisi raamatupidamiskirjeid:
|
i) |
sissemakstud kapital (välja arvatud omaaktsiad ja kaasa arvatud aažio); |
|
ii) |
igat liiki reservid (sealhulgas investeerimistoetused, kui raamatupidamisalastes juhendites käsitletakse neid ettevõtte reservidena); ja |
|
iii) |
jaotamata kasum pärast kahjumi mahaarvamist (sealhulgas jooksva aasta tulemused). |
Memokirjetena on nõutavad sama ühist määratlust kasutades raamatupidamislikud väärtused ka otseinvesteeringuettevõtjate põhikapitali positsioonide osas.
EKP/komisjoni (Eurostat) välismaiste otseinvesteeringute rakkerühma ühise töö tulemusel anti mõned soovitused, mille eesmärgiks oli metoodika ja tavade ühtlustamine liikmesriikides. Peamised soovitused on kokku võetud tabelis 1.
1.4. Portfelliinvesteeringud (vt ka B.o.P. Book punkt 3.8)
Euroala portfelliinvesteeringute konto sisaldab i) omandiväärtpabereid ja ii) võlaväärtpabereid võlakirjade ja rahaturuinstrumentide kujul, kui neid ei liigitata otseinvesteeringuteks või reservvaradeks. Tuletisinstrumendid, samuti tagasiostulepingud ja väärtpaberite väljalaenud ei kuulu portfelliinvesteeringute hulka.
Kirje “omandiväärtpaberid” hõlmab kõiki instrumente, mis esindavad nõudeid kapitaliettevõtete jääkväärtuse vastu pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist. Aktsiad, osad, eelisaktsiad, osalustõendid ja muud sarnased dokumendid tähendavad põhikapitali omamist. Need hõlmavad ka kollektiivsete investeerimisasutuste, näiteks investeerimisfondide, aktsiatehinguid/-positsioone.
Võlakirjad on väärtpaberid, mis on emiteeritud esialgse kustutusajaga üle ühe aasta ja mis annavad valdajale tavaliselt i) tingimusteta õiguse kindlale rahalisele tulule või lepinguga kindlaksmääratud muutuvale rahalisele tulule (intressi maksmine sõltub võlgniku tulust); ja ii) tingimusteta õiguse kindlale summale põhiosa tagasimaksmisel kindlaksmääratud kuupäeval või kuupäevadel.
Erinevalt võlakirjadest on rahaturuinstrumendid väärtpaberid, mis on emiteeritud esialgse kustutusajaga kuni üks aasta. Üldiselt annavad nad valdajale tingimusteta õiguse saada määratud, kindla rahasumma kindlaksmääratud kuupäeval. Nende instrumentidega kaubeldakse tavaliselt alakursiga reguleeritud turgudel; alakurss sõltub intressimäärast ja kustutuspäevani jäänud ajast.
Portfelliinvesteeringute ja investeerimisandmete kogumise süsteemide rakkerühma aruandele järgnesid siseriiklikud uuringud võimaluse kohta koguda andmeid väärtpaberite kaupa euroala põhiselt. Neid uuringuid teostasid tollased 15 liimesriiki ja lepiti kokku koguda vähemalt kvartaalseid andmeid portfelliinvesteeringute positsioonide kohta euroalal väärtpaberite kaupa. Selle kokkuleppega kehtestati neli mudelit portfelliinvesteeringute statistika kogumiseks, nagu on osutatud VII lisa tabelis.
Euroala portfelliinvesteeringute netokohustuste sektorite kaupa liigenduse osas on nõuded rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete jaoks samad, mis maksebilansi voogude jaoks.
Portfelliinvesteeringute tehingute kajastamine euroala maksebilansis toimub hetkel, kui euroala võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Tehingud kajastatakse saadud või makstud tegelikus hinnas, millest on maha arvatud teenustasud ja kulud. Seega võetakse kupongväärtpaberite puhul arvesse intress, mis on kogunenud alates viimasest intressimaksest, ning alakursiga emiteeritud väärtpaberite puhul intress, mis on kogunenud alates emiteerimisest. Kogunenud intressi arvestamine on nõutav kvartaalse maksebilansi finantskonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul; sama käsitlus on eelistatav kuise maksebilansi puhul; nendel kvartali (ja kuu) finantskonto kirjetel peavad olema vastaskirjed vastaval tulukontol.
1.5. Tuletisinstrumendid (vt ka B.o.P. Book punkt 3.9)
Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskide enestega. Tehinguid tuletisinstrumentidega käsitletakse pigem eraldi tehingutena kui lahutamatu osana nende aluseks olevate tehingute väärtusest, millega nad seotud on.
Optsioonide, futuuride, vahetuslepingute, valuutatähtpäevatehingute, krediidituletisinstrumentide ja inkorporeeritud tuletisinstrumentidega seotud tehingud ja positsioonid kajastatakse maksebilansis, rahvusvahelistes reservides ja rahvusvahelises investeerimispositsioonis. Praktilistel põhjustel ei eristata inkorporeeritud tuletisinstrumente alusinstrumendist, millega nad on seotud.
Kooskõlas viimase rahvusvahelise lepinguga kajastatakse intressimäära tuletisinstrumentide netorahavood tuletisinstrumentidena ja mitte investeerimistuluna. Krediidituletisinstrumentide konkreetsete instrumentide liigitus tuleb otsustada igal üksikjuhul eraldi.
Esialgse marginaali makseid käsitletakse hoiuste muutustena ja need tuleks kajastada “muude investeeringute” all, kui need on tuvastatavad. Kõikumise marginaali maksete käsitlemine sõltub kõikumise marginaali vormist: optsioonilaadseid kõikumise marginaale käsitletakse põhimõtteliselt hoiuste muutustena ja need tuleks kajastada “muude investeeringute” all, kui need on tuvastatavad. Futuurilaadse kõikumise marginaali makseid käsitletakse põhimõtteliselt tehingutena tuletisinstrumentidega ja need tuleks kajastada “tuletisinstrumentide” all.
Optsioonide puhul kajastatakse kogu preemia (st optsioonide ostu-/müügihind ja seotud teenustasud).
Tuletisinstrumentide väärtuse hindamine peaks toimuma turuhinna alusel.
Tuletisinstrumentide tehingute kajastamine toimub perioodil, kui euroala võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Praktiliste probleemide tõttu, mis on seotud varade ja kohustuste rahavoogude eristamisega teatavate tuletisinstrumentide puhul, kajastatakse kõik tuletisinstrumentide tehingud euroala maksebilansis netona. Tuletisinstrumentide varade ja kohustuste positsioonid kajastatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas brutona, välja arvatud need tuletisinstrumendid, mis kuuluvad reservvarade kategooriasse, mis kajastatakse netona.
1.6. Muud investeeringud (vt ka B.o.P. Book punkt 3.10)
Muud investeeringud on määratletud ülejäägina, mis hõlmab kõiki finantstehinguid, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide ja reservvarade kategooria alla.
Muude investeeringute alla kuuluvad kaubanduskrediit, laenud, sularaha ja hoiused ning muud varad/muud kohustused. See sisaldab ka vastaskirjeid tekkepõhise tulu jaoks “muude investeeringute” alla liigitatud instrumentidelt.
Kaubanduskrediit sisaldab nõudeid või kohustusi, mis tulenevad vastavalt euroala tarnijate või ostjate poolt otsesest krediidi andmisest kauba ja teenuse tehinguteks, ning ettemakseid selliste tehingutega seotud lõpetamata (või ootel oleva) töö eest.
Laenud/valuuta ja hoiused sisaldavad järgmiste finantsinstrumentide tehinguid/positsioone: laenud – s.o finantsvara, mis tekib rahaliste vahendite otsese väljalaenamisega võlausaldaja (laenuandja) poolt võlgnikule (laenusaajale), mille puhul laenuandja ei saa tagatist või saab dokumendi või instrumendi, mis ei ole vabalt võõrandatav, tagasiostulaadsed tehingud, valuuta ja hoiused. Siia kuuluvad muu hulgas ka laenud kaubanduse finantseerimiseks, muud laenud ja ettemaksed (sealhulgas hüpoteegid) ja kapitalirendilepingud. Vahetegu “laenude” ja “sularaha ja hoiuste” vahel põhineb laenusaaja olemusel. See viitab, et varade poolel tuleb euroala raha hoidva sektori poolt euroalavälistele pankadele raha andmist liigitada “hoiusteks” ja euroala raha hoidva sektori poolt euroalavälistele mittepankadele (s.o üksused, mis ei ole pangad) raha andmist liigitada “laenudeks”. Kohustuste poolel tuleb euroala mittepankade poolt (s.o mitte-RAd) võetud raha alati liigitada “laenuks”. Lõpuks viitab see vahetegu, et kõiki euroala RAsid ja välispanku puudutavad tehingud tuleb liigitada “hoiusteks”.
Kõiki tagasiostu tüüpi tehinguid, st tagasiostulepinguid, müügi/tagasiostu tehinguid ja väärtpaberite väljalaenamist (sularaha tagatisel), käsitletakse euroala maksebilansis/rahvusvahelises investeerimispositsioonis tagatud laenuna, mitte väärtpaberite suunatud ostuna/müügina, ja kajastatakse “muude investeeringute” all tehingu teinud euroala residendi sektori all. See käsitlus, mis on ühtlasi kooskõlas pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamistavaga, kajastab eeldatavalt paremini nende finantsinstrumentide majanduslikku põhjendust.
Muud varad/muud kohustused hõlmavad kõiki kirjeid peale kaubanduskrediidi, laenude ning sularaha ja hoiuste.
“Muude investeeringute” euroala sektor “eurosüsteem” sisaldab eurosüsteemi netopositsioone mitteosalevate liikmesriikide riikide keskpankade (RKPde) suhtes seoses TARGET-süsteemi toimimisega. Need Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) sisesed eurodes vääringustatud saldod/kontod on võrreldavad liikumistega rahaloomeasutuste (RAde) nostro-/vostrokontodel ning seega esitatakse need EKP-le netopõhiselt kohustuste all.
“Omandiõiguse ülemineku”, “arveldamise aja” ja “maksmise aja” põhimõtted vastavad kõik IMFi normidele.
Võrreldes BPM5 standardkomponentidega, on muudatus ka liigenduses (st esmatähtis on sektor). See sektoriteks jaotus on vastavuses BPM5 jaotusega, kus esmatähtsad on instrumendid. Maksebilansi kuuandmete puhul on nõutav lühiajaliste ja pikaajaliste rahavoogude eristamine RA sektoris. Sarnaselt BPM5-ga eristatakse sularaha ja hoiused laenudest ja muudest investeeringutest.
1.7. Reservvara (vt ka B.o.P. Book punkt 3.11)
Euroala reservvarad koosnevad eurosüsteemi reservvaradest, st EKP ja RKPde reservvaradest.
Reservvarad peavad i) olema eurosüsteemi asjaomase rahandusasutuse või RKP tõhusa kontrolli all ja ii) olema väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised eurosüsteemi nõuded mitte-euroala residentide vastu, mille vääring ei ole euro, kuld, reservi positsioonid IMFis või eriarveldusühikud (SDRid).
See määratlus välistab selgesõnaliselt euroala residentide vastu olevate välisvaluutanõuete ning mitte-euroala residentide vastu olevate euronõuete käsitlemise reservvaradena nii riigi kui ka euroala tasandil. Sarnaselt ei sisalda euroala reservvarade määratlus keskvalitsuste ja/või riigikassade välisvaluuta positsioone kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu institutsioonilise korraga.
EKP reservvaradeks on varad, mis on koondatud kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30 ja mida käsitletakse seega EKP otsese ja reallse kontrolli all olevana. Niikaua kui täiendavat omandiõiguse üleandmist ei toimu, on RKPde hoitavad reservvarad nende otsese ja reaalse kontrolli all ning neid käsitletakse iga üksiku RKP reservvaradena.
Eurosüsteemi rahvusvaheliste reservide tehingute esituses tuuakse kuu tehingute kohta välja kogusumma. Täiendavad üksikasjad eurosüsteemi tehingute kohta kullaga, välisvaluutaga, SDRide positsioonidega ja reservi positsiooniga IMFis tehakse kättesaadavaks kvartaalselt vastavalt BPM5 standardkomponentidele. Kooskõlas hiljutise IMFi soovitusega selles valdkonnas esitatakse tuletisinstrumendid eraldi kategooriana.
Eurosüsteemi reservid koostatakse brutopõhiselt, tasaarveldamata reservidega seotud kohustusi (välja arvatud need reservvarad, mis kuuluvad allkategooria “tuletisinstrumendid” alla, mis kajastatakse netopõhiselt).
Väärtuse hindamise aluseks on turuhinnad, kasutades i) tehingute puhul tehingu toimumise ajal valitsevaid turuhindu ja ii) positsioonide puhul vastava perioodi lõpu sulgemise turu keskmisi hindu. Tehingu toimumise ajal valitsevaid turu vahetuskursse ja perioodi lõpu sulgemise turu keskmisi hindu kasutatakse vastavalt välisvaluutas vääringustatud varadega tehtud tehingute ja nende positsioonide konverteerimiseks eurodeks.
Tulu reservvaradelt tuleb kajastada ilma detailsema eristuseta investeerimistulu konto “muud investeeringud” all, sealhulgas intressitulu võlaväärtpaberite reservipositsioonidelt, ja tekkepõhiselt vähemalt kvartaalselt.
Seisukoht, et kasutatavad reservid võivad olla tähtsamaks näitajaks riigi võime kohta täita välisvaluutakohustusi kui brutoreservid, mida näidatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas, on hakanud laiemalt levima ning on kajastatud IMFi dokumendis “Special Data Dissemination Standard” (“Andmelevi eristandard”). Kasutatavate reservide arvutamiseks tuleb brutoreserve puudutavaid andmeid täiendada teabega muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste kohta. Vastavalt sellele täiendatakse kuuandmeid eurosüsteemi (bruto)reservvarade kohta teabega, mis puudutab muid välisvaluutavarasid ning teadaolevaid ja võimalikke lühiajalisi rahavoogusid brutoreservvarade suhtes, mis on liigitatud vastavalt järelejäänud tähtajale. Lisaks nõutakse ühe kvartali hilinemisega brutoreservvarade kohta ka valuutade jaotust, mis on nomineeritud SDR valuutades (kokku) ja muudes valuutades (kokku).
Üksikute konkreetsete kirjete osas peaksid rahalise kulla positsioonid jääma muutumatuks kõikides tagasipööratavates tehingutes kullaga (kulla vahetuslepingud, tagasiostutehingud, laenud ja hoiused). Välisvaluutas vääringustatud väärtpaberitega tehtud tagasiostutehingute tulemuseks on laenuvõtva RKP reservvarade kogusumma suurenemine, kuna tagasiostetud väärtpaberid jäävad endiselt bilanssi; pöördtehingute puhul ei kajasta laenuandev rahandusasutus muutust reservvarade kogusummas, kui mitteresidendist vastaspooleks on muu rahandusasutus või finantsasutus, sest nõuet laenuvõtja vastu käsitletakse sel juhul reservvarana.
2. Geograafilise jaotuse rakendusmeetodid
Geograafilise jaotusega maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika koostamisega seotud raskused lahendab astmeline meetod. See meetod hõlmab kolme astet andmeid puudutavate nõuete täitmiseks ning iga järgmine aste on eelmisest rangem.
|
Step 1: |
: |
Koostamismeetod euroala tasandil |
: |
riigi kõigi netotehingute/-positsioonide liitmine. |
|
Step 2: |
: |
Koostamismeetod euroala tasandil |
: |
mitteresidentidega tehingute/positsioonide eraldi liitmine kreeditite ja deebetite või netovarade ja netokohustuste (maksebilanss)/varade ja kohustuste (rahvusvaheline investeerimispositsioon) osas. Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala ja mitte-euroala residentide vaheliste tehingute/positsioonide andmete eraldi kogumine vastavalt sätestusele III lisas (tabelid 1, 2, 4 ja 5). |
|
Step 3: |
: |
Koostamismeetod euroala tasandil ja andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil |
: |
sarnane Step 2-ga, lisatud geograafiline jaotus mitte-euroala tehingute/positsioonide lõikes. Step 3 on vajalik üksnes kvartaalse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika puhul vastavalt sätestusele III lisas (tabelid 7 ja 8). Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala residentide ja lisas III (tabelites 9 kuni 12) esitatud kokkulepitud partnerriikide/-piirkondade loetellu kuuluvate riikide residentide vaheliste tehingute/positsioonide andmete eraldi kogumine. |
3. Euroala agregaatide liigitus institutsioonilise sektori lõikes (vt ka B.o.P. Book punkt 3.1.6)
Euroala koondnäitajate sektoriteks liigendus hõlmab rahandusasutusi, valitsemissektorit, RAsid ja muid euroala sektoreid.
Rahandusasutused
Euroala statistika “rahandusasutuste” sektor hõlmab eurosüsteemi.
Valitsussektor
Euroala statistika “valitsemissektor” vastab antud sektori määratlusele SNA 93-s ja ESA 95-s ning seega hõlmab järgmisi üksusi:
|
— |
keskvalitsus, |
|
— |
riigi/regionaalne valitsus, |
|
— |
kohalik omavalitsus, |
|
— |
sotsiaalkindlustusfondid. |
RAd, välja arvatud rahandusasutused
Sektor “RAd, välja arvatud rahandusasutused” langeb kokku rahandus- ja pangandusstatistika RA sektoriga (välja arvatud rahandusasutused). See hõlmab järgmise:
|
i) |
ühenduse õigusaktidega määratletud krediidiasutused, st ettevõtted, kelle tegevusala on avalikkuselt hoiuste või muude tagasimakstavate rahaliste vahendite vastuvõtmine (sealhulgas tulud panga võlakirjade müügist avalikkusele) ning oma arvel ja nimel laenuandmine; ja |
|
ii) |
kõik teised residentidest finantsasutused, kelle tegevusala on üksustelt, välja arvatud RAd, hoiuste ja/või nende lähedaste asendajate vastuvõtmine ning (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel ja nimel laenuandmine ja/või väärtpaberitesse investeerimine. |
Muud sektorid
Euroala statistika kategooria “muud sektorid” hulka kuuluvad erinevad institutsioonilised üksused, peamiselt:
|
i) |
muud finantsasutused, mis ei kuulu RA määratluse alla, nagu näiteks kollektiivsed investeerimisasutused, mida ei käsitleta rahaturufondidena, kinnisvarasse investeerivad asutused, väärtpaberidiilerid, hüpoteegikrediidiasutused, kindlustusseltsid, pensionifondid ja finantsvahenduse abiettevõtted; ja |
|
ii) |
mittefinantsasutused, nagu näiteks avaliku ja erasektori mittefinantsettevõtted, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja kodumajapidamised. |
Mitte-RAd
Euroala statistika kategooria “mitte-RAde sektorid” hulka kuuluvad sektorid i) “valitsemissektor” ja ii) “muud sektorid”.
Tabel 1
Soovitused seoses välismaiste otseinvesteeringute tehingutega, sh seonduv tulud ja positsioonid (2)
|
Tähtsus |
Tegevus |
|
Lühiajaline |
|
|
Suur |
Kõiki kaudsed välismaiste otseinvesteeringute (3) suhteid tuleks käsitleda põhimõtteliselt kooskõlas rahvusvahelise statistikastandardi tõlgendamisega, mida käsitleb välismaiste otseinvesteeringute rakkerühma aruande peatükk 1 |
|
Kõik (kaudsed) välismaiste otseinvesteeringute tehingud/positsioonid tuleks geograafiliselt siduda vahetu sidus- või emaettevõttega(2) (4) |
|
|
Kõik liikmesriigid peaksid alustama välismaiste põhikapitali tehtud otseinvesteeringute ja reinvesteeritud tulu koostamist välismaiste otseinvesteeringute vaatluste tulemuste alusel (koguda vähemalt kord aastas) (5) (6) |
|
|
Välismaised otseinvesteeringute positsioonid põhikapitali osas tuleks kogude eraldi noteeritud (nii raamatupidamislik kui ka turuväärtus) ja noteerimata ettevõtete osas |
|
|
Väike |
Sissemaksed, et katta kahjumit otseinvesteeringuettevõtjas tuleb kajastada finantskontol |
|
Keskmise pikkusega |
|
|
Suur |
Reinvesteeritud tulu kirjendamisel peaksid kõik liikmesriigid kasutama põhimõtet “Current Operating Performance Concept” (7) |
|
Muud kapitalikomponendid tuleb liigitada kooskõlas välismaiste otseinvesteeringute rakkerühma aruande soovitustega |
|
|
Keskmise pikkusega |
|
|
Keskmine |
Erakorralise kapitalitulu dividendimaksed tuleks kajastada finantskontol (seega ei mõjuta see reinvesteeritud tulu arvutamist) |
|
Pikaajaline |
|
|
Suur |
Kaudsed välismaiste otseinvesteeringute suhted peaksid hõlmama vähemalt kas i) kaudsed seosed üle 50 % omandiõigusega; või ii) otsesed ja kaudsed seosed üle 10 % omandiõigusega, mida arvutatakse omandiõiguse ahela järgnevaid seosed arvestades |
(1) Erandid puudutavad tuletisinstrumentide tehinguid/positsioone seotud ettevõtete vahel, mille kajastamises pigem kategooria “tuletisinstrumendid” all kui “otseinvesteeringute/muu kapitali” all lepiti kokku euroala tasandil.
(2) 2003. aasta lõpu seisuga.
(3) See soovitus peab eelkõige silmas kohaldatavat metoodikat, mitte vajadust hõlmata kaudseid seoseid. Vt ka pikaajalist tegevust seoses kaudsete välismaiste otseinvesteeringute suhete hõlmamisega praktikas.
(4) See soovitus on kohaldatav ainult reinvesteeritud tulu (rahavood) ja välismaiste põhikapitali tehtud otseinvesteeringute positsioonide osas. Et mõista paremini moonutusi, mida muud kriteeriumid võiks kaasa tuua, vt välismaiste otseinvesteeringute rakkerühma aruande peatükki 2.
(5) Erandid kehtivad esimese rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta (esitada T + 9) ja kinnisvarasse investeeringu osas. Järgmisest lubamatust tegevusest tuleks loobuda: i) hindamiskriteeriumide valiku (turuväärtus või raamatupidamise väärtus) jätmine andmeesitajatele; ja ii) jooksva inventari meetodi/maksebilansi voogude akumuleerimise kohaldamine positsioonide koostamiseks.
(6) Kahepoolselt määratava üleminekuperioodi jooksul võetakse vastu hinnang uute nõuete osas kokkulepitu tähtaja jooksul.
(7) Vaheteoks tavalise ja erakorralise tulu ja kahju vahel, võivad liikmesriigid keskenduda vähemale arvule ettevõtetele (suurimad ja/või valdusettevõtted).
V LISA
ANDMETE EDASTAMINE EUROOPA KESKPANGALE
Riikide keskpangad (RKPd) kasutavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõutud statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks telekommunikatsioonivõrgul “ESCB-Net” põhinevaid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) võimalusi. EKPSi kogu andmevahetuse puhul kasutatakse ühetaolist andmete mudelit. Selliseks elektrooniliseks statistilise teabe vahetamiseks on välja töötatud statistiline sõnumivorming GESMES/TS. See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKP-le statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.
RKPd järgivad allpool loetletud soovitusi, et tagada andmete edastamise rahuldav toimimine.
|
— |
Täielikkus: RKPd esitava kogu nõutava andmerea struktuuri ulatuses. Andmeridade mitteesitamist või puudulikus struktuuris esitamist käsitletakse mittetäieliku aruandlusena. Kui vaatlus puudub, kajastatakse puudumine, kasutades vastavat vaatluse staatuse lippu. Lisaks sellele, kui tehakse parandusi üksnes andmeridade allstruktuuris, tuleks õiguse kontrolli eeskirju kohaldada kogu maksebilansi suhtes. |
|
— |
Kokkulepe märkide osas: andmete edastamisel RKPdelt EKPle, aga ka Euroopa Komisjonile (Eurostatile) järgitakse ühtset märkide kokkulepet kõikide esitatavate andmete puhul. Vastavalt sellele märkide kokkuleppele tuleb jooksev- ja kapitalikonto kreeditid ja deebetid esitada plussmärgiga ning netosaldode puhul tuleb arvutada ja esitada kreeditid miinus deebetid. Finantskontol tuleb netovarade vähenemine/netokohustuste suurenemine esitada plussmärgiga ning netovarade suurenemine/netokohustuste vähenemine tuleb esitada miinusmärgiga. Netosaldode puhul tuleb arvutada ja esitada varade netomuutus pluss kohustuste netomuutus. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete esitamisel tuleb netopositsioonide puhul arvutada ja esitada varade positsioon miinus kohustuste positsioon. |
|
— |
Andmete raamatupidamislik tunnus: RKPd peavad rakendama õigsuse kontrolli eeskirju, mida levitatakse ja mis on nõudmisel kättesaadavad enne andmete edastamist EKP-le. |
Paranduste tegemisel võivad RKPd saata EKP-le ajakohastatud andmekogumi. Parandused tuleks edastada järgmiselt:
|
— |
maksebilansi kuuandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse i) järgneva kuu andmed; ii) vastavad kvartaliandmed; iii) vastavad parandatud kvartaliandmed, |
|
— |
maksebilansi kvartaliandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse järgmise kvartali andmed, |
|
— |
rahvusvahelise investeerimispositsiooni kvartaliandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse järgmise kvartali andmed, |
|
— |
rahvusvahelise investeerimispositsiooni aastaandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse järgmiste aastate andmed, |
Maksebilansi kuu- ja kvartaliandmete parandused, mis on seotud tervete aastatega, teevad RKPd EKP-le kättesaadavaks märtsi lõpus ja septembri lõpus; viimase koos rahvusvahelise investeerimispositsiooni aastaandmete esitamisega.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni kvartaliandmete parandused, mis on seotud tervete aastatega, teevad RKPd EKP-le kättesaadavaks koos rahvusvahelise investeerimispositsiooni aastaandmete esitamisega.
Parandusi rahvusvaheliste reservide skeemi võib teha vajaduse korral kogu aeg. Tagada tuleb kooskõla euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni (kvartali ja aasta) perioodi lõpu positsioonide ja vastavate sissemaksete kirjete vahel.
VI LISA
STATISTIKA KOOSTAMISE MEETODITE JÄRELEVALVE
Euroopa Keskpank (EKP) teostab järelevalvet koostamismeetodite üle, mida kasutatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika esitamiseks, ning osalevate liikmesriikide poolt regulaarselt kasutatavate põhimõtete ja mõistete üle. Järelevalve toimub EKP väljaande “European Union balance of payments/international investment position statistical methods” (“Euroopa Liidu maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika metoodika”, edaspidi “B.o.p. Book”) ajakohastamise raames. Lisaks järelevalve eesmärgile on käsiraamatu “B.o.p. Book” eesmärgiks teavitada euroala maksebilansi koostajaid arengutest muudes euroala liikmesriikides.
“B.o.p. Book” sisaldab teavet maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistiliste andmete struktuuri ulatuses kõikide liikmesriikide osas. See sisaldab üksikasjalikke kirjeldusi andmete koostamise meetodite ning kasutatavate põhimõtete ja mõistete kohta, samuti teavet lahknevuste kohta kokkulepitud maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika mõistetes liikmesriikides.
“B.o.p. Book” käsiraamatut ajakohastatakse igal aastal tihedas koostöös liikmesriikidega.
VII LISA
ANDMETE KOGUMINE PORTFELLIINVESTEERINGUTE VALDKONNAS
Arvestades portfelliinvesteeringute statistika kogumisega seotud alati kaasnevaid raskusi, peeti vajalikuks välja töötada ühine lähenemine vastava teabe kogumiseks kogu euroalal.
Nagu selgitatud IV lisa punktis 1.4, viidi riikides läbi uuringud võimaluse kohta koguda andmeid väärtpaberite kaupa euroala põhiselt. Uuringutest tulenes järgmine kokkulepe: kuni 2008. aasta märtsi lõpuni koguvad euroala liikmesriigid andmeid portfelliinvesteeringute posisioonide varade ja kohustuste kohta väärtpaberite kaupa vähemalt kvartaalselt. Kuni selle ajani saavad mõned liikmesriigid anda kõigest hinnangu mõnede portfelliinvesteeringute eriliigenduste osas, eelkõige emitendi sektori ja emissiooni vääringu/riigi osas.
Centralised Securities Database (CSDB) (väärpaberite keskandmebaasi) toimimist loetakse uue kokkuvõtusüsteemi töölerakendamisel põhiliseks. Seetõttu, kui CSDB projekti 1 etapi dokumenti “Project Closure Document” (projekti lõpetamise akt) ei ole EKP nõukogule Euroopa Keskpankade Süsteemi statistikakomitee kaudu esitatud märtsi lõpuks 2005, lükatakse seda tähtaega edasi sama aja võrra, mille võrra esitamine hilineb.
Määratleti eesmärk hõlmata järgmist: agregeeritult, s.o standardkoode (ISIN või sarnaseid koode) mitte kasutades, riigi koostajale väärtpaberite positsioonide kohta esitatud andmed ei tohi ületada 15 % kogu portfelliinvesteeringute positsioonide varadest või kohustustest. Sellest piirist tuleks juhinduda liikmesriikide süsteemi hõlmatuse hindamisel. CSDB peaks hõlmama piisavalt kogu maailma portfelliinvesteeringute väärtpabereid, et võimaldada statistika koostamine väärtpaberite kaupa.
Rahvusvahelise investeerimispositsiooni portfelliinvesteeringute postitsioonide varad ja kohustused koostatakse üksnes positsioonide andmete alusel.
Alates 2008. aasta märtsist (alustades andmetest 2008. aasta jaanuari tehingute kohta ja 2007. aasta lõpu positsioonide kohta) vastavad euroala portfelliinvesteeringute andmete kogumise süsteemid ühele näidisele järgmises tabelis:
Kohaldatavad portfelliinvesteeringute andmete kogumise näidised:
|
— |
Kuu positsioonid [s-b-s] + kuu vood [s-b-s] |
|
— |
Kvartali positsioonid [s-b-s] + kuu vood [s-b-s] |
|
— |
Kuu positsioonid [s-b-s] + tuletatud kuu vood [s-b-s] |
|
— |
Kvartali positsioonid [s-b-s] + kuu vood [agregaat] |
Märkused:
s-b-s – andmete kogumine väärtpaberite kaupa
tuletatud vood – positsioonide erinevus (korrigeeritakse seoses valuutakursi ja hinna täheldatud liikumistega ja muude mahu muutustega)