16.11.2017

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 299/34

---

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2017/2098,

3. november 2017,

parandusmeetmete kohaldamise menetlusliku külje kohta määruse (EL) nr 795/2014 mittejärgimise korral (EKP/2017/33)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga määrust (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28), (1) eelkõige selle artikli 22 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	EKP nõukogu kehtestas süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise nõuded määrusega (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28).

(2)	Määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõigete 2 ja 3 kohaselt võivad pädevad asutused kohaldada parandusmeetmeid järelevaatamise nõuete mittejärgimise korral.

(3)	Määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) ei ole sätestatud parandusmeetmete kohaldamiseks üksikasjalikke eeskirju ja korda, seetõttu tuleb käesoleva otsusega kehtestada eeskirjad ja kord kooskõlas artikli 22 lõikega 6,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „pädev asutus“– pädev asutus määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses;

2)   „süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja“– süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;

3)   „parandusmeede“– parandusmeede määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 2 punktis 44 määratletud tähenduses;

4)   „mittejärgimine“– määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumine;

5)   „arvatav mittejärgimine“– pädevale asutusele kättesaadaval teabel ja dokumentidel (sh süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja enesehindamisel) põhinev mõistlik alus kahtlustada, et süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole täitnud ühte või mitut määrusest (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tulenevat kohustust;

6)   „jätkuv mittejärgimine“– määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) tuvastatud rikkumine, mida süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ei ole parandanud vastavalt pädeva asutusega kokku lepitud tegevuskavale nimetatud asutuse määratud tähtajaks;

7)   „hindamisaruande projekt“– aruanne, mida otsustusõiguslik organ ei ole veel heaks kiitnud ja mis sisaldab esialgset analüüsi süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja eeskirjade, reeglite, kordade ja tegevuse, samuti intsidentide ja kõikide muude süsteemselt olulise maksesüsteemi toimimise suhtes oluliseks peetavate küsimuste kohta ning milles on märgitud määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud järelevaatamise nõuete arvatav rikkumine;

8)   „hindamisaruanne“– Euroopa Keskpanga (EKP) kui pädeva asutuse puhul EKP nõukogu poolt heaks kiidetud aruanne ja riigi keskpanga (RKP) kui pädeva asutuse puhul selle RKP asjaomase otsustusõigusliku organi poolt heaks kiidetud aruanne, milles on märgitud see, millisel määral süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja järgib määruses (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) sätestatud järelevaatamise nõudeid.

Artikkel 2

Üldpõhimõtted

1.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes kohaldatakse parandusmeetmeid vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artiklile 22 ja käesolevas otsuses sätestatud korrale.

2.   Pädev asutus võib algatada parandusmeetme menetluse järgmistel juhtudel:

a)	mittejärgimine on tuvastatud hindamise raames;

b)	jätkuva mittejärgimise korral, kui asjaomase süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes ei ole eelnevalt parandusmeetmeid kohaldatud;

c)	kui hindamisaruande projektist tulenevalt on pädeval asutusel alust kahtlustada tõsist mittejärgimist, mis nõuab viivitamatut tegutsemist.

3.   Parandusmeetmete sõnastus peab olema piisavalt konkreetne, et võimaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal asuda põhjendamatu viivituseta olukorda parandama või vältida mittejärgimise kordumist.

Artikkel 3

Teade süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõikele 1 ning hindamisaruande projekti või hindamisaruande aluseks võttes edastab pädev asutus süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale kirjaliku teate, mis võib sisaldada nõuet täiendava teabe või selgituste esitamiseks.

2.   Kirjalikus teates määratletakse mittejärgimise või arvatava mittejärgimise laad ning seda kinnitavad faktilised asjaolud, teave, hinnangud või õiguslikud alused. Selles märgitakse parandusmeede/meetmed, mida pädev asutus kavatseb võtta. Lisaks märgitakse selles, kas juhtumit peetakse tõsiseks ja kas on vaja võtta viivitamatult meetmeid vastavalt artikli 4 lõikele 2.

3.   Jätkuva mittejärgimise korral tuuakse kirjalikus teates ära süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja ja pädeva asutuse vahel kokkulepitud tegevuskava täitmata jätmise või täitmise ebapiisavuse kirjeldus.

Artikkel 4

Ärakuulamise korraldus

1.   Pädev asutus annab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikus teates märgitud mittejärgimist või arvatavat mittejärgimist tõendavate faktiliste asjaolude, teabe, hinnangute või õiguslike aluste ning kaalutud parandusmeetmete kohta, määrates vastuse esitamise tähtajaks minimaalselt 14 kalendripäeva kirjaliku teate kättesaamisest. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib nõuda selle tähtaja pikendamist ning pädeval asutusel on selleks kaalutlusõigus.

2.   Kui mittejärgimist peetakse sedavõrd tõsiseks, et see nõuab viivitamatult meetmete võtmist vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõikele 3, antakse süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale võimalus esitada oma seisukohad ja selgitused pädeva asutuse poolt määratud tähtajaks, mis üldjuhul ei ületa kolme tööpäeva kirjaliku teate kättesaamisest.

3.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja võib nõuda pädevalt asutuselt selgitust või dokumente mittejärgimise või arvatava mittejärgimise kohta. Pädev asutus esitab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale asjakohased selgitused või dokumendid õigeaegselt.

4.   Kui pädeva asutus peab seda kohaseks või kui süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja seda nõuab, võidakse talle anda võimalus esitada mittejärgimist või arvatavat mittejärgimist tõendavate faktiliste asjaolude, teabe, hinnangute või õiguslike aluste kohta oma märkused kohtumisel. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajat võivad kohtumisel abistada kolmandad isikud, sealhulgas välised õigusnõustajad.

5.   Pädev asutus koostab protokolli kõikide kohtumiste kohta süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajaga. Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja kirjutab protokollile alla pärast seda, kui talle on võimaldatud piisav aeg protokoll läbi vaadata ja lisada sellele vajalikke märkusi ja muudatusi, ning pädev asutus annab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale protokolli ärakirja.

6.   Kui pädeva asutusega ei ole suhtluskeeles eelnevalt kokku lepitud, esitab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja pädevale asutusele oma märkused, dokumendid, selgitused ja muu teabe enda valitud liidu keeles.

Artikkel 5

Juurdepääs toimikule

1.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajal on pärast parandusmeetme menetluse algatamist õigus tutvuda pädeva asutuse toimikuga, kui teiste füüsiliste ja juriidiliste isikute seaduslikest huvidest ei tulene sellele piiranguid. Toimikule juurdepääsu õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet.

2.   Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja edastab pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta nõude juurdepääsu saamiseks toimikule.

3.   Toimik koosneb kõikidest pädeva asutuse poolt parandusmeetme menetluse käigus saadud, loodud või koostatud dokumentidest.

4.   Käesoleva artikli tähenduses võib konfidentsiaalne teave hõlmata pädeva asutuse sisedokumente ning kirjavahetust hindamist teostava pädeva asutuse ja muude isikute vahel.

Artikkel 6

Parandusmeetmete kohaldamine

1.   Vastavalt määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) artikli 22 lõigetele 2 ja 3 võib pädev asutus süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt esitatud teavet arvesse võttes kohaldada süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja suhtes parandusmeetmeid. Selguse huvides, kui parandusmeetme menetlus on algatatud arvatava mittejärgimise alusel, määratakse parandusmeede alles pärast seda, kui pädeva asutuse asjakohane otsustusõiguslik organ on kinnitanud aruande, milles on tuvastatud mittejärgimine.

2.   Kui pädeva asutusena tegutseb EKP, kinnitab parandusmeetmete kohaldamise otsuse EKP nõukogu. Otsuses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on kohustatud parandusmeetmed rakendama.

3.   Kui pädeva asutusena tegutseb RKP, kinnitab parandusmeetmete kohaldamise RKP otsustusõiguslik organ. Otsuses sätestatakse tähtaeg, mille jooksul süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja on kohustatud parandusmeetmed rakendama. RKP esitab otsuse ärakirja EKP nõukogule teadmiseks põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 7

Aegumine

Pädeva asutuse õigus kohaldada parandusmeetmeid hindamise käigus tuvastatud mittejärgimise suhtes aegub kahe aasta möödumisel asjaomase hindamise lõppemisest.

Artikkel 8

Parandusmeetmete kohaldamise otsusest teatamine

Pädev asutus teatab süsteemselt olulise maksesüsteemi käitajale otsusest kohaldada parandusmeetmeid kirjalikult, sealhulgas elektrooniliselt seitsme kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest.

Artikkel 9

Parandusmeetmete rakendamata jätmine

Süsteemselt olulise maksesüsteemi käitaja poolt tähtaegselt parandusmeetmete rakendamata jätmine loetakse eraldi aluseks sanktsiooni rakendamisele EKP poolt, kui sama rikkumise eest ei ole juba sanktsiooni kohaldatud.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  ELT L 217, 23.7.2014, lk 16.

---