30.11.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 320/1

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 127 lõiget 6,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorda, eriti selle artikli 127 lõiget 1,

—

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 8 ja 9,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi presidendi ja Euroopa Keskpanga presidendi ühisavaldust seoses Euroopa Parlamendis toimunud hääletusega nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 üle,

A.

arvestades, et määrusega (EL) nr 1024/2013 antakse Euroopa Keskpangale (EKP) eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga ning selle eesmärk on tagada krediidiasutuste turvalisus ja toimekindlus ning finantssüsteemi stabiilsus kogu Euroopa Liidus ja kõigis ühtses järelevalvemehhanismis osalevates liikmesriikides;

B.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 9 on sätestatud, et EKP on pädev asutus talle nimetatud määrusega antud järelevalveülesannete täitmisel;

C.

arvestades, et järelevalveülesannete andmisega kaasneb EKP-l oluline vastutus aidata kaasa finantsstabiilsusele liidus, kasutades selleks oma järelevalvevolitusi võimalikult tulemuslikult ja proportsionaalselt;

D.

arvestades, et liidu tasandil järelevalvevolituste andmine tuleks tasakaalustada asjakohaste demokraatliku vastutuse nõuetega; seega on määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 kohaselt EKP-l aruandekohustus nimetatud määruse rakendamise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees, kes on demokraatlikult legitiimsed institutsioonid ja esindavad liidu kodanikke ja liikmesriike;

E.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõike 9 kohaselt teeb EKP Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) kohaselt Euroopa Parlamendiga uurimistel lojaalset koostööd;

F.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikes 8 on sätestatud, et EKP järelevalvenõukogu esimees peab taotluse korral Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid EKP järelevalveülesannete üle, kui selliseid arutelusid on vaja pidada ELi toimimise lepingust tulenevate Euroopa Parlamendi volituste täitmiseks; arvestades, et nimetatud artikli kohaselt peab selliste arutelude korraldamise kord tagama täieliku konfidentsiaalsuse kooskõlas EKP-le kui pädevale asutusele asjakohase liidu õiguse kohaselt pandud konfidentsiaalsuskohustusega;

G.

arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikes 1 on sätestatud, et liidu institutsioonid teevad oma tööd võimalikult avalikult; arvestades, et tingimused, mille kohaselt EKP dokument on konfidentsiaalne, on kehtestatud EKP otsusega 2004/258/EÜ (EKP/2004/3); (2) arvestades, et otsusega on sätestatud, et igal liidu kodanikul ning füüsilisel või juriidilise isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus juurdepääsule EKP dokumentidele, võttes arvesse kõnealuses otsuses kindlaks määratud tingimusi ja piiranguid; arvestades, et nimetatud otsuse kohaselt keeldub EKP avalikustamisest, kui see võiks kahjustada teatavaid täpsustatud era- või avalikke huve;

H.

arvestades, et krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega seotud teavet ei avalda EKP oma vabal äranägemisel, vaid selle suhtes kohaldatakse piiranguid ja tingimusi, mis on ette nähtud liidu asjaomase õigusega, mida kohaldatakse nii Euroopa Parlamendi kui ka EKP suhtes; arvestades, et Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklis 37.2 on sätestatud, et isikute suhtes, kellele on kättesaadavad andmed, mille puhul liidu õigusaktid näevad ette saladuse pidamise kohustus, rakendatakse nimetatud õigusakte;

I.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 põhjenduses 55 on täpsustatud, et aruandekohustuse täitmisel Euroopa Parlamendi ees tuleks järgida asjaomaseid ametisaladuse pidamise nõudeid; arvestades, et nimetatud määruse põhjenduses 74 ja artikli 27 lõikes 1 on sätestatud, et järelevalvenõukogu liikmete, juhtkomitee ning järelevalveülesandeid täitvate EKP töötajate ja osalevate liikmesriikide lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse EKPSi põhikirja artiklis 37 ja asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud ametisaladuse pidamise nõudeid; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 339 ja EKPSi põhikirja artiklis 37 on sätestatud, et EKP ja riikide keskpankade juhtorganite liikmetele ja personalile kehtib ametisaladuse pidamise kohustus;

J.

arvestades, et EKPSi põhikirja artikli 10.4 kohaselt on EKP nõukogu istungid kinnised;

K.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõikes 3 on sätestatud, et EKP kohaldab talle selle määrusega antud ülesannete täitmisel kogu asjakohast liidu õigust ja kui kõnealusteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte;

L.

arvestades, et konfidentsiaalsena käsitletava teabega ümberkäimise asjaomased liidu õiguse sätted, eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) artiklid 53 kuni 62, panevad pädevatele asutustele ja nende krediidiasutuste järelevalvega seotud töötajatele ametisaladuse pidamise ranged kohustused, kui edaspidi kehtestatavatest muutmisaktidest või uutest õigusaktidest ei tulene teisiti; arvestades, et kõikide pädevates asutustes töötavate või töötanud isikute suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus; arvestades, et konfidentsiaalset teavet, mida sellised isikud saavad, võidakse avaldada ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik identifitseerida; eelöeldu ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid;

M.

arvestades, et määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 27 lõike 2 kohaselt võib EKP talle selle määrusega antud ülesannete täitmiseks asjakohases liidu õiguses sätestatud piirides ja tingimustel vahetada teavet riikide ja liidu asutuste ja organitega juhul, kui asjakohane liidu õigus lubab riikide pädevatel asutustel sellistele üksustele teavet avaldada või kui liikmesriigid näevad ette sellise avalikustamise kooskõlas asjakohase liidu õigusega;

N.

arvestades, et järelevalvealase teabega seotud ametisaladuse hoidmise nõuete rikkumine peaks tooma kaasa asjakohased karistused; arvestades, et Euroopa Parlament peaks kehtestama nõuetekohase raamistiku järelmeetmete võtmiseks igasuguse konfidentsiaalsuse nõude rikkumise korral parlamendiliikmete või töötajate poolt;

O.

arvestades, et EKP järelevalveülesandeid täitvad töötajad peavad organisatsiooniliselt olema lahus rahapoliitikaga seotud ülesandeid täitvatest töötajatest viisil, mis vastab täielikult määrusele (EL) nr 1024/2013;

P.

arvestades, et käesolevat kokkulepet ei kohaldata rahapoliitikaga ega EKP muude kui määrusega (EL) nr 1024/2013 EKP-le antud ülesannete täitmisega seotud konfidentsiaalse teabe vahetamise suhtes;

Q.

arvestades, et käesoleva kokkuleppega ei piirata riikide pädevate asutuste demokraatlikku vastutust riikide parlamentide ees vastavalt siseriiklikule õigusele;

R.

arvestades, et käesolev kokkulepe ei hõlma ega mõjuta järelevalvemehhanismi demokraatlikku vastutust ega aruandekohustust nõukogu, komisjoni ega liikmesriikide parlamentide ees;

—

EKP esitab igal aastal Euroopa Parlamendile aruande (edaspidi „aastaaruanne”) talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannete täitmise kohta. Järelevalvenõukogu esimees esitab aastaaruande Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel. Aastaaruande eelnõu tehakse Euroopa Parlamendile konfidentsiaalsena kättesaadavaks ühes liidu ametlikest keeltest neli tööpäeva enne kuulamist. Tõlked kõigisse liidu ametlikesse keeltesse tehakse kättesaadavaks hiljem. Aastaaruandes käsitletakse muu hulgast järgmist:

—

Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 33 lõikes 2 osutatud käivitusjärgus edastab EKP Euroopa Parlamendile igas kvartalis aruande määruse rakendamise edenemise kohta, milles käsitletakse muu hulgas järgmist:

—

EKP avaldab aastaaruande ühtse järelevalvemehhanismi veebisaidil. EKP teabeliini e-postiteenust laiendatakse, et tegelda konkreetselt ühtse järelevalvemehhanismiga seotud küsimustega, ning EKP koostab e-posti teel saadud tagasiside põhjal ühtse järelevalvemehhanismi veebilehel eraldi korduma kippuvate küsimuste lehe.

—

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni taotlusel osaleb järelevalvenõukogu esimees järelevalveülesannete täitmist käsitlevatel korralistel avalikel kuulamistel. Euroopa Parlamendi pädev komisjon ja EKP lepivad kokku järgmisel aastal korraldatava kahe sellise kuulamise ajakava. Kokkulepitud ajakava muutmise taotlused esitatakse kirjalikult.

—

Lisaks sellele võib järelevalvenõukogu esimehe kutsuda järelevalveküsimuste täiendavatele ad hoc arvamuste vahetustele Euroopa Parlamendi pädeva komisjoniga.

—

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees võib esitada põhjendatud kirjaliku taotluse korraldada eraldi konfidentsiaalne kohtumine järelevalvenõukogu esimehega, kui see on Euroopa Parlamendile ELi toimimise lepingu ja liidu õigusega antud volituste täitmiseks vajalik. Sellised kohtumised peetakse omavahel kokkulepitud kuupäeval.

—

Kõik konfidentsiaalsetel kohtumistel osalejad peavad täitma konfidentsiaalsusele esitatavaid nõuded võrdväärselt järelevalvenõukogu liikmetele ja järelevalveülesandeid täitvatele EKP töötajatele kohaldatavate nõuetega.

—

Järelevalvenõukogu esimehe või Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni põhjendatud taotluse alusel ja vastastikusel kokkuleppel võivad korralistel kuulamistel, ad hoc arvamuste vahetustel ja konfidentsiaalsetel kohtumistel viibida järelevalvenõukogu EKP esindajad või järelevalvepersonali kõrgemad ametnikud (peadirektorid või nende asetäitjad).

—

ELi institutsioonidele ELi toimimise lepinguga kehtestatud avatuse põhimõtet kohaldatakse samuti järelevalvemehhanismi suhtes. Eraldi konfidentsiaalsetel kohtumistel toimuvate arutelude puhul järgitakse avatuse põhimõtet ja konkreetseid asjaolusid. Sellega kaasneb konfidentsiaalse teabe vahetamine järelevalveülesannete täitmise teemal liidu õigusega kehtestatud piires. Teabe avaldamist võidakse piirata õigusaktidega ettenähtud konfidentsiaalsuspiiranguid arvesse võttes.

—

Euroopa Parlamendis ja EKPs töötavad isikud ei tohi avaldada EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud tegevuse käigus saadud teavet isegi juhul, kui nende seesugune tegevus on lõppenud või nad ei tööta enam sellisel ametikohal.

—

Korralistel kuulamistel, ad hoc arvamuste vahetustel ja konfidentsiaalsetel kohtumistel võib käsitleda kõiki määrusega (EL) nr 1024/2013 hõlmatud ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse ja toimimise aspekte.

—

Konfidentsiaalseid kohtumisi ei protokollita ning neid ei salvestata muul moel. Ajakirjanduses ega muudes meediakanalites ei esineta avaldustega. Kõik konfidentsiaalsetel aruteludel osalenud isikud annavad iga kord allkirja kirjalikule kinnitusele mitte avaldada selliste arutelude sisu kolmandatele isikutele.

—

Konfidentsiaalsetel kohtumistel võivad osaleda üksnes järelevalvenõukogu esimees ning Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimees ja aseesimehed. Nii järelevalvekomisjoni esimeest kui ka Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimeest ja aseesimehi võivad abistada EKP personali ja Euroopa Parlamendi sekretariaadi kaks liiget.

—

EKP vastab kirjalikult Euroopa Parlamendi esitatud kirjalikele küsimustele. Nimetatud küsimused tuleb edastada Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe vahendusel järelevalvenõukogu esimehele. Küsimustele vastatakse võimalikult kiiresti ja igal juhul viie nädala jooksul nende EKP-le edastamisest arvates.

—

EKP ja Euroopa Parlament eraldavad küsimuste ja neile antud vastuste jaoks veebisaidil eraldi lehe.

—

EKP edastab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile vähemalt järelevalvenõukogu tegevuse põhjaliku ja sisulise kokkuvõtte, mis annab ettekujutuse aruteludest, sealhulgas otsuste loetelu koos selgitustega. Juhul kui EKP nõukogu esitab määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 8 kohase vastuväite järelevalvenõukogu otsuse eelnõule, teavitab EKP president käesolevas kokkuleppes osutatud konfidentsiaalsuse nõudeid järgides vastuväite põhjustest Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni.

—

Krediidiasutuse tegevuse lõpetamise korral avaldatakse krediidiasutusega seonduv mittekonfidentsiaalne teave tagantjärele, kui konfidentsiaalsuse nõuetest tulenevaid asjaomase teabe andmise piiranguid enam ei kohaldata.

—

Järelevalvetasud ja nende arvestamise selgitus avaldatakse EKP veebisaidil.

—

EKP avaldab oma veebisaidil järelevalvetavasid selgitava juhendi.

—

Euroopa Parlament võtab kaitseabinõusid ja -meetmeid, mis vastavad EKP teabe ja EKP dokumentide tundlikkuse tasemele, ning teavitab sellest EKPd. Igal juhul kasutatakse teavet või dokumente ainult sel eesmärgil, milleks need edastati.

—

Euroopa Parlament taotleb EKP-lt nõusoleku saamist teabe avaldamiseks täiendavatele isikutele või institutsioonidele ning kaks institutsiooni teevad koostööd nendes kohtu-, haldus- või muudes menetlustes, mille pärast taotleti juurdepääsu teabele või dokumentidele. EKP võib kogu avaldatud teabe või teatavat liiki teabe või dokumentide puhul paluda Euroopa Parlamendil koostada nimekiri isikutest, kellel on juurdepääs nimetatud teabele ja dokumentidele.

—

EKP määrab kindlaks ja avalikustab järelevalvenõukogu esimehe valimise kriteeriumid, sealhulgas oskuste kombinatsioon, finantseerimisasutuste ja finantsturgude alased teadmised ning finantsjärelevalve ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve valdkonnas omandatud kogemused Kriteeriumide kindlaksmääramisel seab EKP eesmärgiks kõrgeimad kutsestandardid ja võtab arvesse vajadust kaitsta liidu huve tervikuna ning tagada järelevalvenõukogu koosseisu mitmekesisus.

—

Kaks nädalat enne seda, kui EKP nõukogu avaldab teate vaba ametikoha kohta, teavitatakse Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni selle üksikasjadest, sealhulgas valikukriteeriumidest ja konkreetsel ametikohal esitatavatest nõuetest ning avalikust valikumenetlusest, mida EKP kavatseb esimehe valikul kohaldada.

—

EKP nõukogu teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni esimehe ametikohale kandideerijatest (avalduste arv, ametialaste oskuste kombinatsioon, sooline ja geograafiline esindatus jne) ning samuti kandidaatide valimise meetodist, mille alusel koostatakse nimekiri vähemalt kahest kandidaadist ja millest EKP lõpuks lähtub ettepaneku tegemisel.

—

EKP esitab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile järelevalvenõukogu esimehe kandidaatide nimekirja. EKP edastab nimekirja vähemalt kolm nädalat enne esimehe ametissenimetamise ettepaneku esitamist.

—

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib esitada EKP-le küsimusi valikukriteeriumide ja kandidaatide nimekirja kohta ühe nädala jooksul pärast nimekirja saamist. EKP vastab nendele küsimustele kirjalikult kahe nädala jooksul.

—

Heakskiidu andmine toimub järgmiselt.

—

Juhul kui esimehe kandidatuuri heaks ei kiideta, võib EKP otsustada kasutada nimekirja kandidaatidest, kes esialgu esitasid ametikohale kandideerimise avalduse, või alustada uuesti valikumenetlust, sealhulgas koostada ja avaldada uue teate vaba ametikoha kohta.

—

EKP esitab Euroopa Parlamendile taotlused esimehe või aseesimehe ametist kõrvaldamise kohta ning põhjendab neid.

—

Heakskiidu andmine toimub järgmiselt:

—

Kui Euroopa Parlament või nõukogu teavitab EKPd, et ta loeb esimehe või aseesimehe ametist kõrvaldamise tingimused määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõike 4 tähenduses täidetuks, esitab EKP oma kirjaliku seisukoha nelja nädala jooksul.

—

Kui Euroopa Parlament moodustab uurimiskomisjoni kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 226 ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsusega 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ, (4) siis aitab EKP liidu õiguse kohaselt lojaalse koostöö põhimõtet järgides uurimiskomisjonil täita oma ülesandeid.

—

Kõik uurimiskomisjoni toimingud, milles EKP osaleb, toimuvad määruse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ piires.

—

EKP teeb lojaalset koostööd kõigi määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 20 lõikes 9 osutatud Euroopa Parlamendi uurimistes samas õigusraamistikus, mida kohaldatakse uurimiskomisjonile, ning sama konfidentsiaalsuse kaitsega, mis on ette nähtud käesolevas kokkuleppes konfidentsiaalsete suuliste kohtumiste suhtes (I osa punkt 2).

—

Kõigi Euroopa Parlamendile uurimiste käigus edastatud teabe saajate suhtes kohaldatakse samasuguseid konfidentsiaalsuse nõudeid, mis kehtivad järelevalvenõukogu liikmetele ja järelevalveülesandeid täitvatele EKP töötajatele, ning Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku sellise teabe kaitse tagamiseks kohaldatavad meetmed.

—

Kui otsuses 2004/258/EÜ tunnustatud avalike või erahuvide kaitse nõuab konfidentsiaalsust, tagab Euroopa Parlament konfidentsiaalsuse ja ei avalda mingil juhul sellise teabe sisu.

—

Otsuses 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ kehtestatud liidu institutsioonide ja asutuste õigused ja kohustused kehtivad EKP suhtes mutatis mutandis.

—

Kui otsus 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ asendatakse muu õigusaktiga või kui sellesse tehakse muudatusi, tuleb käesoleva kokkuleppe III osa üle alustada uuesti läbirääkimisi. Kuni asjaomaste osade suhtes uuele kokkuleppele jõudmiseni jääb käesolev kokkulepe kehtima, kaasa arvatud otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ versioon, mis oli jõus käesoleva kokkuleppe allakirjutamise kuupäeval.

—

EKP teavitab enne määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 19 lõikes 3 osutatud tegevusjuhendi vastuvõtmist Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni koostatava tegevusjuhendi olulistest osadest.

—

Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni kirjalikul taotlusel teavitab EKP Euroopa Parlamenti kirjalikult tegevusjuhendi rakendamisest. EKP teavitab Euroopa Parlamenti ka tegevusjuhendi ajakohastamise vajadusest.

—

Tegevusjuhendis käsitletakse huvide konfliktiga seotud küsimusi ning sellega tagatakse järelevalve- ja rahapoliitikaga seotud ülesannete lahususe eeskirjade järgimine.

—

EKP teavitab Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni aegsasti korrast (sh tähtaegadest), mille ta on kehtestanud EKP selliste määruste, otsuste, suuniste ja soovituste (õigusaktide) vastuvõtmiseks, mille puhul on määruse (EL) nr 1024/2013 kohaselt ette nähtud avalikud konsultatsioonid.

—

Läbipaistvuse ja poliitika järjepidevuse huvides teavitab EKP Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni eelkõige põhimõtetest ja näitajate või teabe liikidest, mida EKP tavaliselt kasutab õigusaktide ja poliitikaalaste soovituste väljatöötamisel.

—

EKP edastab Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile õigusakti eelnõu enne avalike konsultatsioonide alustamist. Kui Euroopa Parlament esitab õigusaktide kohta märkusi, võib nende teemal korraldada EKPga mitteametlikke arvamuste vahetusi. Sellised mitteametlikud arvamuste vahetused toimuvad samal ajal avalike konsultatsioonidega, mida EKP korraldab kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõikega 3.

—

Kui EKP on õigusakti vastu võtnud, saadab ta selle Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile. EKP teavitab korrapäraselt ja kirjalikus vormis Euroopa Parlamenti ka vajadusest ajakohastada vastuvõetud õigusakte.

1.

Kaks institutsiooni hindavad käesoleva kokkuleppe praktilist rakendamist iga kolme aasta tagant.

2.

Käesolev kokkulepe jõustub määruse (EL) nr 1024/2013 jõustumise kuupäeval või kokkuleppe allakirjutamisele järgneval päeval, olenevalt sellest, milline kuupäev on hilisem.

3.

Kaks institutsiooni peavad täitma teabe konfidentsiaalsuse kohustusi isegi pärast käesoleva kokkuleppe lõpetamist.

4.

Kokkulepe avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.