32003O0016

Euroopa Keskpanga suunis,

1. detsember 2003,

millega muudetakse suunist EKP/2000/7 eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta

(EKP/2003/16)

(2004/202/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 105 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artikli 12 lõiget 1 ja artikli 14 lõiget 3 koostoimes artikli 3 lõike 1 esimese taande, artikli 18 lõike 2 ja artikli 20 esimese lõiguga,

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtse rahapoliitika saavutamine eeldab euro kasutusele võtnud liikmesriikide (edaspidi "osalevad liikmesriigid") keskpankadest ja Euroopa Keskpangast (EKP) koosnevas eurosüsteemis kasutatavate instrumentide ja menetluste määratlemist, et rakendada sellist poliitikat ühetaoliselt kõigis osalevates liikmesriikides.

(2) EKP on volitatud kehtestama eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamise suunised ja liikmesriikide keskpangad on kohustatud tegutsema kooskõlas kõnealuste suunistega.

(3) Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika määratlemise ja rakendamise viimaseid muudatusi tuleb asjakohaselt kajastada, asendades praegu kohaldatava EKP suunise (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta) I lisa.

(4) Vastavalt põhikirja artikli 12 lõikele 1 ja artikli 14 lõikele 3 on EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Eurosüsteemi ühtse rahapoliitika rakendamise põhimõtted, instrumendid, menetlused ja kriteeriumid

EKP 31. augusti EKP/2000/7 suunise (eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste kohta), [1] muudetud suunisega EKP/2002/2, [2] I lisa pealkirjaga "Ühtne rahapoliitika euroalal — Eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste üldine dokumentatsioon" asendatakse käesoleva suunise lisaga "Rahapoliitika rakendamine euroalal — Eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste üldine dokumentatsioon".

Artikkel 2

Vastavustõendamine

Liikmesriikide keskpangad edastavad andmed käesolevate suuniste täitmiseks kavandatavate tekstide ja vahendite kohta EKPle hiljemalt 16. jaanuariks 2004.

Artikkel 3

Lõppsätted

1. Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

2. Käesolev suunis jõustub kahe päeva möödumisel selle vastuvõtmisest. Artiklit 1 kohaldatakse alates 8. märtsist 2004.

3. Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 1. detsember 2003

EKP nõukogu nimel

president

Jean-Claude Trichet

[1] EÜT L 310, 11.12.2000, lk 1.

[2] EÜT L 185, 15.7.2002, lk 1.

--------------------------------------------------

LISA

RAHAPOLIITIKA RAKENDAMINE EUROALAL

Eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste üldine dokumentatsioon

Veebruar 2004

SISUKORD

Sissejuhatus

1. Ülevaade rahapoliitika raamistikust

1.1. Euroopa Keskpankade Süsteem

1.2. Eurosüsteemi eesmärgid

1.3. Eurosüsteemi rahapoliitika instrumendid

1.3.1. Avaturutehingud

1.3.2. Püsivahendid

1.3.3. Kohustuslikud reservid

1.4. Vastaspooled

1.5. Alusvara

1.6. Rahapoliitika raamistiku muudatused

2. Kõlblikud vastaspooled

2.1. Üldised kõlblikkuskriteeriumid

2.2. Vastaspoolte valimine kiirpakkumismenetlusteks ja kahepoolseteks toiminguteks

2.3. Vastaspoolte kohustuste rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid

2.4. Ajutine või alaline peatamine ettevaatuspõhimõtete tõttu

3. Avaturutehingud

3.1. Pöördtehingud

3.1.1. Üldkaalutlused

3.1.2. Põhilised refinantseerimistoimingud

3.1.3. Pikemaajalised refinantseerimistoimingud

3.1.4. Tasanduspöördtehingud

3.1.5. Struktuursed pöördtoimingud

3.2. Otsetehingud

3.3. EKP võlasertifikaatide emiteerimine

3.4. Vääringute vahetustehingud

3.5. Tähtajaliste hoiuste kogumine

4. Püsivahendid

4.1. Laenamise püsivõimalus

4.2. Hoiustamise püsivõimalus

5. Menetlused

5.1. Pakkumismenetlused

5.1.1. Üldkaalutlused

5.1.2. Pakkumistoimingute kalender

5.1.3. Pakkumistoimingute väljakuulutamine

5.1.4. Vastaspoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

5.1.5. Pakkumiste jaotamise menetlused

5.1.6. Pakkumise tulemuste väljakuulutamine

5.2. Kahepoolsete toimingute menetlus

5.3. Arveldusmenetlused

5.3.1. Üldkaalutlused

5.3.2. Avaturutehingute arveldamine

5.3.3. Päevalõpumenetlused

6. Kõlblikud varad

6.1. Üldkaalutlused

6.2. Esimese astme varad

6.3. Teise astme varad

6.4. Riskide ohjamise meetmed

6.4.1. Riskide ohjamise meetmed esimese astme varade puhul

6.4.2. Riskide ohjamise meetmed teise astme varade puhul

6.5. Alusvara hindamise põhimõtted

6.6. Kõlblike varade piiriülene kasutamine

6.6.1. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudel

6.6.2. Ühendused väärtpaberiarveldussüsteemide vahel

7. Kohustuslikud reservid

7.1. Üldkaalutlused

7.2. Asutused, mille suhtes kehtib kohustusliku reservi nõue

7.3. Kohustusliku reservi määratlemine

7.4. Reservihoiuste hoidmine

7.5. Reservibaasist teatamine ja selle kontrollimine

7.6. Kohustusliku reservi kohustuse rikkumine

1. Näited rahapoliitika toimingute ja menetluste kohta

2. Sõnastik

3. Vastaspoolte valimine välisvaluuta sekkumistoimingute ja vääringute vahetustehingute jaoks rahapoliitika eesmärgil

4. Euroopa Keskpanga rahandus- ja pangandusstatistika aruandlusraamistik

5. Eurosüsteemi veebisaidid

6. Vastaspoolte kohustuste rikkumise korral rakendatavad menetlused ja sanktsioonid

1. Tavapakkumiste teostamise etappide tavapärane ajaline raamistik

2. Kiirpakkumismenetluste teostamise etappide tavapärane ajaline raamistik

3. Keskpankade vaheline korrespondentpanganduse mudel

4. Ühendused väärtpaberiarveldussüsteemide vahel

1. Eurosüsteemi rahapoliitika toimingud

2. Põhi- ja pikemaajaliste refinatseerimistoimingute tavapärased kauplemispäevad

3. Eurosüsteemi avaturutehingute tavapärased arvelduspäevad

4. Eurosüsteemi rahapoliitika toimingute jaoks kõlblik vara

1. EKP võlasertifikaatide emiteerimine

2. Vääringute vahetustehingud

3. Pakkumismenetluste teostamise etapid

4. Fikseeritud intressimääraga pakkumiste jaotamine

5. Euros vääringustatud muutuva intressimääraga pakkumiste jaotamine

6. Muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute pakkumiste jaotamine

7. Riskide ohjamise meetmed

8. Esimese astme vara likviidsuskategooriad

9. Kõlbliku esimese astme fikseeritud või nullkupongiga instrumentide suhtes rakendatava turuväärtuse allahindluse tasemed ( %)

10. Kõlbliku esimese astme ujuva pöördintressimääraga instrumentide suhtes rakendatava turuväärtuse allahindluste tasemed ( %)

11. Lisatagatise nõude arvutamine

12. Kõlbliku teise astme vara suhtes rakendatava turuväärtuse allahindluste tasemed

13. Reservibaas ja kohustusliku reservi määr

14. Kohustusliku reservi hoidmise intressi arvutamine

Lühendid

CCBM | Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudel [Correspondent central banking model] |

C.E.T. | Kesk-Euroopa aeg [Central European time] |

KAd | Krediidiasutused |

CSD | Väärtpaberite keskdepositoorium [Central securities depository] |

DVP | Ülekanne makse vastu [Delivery-versus-payment] |

EÜ | Euroopa Ühendus |

EKP | Euroopa Keskpank |

EMP | Euroopa Majanduspiirkond |

EMÜ | Euroopa Majandusühendus |

EPM | EKP maksesüsteem [ECB payment mechanism] |

EKPS | Euroopa Keskpankade Süsteem |

EL | Euroopa Liit |

FOP | Tasuta [Free of payment] |

FRN | Ujuva intressimääraga väärtpaber [Floating-rate note] |

IDC | Päevasisene laen [Intraday credit] |

ISIN | Rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber [International securities identification number] |

MFI | Rahaloomeasutus [Monetary financial institution] |

MMF | Rahaturufond [Money market fund] |

MMP | Rahaturupaberid [Money market paper] |

RL | Rahaliit |

MUMS | Rahaliidu liikmesriigid [Monetary union Member States] |

RKP | Riigi keskpank |

TR | Teised riigid |

RTGS | Reaalajaline brutoarveldussüsteem [Real-time gross settlement] |

SSS | Väärtpaberiarveldussüsteem [Securities settlement system] |

Strip | Põhiosast eraldatud kupongiga võlakiri |

TARGET | Üleeuroopaline automaatne reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem (Target) |

UCITS | Avatud investeerimisfond |

Sissejuhatus

Käesolevas dokumendis esitatakse tegevusraamistik, mille eurosüsteem [1] Euroopa Keskpanga nõukogu on leppinud kokku, et terminiga "eurosüsteem" tähistatakse koosseisu, milles Euroopa Keskpankade Süsteem teostab oma peamisi ülesandeid, st Euroopa Keskpank ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt ühisraha kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad.on valinud ühtse rahapoliitika jaoks euroalal. Käesolev dokument moodustab eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste õigusliku raamistiku osa ja on mõeldud eurosüsteemi rahapoliitika instrumentide ja menetluste "ülddokumentatsiooniks", mille esmane eesmärk on pakkuda vastaspooltele teavet, mida nad vajavad seoses eurosüsteemi rahapoliitika raamistikuga.

Ülddokumentatsioon ise ei anna vastaspooltele õigusi ega tekita neile kohustusi. Eurosüsteemi ja selle vastaspoolte õiguslik suhe määratakse kindlaks asjaomase lepingulise või regulatiivse korraga.

Käesolev dokument on jagatud seitsmeks peatükiks. 1. peatükis antakse ülevaade eurosüsteemi rahapoliitika tegevusraamistikust. 2. peatükis sätestatakse eurosüsteemi rahapoliitika toimingutes osalevate vastaspoolte kõlblikkuskriteeriumid. 3. peatükis kirjeldatakse avaturutehinguid ning 4. peatükis tutvustatakse vastaspoolte käsutuses olevaid püsivahendid. 5. peatükis sätestatakse rahapoliitika toimingute teostamisel rakendatav kord. 6. peatükis määratletakse rahapoliitika toimingute alusvara kõlblikkuskriteeriumid. 7. peatükis tutvustatakse eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi.

Lisades on esitatud näited rahapoliitika toimingute kohta, sõnastik, eurosüsteemi välisvaluuta sekkumistoimingute vastaspoolte valiku kriteeriumid, Euroopa Keskpanga rahandus- ja pangandusstatistika aruandlusraamistiku tutvustus, eurosüsteemi veebisaitide loetelu ning selliste menetluste ja sanktsioonide kirjeldus, mida kasutatakse juhul, kui vastaspooled ei täida oma kohustusi.

1. PEATÜKK

1. ÜLEVAADE RAHAPOLIITIKA RAAMISTIKUST

1.1. Euroopa Keskpankade Süsteem

Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) koosneb Euroopa Keskpangast (EKP) ja Euroopa Liidu liikmesriikide keskpankadest. [2] Tuleks märkida, et nende liikmesriikide keskpankadel, kes ei ole Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi "asutamislepingu") kohaselt ühisraha kasutusele võtnud, säilivad rahapoliitika valdkonnas siseriikliku õiguse kohased volitused ning seega ei ole nad seotud ühtse rahapoliitika teostamisega. Euroopa Keskpankade Süsteem tegutseb kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga (asutamisleping) ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga (EKPS põhikiri). Euroopa Keskpankade Süsteemi juhivad EKP otsuseid tegevad organid. Seoses sellega vastutab EKP nõukogu rahapoliitika väljatöötamise eest ning EKP juhatus on volitatud rakendama rahapoliitikat vastavalt nõukogu tehtud otsustele ja kehtestatud suunistele. Kui see on võimalik ja otstarbekas ja aitab kaasa töö tulemuslikkuse tagamisele, laseb EKP liikmesriikide keskpankadel [3] Käesolevas dokumendis tähistatakse mõistega "liikmesriikide keskpangad" asutamislepingu kohaselt ühisraha kasutusele võtnud liikmesriikide keskpankasid. teostada eurosüsteemi ülesannete hulka kuuluvaid toiminguid. Eurosüsteemi rahapoliitika toiminguid teostatakse kõigis liikmesriikides [4] Käesolevas dokumendis tähistatakse mõistega "liikmesriik" liikmesriiki, mis on asutamislepingu kohaselt võtnud kasutusele ühisraha. ühtsetel tingimustel.

1.2. Eurosüsteemi eesmärgid

Asutamislepingu artikli 105 kohaselt on eurosüsteemi esmane eesmärk hindade stabiilsuse säilitamine. Ilma et see piiraks eesmärki säilitada hindade stabiilsus, peab eurosüsteem toetama Euroopa Ühenduse üldist majanduspoliitikat. Nende eesmärkide poole pürgimisel peab eurosüsteem tegutsema kooskõlas vaba konkurentsiga avatud turumajanduse põhimõtetega ja toetama ressursside efektiivset jaotamist.

1.3. Eurosüsteemi rahapoliitika instrumendid

Oma eesmärkide saavutamiseks on eurosüsteemi käsutuses hulk rahapoliitika instrumente; eurosüsteem teostab avaturutehinguid, pakub püsivahendeid ja kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikku reservi eurosüsteemis olevail kontodel.

1.3.1. Avaturutehingud

Avaturutehingud mängivad eurosüsteemi rahapoliitikas olulist rolli seoses intressimäärade suunamisega, likviidsuse haldamisega turul ja rahapoliitika seisukohtade väljendamisega. Avaturutehingute teostamiseks on eurosüsteemis viit liiki instrumente. Kõige olulisemad instrumendid on pöördtehingud (rakendatakse tagasiostulepingute või tagatud laenude baasil). Eurosüsteem võib kasutada ka otsetehinguid, võlasertifikaatide emiteerimist, vääringute vahetustehinguid ja tähtajalise hoiuste kogumist. Avaturutehingud algatab EKP, kes otsustab ka kasutatava instrumendi ja tehingu teostamise tingimused. Neid võib teostada tavapakkumiste, kiirpakkumismenetluste või kahepoolsete menetluste põhjal. [5] Eurosüsteemi avaturutehingute, st standardpakkumiste, kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete menetluste teostamiseks kasutatavaid erinevaid menetlusi kirjeldatakse täpsemalt 5. peatükis. Standardpakkumiste puhul kulub pakkumise väljakuulutamisest kuni otsuse tulemuste kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi. Standardpakkumistes võivad osaleda kõik vastaspooled, kes vastavad punktis 2.1 sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Kiirpakkumismenetlused teostatakse ühe tunni jooksul. Eurosüsteem võib kiirpakkumismenetlustes osalema valida piiratud arvu vastaspooli. Mõistega "kahepoolsed menetlused" tähistatakse kõiki juhtumeid, mil eurosüsteem teostab ühe või mitme vastaspoolega tehingu ilma pakkumismenetlust kasutamata. Kahepoolsete menetluste hulka kuuluvad väärtpaberibörside ja turuesindajate vahendusel teostatavad toimingud. Eesmärkide, korrapärasuse ja menetluste põhjal võib eurosüsteemi avaturutehingud jagada järgmisse nelja kategooriasse (vt ka tabel 1):

- põhilised refinantseerimistoimingud on regulaarsed likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord nädalas ja mille tähtaeg on tavaliselt üks nädal. Selliseid tehinguid teostavad liikmesriikide keskpangad tavapakkumiste põhjal. Põhilised refinantseerimistoimingud on eurosüsteemi avaturutehingute eesmärkide saavutamisel esmatähtsad ning tagavad finantssektorile suure osa refinantseerimise mahust,

- pikemaajalised refinantseerimistoimingud on likviidsust lisavad pöördtehingud, mis toimuvad kord kuus ja mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud. Selliste toimingute eesmärk on tagada vastaspooltele täiendav pikemaajalisem refinantseerimine ning neid teostavad liikmesriikide keskpangad tavapakkumiste põhjal. Selliste toimingute puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt anda turule signaale ning seepärast on ta reeglina intressivõtja,

- tasandustoimingud toimuvad vastavalt vajadusele ja nende eesmärk on juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuse kõikumiste mõju intressimääradele. Tasandustoimingud toimuvad enamasti pöördtehingutena, kuid nad võivad toimuda ka otsetehingutena, vääringute vahetustehingutena ja tähtajalise hoiuste kogumisena. Tasandustoimingute teostamisel rakendatavaid instrumente ja menetlusi kohandatakse tehinguliikidega ja toimingute konkreetsete eesmärkidega. Tasandustoiminguid teostavad tavaliselt liikmesriikide keskpangad, kasutades kiirpakkumismenetlusi või kahepoolseid menetlusi. EKP nõukogu otsustab, kas erandlike asjaolude korral võib kahepoolseid tasandustoiminguid teostada EKP ise,

- lisaks sellele võib eurosüsteem teostada struktuurseid toiminguid emiteerides võlasertifikaate ja kasutades pöörd- ja otsetehinguid. Selliseid toiminguid teostatakse siis, kui EKP soovib kohandada eurosüsteemi struktuurilist seisundit võrreldes finantssektoriga (regulaarselt või ebaregulaarselt). Pöördtehingutena teostatavaid struktuurseid toiminguid ja võlainstrumentide emiteerimist viivad liikmesriikide keskpangad ellu tavapakkumistega. Otsetehingutena teostatavaid struktuurseid toiminguid viiakse ellu kahepoolsete menetlustega.

1.3.2. Püsivahendid

Püsivahendite eesmärk on lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust, anda märku rahapoliitika üldistest suundumustest ja piirata üleöö turuintressimäärasid. Olenevalt teatavate toimingutele juurdepääsemise tingimuste täitmisest on kõlblike vastaspoolte omal algatusel nende kasutuses kaht liiki püsivahendid (vt ka tabel 1):

- vastaspooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada liikmesriikide keskpankadelt kõlblike varade vastu üleöölikviidsust. Tavaolukorras ei kehti vastaspooltele vahendite kasutamise suhtes krediidipiirangud ega muud piirangud peale piisava alusvara esitamise nõude. Laenamise püsivõimaluse intressimäär moodustab tavaliselt üleöö turuintressimäära piirmäära,

- vastaspooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid. Tavaolukorras ei kehti vastaspooltele vahendite kasutamise suhtes hoiustamispiirid ega muud piirangud. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär moodustab tavaliselt üleöö turuintressi alammäära.

Püsivahendite detsentraliseeritud haldamisega tegelevad liikmesriikide keskpangad.

1.3.3. Kohustuslikud reservid

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib euroalal tegutsevate krediidiasutuste suhtes ja selle peamiseks eesmärgiks on rahaturu intressimäärade stabiliseerimine ja struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine (või suurendamine). Iga asutuse reservinõue määratakse kindlaks tema bilansielementide põhjal. Intressimäärade stabiliseerimiseks lubab eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem institutsioonidel kasutada perioodi keskmist täitmist. Reservinõude täitmine määratakse kindlaks institutsiooni päeva keskmiste reservihoiuste põhjal hoidmisperioodi jooksul. Institutsioonide kohustuslike reservide suhtes makstakse intressi eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute määraga.

1.4. Vastaspooled

Eurosüsteemi rahapoliitika raamistik on loodud selliselt, et tagatud oleks erinevate vastaspoolte osalus. Institutsioonid, kelle suhtes kehtib EKPS põhikirja artikli 19.1 kohane kohustusliku reservi nõue, võivad kasutada püsivõimalusi ja osaleda avaturutehingutes, mis põhinevad tavapakkumistel. Eurosüsteem võib tasandustoimingutes osalema valida piiratud arvu vastaspooli. Otsetehingute puhul ei kehtestata vastaspoolte hulga suhtes eelnevaid piiranguid. Rahapoliitika huvides teostatavate vääringute vahetustehingute puhul kasutatakse aktiivseid välisvaluuta vahetusturul osalejaid. Kõnealuste toimingute vastaspoolteks on ainult sellised eurosüsteemi välisvaluuta sekkumistoiminguteks valitud institutsioonid, mis asuvad euroalal.

1.5. Alusvara

Vastavalt EKPS põhikirja artiklile 18.1 peavad kõik eurosüsteemi krediiditehingud (st likviidsust lisavad toimingud) tuginema piisavatele tagatistele. Eurosüsteemis on tehingute tagamiseks võimalik kasutada väga erinevaid varasid. Eelkõige eurosüsteemisisestel eesmärkidel eristatakse kaht kõlblike varade kategooriat: vastavalt esimese ja teise astme varad. Esimene aste koosneb turukõlblikest võlainstrumentidest, mis vastavad EKP määratletud ühtsetele ja kogu euroala hõlmavatele kõlblikkuskriteeriumidele. Teine aste koosneb täiendavatest turukõlblikest ja turukõlbmatutest varadest, mis on eriti olulised liikmesriikide finantsturgude ja pangandussüsteemide jaoks ja mille kõlblikkuskriteeriumid kehtestatakse liikmesriikide keskpankades EKP heakskiidul. Kahe nimetatud astme vahel ei tehta vahet seoses varade kvaliteedi ega nende kõlblikkusega eurosüsteemi rahapoliitika eri liiki toimingute jaoks (tavaliselt ei kasuta eurosüsteem teise astme varasid siiski otsetehinguteks). Kõlblikke varasid võib piiriüleselt kasutada igat liiki eurosüsteemi krediitide tagamiseks keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli vahendusel või Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste kõlblike ühenduste kaudu. [6] Vt punkte 6.6.1 ja 6.6.2. Kõiki eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks kõlblikke varasid võib kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

1.6. Rahapoliitika raamistiku muudatused

EKP nõukogu võib igal ajal muuta eurosüsteemi rahapoliitika toimingute teostamise instrumente, tingimusi, kriteeriume ja menetlusi.

TABEL 1

Eurosüsteemi rahapoliitika toimingud

Rahapoliitika toimingud | Tehingute liigid | Tähtaeg | Sagedus | Menetlus |

Likviidsuse lisamine | Likviidsuse absorbeerimine |

Avaturutehingud

Põhilised refinantseerimistoimingud | Pöördtehingud | — | Üks nädal | Kord nädalas | Tavapakkumised |

Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Pöördtehingud | — | Kolm kuud | Kord kuus | Tavapakkumised |

Tasandustoimingud | PöördtehingudVääringute vahetustehingud | PöördtehingudTähtajaliste hoiuste kogumineVääringute vahetustehingud | Standardimata | Ebaregulaarsed | KiirpakkumismenetlusedKahepoolsed menetlused |

Otseostud | Otsemüük | — | Ebaregulaarsed | Kahepoolsed menetlused |

Struktuursed toimingud | Pöördtehingud | Võlasertifikaatide emiteerimine | Standarditud/standardimata | Regulaarsed ja ebaregulaarsed | Tavapakkumised |

Otseostud | Otsemüük | — | Ebaregulaarsed | Kahepoolsed menetlused |

Püsivahendid

Laenamise püsivõimalus | Pöördtehingud | — | Üleöö | Kasutamine vastaspoolte äranägemisel |

Hoiustamise püsivõimalus | — | Hoiused | Üleöö | Kasutamine vastaspoolte äranägemisel |

2. PEATÜKK

2. KÕLBLIKUD VASTASPOOLED

2.1. Üldised kõlblikkuskriteeriumid

Eurosüsteemi rahapoliitika toimingute vastaspooled peavad vastama teatavatele kõlblikkuskriteeriumidele. [7] Otsetehingute puhul ei kehtestata vastaspoolte hulga suhtes eelnevaid piiranguid. Need kriteeriumid määratletakse selliselt, et eurosüsteemi rahapoliitika toiminguid saaksid kasutada hästi erinevad asutused, et toetataks asutuste võrdset kohtlemist kogu euroalal ja tagataks, et vastaspooled täidavad teatavaid toimimis- ja usaldatavusnõudeid:

- kõlblikeks vastaspoolteks on ainult sellised asutused, kes kasutavad EKPS põhikirja artikli 19.1 kohast eurosüsteemi kohustustliku reservi süsteemi. Asutused, mis on vabastatud eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemist tulenevatest kohustustest (vt punkt 7.2) ei ole eurosüsteemi püsivahendite ja avaturutehingute puhul kõlblikud vastaspooled,

- vastaspooled peavad olema finantsiliselt usaldusväärsed. Siseriiklikud asutused [8] Krediidiasutuste ühtlustatud järelevalve aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiiv krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1) sellisena, nagu seda on muudetud. peavad nende suhtes rakendama EL/EMP ühtlustatud järelevalve vähemalt ühte vormi. Vastaspooltena võib aktsepteerida ka finantsiliselt usaldusväärseid asutusi, kelle suhtes rakendatakse võrreldava tasemega ühtlustamata siseriiklikku järelevalvet, nt selliste asutuste euroalal tegutsevaid filiaale, mille peakorter asub väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP),

- vastaspooled peavad vastama kõigile vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatavas asjaomases lepingulises või regulatiivses korras sätestatud toimimiskriteeriumidele, et tagada eurosüsteemi rahapoliitika toimingute tulemuslik teostamine.

Kõnealused kõlblikkuskriteeriumid on kogu euroalal ühtsed. Üldistele kõlblikkuskriteeriumidele vastavad asutused võivad:

- kasutada eurosüsteemi püsivahendeid ja

- osaleda tavapakkumistele põhinevates eurosüsteemi avaturutehingutes.

Asutus võib kasutada eurosüsteemi püsivahendeid ja tavapakkumistele põhinevaid eurosüsteemi avaturutehinguid ainult oma asukohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu. Kui asutus tegutseb (peakontori või filiaalide kaudu) mitmes liikmesriigis, kasutab iga üksus kõnealuseid toiminguid oma asukohajärgse liikmesriigi keskpanga kaudu olenemata asjaolust, et asutuse pakkumise võib igas liikmesriigis esitada ainult üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

2.2. Vastaspoolte valimine kiirpakkumismenetlusteks ja kahepoolseteks toiminguteks

Otsetehingute puhul ei kehtestata vastaspoolte hulga suhtes eelnevaid piiranguid.

Rahapoliitika eesmärgil teostatud vääringute vahetustehingute puhul peavad vastaspooled olema suutelised teostama tulemuslikult suuremahulisi välisvaluutatehinguid igasuguste turutingimuste korral. Vääringute vahetustehingute vastaspoolte hulk vastab euroalal asuvatele vastaspooltele, kes on valitud eurosüsteemi välisvaluuta sekkumistoiminguteks Välisvaluuta sekkumistoimingute vastaspoolte valimise kriteeriumid ja kord on esitatud 3. lisas.

Kiirpakkumismenetlustele ja kahepoolsetele menetlustele tuginevate toimingute (tasanduspöördtehingud ja tähtajaliste hoiuste kogumine) puhul valib iga liikmesriigi keskpank vastaspoolte kogumi oma asukoha liikmesriigis tegutsevate asutuste seast, mis vastavad vastaspoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele. Esmane valikukriteerium on aktiivsus rahaturul. Lisaks võib arvesse võtta ka muid kriteeriume, näiteks maaklerite tegevuse tulemuslikkust ja pakkumisvõimet.

Kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete toimingute puhul kauplevad liikmesriikide keskpangad ainult vastaspooltega, kes kuuluvad nende vastavate tasandustoimingute vastaspoolte hulka. Kui toimimisega seotud põhjustel ei saa liikmesriigi keskpank iga toimingu puhul kaubelda kõigi oma tasanduse vastaspooltega, toimub vastaspoolte valik kõnealuses liikmesriigis rotatsiooni korras, et tagada võrdne juurdepääs.

EKP nõukogu otsustab, kas erandlike asjaolude korral võib kahepoolseid tasandustoiminguid teostada EKP ise. Kui EKP peaks teostama kahepoolseid toiminguid, valib EKP võrdse juurdepääsu tagamiseks vastaspooled rotatsiooni korras nende euroalal tegutsevate vastaspoolte seast, kes on kõlbulikud kiirpakkumismenetluste ja kahepoolsete toimingute jaoks.

2.3. Vastaspoolte kohustuste rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid

EKP rakendab sanktsioone asutuste suhtes, mis ei täida kohustuslike reservide kohaldamist käsitlevatest EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi, vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone, [9] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4. Euroopa Keskpanga 23. septembri 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 2157/1999 Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4), [10] EÜT L 264, 12.10.1999, lk 21. nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt, [11] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1. nii nagu seda on muudetud, ja Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrusele 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9). [12] ELT L 250, 2.10.2003, lk 10. Asjaomased sanktsioonid ja nende kohaldamise menetluskord on sätestatud eespool nimetatud määrustes. Lisaks sellele võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõuete tõsise rikkumise korral peatada vastaspoolte osalemise avaturutehingutes.

Eurosüsteem kohaldab vastaspoolte suhtes rahatrahve või peatab vastaspoolte osaluse avaturutehingutes vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatava lepingulise või regulatiivse korra sätete kohaselt, kui vastaspooled ei täida vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatava lepingulise või regulatiivse korra sätetest tulenevaid kohustusi nii, nagu allpool sätestatud.

See kehtib juhtudel, kui rikutakse pakkumiseeskirju (kui vastaspool ei saa üle kanda piisavalt suurt hulka alusvara likviidsuse lisamise tehingu raames talle määratud likviidsuse summa arveldamiseks või kui ta ei suuda esitada piisavat hulka sularaha, et katta talle likviidsuse absorbeerimise toimingu käigus eraldatud summa) ja kahepoolsete tehingute eeskirju (kui vastaspool ei saa anda piisavat hulka kõlblikke alusvarasid või kui ta ei saa eraldada kokkulepitud kahepoolseks tehinguks piisaval hulgal sularaha).

Samuti kehtib see juhtudel, kui vastaspool ei täida alusvara kasutamise eeskirju (kui vastaspool kasutab varasid, mis on kõlbmatud või mis on muutunud kõlbmatuteks või mida vastaspool ei saa kasutada näiteks emitent/garant ja vastaspoole märkimisväärse seose või isiku tõttu) ja kui ei täideta päevalõpumenetluste ja laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimuste suhtes kehtivaid eeskirju (kui vastaspool, kelle arvelduskonto bilanss on päeva lõpus negatiivne, ei täida laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi).

Lisaks eeskirju mittetäitnud vastaspoolele võib peatamismeetmeid rakendada ka sama asutuse teistes liikmesriikides asuvate filiaalide suhtes. Kui see on erandliku meetmena vajalik täitmatajätmise tõsiduse tõttu (näiteks sagedane või pikaajaline rikkumine), võib teatavaks ajavahemikuks peatada vastaspoole osalemise kõigis edasistes rahapoliitika toimingutes.

Pakkumistoiminguid, kahepoolseid tehinguid, alusvara, päevalõpumenetlusi või laenamise püsivõimaluse kasutamise tingimusi käsitlevate eeskirjade täitmatajätmisega seotud rikkumise korral liikmesriikide keskpankade poolt kehtestatavad rahatrahvid arvutatakse eelnevalt kindlaks määratud trahvimäära põhjal (nagu on sätestatud 6. lisas).

2.4. Ajutine või alaline peatamine ettevaatuspõhimõtete tõttu

Asjaomase liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatava lepingulise või regulatiivse korra sätete kohaselt võib eurosüsteem ettevaatuspõhimõtete tõttu peatada ajutiselt või alaliselt vastaspoolte juurdepääsu rahapoliitika instrumentidele.

Lisaks sellele võib vastaspoolte juurdepääsu alaline või ajutine peatamine olla põhjendatud teatavatel juhtudel, kui vastaspool jätab täitmata lepingulised kohustused, mis on määratletud liikmesriikide keskpankade rakendatavas lepingulises või regulatiivses korras.

3. PEATÜKK

3. AVATURUTEHINGUD

Avaturutehingud mängivad eurosüsteemi rahapoliitikas olulist rolli seoses intressimäärade suunamisega, likviidsuse haldamisega turul ja rahapoliitika seisukohtade väljendamisega. Lähtuvalt eesmärkidest, regulaarsusest ja menetlustest võib eurosüsteemi avaturutehingud jagada nelja kategooriasse: põhilised refinatseerimistoimingud, pikaajalised refinantseerimistoimingud, tasandustoimingud ja struktuursed toimingud. Kasutatavatest instrumentidest on pöördtehingud peamised eurosüsteemi avaturuinstrumendid ning neid võib kasutada kõigis neljas toimingute kategoorias, samas kui võlasertifikaate võib kasutada struktuurseteks absorbeerimistoiminguteks. Lisaks võib eurosüsteemis tasandustoimingute teostamiseks kasutada veel kolme instrumenti: otsetehinguid, vääringute vahetustehinguid ja tähtajaliste hoiuste kogumist. Järgmistes punktides tutvustatakse üksikasjalikult eurosüsteemis kasutatavate eri liiki avaturuinstrumentide konkreetseid omadusi.

3.1. Pöördtehingud

3.1.1. Üldkaalutlused

a) Instrumendi liik

Pöördtehingud on toimingud, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid tagasiostulepingu alusel või teostab krediiditoiminguid, kasutades kõlblikke varasid tagatisena. Pöördtehinguid kasutatakse põhiliste refinantseerimistoimingute ja pikemaajaliste refinantseerimistoimingute jaoks. Lisaks sellele võib eurosüsteem pöördtehinguid kasutada struktuursete ja tasandustoimingute jaoks.

b) Õiguslik olemus

Liikmesriikide keskpangad võivad pöördtehinguid teostada kas tagasiostulepingutena (st vara omandiõigus läheb üle kreeditorile ning vastaspooled lepivad kokku vastupidises tehingus, mille puhul vara läheb tulevikus uuesti üle võlgnikule) või tagatud laenudena (st varade kohta esitatakse täitmisele pööratav nõudeõigus, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks võlgnik). Täiendavad sätted tagasiostulepingutel põhinevate pöördtehingute kohta sätestatakse vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatava lepingulise korraga. Tagatud laenudel põhinevate pöördtehingute korra puhul võetakse arvesse erinevates kohtualluvuspiirkondades rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse loomiseks tagatise (nt pandi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

c) Intressitingimused

Tagasiostulepingu puhul vastab ostuhinna ja tagasiostuhinna vahe toimingu tähtajaks laenatud rahasummalt makstavale intressile, st tagasiostuhind sisaldab vastavat makstavat intressi. Tagatud laenuna teostatava pöördtehingu intressimäära kindlaksmääramiseks rakendatakse ettenähtud intressimäära krediidisumma suhtes toimingu tähtaja jooksul. Eurosüsteemi avaturu pöördtehingute suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile "tegelik päevade arv/360".

3.1.2. Põhilised refinantseerimistoimingud

Põhilised refinantseerimistoimingud on olulisimad eurosüsteemi teostatavad avaturutoimingud, millel on esmatähtis roll seoses intressimäärade suunamisega, likviidsuse haldamisega turul ja rahapoliitika seisukohtade väljendamisega. Lisaks sellele tagatakse nendega rahandussektorile suur osa refinantseerimise mahust.

Põhiliste refinantseerimistoimingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- tegemist on likviidsust lisavate toimingutega,

- neid teostatakse regulaarselt igal nädalal, [13] Põhi- ja pikemaajalisi refinantseerimistoiminguid teostatakse vastavalt eurosüsteemi eelnevalt avaldatud pakkumistoimingute kalendrile (vt ka punkt 5.1.2), mis on olemas EKP veebisaidil (www.ecb.int); vt ka eurosüsteemi veebisaite (5. lisa).

- tavaliselt on nende tähtaeg üks nädal, [14] Põhi- ja pikemaajaliste refinantseerimistoimingute tähtaeg võib aeg-ajalt varieeruda olenevalt muu hulgas liikmesriikide pangapühadest.

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult,

- neid teostatakse tavapakkumistega (vastavalt punkti 5.1 sätetele),

- kõik üldistele kõlblikkusnõuetele (sätestatud punktis 2.1) vastavad vastaspooled võivad esitada pakkumisi põhilisteks refinantseerimistoiminguteks ning

- põhiliste refinantseerimistoimingute alusvaraks on kõlblikud nii esimese kui ka teise astme varad (sätestatud 6. peatükis).

3.1.3. Pikemaajalised refinantseerimistoimingud

Eurosüsteem teostab ka regulaarseid refinantseerimistoiminguid, mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud ja mille eesmärk on pakkuda finantssektorile täiendavat pikemaajalist refinantseerimist. Nende toimingute osakaal refinantseerimise üldises mahus on piiratud. Selliste toimingute puhul ei kavatse eurosüsteem tavaliselt anda turule signaale ning seepärast on ta reeglina intressivõtja. Seepärast teostatakse pikemaajalisi refinantseerimistoiminguid tavaliselt muutuva intressimääraga pakkumistena ja aeg-ajalt teatab EKP tulevaste pakkumiste käigus jaotatavate toimingute mahu. Erandjuhtudel võib eurosüsteem pikemaajalisi refinantseerimistoiminguid teostada ka fikseeritud intressimääraga pakkumistena.

Pikemaajaliste refinantseerimistoimingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- tegemist on likviidsust lisavate toimingutega,

- neid teostatakse regulaarselt igal kuul, [15] Vt eespool toodud 13. joonealune märkus.

- tavaliselt on nende tähtaeg kolm kuud, [16] Vt eespool toodud 14. joonealune märkus.

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult,

- neid teostatakse tavapakkumistega (vastavalt punkti 5.1 sätetele),

- kõik üldistele kõlblikkusnõuetele (sätestatud punktis 2.1) vastavad vastaspooled võivad esitada pakkumisi pikemaajalisteks refinantseerimistoiminguteks ning

- pikemaajaliste refinantseerimistoimingute alusvaraks on kõlblikud nii esimese kui ka teise astme varad (sätestatud 6. peatükis).

3.1.4. Tasanduspöördtehingud

Eurosüsteem võib tasandustoiminguid teostada avaturu pöördtehingutena. Tasandustoimingute eesmärk juhtida likviidsust turul ja suunata intressimäärasid eelkõige selleks, et tasandada turul toimuvate ootamatute likviidsuse kõikumiste mõju intressimääradele. Ootamatud turusuundumused eeldavad kiiret meetmete võtmist ja seepärast on soovitav säilitada kõnealuste toimingute teostamise menetluste ja omaduste valikul märkimisväärne paindlikkus.

Tasanduspöördtehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- need toimingud võivad toimuda likviidsust lisavate või likviidsust absorbeerivate toimingutena,

- nende sagedus ei ole standarditud,

- nende tähtaeg ei ole standarditud,

- likviidsust lisavaid tasanduspöördtehinguid teostatakse tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuigi ei saa välistada ka kahepoolsete menetluste kasutamise võimalust (vt 5. peatükk),

- likviidsust absorbeerivaid tasanduspöördtehinguid teostatakse reeglina kahepoolsete menetlustega (vastavalt punktile 5.2),

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid toiminguid tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolseid tasanduspöördtehinguid teostada EKP),

- eurosüsteem võib punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide kohaselt valida hulga vastaspooli, kes võivad osaleda tasanduspöördtehingutes ning

- tasandusega pöörtoimingute alusvaraks on kõlblikud nii esimese kui ka teise astme varad (sätestatud 6. peatükis).

3.1.5. Struktuursed pöördtoimingud

Eurosüsteem võib struktuurseid toiminguid teostada avaturu pöördtehingutena, mille eesmärk on kohandada eurosüsteemi struktuurset seisundit võrreldes finantssektoriga.

Nende toimingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- tegemist on likviidsust lisavate toimingutega,

- nende sagedus võib olla regulaarne või mitte,

- nende tähtaeg ei ole eelnevalt standarditud,

- neid teostatakse tavapakkumistega (vastavalt punkti 5.1 sätetele),

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid detsentraliseeritult,

- kõik üldistele kõlblikkusnõuetele (sätestatud punktis 2.1) vastavad vastaspooled võivad esitada pakkumisi struktuurseteks pöördtoiminguteks ning

- struktuursete pöörtoimingute alusvaraks on kõlblikud nii esimese kui ka teise astme varad (sätestatud 6. peatükis).

3.2. Otsetehingud

a) Instrumendi liik

Avaturu otsetehingud on tehingud, mille puhul eurosüsteem ostab või müüb kõlblikke varasid otse turul. Selliseid toiminguid teostatakse ainult struktuursetel ja tasandusega seotud eesmärkidel.

b) Õiguslik olemus

Otsetehing eeldab omandiõiguse täielikku üleminekut müüjalt ostjale ilma, et sellega seonduks omandiõiguse tagasiminek. Tehingud teostatakse vastavalt tehinguks kasutatava võlainstrumendiga seotud turutavadele.

c) Hinnatingimused

Hindade arvutamisel tegutseb eurosüsteem kooskõlas tehingus kasutatavate võlainstrumentide puhul kõige üldisemalt heakskiidetud turutavadega.

d) Muud omadused

Eurosüsteemi otsetehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- need toimingud võivad toimuda likviidsust lisavate (otseost) või likviidsust absorbeerivate (otsemüük) toimingutena,

- nende sagedus ei ole standarditud,

- neid teostatakse kahepoolsete menetlustega (vastavalt punkti 5.2 sätetele),

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib tasandusega otsetoiminguid teostada EKP),

- otsetehingute vastaspoolte suhtes ei kehtestata eelnevaid piiranguid ning

- otsetehingute alusvarana kasutatakse tavaliselt ainult esimese astme vara (nagu sätestatud punktis 6.1).

3.3. EKP võlasertifikaatide emiteerimine

a) Instrumendi liik

EKP võib emiteerida võlasertifikaate eesmärgiga kohandada eurosüsteemi struktuurset seisundit võrreldes finantssektoriga, et tekitada turul likviidsuspuudujääk (või seda suurendada).

b) Õiguslik olemus

Sertifikaadid moodustavad EKP võlakohustuse sertifikaadi hoidja ees. Sertifikaate emiteeritakse ja hoitakse väärpaberite registreerimisvormi kohaselt euroala väärtpaberidepositooriumides. EKP ei kehtesta piiranguid sertifikaatide võõrandatavusele. Täpsemad sätted EKP võlasertifikaatide kohta esitatakse selliste sertifikaatide tingimustes.

c) Intressitingimused

Sertifikaate emiteeritakse diskontomääraga, st neid emiteeritakse alla nominaalmäära ja lunastatakse kehtivusaja lõppedes nominaalmäära alusel. Emiteerimissumma ja lunastamissumma vahe moodustab emiteerimissummalt sertifikaadi kehtivuse ajal kokkulepitud intressimääraga koguneva intressi. Kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile "tegelik päevade arv/360". Emiteerimissumma arvutamist kirjeldatakse lahtris 1.

+++++ TIFF +++++

d) Muud omadused

EKP võlasertifikaatide emiteerimise omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- sertifikaate emiteeritakse selleks, et absorbeerida turul likviidsust,

- sertifikaate võib emiteerida regulaarselt või mitte,

- sertifikaadid kehtivad kuni 12 kuud,

- sertifikaate emiteeritakse tavapakkumistega (vastavalt punkti 5.1 sätetele),

- sertifikaatide pakkumine ja nendega arveldamine toimub detsentraliseeritult keskpankades ning

- kõik üldistele kõlblikkusnõuetele (sätestatud punktis 2.1) vastavad vastaspooled võivad esitada pakkumisi EKP võlasertifikaatide märkimiseks.

3.4. Vääringute vahetustehingud

a) Instrumendi liik

Rahapoliitika eesmärgil teostatud vääringute vahetustehingud hõlmavad hetke- ja tähtpäevatehinguid, milles euro kaubeldakse välisvaluuta vastu. Neid kasutatakse tasanduseks peamiselt eesmärgiga hallata likviidsust turul ja suunata intressimäärasid.

b) Õiguslik olemus

Rahapoliitika eemärgil teostatud vääringute vahetustehingud viitavad toimingutele, mille puhul eurosüsteem ostab (või müüb) eurot hetketehinguga välisvaluuta vastu ja samal ajal müüb (või ostab) selle tagasi tähtpäevatehinguga kindlaksmääratud tagasiostupäeval. Täiendavad sätted vääringute vahetustehingute kohta sätestatakse vastava liikmesriigi keskpanga (või EKP) rakendatava lepingulise korraga.

c) Valuuta ja vahetuskursi tingimused

Reeglina tegeleb eurosüsteem ainult laialdaselt kaubeldavate valuutadega ja tegutseb vastavalt standardsetele turutavadele. Iga vääringute vahetustehingu puhul lepivad eurosüsteem ja vastaspooled kokku tehingu vahetustehingu punktid. Vahetustehingu punktid väljendavad erinevust tähtpäevatehingu vahetuskursi ja hetketehingu vahetuskursi vahel. Euro vahetustehingu punktid võrreldes välisvaluutaga noteeritakse vastavalt üldistele turutavadele. Vääringute vahetustehingute vahetuskursid on sätestatud lahtris 2.

+++++ TIFF +++++

d) Muud omadused

Vääringute vahetustehingute omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- need toimingud võivad toimuda likviidsust lisavate või likviidsust absorbeerivate toimingutena,

- nende sagedus ei ole standarditud,

- nende tähtaeg ei ole standarditud,

- neid teostatakse kiirpakkumismenetluste või kahepoolsete menetlustena (vt 5. peatükk),

- liikmesriikide keskpangad teostavad neid tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib kahepoolseid vääringute vahetustehinguid teostada EKP) ning

- eurosüsteem võib punktis 2.2 ja 3. lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt valida hulga vastaspooli, kes võivad osaleda vääringute vahetustehingutes.

3.5. Tähtajaliste hoiuste kogumine

a) Instrumendi liik

Eurosüsteem võib esitada vastaspooltele üleskutse paigutada intressiga tasustatavad tähtajalised hoiused vastaspoole asukohajärgse liikmesriigi keskpanka. Tähtajaliste hoiuste kogumist kavandatakse ainult peenreguleerimiseks, et absorbeerida likviidsust turul.

b) Õiguslik olemus

Vastaspooltelt vastuvõetud hoiused on tähtajalised ja fikseeritud intressimääraga. Liikmesriikide keskpangad ei anna hoiuste vastu tagatisi.

c) Intressitingimused

Hoiuste suhtes kohaldatav intressimäär on lihtintressimäär, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile "tegelik päevade arv/360". Intressi makstakse hoiuse tähtaja möödumisel.

d) Muud omadused

Tähtajaliste hoiuste kogumise omadused võib kokku võtta järgmiselt:

- hoiuseid kogutakse likviidsuse absorbeerimiseks,

- hoiuste kogumise sagedus ei ole standarditud,

- hoiuste tähtajad ei ole standarditud,

- hoiuste kogumine toimub tavaliselt kiirpakkumismenetlustena, kuigi ei saa välistada ka kahepoolsete menetluste kasutamise võimalust (vt 5. peatükk),

- liikmesriikide keskpangad teostavad hoiuste kogumist tavaliselt detsentraliseeritult (EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib tähtajaliste hoiuste [17] Tähtajalisi hoiuseid hoitakse liikmesriikide keskpankades asuvatel kontodel; seda tehakse ka siis, kui EKP teostab selliseid toiminguid tsentraliseeritult. kahepoolset kogumist teostada EKP) ning

- eurosüsteem võib punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide kohaselt valida tähtajaliste hoiuste kogumiseks piiratud hulga vastaspooli.

4. PEATÜKK

4. PÜSIVAHENDID

4.1. Laenamise püsivõimalus

a) Instrumendi liik

Vastaspooled võivad kasutada laenamise püsivõimalust, et saada kõlblike varade vastu liikmesriikide keskpankadelt üleöölikviidsust eelnevalt kindlaksmääratud intressimääraga (nagu on sätestatud 6. peatükis). Võimaluse eesmärk on rahuldada vastaspoolte ajutised likviidsusvajadused. Tavaoludes moodustab võimaluse intressimäär üleöö turuintressimäära ülempiiri. Võimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused.

b) Õiguslik olemus

Liikmesriikide keskpangad võivad pakkuda likviidsust laenamise püsivõimaluse alusel kas üleöö tagasiostulepingutena (st vara omandiõigus läheb üle kreeditorile ning vastaspooled lepivad kokku vastupidises tehingus, mille puhul vara läheb järgmisel pangapäeval uuesti üle võlgnikule) või tagatud üleöölaenudena (st varade kohta esitatakse täitmisele pööratav võlakiri, kuid võlakohustuse täitmise korral jääb vara omanikuks võlgnik). Täiendavad sätted tagasiostulepingute kohta sätestatakse vastava liikmesriigi keskpanga rakendatava lepingulise korraga. Tagatud laenudena likviidsuse pakkumise korra puhul võetakse arvesse erinevates kohtualluvuspiirkondades rakendatavaid menetlusi ja formaalsusi, mida on vaja õiguse tekke tagatise (pandi) suhtes ja selle hilisemaks realiseerimiseks.

c) Kasutustingimused

Asutused, mis vastavad punktis 2.1 sätestatud vastaspoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada laenamise püsivõimalust. Laenamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse läbi asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga. Laenamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil töötavad asjaomase riigi RTGS-süsteem (reaalajaline brutoarveldussüsteem) ja asjaomane väärtpaberiarveldussüsteem.

Päeva lõpus loetakse vastaspoolte päevasisene deebetjääk nende liikmesriigi keskpanga arvelduskontodel automaatselt taotluseks kasutada laenamise püsivõimalust. Päeva lõpus püsivõimaluse kasutamise korda kirjeldatakse täpsemalt punktis 5.3.3.

Võimaldamaks vastaspoolele laenamise püsivõimaluse kasutamist võib saata taotluse vastaspoole tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangale. Selleks et liikmesriigi keskpank saaks taotluse samal päeval läbi vaadata, peab liikmesriigi keskpank saama taotluse kätte hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemist [18] Mõnedes liikmesriikides ei pruugi liikmesriigi keskpank (või mõned selle filiaalid) riiklike või piirkondlike pangapühade tõttu olla rahapoliitika toimingute teostamiseks avatud teatavatel eurosüsteemi pangapäevadel. Sellisel juhul teavitab asjaomase liikmesriigi keskpank vastaspooli eelnevalt korrast, mille kohaselt saab laenamise püsivõimalust kasutada pangapühade puhul., [19] Päevad, mil TARGET on suletud, tehakse teatavaks EKP veebisaidil (www.ecb.int); vt ka eurosüsteemi veebisaite (5. lisa). Reeglina on TARGETi sulgemise aeg kell 6 pärastlõunal EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Laenamise püsivõimaluse kasutamise taotlemise tähtaeg lükatakse 30 minuti võrra edasi reservide hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel pangapäeval. Taotluses tuleb sedastada krediidi summa ning juhul, kui tehingu alusvara ei ole eelnevalt liikmesriigi keskpanka hoiule antud, tuleb määratleda tehingu jaoks esitatav alusvara.

Piisavate kõlblike alusvarade esitamise nõue välja arvatud, ei ole laenamise püsivõimaluse alusel eraldatavate vahendite summa piiratud.

d) Tähtaeg ja intressitingimused

Püsivõimaluse krediidi tähtaeg on üleöö. Otseselt TARGETis osalevate vastaspoolte puhul makstakse krediit tagasi järgmisel päeval, mil asjaomase liikmesriigi RTGS-süsteem ja asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid töötavad, süsteemide avamise ajal.

Eurosüsteem teatab eelnevalt intressimäära, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile "tegelik päevade arv/360". EKP võib intressimäära igal ajal muuta ning muudetud intressimäär jõustub kõige varem järgmisel eurosüsteemi pangapäeval. [20] Käesolevas dokumendis tähistatakse terminiga "eurosüsteemi pangapäev" iga päeva, mil EKP ja vähemalt ühe liikmesriigi keskpank on avatud eurosüsteemi rahapoliitika toimingute teostamiseks. Kõnealuse võimaluse kohast intressi makstakse koos krediidi tagasimaksmisega.

e) Võimaluse peatamine

Võimaluse kasutamiseks antakse luba ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldise rahapoliitika kaalutlustega. EKP võib igal ajal kohandada võimaluse tingimusi või võimaluse peatada.

4.2. Hoiustamise püsivõimalus

a) Instrumendi liik

Vastaspooled võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust, et teha liikmesriikide keskpankades üleööhoiuseid. Hoiustelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga intressi. Tavaoludes moodustab võimaluse intressimäär üleöö turuintressimäära alampiiri. Hoiustamise püsivõimaluse tingimused on kogu euroalal ühesugused. [21] Tulenevalt liikmesriikide keskpankade kontostruktuuride erinevustest võib euroala riikides esineda toimingutega seotud erinevusi.

b) Õiguslik olemus

Vastaspooltelt vastuvõetud üleööhoiustelt tasutakse kindlaksmääratud suurusega intressi. Vastaspooltele ei anta hoiuste vastu tagatisi.

c) Kasutustingimused [22] Tulenevalt liikmesriikide keskpankade kontostruktuuride erinevustest võib EKP lubada liikmesriikide keskpankadel rakendada kasutustingimusi, mis erinevad mõnevõrra siin osutatutest. Liikmesriikide keskpangad esitavad teavet kõigi lahknevuste kohta võrreldes käesolevas dokumendis kirjeldatud kasutustingimustega.

Asutused, mis vastavad punktis 2.1 sätestatud vastaspoolte üldistele kõlblikkuskriteeriumidele, võivad kasutada hoiustamise püsivõimalust. Hoiustamise püsivõimaluse kasutamist võimaldatakse läbi asutuse tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpanga. Hoiustamise püsivõimalust saab kasutada ainult neil päevadel, mil asjaomase riigi RTGS-süsteem on avatud.

Selleks, et vastaspool saaks kasutada hoiustamise püsivõimalust, peab ta saatma taotluse oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangale. Selleks et liikmesriigi keskpank saaks taotluse samal päeval läbi vaadata, peab liikmesriigi keskpank saama taotluse kätte hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemist, mis on reeglina kell 6 pärastlõunal EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. [23] Mõnedes liikmesriikides ei pruugi liikmesriigi keskpank (või mõned selle filiaalid) riiklike või piirkondlike pangapühade tõttu olla eurosüsteemi rahapoliitika toimingute teostamiseks avatud teatavatel eurosüsteemi pangapäevadel. Sellisel juhul teavitab asjaomase liikmesriigi keskpank vastaspooli eelnevalt korrast, mille kohaselt saab hoiustamise püsivõimalust kasutada pangapühade puhul., [24] Päevad, mil TARGET on suletud, tehakse teatavaks EKP veebisaidil (www.ecb.int); vt ka eurosüsteemi veebisaite (5. lisa). Hoiustamise püsivõimaluse kasutamise taotlemise tähtaeg lükatakse 30 minuti võrra edasi reservide hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel pangapäeval. Taotluses tuleb sedastada võimaluse alusel hoiustatav summa.

Summa, mille vastaspool võib võimaluse alusel hoiustada, ei ole piiratud.

d) Tähtaeg ja intressitingimused

Hoiustamise püsivõimaluse tähtaeg on üle öö. Otseselt TARGETis osalevate vastaspoolte puhul on kõnealuse võimaluse alusel hoitavate hoiuste tähtaeg järgmisel päeval, mil asjaomase liikmesriigi RTGS-süsteem töötab, süsteemi avamise ajal. Eurosüsteem teatab eelnevalt intressimäära, mis arvutatakse vastavalt intressiarvestusmeetodile "tegelik päevade arv/360". EKP võib intressimäära igal ajal muuta ning muudetud intressimäär jõustub kõige varem järgmisel eurosüsteemi pangapäeval. Hoiustelt makstakse intresse hoiuse tähtaja möödumisel.

e) Võimaluse peatamine

Võimaluse kasutamiseks antakse luba ainult kooskõlas EKP eesmärkide ja üldise rahapoliitika kaalutlustega. EKP võib igal ajal kohandada võimaluse tingimusi või võimaluse peatada.

5. PEATÜKK

5. MENETLUSED

5.1. Pakkumismenetlused

5.1.1. Üldkaalutlused

Eurosüsteemi avaturutoimingud teostatakse tavaliselt pakkumismenetlustena. Eurosüsteemi pakkumismenetlused teostatakse kuues etapis, nagu näha lahtris 3.

Eurosüsteemis eristatakse kaht liiki pakkumismenetlusi: tavapakkumised ja kiirpakkumismenetlused. Tavapakkumiste ja kiirpakkumiste menetlused on identsed, erineb vaid ajakava ja vastaspoolte hulk.

+++++ TIFF +++++

a) Tavapakkumised

Tavapakkumiste puhul kulub pakkumise väljakuulutamisest kuni otsuse tulemuste kinnitamiseni kõige rohkem 24 tundi (kui esitamistähtajast otsuse tulemuste väljakuulutamiseni kulub ligikaudu kaks tundi). Joonis 1 annab ülevaate tavapakkumise teostamise etappide tavapärasest ajalisest raamistikust. Vajaduse korral võib EKP otsustada kohandada ajalist raamistikku konkreetsete toimingute korral.

Põhilised refinantseerimistoimingud, pikemaajalised refinantseerimistoimingud ja struktuursed toimingud (välja arvatud otsetehingud) teostatakse alati tavapakkumistena. Tavapakkumistes võivad osaleda vastaspooled, kes vastavad punktis 2.1 sätestatud üldistele kõlblikkuskriteeriumidele.

+++++ TIFF +++++

Märkus:

arvnäitajad viitavad lahtris 3 määratletud pakkumise teostamise etappidele.

b) Kiirpakkumismenetlused

Kiirpakkumismenetlused teostatakse tavaliselt ühe tunni jooksul pärast pakkumise väljakuulutamist ning kinnitamine toimub vahetult pärast otsuse tulemuste väljakuulutamist. Kiirpakkumismenetluste teostamise etappide tavapärast ajalist raamistikku tutvustab joonis 2. Vajaduse korral võib EKP otsustada kohandada ajalist raamistikku konkreetsete toimingute korral. Kiirpakkumismenetlusi kasutatakse ainult tasandustoimingute teostamiseks. Eurosüsteem võib punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide ja korra kohaselt valida piiratud hulga vastaspooli, kes võivad osaleda kiirpakkumismenetlustes.

+++++ TIFF +++++

Märkus:

arvnäitajad viitavad lahtris 3 määratletud pakkumise teostamise etappidele.

c) Fikseeritud intressimääraga ja muutuva intressimääraga pakkumised

Eurosüsteem võib valida kas fikseeritud intressimääraga (mahupõhiste) või muutuva intressimääraga (intressipõhiste) pakkumiste vahel. Fikseeritud intressimääraga pakkumise puhul määrab EKP eelnevalt kindlaks intressimäära ning osalevad vastaspooled teevad pakkumisi summa kohta, mille ulatuses nad soovivad tehingu sõlmida kindlaksmääratud intressimääraga. [25] Fikseeritud intressimääraga vääringute vahetustehingute puhul fikseerib EKP toimingu vahetustehingu punktid ning vastaspooled teevad pakkumise fikseeritud valuutasumma kohta, mille nad soovivad sellistel tingimustel müüa (ja tagasi osta) või osta (ja tagasi müüa). Muutuva intressimääraga pakkumise korral teevad vastaspooled pakkumisi rahasumma ja intressimäära kohta, millega nad soovivad sõlmida tehinguid liikmesriigi keskpangaga. [26] Muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute puhul teevad vastaspooled pakkumise fikseeritud valuutasumma ja vahetustehingu punktide kohta, millega nad soovivad toimingu teostada.

5.1.2. Pakkumistoimingute kalender

a) Põhilised refinantseerimistoimingud ja pikemaajalised refinantseerimistoimingud

Põhilisi refinantseerimistoiminguid ja pikemaajalisi refinantseerimistoiminguid teostatakse eurosüsteemi avaldatava soovitusliku kalendri kohaselt. [27] Eurosüsteemi pakkumistoimingute kalender on kättesaadav EKP veebisaidil (www.ecb.int); vt ka eurosüsteemi veebisaite (5. lisa). Kalender avaldatakse hiljemalt kolm kuud enne selle aasta algust, mille jaoks ta kehtib. Põhilised refinantseerimistoimingute ja pikemaajalised refinantseerimistoimingute tavapärased kauplemispäevad on sätestatud tabelis 2. EKP eesmärk on tagada, et kõigis liikmesriikides asuvad vastaspooled saaksid osaleda põhilistes refinantseerimistoimingutes ja pikemaajalistes refinantseerimistoimingutes. Seepärast kohandab EKP kõnealuste toimingute kalendri koostamise käigus tavapärast ajakava, et võtta arvesse tähtpäevi, mil konkreetsetes liikmesriikides on pangad suletud.

TABEL 2

Põhi- ja pikemaajaliste refinantseerimistoimingute tavapärased kauplemispäevad

Toimingu liik | Tavapärane kauplemispäev (T) |

Põhilised refinantseerimistoimingud | Iga teisipäev |

Pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Iga kalendrikuu viimane kolmapäev |

b) Struktuursed toimingud

Tavapakkumistena teostatavaid struktuurseid toiminguid ei viida ellu varem koostatud kalendri kohaselt. Tavaliselt teostatakse neid ja nendega seotud arveldusi siiski ainult päevadel, mis on RKP pangapäevad [28] Käesolevas dokumendis tähistatakse terminiga "RKP pangapäev" iga päeva, mil konkreetse liikmesriigi keskpank on avatud eurosüsteemi rahapoliitika toimingute teostamiseks. Mõningates liikmesriikides võivad liikmesriigi keskpangad olla RKP pangapäeval suletud kohalike või piirkondlike pangapühade tõttu. Sellisel juhul teavitab asjaomane liikmesriigi keskpank vastaspooli eelnevalt korrast, mida rakendatakse nende filiaalidega seotud tehingute suhtes. kõigis liikmesriikides.

c) Tasandustoimingud

Tasandustoiminguid ei viida ellu varem koostatud kalendri kohaselt. EKP võib otsustada tasandustoimingute teostamise mis tahes eurosüsteemi pangapäeval. Sellistes toimingutes osalevad ainult selliste liikmesriikide keskpangad, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP pangapäevad.

5.1.3. Pakkumistoimingute väljakuulutamine

Eurosüsteemi tavapakkumised kuulutatakse avalikult välja elektrooniliste kanalite kaudu. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad teatada pakkumistoimingust otse vastaspooltele, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumise väljakuulutamise teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

- pakkumistoimingu viitenumber,

- pakkumistoimingu kuupäev,

- toimingu liik (likviidsuse lisamine või absorbeerimine ja kasutatava rahapoliitika instrumendi liik),

- toimingu tähtaeg,

- enampakkumise liik (fikseeritud intressimääraga või muutuva intressimääraga pakkumine),

- teostamismeetod (Hollandi või Ameerika enampakkumine, vastavalt määratlusele punktis 5.1.5.d),

- toimigu kavandatud maht (tavaliselt ainult pikemaajalist refinantseerimistoimingute puhul),

- pakkumise fikseeritud intressimäär/hind/vahetustehingu punkt (fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul),

- minimaalne/maksimaalne vastuvõetav intressimäär/hind/vahetustehingu punkt (vastavalt vajadusele),

- toimingu alguspäev ja tähtpäev (võimaluse korral) või instrumendi väärtuspäev ja tähtpäev (võlasertifikaatide emiteerimise puhul),

- asjaomased valuutad ja valuuta, mille summa on fikseeritud (vääringute vahetustehingute puhul),

- pakkumiste arvutamiseks kasutatav hetketehingu viitekurss (vääringute vahetustehingute puhul),

- pakkumise mahu ülempiir (kui see on olemas),

- väikseim individuaalne jaotatav maht (kui see on olemas),

- väikseim jaotatav määr (kui see on olemas),

- pakkumiste esitamise ajakava,

- sertifikaatide nimiväärtus (võlasertifikaatide emiteerimise puhul) ning

- emissiooni ISIN-kood (võlasertifikaatide emiteerimise puhul).

Tasandustoimingute läbipaistvuse suurendamiseks kuulutab eurosüsteem kiirpakkumismenetlused tavaliselt avalikult varem välja. Erandolukorras võib EKP siiski otsustada jätta kiirpakkumismenetlustest eelnevalt avalikult teatamata. Kiirpakkumismenetluste väljakuulutamine toimub sama korra kohaselt kui tavapakkumiste puhul. Kiirpakkumiste puhul võtavad liikmesriikide keskpangad ühendust otse valitud vastaspooltega olenemata sellest, kas pakkumine on avalikult välja kuulutatud või ei.

5.1.4. Vastaspoolte ettevalmistused pakkumisteks ja pakkumiste esitamine

Vastaspoolte pakkumised peavad oma vormilt vastama liikmesriikide keskpankade poolt asjaomase toimingu jaoks sätestatud pro forma näidisele. Pakkumised tuleb esitada selle liikmesriigi keskpangale, kus on asutuse tegevuskoht (peakontor või filiaal). Asutuse pakkumised võib igas liikmesriigis esitada vaid üks üksus (kas peakontor või määratud filiaal).

Fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste korral sedastavad vastaspooled oma pakkumises rahasumma, mille ulatuses nad soovivad liikmesriikide keskpankadega tehinguid teha. [29] Fikseeritud intressimääraga vääringute vahetustehingute puhul tuleb sedastada fikseeritud valuuta summa, mille ulatuses vastaspool on valmis eurosüsteemiga tehinguid sõlmima.

Muutuva intressimääraga pakkumiste puhul võivad vastaspooled esitada pakkumisi kuni kümnel erineval intressimäära-/hinna-/vahetustehingu punktide tasemel. Vastaspooled sedastavad igas pakkumises rahasumma, mille ulatuses nad soovivad liikmesriikide keskpankadega tehinguid teha, ja vastava intressimäära. [30] Seoses EKP võlasertifikaatide emiteerimisega võib EKP otsustada, et pakkumisi tuleb väljendada pigem hinna kui intressimäära kujul. Sellistel juhtudel noteeritakse hinnad nominaalväärtuse protsendimäärana., [31] Muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute puhul tuleb sedastada fikseeritud valuuta summa ja vastav vahetustehingu punktitase, mille ulatuses vastaspool on valmis eurosüsteemiga tehinguid sõlmima. Intressimäärade pakkumine tuleb väljendada 0,01 protsendipunkti kordajates. Muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingu pakkumise puhul tuleb vahetustehingute punktid noteerida vastavalt tavalistele turustandardile ning pakkumised tuleb väljendada 0,01 vahetustehingu punkti kordajates.

Põhiliste refinantseerimistoimingute puhul on minimaalne pakkumissumma 1000000 eurot. Nimetatud summast suuremad pakkumised tuleb väljendada 100000 euro kordajates. Tasandustoimingute ja struktuursete toimingute puhul kasutatakse samu miinimumpakkumiste ja kordajate summasid. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäära-/hinna-/vahetustehingu punktide taseme suhtes.

Pikemaajaliste refinantseerimistoimingute jaoks määratleb iga liikmesriigi keskpank miinimumpakkumise summa vahemikus 10000-1000000 eurot. Määratletud miinimumpakkumise summast suuremad pakkumised tuleb väljendada 10000 euro kordajates. Miinimumpakkumiste summat rakendatakse iga üksiku intressimäärataseme suhtes.

EKP võib ebaproportsionaalselt suurte pakkumiste välistamiseks kehtestada pakkumiste mahu ülempiiri. Kõik sellised pakkumiste mahu ülempiirid sätestatakse pakkumise avaliku väljakuulutamise teates.

Eeldatakse, et vastaspooled suudavad alati katta neile eraldatud summad piisava hulga kõlbliku alusvaraga. [32] Või esitada piisavalt sularaha, kuitegemist on likviidsust absorbeerivate toimingutega. Vastava liikmesriigi keskpanga rakendatav lepinguline või regulatiivne kord võimaldab kehtestada sanktsioone, kui vastaspoolele ei ole võimalik kanda üle piisaval hulgal alusvara või sularaha, et katta talle pakkumistoiminguga eraldatud summa.

Pakkumised on tühistatavad kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani. Pakkumised, mis esitatakse pärast pakkumise väljakuulutamise teates sätestatud tähtpäeva, on kehtetud. Tähtpäevast kinnipidamise üle otsustavad liikmesriikide keskpangad. Liikmesriikide keskpangad jätavad kõrvale kõik vastaspoole pakkumised, kui pakkumiste kogusumma on suurem kui EKP kehtestatud pakkumiste mahu ülempiir. Liikmesriikide keskpangad jätavad kõrvale ka kõik pakkumised, mis on pakkumiste alampiirist väiksemad või mis on aktsepteeritud intressimäära/hinna/vahetustehingu punkti alampiirist väiksemad või ülempiirist suuremad. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad jätta kõrvale kõik pakkumised, mis ei ole täielikud või mille puhul ei ole järgitud pro forma näidist. Kui pakkumine jäetakse kõrvale, teatab vastava liikmesriigi keskpank oma otsuse vastaspoolele enne pakkumise eraldamise otsustamist.

5.1.5. Pakkumiste jaotamise menetlused

a) Fikseeritud intressimääraga pakkumistoimingud

Fikseeritud intressimääraga pakkumise jaotamise puhul liidetakse vastaspooltelt saadud pakkumised kokku. Kui pakkumiste kogusumma on suurem kui kogu jaotatava likviidsuse summa, rahuldatakse esitatud pakkumised proportsionaalselt vastavalt jaotatava summa suhtele pakkumise kogusummasse (lahter 4). Igale vastaspoolele eraldatav summa ümardatakse lähima euroni. EKP võib fikseeritud intressimääraga pakkumiste puhul siiski otsustada eraldada igale pakkujale miinimumsumma/minimaalse osa.

+++++ TIFF +++++

b) Muutuva intressimääraga euros vääringustatud pakkumised

Likviidsust lisavate muutuva intressimääraga euros vääringustatud pakkumiste jaotamisel loetletakse pakkumised pakutud intressimäärade kahanevas järjekorras. Eelisjärjekorras rahuldatakse kõrgeima intressimäära tasemega pakkumised ning järgnevaid madalama intressimääraga pakkumisi aktsepteeritakse kuni kogu jaotatava likviidsuse ammendumiseni. Kui madalaima aktsepteeritud intressimäära taseme (st intressi piirmäära) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotamisele kuuluv summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt jaotamisele kuuluva summa suhtele intressi piirmääraga pakkumiste kogusummasse (vt lahter 5). Igale vastaspoolele eraldatav summa ümardatakse lähima euroni.

+++++ TIFF +++++

Likviidsust absorbeerivate muutuva intressimääraga pakkumiste (mida võib kasutada võlasertifikaatide emiteerimiseks ja tähtajaliste hoiuste kogumiseks) jaotamise puhul loetletakse pakkumised pakutud intressimäärade kasvavas järjekorras (või pakutud hindade kahanevas järjekorras). Eelisjärjekorras rahuldatakse madalaima intressimäära tasemega (kõrgeima hinnaga) pakkumised ning seejärel aktsepteeritakse järgnevaid kõrgema intressimääraga pakkumisi (madalama hinnaga pakkumisi) kuni kogu absorbeeritava likviidsuse ammendumiseni. Kui kõrgeima aktsepteeritud intressimäära (madalaima hinna) taseme (st intressi/hinna piirmäära) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui jaotamisele kuuluv summa, jaotatakse see summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt jaotamisele kuuluva summa suhtele intressi/hinna piirmääraga pakutud kogusummaga (vt lahter 5). Võlasertifikaatide emiteerimiseks ümardatakse igale vastaspoolele eraldatav summa võlasertifikaatide nominaalväärtuse lähima kordajani. Muude likviidsust absorbeerivate toimingute puhul ümardatakse igale vastaspoolele eraldatav summa lähima euroni.

EKP võib muutuva intressimääraga pakkumiste puhul siiski otsustada eraldada igale edukale pakkujale miinimumsumma.

c) Muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute pakkumised

Likviidsust lisavate muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute pakkumiste jaotamisel loetletakse pakkumised vahetustehingu punktide noteeringute kasvavas järjekorras. [33] Vahetustehingu punktide noteeringud loetletakse kasvavas järjestuses, võttes arvesse noteeringu märki, mis oleneb sellest, kas välisvaluuta ja euro vaheliste intressimäärade erinevus on negatiivne või positiivne. Kui vahetuslepingu kehtivuse ajal on välisvaluuta intressimäär kõrgem kui euro vastav intressimäär, on vahetustehingu punkti noteering positiivne (st euro on noteeritud välisvaluuta suhtes nimiväärtusest kõrgemalt). Kui aga välisvaluuta intressimäär on madalam kui euro vastav intressimäär, on vahetustehingu punkti noteering negatiivne (st euro on noteeritud välisvaluuta suhtes nimiväärtusest madalamalt). Eelisjärjekorras rahuldatakse madalaima vahetustehingu punktide noteeringuga pakkumised ning järgnevaid kõrgemaid vahetustehingu punktide noteeringuid aktsepteeritakse kuni jaotamisele kuuluva fikseeritud valuuta kogusumma ammendumiseni. Kui kõrgeima aktsepteeritud vahetustehingu punktide noteeringu (st vahetustehingu piirpunktide noteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui allesolev jaotatav summa, jaotatakse allesolev summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt allesoleva jaotatava summa suhtele võrreldes vahetustehingu piirpunktide noteeringuga pakutud kogusummaga (vt lahter 6). Igale vastaspoolele eraldatav summa ümardatakse lähima euroni.

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

Likviidsust absorbeerivate muutuva intressimääraga vääringute vahetustehingute pakkumiste jaotamisel loetletakse pakkumised pakutud vahetustehingu punktide noteeringute kahanevas järjekorras. Kõigepealt rahuldatakse kõrgeima vahetustehingu punktide noteeringuga pakkumised ning järgnevaid madalamaid vahetustehingu punktide noteeringuid aktsepteeritakse kuni absorbeeritava fikseeritud valuuta kogusumma ammendumiseni. Kui madalaima aktsepteeritud vahetustehingu punktide noteeringu (st vahetustehingu piirpunktide noteeringu) korral on pakkumiste kogusumma suurem kui allesolev jaotatav summa, jaotatakse allesolev summa pakkumiste vahel proportsionaalselt vastavalt allesoleva jaotatava summa suhtele võrreldes vahetustehingu piirpunktide noteeringuga pakutud kogusummaga (vt lahter 6). Igale vastaspoolele eraldatav summa ümardatakse lähima euroni.

d) Enampakkumise liik

Muutuva intressimääraga pakkumiste puhul võib eurosüsteem rakendada kas ühtse või mitme intressimääraga enampakkumise menetlusi. Ühtse intressimääraga enampakkumise (Hollandi enampakkumise) puhul on kõigi rahuldatud pakkumiste suhtes kohaldatav intressimäär/hind/vahetustehingu punkt samaväärne intressi/hinna/vahetustehingu punkti piirmääraga (st sellega, mille puhul ammendub kogu jaotatav summa). Mitme intressimääraga enampakkumise (Ameerika enampakkumise) puhul on intressimäär/hind/vahetustehingu punkt samaväärne igaks konkreetseks pakkumiseks esitatud intressimäära/hinna/vahetustehingu punktiga.

5.1.6. Pakkumise tulemuste väljakuulutamine

Standard- ja kiirpakkumismenetluste tulemused avalikuks väljakuulutamiseks kasutatakse elektroonilisi kanaleid. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad teatada pakkumistoimingust otse vastaspooltele, ilma elektroonilisi kanaleid kasutamata. Avalik pakkumise tulemuste teade sisaldab tavaliselt järgmisi andmeid:

- pakkumistoimingu viitenumber,

- pakkumistoimingu kuupäev,

- toimingu liik,

- toimingu tähtaeg,

- eurosüsteemi vastaspoolte pakkumiste kogusumma,

- pakkujate arv,

- asjaomased valuutad (vääringute vahetustehingute puhul),

- kogu jaotatud summa,

- jaotuse protsendimäär (fikseeritud intressimääraga pakkumismenetluste puhul),

- hetkekurss (vääringute vahetustehingute puhul),

- aktsepteeritud intressi/hinna/vahetustehingu punkti piirmäär ja intressi/hinna/vahetustehingu punkti piirmääraga jaotatud summa osakaal (muutuva intressimääraga pakkumiste puhul),

- pakkumisintressi alammäär, pakkumisintressi ülemmäär ja kaalutud keskmine jaotuse määr (mitme intressimääraga enampakkumise puhul),

- toimingu alguspäev ja tähtpäev (võimaluse korral) või instrumendi väärtuspäev ja tähtpäev (võlasertifikaatide emiteerimise puhul),

- väikseim individuaalne jaotatav maht (kui see on olemas),

- väikseim jaotatav määr (kui see on olemas),

- sertifikaatide nimiväärtus (võlasertifikaatide emiteerimise puhul) ning

- emissiooni ISIN-kood (võlasertifikaatide emiteerimise puhul).

Liikmesriikide keskpangad kinnitavad otse edukale vastaspoolele konkreetse eralduse tulemused.

5.2. Kahepoolsete toimingute menetlus

a) Üldkaalutlused

Liikmesriikide keskpangad võivad teostada toiminguid kahepoolsete menetluste põhjal. [34] EKP nõukogu otsustab, kas erandlike asjaolude korral võib kahepoolseid tasandustoiminguid teostada ka EKP ise. Selliseid menetlusi võib kasutada tasandavateks avaturutehinguteks ja struktuurseteks suunatud toiminguteks. Laias laastus võib neid määratleda kui menetlusi, mille puhul eurosüsteem teostab tehingu ühe või mitme vastaspoolega ilma pakkumiseta. Seoses sellega on võimalik eristada kaht liiki kahepoolseid menetlusi: toimingud, mille puhul eurosüsteem võtab ühendust otse vastaspooltega, ja toimingud, mis teostatakse väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu.

b) Otsekontakt vastaspooltega

Selle menetluse puhul võtavad liikmesriikide keskpangad ühendust otse ühe või mitme sama riigi vastaspooltega, kes valitakse välja punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide kohaselt. Liikmesriikide keskpangad otsustavad EKP antud täpsete juhtnööride kohaselt, kas sõlmida vastaspooltega lepingud. Tehingutega seotud arveldamine toimub läbi liikmesriikide keskpankade.

Kui EKP nõukogu peaks otsustama, et erandolukorras võib kahepoolseid toiminguid teostada ka EKP ise (või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat liikmesriikide keskpanka), kohandatakse selliste toimingute menetlusi vastavalt. Sellisel juhul võtab EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsevad liikmesriikide keskpangad) ühendust otse ühe või mitme euroalal tegutseva vastaspoolega, kes valitakse välja punktis 2.2 sätestatud kriteeriumide kohaselt. EKP (või EKP tegevusüksusena tegutsevad liikmesriikide keskpangad) otsustaksid, kas sõlmida vastaspooltega lepingud või ei. Tehingutega seotud arveldamine toimuks siiski detsentraliseeritult läbi liikmesriikide keskpankade.

Kahepoolseid toiminguid, mis põhinevad otsekontaktil vastaspooltega, võib kasutada pöördtehingute, otsetehingute, vääringute vahetustehingute ja tähtajaliste hoiuste kogumise jaoks.

c) Toimingud, mis teostatakse väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu

Liikmesriikide keskpangad võivad suunatuid tehinguid teostada väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu. Selliste toimingute puhul ei ole vastaspoolte hulk eelnevalt piiratud ning menetlusi kohandatakse tehingu objektiks oleva võlainstrumendiga seotud turutavadega. EKP nõukogu otsustab, kas erandolukorras võib EKP ise (või üks või mitu EKP tegevusüksusena tegutsevat liikmesriikide keskpanka) teostada tasanduse otsetoiminguid väärtpaberibörside ja turuesindajate kaudu.

d) Kahepoolsete toimingute väljakuulutamine

Kahepoolseid toiminguid ei kuulutata tavaliselt eelnevalt avalikult välja. Lisaks sellele võib EKP otsustada jätta kahepoolse toimingu tulemused avalikult välja kuulutamata.

e) Tegutsemispäevad

EKP võib otsustada kahepoolsete tasandustoimingute teostamise mis tahes eurosüsteemi pangapäeval. Sellistes toimingutes osalevad ainult selliste liikmesriikide keskpangad, kus kauplemispäev, arvelduspäev ja tagasimaksepäev on RKP pangapäevad.

Struktuurse otstarbega kahepoolseid otsetoiminguid ja nendega seotud arveldusi teostatakse tavaliselt päevadel, mis on RKP pangapäevad kõigis liikmesriikides.

5.3. Arveldusmenetlused

5.3.1. Üldkaalutlused

Eurosüsteemi püsivõimaluste kasutamisega või avaturutehingutes osalemisega seotud rahaliste tehingute arveldamine toimub liikmesriigi keskpangas asuvatel vastaspoolte kontodel (või TARGETis osalevate arvelduspankade kontodel). Rahaliste tehingutega seotud arveldamine toimub alles pärast seda (või samal ajal), kui toimingu alusvara on lõplikult üle kantud. See tähendab, et alusvara tuleb kas eelnevalt hoiustada liikmesriigi keskpangas olevale depooarvele või sellega tuleb arveldada kõnealuses liikmesriigi keskpangas päevasiseselt ülekandega makse vastu. Alusvara ülekanne teostatakse vastaspoolte väärtpaberite arvelduskontode kaudu väärtpaberiarveldussüsteemis, mis vastab EKP miinimumnõuetele. [35] Euroala kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamise standardite kirjeldus ja nende süsteemide vaheliste ühenduste ajakohane loetelu on kättesaadavad EKP veebisaidil (www.ecb.int). Kui vastaspoolel ei ole depooarvet liikmesriigi keskpangas või väärtpaberite arvelduskontot EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis, võib ta alusvaratehingute arveldamiseks kasutada korrespondentkrediidiasutuse väärtpaberite arvelduskontot või depooarvet.

Täpsemad sätted arvelduskorra kohta määratletakse lepingulises korras, mida liikmesriikide keskpankade (või EKP) rakendavad konkreetse rahapoliitika instrumendi suhtes. Siseriiklike õiguslike ja tegutsemistavade tõttu võib arvelduste kord eri liikmesriikide keskpankades pisut erineda.

5.3.2. Avaturutehingute arveldamine

Standardpakkumistel põhinevad avaturutehingud (st põhilised refinantseerimistoimingud, pikemaajalised refinantseerimistoimingud ja struktuursed toimingud) arveldatakse tavaliselt esimesel päeval pärast kauplemispäeva, mil kõik asjaomased siseriiklikud RTGS-süsteemid ja kõik asjaomased väärtpaberiarveldussüsteemid on avatud. Põhimõtteliselt on eurosüsteemi eesmärk teostada oma avaturutehingutega seotud tehingute arveldused samal ajal kõigis liikmesriikides kõigi vastaspooltega, kes on esitanud piisava alusvara. Tulenevalt toimingutega seotud piirangutest ja väärtpaberiarveldussüsteemi tehnilistest omadustest võib avaturu tehingu arvelduse ajastus euroalal olla päeva lõikes erinev. Põhi- ja pikemaajaliste refinantseerimistoimingute arveldamise aeg langeb tavaliselt kokku vastava tähtajaga eelmise toimingu tagasimakseajaga.

Eurosüsteemi eesmärk on teostada kiirpakkumismenetlustel ja kahepoolsetel menetlustel põhinevate avaturutehingute arveldused kauplemispäeval. Toimimisega seotud põhjustel võib eurosüsteem nende toimingute, eelkõige otsetehingute (tasanduse jaoks ja struktuursel otstarbel) ja vääringute vahetustehingute jaoks aeg-ajalt kasutada muid arvelduspäevi (vt tabel 3).

TABEL 3

Eurosüsteemi avaturutehingute tavapärased arvelduspäevad [37]

Rahapoliitika instrument | Standardpakkumistele põhinevate toimingute arvelduspäev | Kiirpakkumismenetlustele või kahepoolsetele menetlustele põhinevate toimingute arvelduspäev |

Pöördtehingud | T + 1 | T |

Otsetehingud | — | Alusvara puhul kehtiva turutava kohaselt |

Võlasertifikaatide emiteerimine | T + 1 | — |

Vääringute vahetustehingud | — | T, T + 1 või T + 2 |

Tähtajaliste hoiuste kogumine | — | T |

5.3.3. Päevalõpumenetlused

Päevalõpumenetlused määratakse kindlaks dokumentides, mis käsitlevad liikmesriigi RTGS-süsteeme ja TARGETeid. Reeglina on TARGETi sulgemise aeg kell 6 pärastlõunal EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Pärast sulgemisaega ei võta liikmesriigi RTGS-süsteemid töötlemiseks vastu uusi maksekorraldusi, kuid ülejäänud enne sulgemisaega vastuvõetud maksekorralduste töötlemine siiski jätkub. Vastaspooled peavad esitama taotlused laenamise püsivõimaluse või hoiustamise püsivõimaluse kasutamiseks asjaomase liikmesriigi keskpangale hiljemalt 30 minutit pärast TARGETi tegelikku sulgemise aega. [36] Eurosüsteemi püsivõimaluste kasutamise taotlemise tähtaeg lükatakse 30 minuti võrra edasi kohustuslike reservide hoidmisperioodi eurosüsteemi viimasel pangapäeval.

Kui päevalõpu kontrollmenetluste finaliseerimise järel on kõlbliku vastaspoole (siseriikliku RTGS-süsteemi) arvelduskonto saldo negatiivne, loetakse see automaatselt laenamise püsivõimaluse kasutamise taotluseks (vt punkti 4.1).

6. PEATÜKK

6. KÕLBLIKUD VARAD

6.1. Üldkaalutlused

EKPSi põhikirja artikliga 18.1 lubatakse EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel tegutseda rahaturgudel, müües ja ostes alusvara otse või tagasiostulepingutega ning nõutakse, et kõigi eurosüsteemi krediiditoimingute aluseks peavad olema piisavad tagatised. Sellest tulenevalt toetuvad kõik eurosüsteemi likviidsust lisavad toimingud alusvarale, mille vastaspooled on esitanud kas vara omandi üleandmise teel (otsetehingute või tagasiostulepingute puhul) või asjaomase vara kohta esitatava pandiga (tagatud laenude puhul). [37] Likviidsust absorbeerivad avaturu otse- ja pöördtehingud toetuvad samuti alusvarale. Likviidsust absorbeerivate avaturu pöördtehingute puhul kasutatava alusvara kõlblikkuskriteeriumid on samasugused nagu likviidsust lisavate avaturu pöördtehingute puhul kasutatavad kriteeriumid. Likviidsust absorbeerivate toimingute puhul turuväärtuse allahindlusi siiski ei kasutata.

Selleks, et kaitsta eurosüsteemi tema rahapoliitika toimingutega seotud kahjude kandmise eest, tagada vastaspoolte võrdne kohtlemine ja suurendada töö tulemuslikkust, peavad alusvarad vastama teatavatele kriteeriumidele, et nad oleksid kõlblikud eurosüsteemi rahapoliitika toimingute jaoks.

Leitakse, et kõlblikkuskriteeriumide ühtlustamine kogu euroalal aitaks kaasa võrdse kohtlemise ja töö tõhususe tagamisele. Samal ajal tuleb pöörata piisavalt tähelepanu ka olemasolevatele erinevustele liikmesriikide finantsstruktuurides. Seepärast eristatakse eelkõige eurosüsteemisisestel eesmärkidel kaht eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks kõlblike varade kategooriat: Neid kaht kategooriat nimetatakse vastavalt esimeseks ja teiseks astmeks:

- esimene aste koosneb turukõlblikest võlainstrumentidest, mis vastavad EKP määratletud ühtsetele ja kogu euroala hõlmavatele kõlblikkuskriteeriumidele ning

- teine aste koosneb täiendavatest turukõlblikest ja turukõlbmatutest varadest, mis on eriti olulised liikmesriikide finantsturgude ja pangandussüsteemide jaoks ja mille kõlblikkuskriteeriumid kehtestatakse liikmesriikide keskpankades vastavalt EKP kehtestatud minimaalsetele kõlblikkuskriteeriumidele. EKP peab vastavate liikmesriikide keskpankade rakendatavad konkreetsed teise astme kõlblikkuskriteeriumid heaks kiitma.

Kahe nimetatud astme vahel ei tehta vahet seoses varade kvaliteedi ega nende kõlblikkusega eurosüsteemi rahapoliitika eri liiki toimingute jaoks (tavaliselt ei kasuta eurosüsteem teise astme varasid siiski otsetehinguteks). Eurosüsteemi rahapoliitika toiminguteks kõlblikke varasid võib kasutada päevasiseste laenude alusvarana.

Esimese ja teise astme varade puhul võib kasutada punktis 6.4 sätestatud riskide ohjamise abinõusid.

Eurosüsteemi vastaspooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt, st nad võivad saada vahendeid oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast kasutades teises liikmesriigis asuvaid varasid (vt punkt 6.6).

6.2. Esimese astme varad

EKP koostab loetelu esimese astme varadest ja haldab seda. Kõnealune loetelu on avalikkusele kättesaadav. [38] Nimetatud loetelu avaldatakse EKP veebisaidil (www.ecb.int) ning seda ajakohastatakse iga päev.

EKP emiteeritud võlasertifikaadid on loetletud esimese astme varadena. Esimese astme varade loetellu kuuluvad ka võlasertifikaadid, mille liikmesriikide keskpangad on emiteerinud enne, kui vastavas liikmesriigis võeti kasutusele euro.

Muude esimese astme varade suhtes rakendatakse järgmisi kõlblikkuskriteeriume (vt ka tabel 4):

- tegemist peab olema võlainstrumentidega, mida iseloomustavad järgmised omadused: a) fikseeritud, tingimusteta põhisumma; ja b) kupong, millega ei saa kaasneda negatiivne rahakäive. Lisaks sellele peaks kupong olema üks järgmistest: i) nullkupong; ii) fikseeritud intressimääraga kupong või iii) ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud viiteintressiga. Kupong võib olla seotud emitendi enda reitingu muutumisega. Lisaks sellele on kõlblikud ka inflatsioonimääraga indekseeritud võlakirjad. Need omadused peavad säilima kuni kohustuse lunastamiseni, [39] Esimesest astmest jäetakse välja võlainstrumendid, mis annavad põhiosale ja/või intressimäärale sellise õiguse, mis on allutatud sama emitendi muude võlainstrumentide valdajate õigustele (või struktureeritud emissiooni puhul allutatud sama emissiooni teistele osadele).

- nad peavad vastama kõrgetele krediidistandarditele. võlainstrumentide krediidistandardi hindamisel võtab EKP muu hulgas arvesse turuagentuuride kättesaadavaid reitinguid, tagatisi, mille esitavad rahaliselt usaldusväärsed garandid, [40] Garandid peavad tegutsema EMPs. ja teatavaid institutsionaalseid kriteeriume, mis tagaksid instrumendivaldajate kaitstuse eriti kõrge taseme. [41] Võlainstrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused, mis ei vasta täpselt avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3, muudetud nõukogu 22. märtsi 1988. aasta direktiiviga 88/220/EMÜ, EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31; 21. jaanuari 2002. aasta direktiiviga 2001/107/EÜ, EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20, ja 21. jaanuari 2002. aasta direktiiviga 2001/108/EÜ, EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35) artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, aktsepteeritakse esimesse astmesse ainult siis, kui igale emissioonile määratakse reiting (seda teeb reitinguagentuur), mis näitab eurosüsteemi silmas pidades, et võlainstrument vastab kõrgetele krediidistandarditele. Emiteerimisprogrammi alusel emiteeritud võlainstrumentide kõlblikkust hinnatakse programmi reitingu alusel. Tagatis loetakse nõuetekohaseks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu tagatise emitendi kohustustele seoses laenu põhisumma, intresside ja muude võlainstrumentide valdajatele maksmisele kuuluvatele summade tasumisega, kuni need on täielikult täidetud. Tagatis tuleb maksta esimesel nõudmisel (sõltumata alusvara võlakohustusest). Tagatised, mille on andnud maksustamisõigusega avalik-õiguslikud üksused, tuleks maksta esimesel nõudmisel või viivitamata ja täpselt pärast maksekohustuse mittetäitmist. Tagatisest tulenevad garandi kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed kõikide muude garandi tagatiseta kohustustega ning need tuleb tasuda samaaegselt. Tagatis peab kuuluma EL liikmesriigi seaduste rakendusalasse ning see on õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav. [42] Täitmisele pööratavuse nõuet kohaldatakse kõikide maksejõuetuse- või pankrotialaste õigusaktide, aktsiate üldpõhimõtete ning muude sarnaste õigusaktide ja põhimõtete puhul, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldiselt mõjutavad võlausaldajate õigusi garandi suhtes. Tagatise [43] Kui garant tegutseb mõnes muus riigis kui see, mille õigusega reguleeritakse tagatist, kinnitatakse seadusliku kinnitusega ka seda, et tagatis on kehtiv ja täitmisele pööratav garandi asukohajärgse õiguse alusel. õiguslikku kehtivust, siduvust ja täitmisele pööratavust käsitlev seaduslik kinnitus tuleb esitada eurosüsteemile [44] Seaduslik kinnitus tuleb esitada RKP-le läbivaatamiseks, kes teatab teatavast tagatisega hõlmatud varast, mis tuleb kanda kõlblike varade loetellu. Tavaliselt teatab teatavast varast selle liikmesriigikeskpank, kus vara börsinimekirja kantakse, noteeritakse või kus sellega kaubeldakse. Mitmekordse börsinimekirja kandmise korral tuleb kõik arupärimised saata EKP kõlblike varade osakonna e-posti aadressile Eligible-Assets.hotline@ecb.int. vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil, enne kui tagatisega hõlmatud vara võib käsitleda kõlblikuna. Seaduslikku kinnitust ei ole vaja tagatiste puhul, mis on antud individuaalse reitinguga võlainstrumendile ega tagatise puhul, mille on andnud maksustamisõigusega avalik-õiguslikud üksused,

- nad peavad olema väärtpaberite registreerimissüsteemis ülekantavad,

- nad peavad olema hoiustatud/registreeritud (emiteeritud) EMP keskpangas või väärtpaberite keskdepositooriumis, mis vastab EKP kehtestatud miinimumnõuetele. Neid tuleb hoida (arveldada) euroalal eurosüsteemis oleva konto kaudu või EKP kehtestatud standarditele vastava väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu (selliselt, et realiseerimise suhtes kehtib euroala riigi õigus). Kui väärtpaberite keskdepositoorium, kus vara on emiteeritud, ja väärtpaberiarveldussüsteem, kus seda hoitakse, ei ole identsed, peab nende kahe asutuse vahel olema EKP poolt heaks kiidetud ühendus, [45] Euroala kõlblike väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamise standardite kirjeldus ja nende süsteemide vaheliste ühenduste ajakohane loetelu on kättesaadavad EKP veebisaidil (www.ecb.int).

- need peavad olema vääringustatud eurodes, [46] Väljendatud eurodes või euro siseriiklikus vääringus.

- nende emiteerijad (või siis tagajad) peavad olema EMPs tegutsevad üksused, [47] Nõuet, mille kohaselt emiteeriv üksus peab tegutsema EMP riikides, ei rakendata rahvusvaheliste ja riigiüleste asutuste suhtes.

- nad peavad olema kantud börsinimekirja või noteeritud reguleeritud turul, nagu see on määratletud nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivis 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta, [48] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. või kantud börsinimekirja, noteeritud või kaubeldavad teatavatel EKP määratletud reguleerimata turgudel. [49] Võlainstrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused, mis ei vasta täpselt avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (muudetud) artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, kantakse esimese astme loeteludesse ainult juhul, kui need on kantud börsinimekirja või noteeritud reguleeritud turul, nagu see on määratletud nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivis 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta. Lisaks sellele võib EKP konkreetsete võlainstrumentide kõlblikkuse kindlaksmääramisel võtta arvesse turu likviidsust.

[51] kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet kõikidel direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel; tütarettevõtja iga tütarettevõtjat loetakse ka kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjaks.Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on valitseva mõju kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena.", [52] See säte ei kehti, kui tegemist on: i) märkimisväärse seosega vastaspoole ja EMP riikide ametivõimude vahel (k.a juhul, kui ametivõim on emitendi garant); ii) kaubavekslitega, mille eest vastutab lisaks vastaspoolele veel vähemalt üks üksus (kes ei ole krediidiasutus); iii) võlainstrumentidega, mis vastavad täpselt avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (muudetud) artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele; või iv) juhtudega, mil võlainstrumendid on kaitstud konkreetsete õiguslike tagatistega alapunktiga iii võrreldaval viisil..

Liikmesriikide keskpangad võivad otsustada mitte aktsepteerida alusvarana järgmisi instrumente hoolimata nende kuulumisest esimese astme loetellu:

- võlainstrumendid, mille tagasimaksmise tähtaeg on enne selle rahapoliitika toimingu, mille alusvarana neid kasutatakse, [53] Kui riikide keskpangad peaksid lubama selliste instrumentide kasutamist, mille tähtaeg on lühem kui rahapoliitika toimingutel, mille alusvarana neid kasutatakse, peaksid vastaspooled sellised varad asendama tähtaja saabumisel või enne seda. tähtpäeva, ja

- võlainstrumendid, millest saadakse tulu (nt kupongimaksed) kuni selle rahapoliitika toimingu tähtpäevani, mille alusvarana neid kasutatakse.

Kõiki esimese astme varasid peab saama kasutada euroalal piiriüleselt. See tähendab seda, et eurosüsteemi vastaspooltel peab olema võimalus kasutada kõnealuseid varasid siseriiklike väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste kaudu või muu kõlbliku korra jaoks saadakse krediiti oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast (vt punkt 6.6).

Esimese astme varad on kõlblikud kõigi alusvarale toetuvate rahapoliitika toimingute jaoks, st avaturu pöörd- ja otsetehingute ja laenamise püsivõimaluse jaoks.

6.3. Teise astme varad

Lisaks esimese astme kõlblikkuskriteeriumidele vastavatele võlainstrumentidele võivad liikmesriikide keskpangad lugeda kõlblikeks muid, teise astme varasid, mis on nende liikmesriigi finantsturgude ja pangandussüsteemide jaoks eriti olulised. Liikmesriikide keskpangad kehtestavad teise astme varade kõlblikkuskriteeriumid kooskõlas allpool sätestatud minimaalsete kõlblikkuskriteeriumidega. EKP peab teise astme varade konkreetsed siseriiklikud kõlblikkuskriteeriumid heaks kiitma. Liikmesriikide keskpangad koostavad kõlblike teise astme varade siseriiklikud loetelud ja haldavad neid. Kõnealused loetelud on avalikkusele kättesaadavad. [54] Need loetelud avaldatakse EKP veebisaidil (www.ecb.int) ning neid ajakohastatakse iga päev. Turukõlbmatute teise astme varade ning piiratud likviidsuse ja eriomadustega võlainstrumentide puhul võivad riikide keskpangad otsustada, et oma siseriikliku teise astme loetelu avaldamisel ei avalda nad üksikuid emissioone, emitente/võlgnikke või garante käsitlevat teavet vaid pakuvad muud teavet tagamaks, et kogu euroalal saavad vastaspooled lihtsalt kindlaks teha konkreetse vara kõlblikkuse.

Teise astme varad peavad vastama järgmistele minimaalsetele kõlblikkuskriteeriumidele (vt ka tabel 4):

- tegemist võib olla võlainstrumentidega (turukõlblike ja turukõlbmatutega), mida iseloomustavad järgmised omadused: a) fikseeritud, tingimusteta põhisumma; ja b) kupong, millega ei saa kaasneda negatiivne rahakäive. Lisaks sellele peaks kupong olema üks järgmistest: i) nullkupong; ii) fikseeritud intressimääraga kupong või iii) ujuva intressimääraga kupong, mis on seotud viiteintressiga. Kupong võib olla seotud emitendi enda reitingu muutumisega. Lisaks sellele on kõlblikud ka inflatsioonimääraga indekseeritud võlakirjad. Need omadused peavad säilima kuni kohustuse lunastamiseni. Tegemist võib olla ka aktsiatega (millega kaubeldakse reguleeritud turul, nagu see on määratletud nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivis 93/22/EMÜ väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta. [55] EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Krediidiasutuste emiteeritud aktsiad ning võlainstrumendid, mille on emiteerinud krediidiasutused, mis ei vasta täpselt avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ, [56] EÜT L 375, 31.12.1985, lk 3. (muudetud nõukogu 22. märtsi 1988. aasta direktiiviga 88/220/EMÜ, [57] EÜT L 100, 19.4.1988, lk 31. 21. jaanuari 2002. aasta direktiiviga 2001/107/EÜ [58] EÜT L 41, 13.2.2002, lk 20. ja 21. jaanuari 2002. aasta direktiiviga 2001/108/EÜ [59] EÜT L 41, 13.2.2002, lk 35.) artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele, ei ole tavaliselt kõlblikud teise astme loetellu kandmiseks. EKP võib siiski lubada liikmesriikide keskpankadel kanda sellised varad teatavatel tingimustel ja teatavate piirangutega oma teise astme loetellu.

TABEL 4

Eurosüsteemi rahapoliitika toimingute jaoks kõlblik vara

Kriteeriumid | Esimene aste | Teine aste |

Vara liik | EKP võlasertifikaadidMuud turukõlblikud võlainstrumendid | Turukõlblikud võlainstrumendidTurukõlbmatud võlainstrumendidReguleeritud turul kaubeldavad aktsiad |

Arveldusmenetlused | Instrumendid peavad olema tsentraalselt hoiustatud väärtpaberite registreerimissüsteemis liikmesriigi keskpangas või EKP miinimumnõuetele vastavas väärtpaberiarveldussüsteemis | Varad peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad sellele liikmesriigi keskpangale, mis on kandnud nad oma teise astme loetellu |

Emitent | KeskpangadAvalik sektorErasektorRahvusvahelised ja riigiülesed asutused | ErasektorAvalik sektor |

Krediidistandard | EKP peab leidma, et vara krediidikvaliteet on kõrge (see hõlmab EKP poolt rahanduslikult usaldusväärseks peetava EMP garandi garantiid) | Liikmesriigi keskpank, kes on kandnud vara oma teise astme loetellu, peab leidma, et selle vara krediidikvaliteet on kõrge (see võib hõlmata garantiid euroalal tegutsevalt garandilt, keda peab rahanduslikult usaldusväärseks see liikmesriigi keskpank, kes on kandnud vara oma teise astme loetellu) |

Emitendi (või garandi) tegutsemiskoht | EMP | Euroala |

Vara asukoht | Emiteerimiskoht: EMPArvelduskoht: euroala | Euroala |

Vääring | Euro | Euro |

Lisateave: Piiriülene kasutus | Jah | Jah |

- tegemist peab olema selliste üksuste (või nende tagatud) võlakohustuste või aktsiatega, mida peab rahanduslikult usaldusväärseks selle liikmesriigi keskpank, kes on kandnud vara oma teise astme loetellu. Tagatis loetakse nõuetekohaseks, kui garant on andnud tingimusteta ja tühistamatu tagatise kohustustele seoses laenu põhisumma, intresside ja muude vara valdajatele maksmisele kuuluvatele summade tasumisega, kuni need on täielikult täidetud. Tagatis tuleb maksta esimesel nõudmisel (sõltumata alusvara võlakohustusest). Tagatised, mille on andnud maksustamisõigusega avalik-õiguslikud üksused, tuleks maksta esimesel nõudmisel või viivitamata ja täpselt pärast maksekohustuse mittetäitmist. Tagatisest tulenevad garandi kohustused peavad olema vähemalt samaväärsed kõikide muude garandi tagatiseta kohustustega ning need tuleb tasuda samaaegselt. Tagatis peab kuuluma EL liikmesriigi seaduste rakendusalasse ning see on õiguslikult kehtiv, siduv ja garandi suhtes täitmisele pööratav. [60] Täitmisele pööratavuse nõuet kohaldatakse kõikide maksejõuetuse- või pankrotialaste õigusaktide, aktsiate üldpõhimõtete ning muude sarnaste õigusaktide ja põhimõtete puhul, mida kohaldatakse garandi suhtes ja mis üldiselt mõjutavad võlausaldajate õigusi garandi suhtes. Tagatise [61] Kui garant tegutseb mõnes muus riigis kui see, mille õigusega reguleeritakse tagatist, kinnitatakse seadusliku kinnitusega ka seda, et tagatis on kehtiv ja täitmisele pööratav garandi asukohajärgse õiguse alusel. õiguslikku kehtivust, siduvust ja täitmisele pööratavust käsitlev seaduslik kinnitus tuleb esitada eurosüsteemile [62] Seaduslik kinnitus tuleb esitada RKP-le läbivaatamiseks, kes teatab teatavast tagatisega hõlmatud varast, mis tuleb kanda kõlblike varade loetellu. Tavaliselt teatab teatavast varast selle liikmesriigikeskpank, kus vara börsinimekirja kantakse, noteeritakse või kus sellega kaubeldakse. Mitmekordse börsinimekirja kandmise korral tuleb kõik arupärimised saata EKP kõlblike varade osakonna e-posti aadressile Eligible-Assets.hotline@ecb.int. vormilt ja sisult vastuvõetaval viisil, enne kui tagatisega hõlmatud vara võib käsitleda kõlblikuna. Seaduslikku kinnitust ei ole vaja tagatiste puhul, mis on antud individuaalse reitinguga võlainstrumendile ega tagatise puhul, mille on andnud maksustamisõigusega avalik-õiguslikud üksused,

- varad peavad olema hõlpsasti juurdepääsetavad sellele liikmesriigi keskpangale, mis on kandnud nad oma teise astme loetellu,

- nad peavad asuma euroalal (et tagatiste asetamise menetluse ja realiseerimise suhtes kehtib euroala riigi õigus),

- need peavad olema vääringustatud eurodes, [63] Väljendatud eurodes või euro siseriiklikus vääringus.

- nende emiteerijad (või siis tagajad) peavad olema euroalal tegutsevad üksused.

[65] kontrolli kaudu, mis tähendab ema- ja tütarettevõtja suhet kõikidel direktiivi 83/349/EMÜ artikli 1 lõigetes 1 ja 2 osutatud juhtudel või samasugust suhet füüsilise või juriidilise isiku ja ettevõtja vahel; tütarettevõtja iga tütarettevõtjat loetakse ka kõnealuste ettevõtjate eesotsas oleva emaettevõtja tütarettevõtjaks.Olukorda, kus vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut on valitseva mõju kaudu ühe ja sama isikuga alaliselt seotud, käsitletakse ka nimetatud isikute vahelise märkimisväärse seosena." [66] Esimese astme varade puhul ei kohaldata käesolevat sätet, kui on tegemist: i) märkimisväärse seosega vastaspoole ja EMP riikide ametivõimude vahel (k.a juhul, kui ametivõim on emitendi garant); ii) kaubavekslitega, mille eest vastutab lisaks vastaspoolele veel vähemalt üks üksus (kes ei ole krediidiasutus); iii) võlainstrumendid, mis vastavad täpselt avatud investeerimisfonde (UCITS) käsitlevate õigusnormide kooskõlastamist käsitleva nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/611/EMÜ (muudetud) artikli 22 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele; või iv) juhtudega, mil võlainstrumendid on kaitstud konkreetsete õiguslike tagatistega alapunktiga iii võrreldaval viisil..

Liikmesriikide keskpangad võivad otsustada mitte aktsepteerida alusvarana järgmisi varasid hoolimata nende kuulumisest teise astme loetellu:

- võlainstrumendid, mille tagasimaksmise tähtaeg on enne sellise rahapoliitika toimingu, mille alusvarana seda kasutatakse, [67] Kui riikide keskpangad peaksid esimese astme varade puhul lubama selliste instrumentide kasutamist, mille tähtaeg on lühem kui rahapoliitika toimingutel, mille alusvarana neid kasutatakse, peaksid vastaspooled sellised varad asendama tähtaja saabumisel või enne seda. tähtpäeva,

- võlainstrumendid, millest saadakse tulu (nt kupongimaksed) kuni selle rahapoliitika toimingu tähtpäevani, mille alusvarana neid kasutatakse, või

- aktsiad, mille eest saadakse mis tahes liiki makseid või millega on seotud mis tahes muu õigus, mis võib mõjutada nende sobivust alusvaraks ajavahemikul kuni selle rahapoliitika toimingu tähtpäevani, mille alusvarana neid kasutatakse.

Kõiki teise astme varasid peab saama kasutada euroalal piiriüleselt. See tähendab seda, et eurosüsteemi vastaspooltel peab olema võimalus kasutada kõnealuseid varasid siseriiklike väärtpaberiarveldussüsteemide vaheliste ühenduste kaudu või muu kõlbliku korra jaoks saadakse vahendeid oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast (vt punkt 6.6).

Teise astme varad on kõlblikud avaturu pöördtehingute ja laenamise püsivõimaluse jaoks. Tavaliselt ei kasutata neid eurosüsteemi otsetehinguteks.

6.4. Riskide ohjamise meetmed

Eurosüsteemi rahapoliitika toimingute alusvara suhtes rakendatakse riskide ohjamise meetmeid, et kaitsta eurosüsteemi finantskahju ohu eest juhul, kui alusvara tuleb realiseerida vastaspoole lepinguliste kohustuste täitmatajätmise tõttu. Eurosüsteemi kasutuses olevaid riskide ohjamise meetmeid kirjeldatakse lahtris 7.

+++++ TIFF +++++

6.4.1. Riskide ohjamise meetmed esimese astme varade puhul

Eurosüsteemis kohaldatakse teatavaid riskide ohjamise meetmeid vastavalt vastaspoole pakutava alusvara liikidele. Asjakohased esimese astme varadega seotud riskide ohjamise meetmed määrab kindlaks EKP. Teise astme vara puhul kasutatavad riskide ohjamise meetmed on euroalal üldiselt ühtlustatud. [68] Kord, mille kohaselt vastaspooled esitavad alusvara riikide keskpankadele (koondtagatisena, mis panditakse riigi keskpangale või tagasiostulepingutena, mille aluseks on iga tehingu puhul sätestatud üksikvarad), on liikmesriigiti erinev tulenevalt toimingutega seotud erinevustest ja seepärast võib esineda väikesi erinevusi väärtuse määramise ajas ja muudes riskide ohjamise raamistiku omadustes. Riskide ohjamise raamistik hõlmab esimese astme varade puhul järgmisi elemente:

- kõlblikud esimese astme varad jaotatakse ühte neljast likviidsuskategooriast vastavalt emitendi liigitusele ja vara liigile. Kõlblike varade jaotamist nelja likviidsuskategooriasse on kirjeldatud lahtris 8,

+++++ TIFF +++++

- üksikute võlainstrumentide suhtes rakendatakse konkreetseid turuväärtuse allahindlusi. Allahindluse rakendamiseks lahutatakse alusvara turuväärtusest teatav protsent. Allahindlused erinevad vastavalt võlainstrumendi järelejäänud tähtajale ja kupongi struktuurile, nagu on kirjeldatud lahtrites 9 ja 10,

+++++ TIFF +++++

- kõikide esimese astme fikseeritud ja nullkupongiga instrumentide suhtes rakendatavaid turuväärtuse allahindlusi on kirjeldatud lahtris 9, [69] Fikseeritud kupongimääraga väärtpaberite turuväärtuse allahindluse tasemeid rakendatakse ka võlainstrumentide suhtes, mille kupong on seotud emitendi reitingu muutusega, ja inflatsioonimääraga indekseeritud võlakirjade suhtes.

- kõikide esimese astme ujuva pöördintressimääraga instrumentide suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused on kõikide likviidsusklasside puhul ühesugused ja neid on kirjeldatud lahtris 10,

+++++ TIFF +++++

- muutuva kupongimääraga [70] Kupongimakset käsitletakse muutuva intressimääraga maksena, kui kupong on seotud viiteintressiga ja kui kõnealuse kupongi uuesti määratlemise periood ei ole pikem kui üks aasta. Kupongimakseid, mille puhul on uuesti määratlemise periood pikem kui üks aasta, käsitletakse fikseeritud intressimääraga maksetena, kusjuures allahindluse tähtajaks on võlainstrumendi järelejäänud tähtaeg. võlainstrumentide suhtes kohaldatakse samasugust turuväärtuse allahindlust nagu fikseeritud kupongimääraga instrumentide nullist ühe aastani kestva tähtajaklassi suhtes likviidsuskategoorias, kuhu kõnealune instrument kuulub,

- rohkem kui üht liiki kupongimaksega võlainstrumendi suhtes kohaldatavad riskide ohjamise meetmed sõltuvad ainult kupongimaksetest instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul. Sellise instrumendi suhtes rakendatav turuväärtuse allahindlus on samaväärne samasuguse järelejäänud tähtajaga võlainstrumentide suhtes rakendatava suurima allahindlusega ja arvesse võtekase kõikide instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul toimuvaid kupongimakseliike,

- likviidsust absorbeerivate toimingute puhul turuväärtuse allahindlusi ei kasutata,

- olenevalt nii kohtualluvusest kui ka siseriiklikest tegutsemistavadest lubavad liikmesriikide keskpangad alusvara koondamist ja/või nõuavad iga üksiktehingu jaoks kasutatud varade arvestamist üksikult. Koondtagatiste haldussüsteemide puhul ühendab vastaspool piisava alusvara ja annab selle liikmesriigi keskpanga käsutusse, et katta keskpangalt saadud asjaomane krediit, ning see tähendab, et üksikvarad ei ole seotud konkreetsete krediiditoimingutega. Märgistatud tagatiste haldussüsteemi puhul seevastu on iga krediiditoiming seotud konkreetse äratuntava varaga,

- varasid hinnatakse iga päev. Liikmesriikide keskpangad arvutavad alusvara vajaliku väärtuse võttes arvesse krediidimahu muutusi, punktis 6.5 visandatud hindamispõhimõtteid ning nõutavaid turuväärtuse allahindlusi,

- kui pärast hindamist ei vasta alusvara sellel päeval arvutatud nõuetele, esitatakse sümmeetrilised lisatagatise nõuded. Lisatagatise nõuete esitamise sageduse vähendamiseks võivad liikmesriikide keskpangad kasutada nõude esitamise läve. Nõude esitamise läve rakendamise korral on see 0,5 % pakutava likviidsuse summast. Olenevalt kohtualluvusest võivad liikmesriikide keskpangad nõuda lisatagatise nõude teostamist kas täiendav vara esitamisega või sularahamaksete teostamisega. See tähendab, et kui alusvara turuväärtus langeb nõude esitamise lävest madalamale, peavad vastaspooled esitama täiendava vara (või sularaha). Analoogselt tagastab liikmesriigi keskpank ülemäärased varad (või sularaha) vastaspoolele (vt lahter 11), kui alusvara turuväärtus peaks pärast ümberhindamist ületama nõude esitamise läve,

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

- koondtagatiste haldussüsteemi puhul võivad vastaspooled asendada alusvara iga päev,

- märgistatud tagatiste haldussüsteemi puhul on alusvara asendamiseks vaja liikmesriigi keskpanga luba,

- EKP võib igal ajal otsustada kõrvaldada individuaalsed võlainstrumendid kõlblike esimese astme instrumentide loetelust. [71] Kui võlainstrumenti kasutatakse esimese astme varade loetelust väljaarvamise ajal eurosüsteemi krediiditehingutes, tuleb see sealt kõrvaldada võimalikult kiiresti.

6.4.2. Riskide ohjamise meetmed teise astme vara puhul

Teise astme vara puhul otstarbekad riskide ohjamise meetmed koostab liikmesriigi keskpank, kes on asjaomase vara oma teise astme loetellu kandnud. Liikmesriikide keskpangad vajavad riskide ohjamise meetmete rakendamiseks EKP heakskiitu. Eurosüsteem püüab otstarbekate riskide ohjamise meetmete kehtestamisel tagada mittediskrimineerivad tingimused teise astme varadele kogu euroalal. Kõnealuse raamistiku alusel teise astme varade suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused kajastavad konkreetseid riske, mis on seotud nende varadega, ja on vähemalt sama ranged kui esimese astme varade suhtes rakendatavad turuväärtuse allahindlused. Turuväärtuse allahindluse osas on teise astme varad liigitatud nelja eri rühma vastavalt erinevustele nende rahalistes omadustes ja likviidsuses. Teise astme varade likviidsusrühmi ja turuväärtuse allahindlusi on kirjeldatud lahtris 12.

+++++ TIFF +++++

Ettepaneku teise astme varade kandmiseks ühte järgmistest likviidsusrühmadest teevad liikmesriikide keskpangad ning selle ettepaneku peab heaks kiitma EKP:

1. Aktsiad

2. Piiratud likviidsusega turukõlblikud võlainstrumendid

Sellesse kategooriasse kuulub enamik teise astme varasid. Kuigi likviidsuse ulatuse osas võib olla erinevusi, on varad üldiselt sarnased, sest neil on väike järelturg, hindu ei noteerita ilmtingimata iga päev ja tavapärase mahuga tehingud võivad mõjutada hindu.

3. Piiratud likviidsuse ja eriomadustega võlainstrumendid

Tegemist on varadega, mida iseloomustavad küll teatavad turukõlblikkuse aspektid, kuid mille likviidseks muutmiseks turul on vaja lisaaega. See kehtib varade puhul, mis on üldiselt turukõlbmatud, kuid mille on mõningast turukõlblikkust lisavad eriomadused, sealhulgas turu enampakkumise menetlused (varade likvideerimise vajaduse korral) ja hinna igapäevane määramine.

4. Turukõlbmatud võlainstrumendid

Need instrumendid on praktikas turukõlbmatud ja seega on nende likviidsus väike või puudub üldse.

Muutuva kupongimääraga teise astme varade ja rohkem kui ühe kupongimakseliigiga võlainstrumentide suhtes kohaldatakse samasuguseid reegleid nagu esimese astme varade suhtes, kui EKP ei ole teisiti kindlaks määranud. [72] Mõnede teise astme varade korral, mille intressimäära võib uuesti määratleda ja mille uuestimääratlemine toimub ühehäälselt ja selgelt vastavalt turustandarditele ning EKP heakskiidul, on asjaomane tähtaeg see, mis tekkib tähtaja uuesti määratlemisega.

Liikmesriikide keskpangad kasutavad teise astme vara lisatagatise esitamiseks (võimaluse korral) sama nõude esitamise läve nagu esimese astme vara puhul. Lisaks sellele võivad liikmesriikide keskpangad rakendada teise astme varade heakskiitmise suhtes piire, võivad nõuda täiendavaid tagatisi ning otsustada mis tahes ajal kõrvaldada konkreetsed varad oma teise astme loetelust.

6.5. Alusvara hindamise põhimõtted

Pöördtehingute jaoks kasutatud alusvara väärtuse kindlaksmääramisel rakendab eurosüsteem järgmisi põhimõtteid:

- iga esimese või teise astme kõlbliku ja turukõlbliku vara puhul määrab eurosüsteem kindlaks ühe võrdlushinna allika. See tähendab ka seda, et rohkem kui ühel turul börsinimekirja kantud, noteeritud või kaubeldavate varade puhul kasutatakse ainult üht neist turgudest asjaomase vara hinna allikana,

- eurosüsteem määrab iga vaadeldava turu puhul kindlaks tüüpilisima hinna, mida kasutatakse turuväärtuse arvutamisel. Kui noteeritud on rohkem kui üks hind, siis kasutatakse neist hindadest madalaimat (tavaliselt pakutud hind),

- turukõlblike varade väärtus arvutatakse hindamispäevale eelneva pangapäeva tüüpilisima hinna põhjal,

- kui konkreetse vara kohta puudub hindamispäevale eelneva pangapäeva tüüpilisim hind, kasutatakse viimast kauplemishinda. Kui kauplemishind puudub, määratleb hinna liikmesriigi keskpank võttes arvesse viimast kõnealuse vara kindlakstehtud hinda vaadeldaval turul,

- võlainstrumendi turuväärtuse arvutamisel võetakse arvesse kogunenud intresse,

- tulenevalt erinevustest liikmesriikide õigussüsteemides ja tegutsemistavades võib pöördtehingu kehtivuse ajal seoses varaga saadavate tulude (nt kupongimaksed) käsitlemine liikmesriikide keskpankades olla erinev. Kui saadav tulu kantakse üle vastaspoolele, tagavad liikmesriikide keskpangad enne tulu ülekandmist, et asjaomased toimingud on piisava alusvaraga siiski täielikult kaetud. Liikmesriikide keskpangad püüavad tagada, et tulude käsitlemise majanduslik mõju on samaväärne kui olukorras, kus tulu kantakse vastaspoolele üle maksepäeval, [73] Riikide keskpangad võivad otsustada, et nad ei aktsepteeri pöördtehingute alusvarana võlainstrumente, millest saadakse tulu (nt kupongimakseid), või aktsiad, mille eest saadakse mis tahes liiki makseid (või millega on seotud mis tahes muu õigus, mis võib mõjutada nende sobivust alusvaraks) ajavahemikul kuni selle rahapoliitika toimingu tähtpäevani (vt punktid 6.2 ja 6.3).

- turukõlbmatute teise astme varade puhul sätestab liikmesriigi keskpank, kes on kandnud vara oma teise astme loetellu, eraldi hindamispõhimõtted.

6.6. Kõlblike varade piiriülene kasutamine

Eurosüsteemi vastaspooled võivad kõlblikke varasid kasutada piiriüleselt, st nad võivad saada vahendeid oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangast kasutades teises liikmesriigis asuvaid varasid. Alusvara peab saama piiriüleselt kasutada kogu euroalal kõigi selliste toimingute arveldamiseks, millega eurosüsteem pakub kõlblike varade vastu likviidsust.

Liikmesriikide keskpangad (ja EKP) on loonud mehhanismi tagamaks, et kõiki euroalal emiteeritud/hoiustatud kõlblikke varasid saab kasutada piiriüleselt. Tegemist on keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeliga (CCBM), mille kohaselt liikmesriikide keskpangad tegutsevad oma kohalikku depositooriumi või arveldussüsteemi aktsepteeritud varade puhul üksteise (ja EKP) kontohalduritena ("korrespondentidena"). Turukõlbmatute varade ning piiratud likviidsuse ja eriomadustega teise astme varade puhul, mida ei saa väärtpaberiarveldussüsteemi kaudu üle kanda, võib kasutada erilahendusi. [74] Üksikasjad on kirjas keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit käsitlevas brošüüris, mis on kättesaadav EKP veebisaidil (www.ecb.int). Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudelit võib kasutada igasuguste eurosüsteemi krediiditoimingute tagamiseks. Lisaks keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudelile võib väärtpaberite piiriüleseks ülekandmiseks kasutada ka väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi. [75] Kõlblike varade kasutamine võib toimuda keskpanga konto kaudu, mis asub muu riigi kui kõnealuse keskpanga asukohajärgse riigi väärtpaberiarveldussüsteemis, kui eurosüsteem on andnud loa sellise konto kasutamiseks. Alates 2000. aasta augustist on Iirimaa keskpangal ja finantstalitusel (Financial Services Authority) luba avada selline konto arveldussüsteemis Euroclear. Sellist kontot võib kasutada kõigi arveldussüsteemis Euroclear hoitavate kõlblike varade jaoks, st kaasa arvatud kõlblike ühenduste kaudu Eurocleari üle kantud kõlblike varade jaoks.

6.6.1. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudel

Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudelit kirjeldab järgmine joonis 3.

+++++ TIFF +++++

JOONIS 3Keskpankade vaheline korrespondentpanganduse mudel

Kõlblike varade piiriülese kasutamise jaoks peavad kõik liikmesriikide keskpangad üksteise juures väärtpaberikontosid. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli täpne menetlus sõltub sellest, kas kõlblikke varasid arvestatakse üksikult individuaalsete tehingute jaoks või hoitakse neid alusvara koondsüsteemis. [76] Lisaselgituste saamiseks vt keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit käsitlevat brošüüri.

- märgistatud tagatiste haldussüsteemi puhul annab vastaspool (vajadusel oma kontohalduri kaudu) nii pea, kui vastaspoole tegutsemisjärgse liikmesriigi keskpank (st "kodukeskpank") aktsepteerib tema krediiditaotluse, korralduse selle riigi väärtpaberiarveldussüsteemile, kus asuvad tema väärtpaberid, et need kantaks üle selle riigi keskpanka kodukeskpanga arvele. Kui korrespondentkeskpank on teatanud kodukeskpangale, et tagatis on saabunud, kannab kodukeskpank vahendid vastaspoolele üle. Keskpangad ei anna vahendeid ettemaksena, kuni nad pole kindlad, et korrespondentkeskpank on vastaspoolte tagatised kätte saanud. Kui arveldustähtpäevade täitmiseks vajalik, võivad vastaspooled keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit kasutades hoiustada vara eelnevalt korrespondentkeskpanka oma kodukeskpanga arvele,

- koondtagatiste haldussüsteemi puhul on vastaspoolel igal ajal võimalik esitada korrespondentkeskpanka väärtpabereid kodukeskpanga arvele. Kui korrespondentkeskpank on teatanud kodukeskpangale, et väärtpaberid on saabunud, lisab kodukeskpank need väärtpaberid vastaspoole koondtagatise kontole.

Vastaspooled saavad keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit kasutada igal eurosüsteemi pangapäeval kell 9-16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Vastaspool, kes soovib keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit kasutada, peab sellest teatama liikmesriigi keskpangale, kellelt ta soovib krediiti saada (st oma kodupangale) enne kella 16 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Lisaks sellele peab vastaspool tagama, et rahapoliitika toimingu kindlustamiseks vajalik tagatis jõuab korrespondentpanga kontole hiljemalt kell 16.45 EKP aja (Kesk-Euroopa aja) järgi. Juhtnööre ja tarneid, mis nimetatud tähtajast kinni ei pea, võetakse arvesse alles järgmisel pangapäeval antava krediidi jaoks. Kui vastaspooled näevad ette vajadust kasutada keskpankade vahelist korrespondentpanganduse mudelit hilisemal ajal, peaksid nad võimaluse korral esitama varad varem (st varad eelnevalt hoiustama). Erandjuhtudel või kui see on vajalik rahapoliitika otstarbel, võib EKP otsustada pikendada keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli lahtiolekuaega kuni TARGETi sulgemise ajani.

6.6.2. Ühendused väärtpaberiarveldussüsteemide vahel

Lisaks keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudelile võib väärtpaberite piiriüleseks ülekandmiseks kasutada ka Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi kõlblikke ühendusi.

+++++ TIFF +++++

JOONIS 4Ühendused väärtpaberiarveldussüsteemide vahel

Ühendus kahe väärtpaberiarveldussüsteemi vahel võimaldab ühes väärtpaberiarveldussüsteemis osalejatel hoida teises väärtpaberiarveldussüsteemis emiteeritud väärtpabereid ilma osalemata kõnealuses teises väärtpaberiarveldussüsteemis. Enne kui kõnelauseid ühendusi saab kasutada eurosüsteemi krediiditoimingute tagatiste ülekandmiseks, tuleb neid hinnata ja nad heaks kiita vastavalt Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemi kasutamise standarditele. [77] Kõlblike ühenduste ajakohane loetelu on kättesaadav EKP veebisaidil (www.ecb.int)., [78] Vt "Standards for the use of EU securities settlement systems in ESCB credit operations", jaanuar 1998.

Eurosüsteemi seisukohast täidavad keskpankade vaheline korrespondentpanganduse mudel ja Euroopa Liidu väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused sama ülesannet, võimaldades vastaspooltel kasutada tagatisi piiriüleselt, st mõlemad võimaldavad vastaspooltel kasutada tagatisi krediidi saamiseks oma kodukeskpangalt isegi siis, kui tagatise emiteerija on teise riigi väärtpaberiarveldussüsteem. Keskpankade vaheline korrespondentpanganduse mudel ja väärtpaberiarveldussüsteemide vahelised ühendused täidavad seda ülesannet erinevalt. Keskpankade vahelise korrespondentpanganduse mudeli puhul toimub piiriülene suhe liikmesriikide keskpankade kaudu. Keskpangad tegutsevad üksteise kontohalduritena. Ühenduste kasutamise korral on piiriülene suhe väärtpaberiarveldussüsteemide vahel. Nad avavad üksteise juures omnibus-kontod. Korrespondentkeskpanka hoiustatud varasid võib kasutada ainult eurosüsteemi krediiditoimingute tagamiseks. Ühenduse kaudu hoitavaid varasid võib kasutada ühenduse eurosüsteemi krediiditoimingute jaoks ja muul vastaspoole valitud otstarbel. Väärtpaberiarveldussüsteemide vahelisi ühendusi kasutades hoiavad vastaspooled varasid oma koduväärtpaberiarveldussüsteemi kontodel ega vaja kontohaldureid.

7. PEATÜKK

7. KOHUSTUSLIKUD RESERVID [79] Käesoleva peatüki sisu on teabeotstarbeline.

7.1. Üldkaalutlused

EKP kohustab krediidiasutusi hoidma kohustuslikke reserve liikmesriikide keskpankades olevatel kontodel eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteemi raames. Kõnealuse süsteemi õiguslik raamistik on sätestatud EKPSi põhikirja artiklis 19, nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt [80] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1. ja Euroopa Keskpanga määruses (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9). [81] EÜT L 250, 2.10.2003, lk 10. Euroopa Keskpanga määruse (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) rakendamisega tagatakse, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi tingimused on ühetaolised kogu euroalal.

Iga asutuse kohustusliku reservi summa määratakse kindlaks tema reservibaasi põhjal. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem võimaldab vastaspooltel kasutada perioodi keskmist täitmist, mis tähendab, et reservinõude täitmine määratakse kindlaks vastaspoolte reservikontode kalendripäeva lõpu jäägi keskmise põhjal hoidmisperioodi ajal. Institutsioonide kohustuslike reservide suhtes makstakse intressi eurosüsteemi põhiliste refinantseerimistoimingute määraga.

Eurosüsteemi miinimumreserviga üritatakse eelkõige teostada järgmisi rahapoliitika ülesandeid:

- Rahaturu intressimäärade stabiliseerimine

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi perioodi keskmise täitmise eesmärk on aidata kaasa rahaturu intressimäärade stabiliseerimisele, motiveerides asutusi tasandama ajutiste likviidsuskõikumiste mõju.

- Struktuurse likviidsuspuudujäägi loomine või suurendamine

Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem aitab luua struktuurset likviidsuspuudujääki või seda suurendada. Nii võib paraneda eurosüsteemi suutlikkus tegutseda tõhusa likviidsuse pakkujana.

Kohustuslike reservide rakendamisel peab EKP toimima vastavalt eurosüsteemi eesmärkidele, mis on määratletud asutamislepingu artikli 105 lõikes 1 ja EKPSi põhikirja artiklis 2; see tähendab muu hulgas seda, et püütakse vältida krediidiasutuste soovimatut paigutamist väljapoole euro kehtivusala või pangasüsteemi.

7.2. Asutused, mille suhtes kehtib kohustusliku reservi nõue

Vastavalt EKPSi põhikirja artiklile 19.1 kehtestab EKP liikmesriikides tegutsevate krediidiasutuste suhtes kohustusliku reservi nõude. See tähendab, et eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem kehtib ka euroalal registreerimata kontoriga üksuste euroalal tegutsevate filiaalide suhtes. Euroalal tegutsevate krediidiasutuste väljaspool euroala asuvate filiaalide suhtes kõnealust süsteemi ei rakendata.

Asutused vabastatakse kohustusliku reservi nõudest automaatselt alates selle reservide hoidmisperioodi algusest, mil nende tegevusluba tühistatakse või antakse üle või mille jooksul osaleva liikmesriigi õigusorgan või muu pädev asutus teeb otsuse käivitada asutuse suhtes likvideerimismenetlus. Vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt ja Euroopa Keskpanga määrusele (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) võib EKP mittediskrimineerivalt vabastada eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kohustustest ka muud asutused, kui nõuete kehtestamisega nende konkreetsete asutuste suhtes ei täidetaks selle süsteemi eesmärke. Sellise vabastuse otsustamisel võtab EKP arvesse ühte või mitut järgmist tingimust:

- asutus täidab eriülesandeid,

- asutus ei konkureeri pangandustegevuse alal muude krediidiasutustega ja/või

- kõik asutuse hoiused on ette nähtud piirkondlikuks ja/või rahvusvaheliseks arenguabiks.

EKP koostab nimekirja asutustest, kelle suhtes kehtib eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteem, ning haldab seda. Lisaks sellele avaldab EKP loetelu selliste asutuste kohta, mis on vabastatud kõnealuse süsteemi kohastest kohustustest muul põhjusel kui saneerimismeetmed. [82] Need loetelud on üldsusele kättesaadavad EKP veebisaidil (www.ecb.int). Vastaspooled saavad nende loendite põhjal kindlaks teha, kas neil on kohustisi mõne teise asutuse ees, mille suhtes kohaldatakse reservinõuet. Loetelusid, mis tehakse avalikkusele kättesaadavaks pärast eurosüsteemi iga kalendrikuu viimase pangapäeva lõppu, kasutatakse kahe kalendrikuu pärast algava reservide hoidmisperioodi reservibaasi arvutamiseks. Näiteks veebruari lõpus avaldatud loetelu kasutatakse aprillis algava reservide hoidmisperioodi reservibaasi arvutamiseks.

7.3. Kohustusliku reservi määratlemine

a) Reservibaas ja kohustusliku reservi määrad

Asutuse reservibaas määratakse kindlaks tema bilansielementide põhjal. Bilansiandmed esitatakse liikmesriikide keskpankadele EKP rahandus- ja pangandusstatistika raames (vt punkt 7.5). [83] EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi kirjeldatakse 4. lisas. Täieliku aruandluskohustusega asutuste puhul kasutatakse konkreetse kalendrikuu bilansiandmeid selleks, et määrata kindlaks kahe kalendrikuu pärast algava reservide hoidmisperioodi reservibaas. Näiteks veebruari lõpu bilansi alusel arvutatud reservibaasi kasutatakse selliste kohustuslike reservide nõuete arvutamiseks, mida vastaspooled peavad täitma aprillis algaval reservide hoidmisperioodil.

EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteem võimaldab vabastada väikesed asutused osaliselt aruandluskoormusest. Asutused, kelle suhtes see säte kehtib, peavad esitama kord kvartalis (kvartalilõpu andmete seisuga) piiratud kogumi bilansiandmeid ning nende aruandlustähtaeg on pikem kui suurematel asutustel. Nende asutuste puhul kasutatakse konkreetse kvartali kohta esitatud bilansiandmeid selleks, et määrata ühe kuu pikkuse viivitusega kindlaks kolme järjestikuse kahe kuu pikkuse reservide hoidmisperioodi reservibaas. Näiteks esimese kvartali lõpu (märts) bilanssi kasutatakse juunis, juulis ja augustis algavate reservide hoidmisperioodide reservibaasi arvutamiseks.

Vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt on EKP-l õigus arvata asutuste reservibaasi hulka vahendite aktsepteerimisest tulenevad kohustised ja bilansivälistest kirjetest tulenevad kohustised. Eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteemi puhul arvatakse reservibaasi tegelikult ainult sellised kohustiste kategooriad nagu "hoiused" ja "emiteeritud võlakirjad" (vt lahter 13).

Reservibaasi hulka ei arvata kohustisi teiste asutuste ees, kes kuuluvad eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteemi kasutavate asutuste loetellu, ning kohustisi EKP ja liikmesriikide keskpankade ees. Selleks et emitent saaks kohustiste kategooria "emiteeritud võlakirjad" reservibaasist maha arvata, peab ta suutma tõendada, kui suurt hulka neist instrumentidest hoiavad tegelikult asutused, kelle suhtes kehtib Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem. Kui selliseid tõendeid ei ole võimalik esitada, võivad emitendid kasutada iga nimetatud bilansikirje puhul kindla protsendimääraga tavapärast mahaarvamist. [84] Vt Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9). Täiendavat teavet tavapärase mahaarvamise määra kohta võib leida EKP veebisaidilt (www.ecb.int); vt ka eurosüsteemi veebisaite (5. lisa).

EKP võtab kohustusliku reservi määra kindlaksmääramisel arvesse ülempiiri, mis on sätestatud nõukogu 23. Novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt. EKP rakendab enamiku reservibaasi kuuluvate kirjete suhtes ühtset kohustusliku reservi määra, mis ei ole null. See kohustusliku reservi määr on sätestatud EKP määruses kohustuslike reservide kohta. EKP sätestab järgmiste kohustiste kategooriate suhtes kohustusliku reservi nullmäära: "üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga hoiused", "etteteatamisega lõpetatavad üle kaheaastase tähtajaga hoiused", "repotehingud" ja "üle kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlakirjad" (vt lahter 13). EKP võib kohustusliku reservi määra igal ajal muuta. EKP teatab kohustusliku reservi määra muutumisest enne esimest reservide hoidmisperioodi, mille suhtes muutused kehtivad.

+++++ TIFF +++++

b) Reservinõuete arvutamine

Iga üksiku asutuse reservinõude arvutamiseks rakendatakse kõlblike kohustiste summa suhtes vastava kohustuste kategooria kohustusliku reservi määra.

Iga asutus arvab oma kohustusliku reservi nõudest maha 100000 euro suuruse summa igas liikmesriigis, kus ta tegutseb. Sellise vähenduse lubamine ei piira eurosüsteemi kohustusliku reservi rakendava asutuse õiguslikke kohustusi. [85] Asutuste puhul, kellel on EKP rahandus- ja pangandusstatistika aruandlussüsteemi (vt 4. lisa) sätete kohaselt lubatud esitada statistilisi andmeid konsolideeritult ühe rühmana, lubatakse kogu grupile kui tervikule vaid üks selline vähendus, kui asutused ei esita teavet reservibaasi ja reservihoiuste kohta piisavalt üksikasjalikult, et eurosüsteem saaks kontrollida nende täpsust ja kvaliteeti ning määrata kindlaks iga üksiku rühma kuuluva asutuse reservinõude.

Iga reservide hoidmisperioodi kohustusliku reservi nõue ümardatakse lähima euroni.

7.4. Reservihoiuste hoidmine

a) Reservide hoidmisperiood

EKP avaldab reservide hoidmisperioodide kalendri vähemalt kolm kuud enne iga aasta algust. [86] Tavaliselt avalikustatakse kalender EKP pressiteates EKP veebisaidil (www.ecb.int). Lisaks avaldatakse kõnealune kalender Euroopa Liide Teatajas ja liikmesriikide keskpankade veebisaitidel. Reservide hoidmisperiood algab esimese põhilise refinantseerimistoimingu arveldamise päeval pärast EKP nõukogu koosolekut, kus kavandatakse eelnevalt rahapoliitika seisukohtade igakuine hindamine. Erijuhtudel võidakse avaldatud kalendrit muuta, sõltuvalt muu hulgas EKP nõukogu koosolekute ajakava muutustest.

b) Reservihoiused

Iga asutus peab hoidma oma kohustuslikke reserve ühel või mitmel reservikontol kontol oma tegutsemiskohajärgse liikmesriigi keskpangas. Kui asutusel on liikmesriigis mitu üksust, vastutab peakontor asutuse kõigi omamaiste üksuste kohustuslike reservide rahuldamise eest. [87] Kui asutusel ei ole tegutsemiskoha liikmesriigis peakontorit, peab ta määrama põhifiliaali, mis vastutab asutuse kõigi asjaomases liikmesriigis asuvate üksuste kohustusliku reservi koondnõuete täitmise eest. Kui asutusel on üksused mitmes liikmesriigis, peab ta hoidma iga sellise liikmesriigi keskpangas, kus ta üksus tegutseb, kohustuslikke reserve, mis määratakse kindlaks vastavalt tema reservibaasile vastavas liikmesriigis.

Reservikontona võib kasutada asutuse arvelduskontosid liikmesriikide keskpankades. Reservihoiuseid arvelduskontodel võib kasutada päevasiseste arvelduste jaoks. Asutuse päevane reservihoius arvutatakse tema reservikontol oleva päevalõpujäägina.

Asutus võib taotleda oma asukohajärgse liikmesriigi keskpangalt luba hoida kõiki oma kohustuslikke reserve kaudselt vahendaja kaudu. Reeglina on võimalus hoida kohustuslikke reserve vahendaja kaudu vaid asutustel, mida osaliselt (nt sularahahalduse osas) haldab vahendaja (nt hoiupankade ja ühistupankade võrgud võivad oma reservihoiused tsentraliseerida). Vahendaja kaudu kohustuslike reservide hoidmise suhtes rakendatakse sätteid, mis on ettenähtud EKP määrusega kohustuslike reservide kohta.

c) Reservihoiuste tasustamine intressidega

Kohustuslike reservide hoidmise pealt makstakse lahtris 14 sätestatud valemi kohaselt intressi, mis võrdub EKP põhiliste refinantseerimistoimingute keskmise (kalendripäevade arvu järgi kaalutud) intressiga hoidmisperioodil: Kohustuslikku reservi ületavatelt reservihoiustelt intressi ei maksta. Intressi makstakse RKP teisel pangapäeval pärast selle hoidmisperioodi lõppu, mille eest intressi arvestati.

+++++ TIFF +++++

7.5. Reservibaasist teatamine ning selle kinnitamine ja kontrollimine

Kohustusliku reservi rakendavad asutused arvutavad ise kohustusliku reservi rakendamiseks vajalikud reservibaasi kirjed ning need esitatakse liikmesriikide keskpankadele EKP rahandus- ja pangandusstatistika raames (vt 4. lisa). Euroopa Keskpanga 12. septembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1745/2003 kohustuslike reservide kohaldamise kohta (EKP/2003/9) artiklis 5 on määratletud asutuse reservibaasist ja reservinõuetest teatamise ning nende kinnitamise kord.

Asutus toimib kohustuslikest reservidest teatamise ja nende kinnitamisel järgmiselt. Kas asjakohane osalev riigi keskpank või asutus algatab asutuse kohustsulike reservide arvutamise kõnealuseks hoidmisperioodiks. Kohustuslikud reservid arvutanud vastaspool teatab need hiljemalt kolm RKP pangapäeva enne hoidmisperioodi algust. Asjakohane osaleva riigi keskpank võib kindlaks määrata varasema kohustuslikest reservidest teatamise tähtaja. Samuti võidakse kindlaks määrata täiendav tähtaeg, mis ajaks asutus peab teatama kõikidest reservibaasi ja teatatud kohustuslike reservide muudatustest. Teate saanud vastaspool kinnitab arvutatud kohustuslikud reservid hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneval RKP pangapäeval. Kui teate saanud vastaspool ei ole sellele vastanud hiljemalt hoidmisperioodi algusele eelneva RKP pangapäeva lõpuks, loetakse asutuse kohustuslike reservide summa asjakohaseks hoidmisperioodiks kinnitatuks. Pärast asutuse kohustuslike reservide kinnitamist asjakohaseks hoidmisperioodiks ei ole neid võimalik muuta.

Asutuste jaoks, kes võivad tegutseda teiste asutuste kaudsete reservihoiuste vahendajatena, on EKP määruses kohustuslike reservide kohta sätestatud aruandluse erinõuded. Reservide hoidmine vahendaja kaudu ei muuda vahendaja kaudu reserve hoidva asutuse statistilise aruandluse kohustusi.

EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel on õigus kontrollida kogutud andmete täpsust ja kvaliteeti vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt.

7.6. Kohustusliku reservi kohustuse rikkumine

Kohustusliku reservi kohustuse rikkumine tekib siis, kui asutuse kalendripäeva lõpu keskmine jääk reservikontodel reservide hoidmisperioodil on väiksem kui selle asutuse reservinõue vastaval reservide hoidmisperioodil.

Kui asutus jätab reservinõude täielikult või osaliselt täitmata, võib EKP kehtestada millise tahes järgmistest sanktsioonidest vastavalt nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusele (EÜ) nr 2531/98 kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt:

- asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatavat laenuintressi piirmäära kuni 5 protsendipunkti võrra ületava summa tasumine, või

- asjaomase asutuse poolt täitmata jäetud reservinõude summa suhtes rakendatava kuni kahekordse laenuintressi piirmäära tasumine, või

- nõue, et asjaomane asutus peab EKPs või liikmesriigi keskpangas avama intressita hoiused, mille väärtus asjaomase asutuse poolt täitmata jäänud reservinõude kolmekordne väärtus. Hoiuse tähtaeg ei tohi ületada ajavahemikku, mille jooksul asutus ei täitnud reservinõuet.

Kui asutus ei täida eurosüsteemi kohustuslike reservide süsteeme käsitlevatest määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi (st kui asjaomast teavet ei edastata õigeks ajaks või kui edastatav teave ei ole korrektne), on EKP-l õigus kehtestada sanktsioone kooskõlas nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone ja EKP 23. septembri 1999. aasta määrusega EKP volituste kohta rakendada sanktsioone (EKP/1999/4). EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, mille alusel ta kohaldab sanktsioone, mis on sätestatud nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2531/98 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt) artikli 7 lõikes 1. [88] Need kriteeriumid avaldati 11. veebruari 2000. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas teatises pealkirjaga "Euroopa Keskpanga teatis kohustusliku reservi hoidmise kohustuse rikkumise suhtes kohaldatavate sanktsioonide kehtestamise kohta".

Lisaks sellele võib eurosüsteem kohustusliku reservi nõuete tõsise rikkumise korral peatada vastaspoolte osalemise avaturutehingutes.

--------------------------------------------------