32003O0002

Keel
- Minu EUR-Lex
- Logi sisse
- Registreeru
- Minu hiljutised otsingud (0)

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Nõuanded

Vajate rohkem otsinguvõimalusi? Kasutage Täppisotsing

EUROPA
EUR-Lexi avaleht
EUR-Lex - 32003O0002 - ET

Dokument 32003O0002

Euroopa Keskpanga suunis, 16. november 2001, millega muudetakse suunist EKP/2000/1, mis käsitleb riikide keskpankade teostatavat Euroopa Keskpanga välisvaluutareservide haldamist ja Euroopa Keskpanga välisvaluutareservidega tehtavate tehingute õigusdokumente (EKP/2001/12)

ELT L 241, 26.9.2003, lk 1—460 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
tšehhikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
eestikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
lätikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
leedukeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
ungarikeelne eriväljaanne Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
maltakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
poolakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
slovakikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
sloveenikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 004 Lk 3 - 392
bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 006 Lk 3 - 393
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 006 Lk 3 - 393

Dokumendi õiguslik staatus Kehtetud, Kehtetuks muutumise kuupäev: 02/09/2007; kehtetuks tunnistatud 32007O0009

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2003/652/oj

HTML

PDF

Euroopa Liidu Teataja

32003O0002

Euroopa Liidu Teataja L 241 , 26/09/2003 Lk 0001 - 0460

Euroopa keskpanga suunis,

6. veebruar 2003,

teatavate Euroopa Keskpanga statistiliste andmete esitamise nõuete kohta ja riikide keskpankade poolt rahandus- ja pangandusstatistika andmete esitamise korra kohta

(EKP/2003/2)

(2003/652/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3,

ning arvestades järgmist:

(1) 22. novembri 2001. aasta määruses EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [2] nähakse ette, et nimetatud konsolideeritud bilansi regulaarseks koostamiseks esitavad tegelikku andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad rahaloomeasutused oma asukohariigiks oleva liikmesriigi keskpangale (RKP) statistilised andmed oma bilansside kohta. Seepärast on vaja määratleda riikide keskpankade poolt tegelikult andmeid esitavalt üldkogumilt kogutud andmetest ja oma bilansist tuletatud ja Euroopa Keskpangale (EKP) vastavalt määrusele EKP/2001/13 esitatavate statistiliste andmete vorm ja kord. EKP tuletab statistiliseks aruandluseks andmed oma bilansist, mis vastab riikide keskpankade bilanssidest tuletatud andmetele. EKP arvutatud rahaagregaadid võivad sisaldada keskvalitsuse kohustusi hoiuste näol ja hoiuste näol esinevate kohustuste lähedasi asendajaid. Samuti on vaja määratleda rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansist ja riikide keskpankadelt saadud täiendavatest andmetest tuletatud finantsvoogude statistika regulaarse esitamise vorm ja kord.

(2) Alates 30. juuli 2002. aasta suunise EKP/2002/5 vastuvõtmisest teatavate Euroopa Keskpanga statistiliste andmete esitamise nõuete kohta ja riikide keskpankade poolt rahandus- ja pangandusstatistika andmete esitamise korra kohta [3] on statistiliste andmete vahetamine eurosüsteemis määruse EKP/2001/13 ja 20. detsembri 2001. aasta määruse EKP/2001/18 rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta [4] jõustumise tõttu oluliselt edasi arenenud. Seepärast on vaja käesoleva suunisega suunise EKP/2002/5 lisasid ajakohastada.

(3) EKP tuvastab ja registreerib koostöös riikide keskpankadega Euroopa Liidus (EL) kasutatavate e-raha skeemide omadused, asjakohaste statistiliste andmete kättesaadavuse ja sellega seotud andmete koostamise meetodid.

(4) Usaldusnormatiivide täitmise makrojärelevalve ja struktuurianalüüsi läbiviimiseks Euroopa tasandil vajatakse krediidiasutuste bilanssidest lisaandmeid ja muid struktuurinäitajaid pangandussüsteemi kohta.

(5) Euroalast täieliku statistilise pildi saamiseks on vaja lisaandmeid muude finantsvahendajate kohta, välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid. Muude finantsvahendajate tegevus sarnaneb tegelikult rahaloomeasutuste tegevusele ja täiendab seda, ning neid andmeid on tähtis koguda, eriti kui arvestada, et EKP-le statistiliste andmete esitamisel ei sisalda rahaloomeasutuste bilanss andmeid osaliselt või täielikult rahaloomeasutuste omanduses olevate muude finantsvahendajate bilansside kohta. Selles küsimuses rakendab EKP praegu kiirstatistika meetodit, mis seisneb statistiliste andmete koostamises riigi tasandil kättesaadavaid andmeid kasutades.

(6) Lisaandmed rahaloomeasutuste laenude müümise/üleandmise kohta kolmandatele isikutele (väärtpaberistamine) on vajalikud selle arengu võimaliku mõju jälgimiseks laenudele, mida krediidiasutused annavad muudele residentide sektoritele. Rahaloomeasutuste laenude müümine/üleandmine kolmandatele isikutele võib vähendada rahaloomeasutuste poolt aruannetes esitatavaid summasid, ilma et see mõjutaks muude residentide sektorite rahastamist.

(7) EKP võib toimida vahendajana, kelle kaudu riikide keskpangad edastavad täiendavat rahandus- ja pangandusstatistikat Rahvusvahelisele Valuutafondile (IMF).

(8) Statistilise teabe avaldamisele rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta riikide keskpankade poolt tuleb kehtestada teatavad ühised eeskirjad, et tagada sellega seotud oluliste, turu suhtes tundlike agregaatide korrapärane avaldamine.

(9) Määruse EKP/2001/13 kohaselt kasutatakse krediidiasutuste poolt vastavalt selle eeskirjadele esitatavaid statistilisi andmeid reservibaasi arvutamiseks vastavalt 1. detsembri 1998. aasta määrusele EKP/1998/15 kohustuslike reservide kohaldamise kohta, [5] mida on viimati muudetud määrusega EKP/2002/3 [6]. EKP peab koostama analüüsiks igakuiseid statistilisi andmeid koondreservibaasi koosseisu kohta kohustuste liikide kaupa.

(10) Määruses EKP/2001/13 nähakse ette, et EKP kehtestab ja haldab statistilistel eesmärkidel rahaloomeasutuste nimekirja, võttes arvesse sageduse ja õigeaegsuse nõudeid, mis tulenevad selle kasutamisest seoses Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kohustuslike reservide süsteemiga. Seepärast on vaja määratleda vorm ja kord, mille kohaselt riikide keskpangad esitavad Euroopa Keskpangale andmeid, mida viimane nimetatud ülesande täitmiseks vajab.

(11) Euroala rahaloomeasutuste sektori bilansi andmete kvaliteedi parandamiseks tuleb kehtestada ühtsed eeskirjad väikeste rahaloomeasutuste, mis vastavalt määruse EKP/2001/13 artikli 2 lõikele 2 on täieliku aruandluse nõudest vabastatud, andmete juurdearvestamiseks.

(12) Andmed väärtpaberiemissioonide kohta täiendavad rahaloomeasutuste sektorit puudutavaid andmeid, sest laenuvõtjatele on väärtpaberiemissioonid alternatiiviks pangapoolsele rahastamisele ning finantsvarade omanike jaoks võivad muude asutuste kui pankade emiteeritud väärtpaberid osaliselt asendada pangahoiuseid ja pankade emiteeritud vabalt kaubeldavaid maksevahendeid. Emiteerimistegevuse liigitus sektorite lõikes toob esile avaliku ja erasektori nõudluse suhtelise tähtsuse kapitaliturgudel ja aitab seletada turu intressimäärade muutusi, eriti keskmise tähtajaga ja pikaajalistel varadel. Andmeid eurodes väärtpaberiemissioonide kohta võib kasutada euro rolli hindamiseks rahvusvahelistel finantsturgudel; sel eesmärgil vajatakse statistilisi andmeid kõigi euroala residentide väärtpaberiemissioonide kohta mis tahes vääringus ja kõigi kogu maailmas eurodes toimunud emissioonide kohta, nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste kohta. Selles küsimuses rakendab EKP praegu kiirstatistika meetodit, mis seisneb statistiliste andmete koostamises väärtpaberiemissioonide kohta riigi ja rahvusvahelisel tasandil kättesaadavaid andmeid kasutades.

(13) EKP-l on vaja jälgida rahapoliitika toimimist EKPS põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärades toimuvate muutuste kaudu, et saada paremini aru rahaagregaatide hinnamehhanismi struktuurist ja toimimisest ning hinnata sektori finantstingimusi. Sel eesmärgil on vaja statistilisi andmeid rahaloomeasutuste kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade (edaspidi "rahaloomeasutuste intressimäärad") kujunemise kohta; seepärast on vaja määratleda vorm ja kord, mida riikide keskpangad peavad selliste andmete esitamisel Euroopa Keskpangale vastavalt määrusele EKP/2001/18 järgima. Kuni euroala tasandil on piisava kvaliteediga andmed rahaloomeasutuste intressimäärade kohta kättesaadavad, järgib EKP jaeintressimäärade suhtes kiirstatistika meetodit, koostades riigi tasandil kättesaadavaid andmeid kasutades, andmeid esitavat üldkogumit täiendavalt koormamata, piiratud arvu koond-jaeintressimääri, mis hõlmavad ühtse majanduspiirkonnana vaadeldavat euroala. Jaeintressimäärade põhjalikumal analüüsimisel tugineb EKP riikide põhimääradele, s.t neile intressimääradele, mida peetakse asjaomase liikmesriigi jaerahandusturu tingimuste põhinäitajateks, mida kasutajad tavaliselt jälgivad.

(14) On vaja kehtestada kord tehniliste paranduste efektiivseks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse, tingimusel et need parandused ei muuda selle aluseks olevat põhimõttelist süsteemi ega aruandluskoormust. Selle korra järgimisel võetakse arvesse EKPS statistikakomitee seisukohti. Riikide keskpangad võivad teha ettepanekuid käesoleva suunise lisades tehniliste muudatuste tegemiseks statistikakomitee kaudu.

(15) Vastavalt põhikirja artiklitele 12.1 ja 14.3 moodustavad EKP suunised lahutamatu osa ühenduse õigusest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. terminitel "osalev liikmesriik" ja "resident" on sama tähendus, mis on määratletud nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt artiklis 1; [7]

2. termin "euroala" tähendab osalevate liikmesriikide majandusterritooriumi ja Euroopa Keskpanka;

3. termin "eurosüsteem" tähendab osalevate liikmesriikide keskpanku ja Euroopa Keskpanka;

4. terminil "krediidiasutus" on sama tähendus mis määruse EKP/2001/13 I lisa 1. osa jaos I.2.

Artikkel 2

Rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilanss ja voogude tuletamine

1. Riikide keskpangad koostavad ja esitavad vastavalt määrusele EKP/2001/13 kaks koondbilanssi, oma liikmesriigi allsektorite "keskpank" ja "muud rahaloomeasutused" kohta. Seoses keskpanga bilansiga nõutavad statistilised andmed on täpsemalt määratletud I lisas esitatud rahandus- ja pangandusandmete vastavustabelites. EKP tuletab statistilise aruandluse eesmärgil oma bilansist andmed, mis vastavad riikide keskpankade poolt oma bilanssidest tuletatud andmetele. Riikide keskpangad koostavad oma bilansid, järgides II lisas kehtestatud korda oma iganädalase finantsaruande vastavuse kontrollimisel regulaarselt statistilisel eesmärgil koostatavale eurosüsteemi summeeritud kuu lõpu bilansile ja kontrollimise tulemustest regulaarsete aruannete esitamisel EKP-le. EKP järgib oma bilansi koostamisel sama korda. Need statistilised andmed esitatakse vastavalt III lisas esitatud kalendrile.

2. Riigi keskpangad esitavad täiendavad statistilised andmed, niivõrd kui need on kättesaadavad, rahaloomeasutuste ja mitterahaloomeasutuste poolt emiteeritud e-raha kohta vastavalt IV lisas esitatud kirjete loetelule. Kuude andmeid esitatakse EKP-le vähemalt kaks korda aastas. EKP tuvastab ja registreerib koostöös riikide keskpankadega kord aastas Euroopa Liidus kasutatavate e-raha skeemide omadused, asjakohaste statistiliste andmete kättesaadavuse ja sellega seotud andmete koostamise meetodid.

3. Selleks et EKP saaks teostada Euroopa pangandussektori usaldusnormatiivide täitmise makrojärelevalvet ja struktuurianalüüsi, esitavad riikide keskpangad krediidiasutuste sektori bilansiandmed ja muud struktuurinäitajad vastavalt V ja VI lisale.

4. Rahaagregaatide koostamiseks esitavad riikide keskpangad lisaks määruse EKP/2001/13 kohaselt esitatavatele statistilistele andmetele ka sama sageduse ja tähtaegadega statistilised andmed keskvalitsuse hoiuste näol esinevate kohustuste ning selle valduses oleva raha ja väärtpaberite kohta vastavalt VII lisale ning rahaturufondide aktsiate/osakute kohta vastavalt liigitusele omanike asukoha järgi, mis on esitatud VIII lisas.

5. Riikide keskpangad esitavad täiendavaid andmeid ka vastavalt IX lisas esitatud memokirjete loetelule sel määral kui need on kättesaadavad, sealhulgas võimalikult täpsete arvestuste põhjal, või kui asjaomane ettevõte on rahanduse seisukohalt oluline, esitades need andmed vastavalt määrusele EKP/2001/13 esitatavate statistiliste andmete täiendusena ja nendega sama sagedusega ja samadeks tähtaegadeks. EKP tuvastab ja registreerib koostöös riikide keskpankadega asjassepuutuvate statistiliste andmete kättesaadavuse ja sellega seotud koostamismeetodid.

6. Selleks et EKP saaks tuletada rahaagregaatide ja nende vastaskirjetega seotud andmeid voogude kohta, esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid vastavalt X lisale.

7. Ilma et see piiraks riikide keskpankade põhikirjalisi kohustusi Rahvusvahelise Valuutafondi ees, võivad riikide keskpangad otsustada kasutada EKP-d vahendajana IMF-le täiendavate rahandus- ja pangandusandmete edastamisel. Neid andmeid ja nendega seotud aruandlusjuhiseid on kirjeldatud XI lisas.

8. Riikide keskpangad ei avalda riigi panuseid igakuistesse euroala rahaagregaatidesse enne, kui EKP on need agregaadid avaldanud. Kui riikide keskpangad neid andmeid avaldavad, peavad need olema samad, mis lülitati euroala viimati avaldatud agregaatidesse. Kui riikide keskpangad reprodutseerivad EKP avaldatud euroala agregaate, peavad nad neid reprodutseerima tõetruult.

9. Vastavalt XII lisale esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid rahaloomeasutuste laenude müügi/üleandmise kohta kolmandatele isikutele (väärtpaberistamine) sel määral kui need on kättesaadavad, sealhulgas võimalikult täpsete arvestuste põhjal.

10. Vajaduse korral saadavad riikide keskpangad EKP-le parandusi vastavalt XIII lisas sätestatud põhimõtetele.

11. Nõutavad statistilised andmed esitatakse EKP-le XIII lisas sätestatud nõuetele vastavas vormis. Selles lisas kirjeldatakse ka vormi, mille kohaselt EKP saadab riikidele keskpankadele statistilised andmed tagasi.

12. Euroala rahaloomeasutuste bilansside statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks peavad riikide keskpangad, kes on teinud väikestele rahaloomeasutustele vastavalt määruse EKP/2001/13 artiklile 2.2 erandeid, tegema EKP-le iga kuu ja kvartali bilansiandmete koostamisel nende rahaloomeasutuste kohta juurdearvestuse vastavalt XIV lisale 100 %-lise kaetuse saavutamiseks.

Artikkel 3

Statistilised andmed reservibaasi ja reservibaasist tehtud tavapäraste mahaarvamiste kohta

1. Regulaarsete andmete koostamiseks reservibaasi kohta esitavad riikide keskpangad EKP-le statistilisi andmeid vastavalt XV lisale.

2. Kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlaväärtpaberite ja rahaturuinstrumentide tasumata summadelt vastavalt määruse EKP/1998/15 artiklile 3.2 reservibaasist krediidiasutuste poolt jooksvalt tehtavate tavapäraste mahaarvamiste täpsuse kontrollimiseks teeb EKP igakuiseid arvutusi, kasutades kuu lõpu statistilisi andmeid, mis krediidiasutused esitavad riikide keskpankadele vastavalt määrusele EKP/2001/13. Riikide keskpangad koostavad nõutavad agregaadid vastavalt XVI lisale ja esitavad need agregaadid EKP-le.

Artikkel 4

Rahaloomeasutuste statistiline nimekiri

Rahaloomeasutuste statistilise nimekirja täpsuse ja ajakohastatuse tagamiseks teatavad riikide keskpangad muudatustest vastavalt XVII lisale.

Artikkel 5

Bilansiandmed muude finantsvahendajate kohta

Selleks et EKP saaks regulaarselt koostada statistilisi andmeid residentidest muude finantsvahendajate kohta, esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid, niivõrd kui need on kättesaadavad, vastavalt XVIII lisale.

Artikkel 6

Väärtpaberiemissioonid

Selleks, et EKP saaks regulaarselt koostada statistilisi andmeid euroala residentide väärtpaberiemissioonide kohta mis tahes vääringus ja kõigi üle maailma eurodes toimunud emissioonide (nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste) kohta, esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid, niivõrd kui need on kättesaadavad, vastavalt XIX lisale viie nädala jooksul alates vaatluskuu lõpust.

Artikkel 7

Statistilised andmed rahaloomeasutuste intressimäärade kohta

1. Selleks et EKP saaks regulaarselt koostada statistilisi andmeid rahaloomeasutuste intressimäärade kohta, esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid vastavalt XX lisale. Need statistilised andmed esitatakse vastavalt III lisas kehtestatud kalendrile.

2. Kuni euroala tasandil on kättesaadavad piisava kvaliteediga statistilised andmed rahaloomeasutuste intressimäärade kohta, kuid igal juhul mitte kauem kui vaatluskuu 2003. aasta detsembri kohta, jätkavad riikide keskpangad jaeintressimääradele viitavate statistiliste andmete esitamist vastavalt XXI lisale, esitades need 18 tööpäeva jooksul pärast vaadeldava kuu lõppu. Kalender on kehtestatud III lisas. Riigi keskpank võib XXI lisas kirjeldatud euroala jaeintressimäärade oma riigi komponendid asendada sobivate statistiliste andmetega, mis on rahaloomeasutuste intressimäärade kohta kogutud, kuid peavad sel juhul kinni pidama nimetatud tähtajast, mis on 18 tööpäeva alates vaadeldava kuu lõpust.

3. Kuni euroala tasandil on kättesaadavad piisava kvaliteediga statistilised andmed rahaloomeasutuste intressimäärade kohta, kuid igal juhul mitte kauem kui vaatluskuu 2003. aasta detsembri kohta, esitavad riikide keskpangad Euroopa Keskpangale regulaarselt ka riigi tähtsamad jaeintressimäärad, s.t intressimäärad, mida loetakse asjaomase liikmesriigi jaerahandusturu tingimuste põhinäitajateks, mida kasutajad tavaliselt jälgivad.

Artikkel 8

Statistiliste andmete kvaliteet

Ilma et see piiraks EKP õigusi, mis on kehtestatud määruses (EÜ) nr 2533/98 ja määruses EKP/2001/13, kontrollivad ja tagavad riikide keskpangad EKP-le esitatavate statistiliste andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse.

Artikkel 9

Edastamisstandardid

Riikide keskpangad kasutavad EKP poolt nõutavate statistiliste andmete elektrooniliseks edastamiseks EKPS-i edastamisvahendit, mis kasutab sidevõrku ESCB-Net. See statistiliste andmete elektrooniliseks edastamiseks välja töötatud statistikateate vorm on statistikakomitee poolt kooskõlastatud standardvorm. See nõue ei välista EKP nõusolekul statistiliste andmete muude edastamisviiside kasutamist varuvariandina.

Artikkel 10

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, tingimusel et need parandused ei muuda selle aluseks olevat põhimõttelist süsteemi ega liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust.

Artikkel 11

Tühistamine

Käesolevaga tühistatakse 30. juuli 2002. aasta suunis EKP/2002/5.

Artikkel 12

Lõppsätted

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele

Käesolev suunis jõustub 11. veebruaril 2003.

Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 6. veebruar 2003

EKP nõukogu nimel

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] EÜT L 220, 15.8.2002, lk 67.

[4] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 24.

[5] EÜT L 356, 30.12.1998, lk 1.

[6] EÜT L 106, 23.4.2002, lk 9.

[7] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

--------------------------------------------------

I LISA

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABELID

Riikide keskpangad ja Euroopa Keskpank (EKP) koostavad ise oma bilansside statistilised andmed, kasutades statistilisel eesmärgil koostatava eurosüsteemi kuu lõpu koondbilansi ja raamatupidamise ja likviidsuse juhtimiseks koostatavate igapäevaste finantsaruannete ühilduvuse kontrollimiseks järgmisi vastavustabeleid. Need statistilised andmed tuleb esitada vastavalt III lisas kehtestatud kalendrile.

Vastavustabelites on esitatud üksikasjalikud seosed raamatupidamisbilansi kirjete ja statistilisel eesmärgil esitatavate kirjete vahel.

Nendes antakse juhised nii kuu- kui ka kvartalistatistika nõuete täitmiseks. Neile on lisatud abitabelid, mis võimaldavad raamatupidamisbilanssi ja statistilist bilanssi täiendavalt vastavusse viia.

Vastavustabelite vasakul poolel on esitatud 22. novembri 2001. aasta määruse EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 ECB/2002/8, [2] I osa tabelite 1, 2, 3 ja 4 iga lahtri kohta kirje number, kirjeldus ja jaotus; vastavustabelite paremal poolel on esitatud iga raamatupidamiskirje kohta küsitava kirje number, kirjeldus ja jaotus. Teatavad määruse EKP/2001/13 bilansikirjed ei ole EKP/riikide keskpankade bilansis kohaldatavad (märgitud "p/k" (ei ole kohaldatav)).

Abitabelid dubleerivad algseid määruse EKP/2001/13 tabeleid 1, 2, 3 ja 4. Nende igas lahtris on vastava raamatupidamiskirje number.

Peale selle on riikide keskpangad kohustatud järgima teatavate eranditega nende statistiliste andmete koostamisel ühtlustatud raamatupidamiseeskirju, mis on kehtestatud 5. detsembri 2002. aasta suunisega EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta [3]. Põhiline erand seisneb selles, et nad on kohustatud oma väärtpaberiportfelli ümber hindama kord kuus, mitte kord kvartalis, nagu see on raamatupidamises nõutav.

Teine erand seisneb selles, et statistilistes aruannetes tuleb raamatupidamiskirjed 9,5 "muud nõuded eurosüsteemi piires (neto)" ja 10,4 "muud kohustused eurosüsteemi piires (neto)" esitada brutosummana. Seevastu kirje 14 "ümberhindluskontod" esitatakse raamatupidamisaruannetes brutosummana (realiseerimata kahjumid esitatakse kirje 11 "muud varad" all) ja statistilistes aruannetes netosummana.

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

(Iga kuu esitatavad andmed)

Riigisisesed eurosüsteemi sisesed positsioonid kehtivad ainult EKP ja Deutche Bundesbanki puhul.

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. KOHUSTUSED Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 1 | Raamatupidamisbilansi formaat |

| |

8 | Ringluses olev sularaha | | | 1 | Ringluses olevad pangatähed |

| | | 2,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes vääringustatud — jooksevkonto (hõlmab kohustuslike reservide süsteemi) | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — tasanduspöördtehingud | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Riigisisesed | | | | | |

| | | 10,1 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — välisreservide ülekandmisega võrdsustatud kohustused (ainult EKP bilanss) | Riigisisesed | | | | | |

| | | 10,2 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud kohustused (ainult riikide keskpankade bilanss) | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes vääringustatud — jooksevkonto (hõlmab kohustuslike reservide süsteemi) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 2,3 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — hoiustamisvõimalus | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 2,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — tasanduspöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 2,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | 10,1 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — välisreservide ülekandmisega võrdsustatud kohustused (ainult EKP bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | 10,2 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud kohustused (ainult riikide keskpankade bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | | | | |

| | | | 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | | |

| | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | | | | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| | | 2,3 | Obveznosti do kreditnih institucij euroobmočja, povezane z operacijami monetarne politike, denominirane v eurih — Hoiused Kokkulepitud tähtajaga | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — tasanduspöördtehingud | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Riigisisesed | | | | | |

| | | 10,1 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — välisreservide ülekandmisega võrdsustatud kohustused (ainult EKP bilanss) | Riigisisesed | | | | | |

| | | 2,3 | Obveznosti do kreditnih institucij euroobmočja, povezane z operacijami monetarne politike, denominirane v eurih — Hoiused Kokkulepitud tähtajaga | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 2,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — tasanduspöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 2,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 10,1 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — välisreservide ülekandmisega võrdsustatud kohustused (ainult EKP bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

| | | 10,2 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud kohustused (ainult riikide keskpankade bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | |

10 | Rahaturufondi aktsiad/osakud | | | | | | p/k | p/k | | | | | | |

11e | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | | | | üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | p/k | p/k | | | | | | |

11e | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | | | | üle 2 aasta | p/k | p/k | | | | | | |

11x | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | | | | kuni 1 aasta | p/k | p/k | | | | | | |

11x | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | | | | üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | p/k | p/k | | | | | | |

11x | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | | | | üle 2 aasta | p/k | p/k | | | | | | |

12 | Omakapital ja reservid | | | | | | (11) | (Muud varad) | | | | | | |

| | | | | | 14 | Ümberhindluskontod | | | | | | |

| | | | | | 15 | Omakapital ja reservid | | | | | | |

CB3 | Laenueriõigused (1) vastaskirje | | | | | | 9 | IMF-ilt saadud laenueriõiguste vastaskirje | | | | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

(Iga kuu esitatavad andmed)

Riigisisesed eurosüsteemi sisesed positsioonid kehtivad ainult EKP ja Deutche Bundesbanki puhul.

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. VARAD Varud | | |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 1 | Raamatupidamisbilansi formaat | | |

| | | | | | | 11 | Muud varad | | | | | | | |

1e | Raha, sellest euro | | | | | | | 11 | Muud varad | | | | | | | |

| | | | 5,1 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — peamised refinantseerimistoimingud | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 5,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 5,3 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pisikorrektsioonide pöördtehingud | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 5,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — struktuurilised pöördtehingud | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 5,6 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — lisatagatise nõudega seotud krediidid | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 9,2 | Eurosüsteemi sisesed nõuded - välisreservide ülekandmisega võrdsustatud nõuded (ainult riikide keskpankade bilanss) | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 9,3 | Eurosüsteemi sisesed nõuded — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud nõuded (ainult EKP bilanss) | Riigisisesed | | | | | | |

| | | | 5,1 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — peamised refinantseerimistoimingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 5,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 5,3 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pisikorrektsioonide pöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 5,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — struktuurilised pöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 5,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — laenamise püsivõimalus | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 5,6 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — lisatagatise nõudega seotud krediidid | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 9,2 | Eurosüsteemi sisesed nõuded - välisreservide ülekandmisega võrdsustatud nõuded (ainult riikide keskpankade bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | 9,3 | Eurosüsteemi sisesed nõuded — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud nõuded (ainult EKP bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid | | | | | | |

| | | | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | | | | | |

| | | | | 4,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele eurodes — nõuded seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | | | |

| | | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | | | | | kuni 1 aasta |

| | | | 4,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele eurodes — nõuded seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | | | |

CB1 | Kuld ja saadaolev kuld (ainult monetaarkuld) | | | | | | | 1 | Kuld ja saadaolev kuld | | | | | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus sektorite kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. KOHUSTUSED Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 2 | Raamatupidamisbilansi formaat |

| | |

| | | 8 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus sektorite kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. VARAD Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 2 | Raamatupidamisbilansi formaat |

| | |

| | | 4,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele eurodes — nõuded seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus riikide kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. KOHUSTUSED Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 3 | Raamatupidamisbilansi formaat |

Residentsus | Sektor |

2,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — eurosüsteemi hoiustamisprogramm | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

2,3 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — tähtajalised hoiused | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

2,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — pisikorrektsioonide pöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

2,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes — lisatagatise nõuetega seotud hoiused | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

3 | Muud kohustused euroala krediidiasutuste ees eurodes | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

6 | Kohustused mitte-euroala residentide ees eurodes | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | MFIs |

7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | MFIs |

8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | |

10,1 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — välisreservide ülekandmisega võrdsustatud kohustused | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

10,2 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud kohustused (ainult riikide keskpankade bilanss) | (DE) | |

10,4 | Eurosüsteemi sisesed kohustused — muud eurosüsteemisisesed kohustused | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

12 | Muud kohustused | EL riigid | MFIs |

8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | Ülejäänud maailm (v.a. EL) | Pangad |

12 | Muud kohustused | Ülejäänud maailm (v.a. EL) | Pangad |

5,2 | Kohustused muude euroala residentide ees eurodes — muud kohustused | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

6 | Kohustused mitte-euroala residentide ees eurodes | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | MFIs |

7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | |

8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | Non-MFIs |

12 | Muud kohustused | EL riigid | Non-MFIs |

8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | Ülejäänud maailm (v.a. EL) | Mittepangad |

12 | Muud kohustused | Ülejäänud maailm (v.a. EL) | Mittepangad |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus riikide kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. VARAD Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 3 | Raamatupidamisbilansi formaat |

| 4,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele eurodes — nõuded seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | EL riigid (mitteosalevad liikmesriigid): --x --y --z | | | |

| 5,1 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — peamised refinantseerimistoimingud | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 5,2 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pikemaajalised refinantseerimistoimingud | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 5,3 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — pisikorrektsioonide pöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 5,4 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — struktuurilised pöördtehingud | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 5,5 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — laenamise püsivõimalus | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 5,6 | Rahapoliitiliste toimingutega seotud laenud euroala krediidiasutustele eurodes — lisatagatise nõudega seotud krediidid | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| 9,2 | Eurosüsteemi sisesed nõuded - välisreservide ülekandmisega võrdsustatud nõuded (ainult riikide keskpankade bilanss) | (DE) | | | |

| 9,3 | Eurosüsteemi sisesed nõuded — EKP võlaväärtpaberite emissiooni katva võlakohustuste emissiooniga seotud nõuded (ainult EKP bilanss) | Muud osalevad liikmesriigid: --a --b --c | | | |

| | 9,1 | Eurosüsteemi sisesed nõuded — osalus EKP-s (ainult riikide keskpankade bilanss) | (DE) | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus vääringute kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. KOHUSTUSED Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 4 | Raamatupidamisbilansi formaat |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | DKK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | DKK | |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | SEK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | SEK | |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | GBP | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | GBP | |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | USD | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | USD | |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | JPY | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | JPY | |

9A | Hoiused — riigisisesed | MFIs | CHF | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | CHF | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | DKK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | DKK | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | SEK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | SEK | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | GBP | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | GBP | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | USD | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | USD | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | JPY | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | JPY | |

9A | Hoiused — riigisisesed | Non-MFIs | CHF | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Riigisisesed | | CHF | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | DKK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | DKK | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | SEK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | SEK | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | GBP | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | GBP | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | USD | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | USD | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | JPY | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | JPY | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | CHF | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | CHF | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | DKK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | DKK | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | SEK | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | SEK | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | GBP | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | GBP | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | USD | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | USD | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | JPY | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | JPY | |

9B | Hoiused — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | CHF | | 7 | Kohustused euroala residentide ees välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | CHF | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | DKK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | DKK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | DKK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | DKK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | SEK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | SEK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | SEK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | SEK | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | GBP | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | GBP | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | GBP | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | GBP | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | USD | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | USD | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | USD | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | USD | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | JPY | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | JPY | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | JPY | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | JPY | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | | CHF | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | | CHF | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | CHF | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 12 | Muud kohustused | | | CHF | Tähtaegade kaupa (2 ajavahemikku) |

| 8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | |

| 8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | Muud liikmesriikide vääringud kokku | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | DKK | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | DKK | |

| 8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | DKK | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | DKK | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | SEK | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | SEK | |

| 8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | SEK | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | SEK | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | GBP | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | GBP | |

| 8,2 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — kohustused seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | GBP | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | GBP | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | USD | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | USD | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | USD | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | JPY | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | JPY | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | JPY | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Pangad | CHF | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Pangad | CHF | |

| 12 | Muud kohustused | | Pangad | CHF | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | DKK | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | DKK | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | DKK | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | SEK | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | SEK | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | SEK | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | GBP | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | GBP | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | GBP | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | USD | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | USD | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | USD | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | JPY | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | JPY | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | JPY | |

9C | Hoiused — ülejäänud maailm | Mittepangad | CHF | | 8,1 | Kohustused mitte-euroala residentide ees välisvaluutas — hoiused, saldod ja muud kohustused | | Mittepangad | CHF | |

| 12 | Muud kohustused | | Mittepangad | CHF | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | Muud liikmesriikide vääringud kokku | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | DKK | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | SEK | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | GBP | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | Muud vääringud kokku | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | USD | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | JPY | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | CHF | | p/k | p/k | | | | |

11 | Emiteeritud võlaväärtpaberid | | Ülejäänud vääringud kokku | | p/k | p/k | | | | |

RAHANDUS- JA PANGANDUSSTATISTIKA VASTAVUSTABEL

Jaotus vääringute kaupa (Iga kvartal esitatavad andmed)

Rahandus- ja pangandusstatistika vastavustabel. Vastavus kirjete kaupa. VARAD Varud |

Määrus EKP/2001/13 — 1. lisa — Tabel 4 | Raamatupidamisbilansi formaat |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | DKK | |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | SEK | |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | GBP | |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | USD | |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | JPY | |

2A | Laenud — riigisisesed | Non-MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Laenud | CHF | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | DKK | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | SEK | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | GBP | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | USD | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | JPY | |

2B | Laenud — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Laenud | CHF | |

| 4,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele eurodes — nõuded seoses krediidivõimalustega vastavalt ERM II-le | | | | | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | DKK | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | DKK | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | SEK | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | SEK | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | GBP | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | GBP | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | USD | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | USD | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | JPY | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | JPY | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | | CHF | üle 1 aasta | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | | Laenud | CHF | üle 1 aasta |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | DKK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | DKK | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | SEK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | SEK | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | GBP | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | GBP | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | USD | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | USD | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | JPY | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | JPY | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Pangad | CHF | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Laenud | CHF | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | DKK | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | DKK | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | SEK | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | SEK | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | GBP | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | GBP | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | USD | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | USD | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | JPY | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | JPY | |

2C | Laenud — ülejäänud maailm | Mittepangad | CHF | | 2,1 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — nõuded IMF-ile | | Mittepangad | Laenud | CHF | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3A | Väärtpaberid, v.a aktsiad — riigisisesed | Non-MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Riigisisesed | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | DKK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | SEK | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | GBP | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | USD | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | JPY | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3B | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — muud osalevad liikmesriigid | Non-MFIs | CHF | | 3 | Nõuded euroala residentidele välisvaluutas | Muud osalevad liikmesriigid | | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | DKK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | SEK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | GBP | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | USD | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | JPY | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Pangad | CHF | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Pangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | DKK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | DKK | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | SEK | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | SEK | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | GBP | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | GBP | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | USD | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | USD | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | JPY | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | JPY | |

3C | Väärtpaberid, v.a. aktsiad — ülejäänud maailm | Mittepangad | CHF | | 2,2 | Nõuded mitte-euroala residentidele välisvaluutas — pangasaldod ja väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad | | Mittepangad | Väärtpaberid, v.a aktsiad | CHF | |

I LISA, ABITABEL

TABEL 1

(Varud)

Iga kuu esitatavad andmed

Numbrid lahtrites viitavad 5. detsembri 2002. aasta suunises EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta määratletud raamatupidamiskirjetele.

+++++ TIFF +++++

RAd | Mitte-RAd | RAd | Mitte-RAd |

Keskvalitsus (c) | Muu valitsemissektor (d) | Kokku (e) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 +S.124) (f) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (g) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (h) | Kodumajapidamised + neid teen-d kasumitaot-ta asutused (S.14+S.15) (i) | Keskvalitsus (l) | Muu valitsemissektor (m) | Kokku (n) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 +S.124) (o) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (p) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (q) | Kodumajapidamised + neid teen-d kasumitaotta asutused (S.14+S.15) (r) |

KOHUSTUSED

8Ringluses olev raha | | | | | | | | | | | | | | | 1 |

9Hoiused | 2.1 | | 5.1 | | | | | | | 2.1 | | 5.1 | | | | | | | 6 |

2.2 | | 7 | | | | | | | 2.2 | | 7 | | | | | | | 8.1 |

2.3 | | 12 | | | | | | | 2.3 | | 12 | | | | | | | 8.2 | |

2.4 | | | | | | | | | 2.4 | | | | | | | | | 12 | |

2.5 | | | | | | | | | 2.5 | | | | | | | | | | |

3 | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | | |

5.2 | | | | | | | | | 5.2 | | | | | | | | | | |

7 | | | | | | | | | 7 | | | | | | | | | | |

10.1 | | | | | | | | | 10.1 | | | | | | | | | | |

10.2 | | | | | | | | | 10.2 | | | | | | | | | | |

10.4 | | | | | | | | | 10.4 | | | | | | | | | | |

12 | | | | | | | | | 12 | | | | | | | | | | |

kuni 1 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 6 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.1 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.2 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 12 | |

üle 1 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 6 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.1 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.2 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 12 | |

9eEuro | 2.1 | | | | | | | | | 2.1 | | | | | | | | | | |

2.2 | | | | | | | | | 2.2 | | | | | | | | | | |

2.3 | | | | | | | | | 2.3 | | | | | | | | | | |

2.4 | | | | | | | | | 2.4 | | | | | | | | | | |

2.5 | | | | | | | | | 2.5 | | | | | | | | | | |

3 | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | | |

5.2 | | | | | | | | | 5.2 | | | | | | | | | | |

10.1 | | | | | | | | | 10.1 | | | | | | | | | | |

10.2 | | | | | | | | | 10.2 | | | | | | | | | | |

10.4 | | | | | | | | | 10.4 | | | | | | | | | | |

12 | | | | | | | | | 12 | | | | | | | | | | |

9.1eÜleööhoiused | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

kuni 1 aasta | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

üle 2 aasta | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

kuni 3 kuud | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | |

üle 3 kuu | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | |

9.4eTagasiostutehingud | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | | | 5.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

9.1xÜleööhoiused | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

kuni 1 aasta | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

üle 2 aasta | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

kuni 3 kuud | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | |

üle 3 kuu | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | | | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | | |

9.4xTagasiostutehingud | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | |

| | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | |

10Rahaturufond. aktsiad/osakud | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

kuni 1 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 4 |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

üle 2 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

kuni 1 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

üle 2 aasta | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | p/k |

12Omakapital ja reservid | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | (11) |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 12 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 13 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 14 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 15 |

13Muud kohustused | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 10.3 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 12 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 13 |

CB3SDRvastaskirje | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 9 |

Numbrid lahtrites viitavad 5. detsembri 2002. aasta suunises EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta määratletud raamatupidamiskirjetele.

+++++ TIFF +++++

RAd (a) | Mitte-RAd | RAd (j) | Mitte-RAd |

Valitsemissektor (b) | Muud residentide sektorid | Valitsemissektor (k) | Muud residentide sektorid |

Kokku (c) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 +S.124) (d) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (e) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (f) | Kodumajapidamised + neid teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15) | Kokku (l) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiettevõtted (S.123 +S.124) (m) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (n) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (o) | Kodumajapidamised + neid teenindavad kasumitaotluseta asutused (S.14+S.15) |

VARAD

1Sularaha | | | | | | | 2.2 |

| | | | | | | | | | | | | | 11 |

1emillest: euro | | | | | | | | | | | | | | | | | 11 |

2Laenud | 3 | 3 | 3 | | | | | | | 3 | 3 | 3 | | | | | | | 2.1 |

5.1 | 8 | 11 | | | | | | | 5.1 | 8 | 11 | | | | | | | 2.2 | |

5.2 | 11 | | | | | | | | 5.2 | 11 | | | | | | | | 4.1 | |

5.3 | | | | | | | | | 5.3 | | | | | | | | | 4.2 | |

5.4 | | | | | | | | | 5.4 | | | | | | | | | 11 | |

5.5 | | | | | | | | | 5.5 | | | | | | | | | | |

5.6 | | | | | | | | | 5.6 | | | | | | | | | | |

6 | | | | | | | | | 6 | | | | | | | | | | |

9.2 | | | | | | | | | 9.2 | | | | | | | | | | |

9.3 | | | | | | | | | 9.3 | | | | | | | | | | |

9.5 | | | | | | | | | 9.5 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

kuni 1 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.1 | |

| | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 2.2 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 4.1 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 4.2 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 11 | |

üle 1 aasta ja kuni 5 aastat | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | |

| | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 4.1 | |

üle 5 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | | | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 11 | |

| | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | |

2emillest: euro | | 8 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | 8 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | |

| 11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | |

3Väärtpaberid, v.a aktsiad | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 2.2 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 4.1 | |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | 11 | |

3eEuro | | 7 | 7 | | | | | | | | 7 | 7 | | | | | | | | |

| 8 | 11 | | | | | | | | 8 | 11 | | | | | | | | |

| 11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | |

kuni 1 aasta | 6 | | | | | | | | | 6 | | | | | | | | | | |

7 | | | | | | | | | 7 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | 6 | | | | | | | | | 6 | | | | | | | | | | |

7 | | | | | | | | | 7 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

üle 2 aasta | 6 | | | | | | | | | 6 | | | | | | | | | | |

7 | | | | | | | | | 7 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

3xVälisvaluuta | lahter puudub | 3 | 3 | | | | | | | | 3 | 3 | | | | | | | | |

| 11 | 11 | | | | | | | | 11 | 11 | | | | | | | | |

kuni 1 aasta | 3 | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | 3 | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

üle 2 aasta | 3 | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

4Rahaturufondide aktsiad/osakud | 11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | 11 | |

5Aktsiad ja muud osakud | 6 | | 11 | | | | | | | 6 | | 11 | | | | | | | 11 | |

9.1 | | | | | | | | | 9.1 | | | | | | | | | | |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | | |

6Põhivara | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 11 |

7Muu vara | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 9.4 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | 10 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 11 |

CB1Kuld ja saadaolev kuld (ainult rahaline kuld) | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 1 |

CB2IMF-lt saadaolevad laenuõigused, SDR, muud nõuded | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 2.1 |

TABEL 2

Jaotus sektorite järgi

Iga kvartal esitatavad andmed

Numbrid lahtrites viitavad 5. detsembri 2002. aasta suunises EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta määratletud raamatupidamiskirjetele.

+++++ TIFF +++++

Bilansikirjed | A.Siseriiklikud | B.Muud osalevad liikmesriigid | C.Ülejäänud maailm |

Mitte-RAd | Mitte-RAd | Kokku |

KOHUSTUSED

9.Hoiused | | M | | | | | | | | | | | M | | | | | | | | | | M | 6 | 6 | 6 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 8.2 | 12 | 12 |

| | | | | | | | | | | | | | | | | | | | 12 |

9.1.Üleööhoiused | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | | |

| | 7 | 7 | 7 | | | 7 | 7 | 7 | | | | |

| | 12 | 12 | 12 | | | 12 | 12 | 12 | | | | |

9.2.Kokkulepitud tähtajaga | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | | |

| | 7 | 7 | 7 | | | 7 | 7 | 7 | | | | |

| | 12 | 12 | 12 | | | 12 | 12 | 12 | | | | |

9.3.Lõpetat. Etteteatamisega | | | M | p/k | p/k | p/k | M | M | M | M | M | | | M | p/k | p/k | p/k | M | M | M | M | M | | | | |

9.4.Repotehingud | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | M | 5.1 | 5.1 | 5.1 | M | M | M | M | M | | | | |

| | 7 | 7 | 7 | | | 7 | 7 | 7 | | | | |

| | 12 | 12 | 12 | | | 12 | 12 | 12 | | | | |

VARAD

2.Laenud | M | 3 | | | | | M | | | | | M | 3 | | | | | M | | | | | M | 2.2 | 2.1 | 2.2 |

8 | | | | | | | | | 8 | | | | | | | | | 4.1 | 2.2 | 4.1 |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | | 4.2 | 4.1 | 11 |

| | | | | | | | | | | | | | | | 11 | 11 |

kuni 1 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | |

| | | 8 | 8 | 8 | | | | | 8 | 8 | 8 | | | | | |

| | | 11 | 11 | 11 | | | | | 11 | 11 | 11 | | | | | |

üle 1 ja kuni 5 aastat | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | |

| | | 8 | 8 | 8 | | | | | 8 | 8 | 8 | | | | | |

| | | 11 | 11 | 11 | | | | | 11 | 11 | 11 | | | | | |

üle 5 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | 3 | 3 | 3 | | M | M | M | M | | | | |

| | | 8 | 8 | 8 | | | | | 8 | 8 | 8 | | | | | |

| | | 11 | 11 | 11 | | | | | 11 | 11 | 11 | | | | | |

3.Väärtpaberid, v.a aktsiad | M | 3 | | | | | M | | | | | M | 3 | | | | | M | | | | | M | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

7 | | | | | | | | | 7 | | | | | | | | | 4.1 | 4.1 | 4.1 |

8 | | | | | | | | | 8 | | | | | | | | | 11 | 11 | 11 |

11 | | | | | | | | | 11 | | | | | | | | |

kuni 1 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | | 3 | 3 | 3 | p/k | | | | 3 | 3 | 3 | | 3 | 3 | 3 | p/k | | | | |

| | | 7 | 7 | 7 | | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | | 7 | 7 | 7 | | | | |

| | | 8 | 8 | 8 | | 11 | 11 | 11 | | | | 8 | 8 | 8 | | 11 | 11 | 11 | | | | |

| | | 11 | 11 | 11 | | | | | 11 | 11 | 11 | | | | | |

üle 1 aasta | | | | 3 | 3 | 3 | | 3 | 3 | 3 | p/k | | | | 3 | 3 | 3 | | 3 | 3 | 3 | p/k | | | | |

| | | 7 | 7 | 7 | | 7 | 7 | 7 | | | | 7 | 7 | 7 | | 7 | 7 | 7 | | | | |

| | | 8 | 8 | 8 | | 11 | 11 | 11 | | | | 8 | 8 | 8 | | 11 | 11 | 11 | | | | |

| | | 11 | 11 | 11 | | | | | 11 | 11 | 11 | | | | | |

5.Aktsiad ja muud osakud | | | | | | | M | 11 | 11 | 11 | | | | | | | | M | 11 | 11 | 11 | | M | | | |

TABEL 3

Jaotus riikide järgi

Iga kuu esitatavad andmed

Numbrid lahtrites viitavad 5. detsembri 2002. aasta suunises EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta määratletud raamatupidamiskirjetele.

+++++ TIFF +++++

Bilansikirjed | B.Muud osalevad liikmesriigid (s.t v.a riigisisene sektor) + osa C. Ülejäänud maailmast (liikmesriigid) | Osa C. Ülejäänud maailmast (v.a liikmesriigid) |

BE | DK | DE | GR | ES | FR | IE | IT | LU | NL | AT | PT | FI | SE | GB | Kokku |

KOHUSTUSED

a.rahaloomeasutustelt (RLA) | 2.1 | 6 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 6 | 6 | 6 |

2.2 | 8.1 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

2.3 | 8.2 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 2.3 | 8.2 | 8.2 | 8.2 |

2.4 | 12 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 2.4 | 12 | 12 | |

2.5 | | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | 2.5 | | | |

3 | | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | | | |

7 | | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | | | |

10.1 | | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | 10.1 | | | |

10.4 | | 10.2 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | 10.4 | | | |

12 | | 10.4 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | |

| | 12 | | | | | | | | | | | | | |

b.mitte-RAdelt | 5.1 | 6 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 6 | 6 | 6 |

5.2 | 8.1 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

7 | 12 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 12 | 12 | 12 |

12 | | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | | | |

VARAD

a.rahaloomeasutustele | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

5.1 | 4.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 5.1 | 4.1 | 4.1 | 4.1 |

5.2 | 4.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 5.2 | 4.2 | 4.2 | 11 |

5.3 | 11 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 5.3 | 11 | 11 | |

5.4 | | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | 5.4 | | | |

5.5 | | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | | | |

5.6 | | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | 5.6 | | | |

6 | | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | | | |

9.3 | | 9.2 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | 9.3 | | | |

9.5 | | 9.3 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | 9.5 | | | |

11 | | 9.5 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

| | | 11 | | | | | | | | | | | | | |

b.mitte-RAdele | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | 2.1 |

8 | 4.1 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 4.1 | 4.1 | 2.2 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 4.1 |

| | | | | | | | | | | | | | | 11 |

a.rahaloomeasutuste emiteeritud | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

6 | 4.1 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 4.1 | 4.1 | 4.1 |

7 | 11 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 11 | 11 | 11 |

11 | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

kuni 1 aasta | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | |

6 | 4.1 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 4.1 | 4.1 | |

7 | 11 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 11 | 11 | |

11 | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | |

6 | 4.1 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 4.1 | 4.1 | |

7 | 11 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 11 | 11 | |

11 | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

üle 2 aasta | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | |

6 | 4.1 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 4.1 | 4.1 | |

7 | 11 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 11 | 11 | |

11 | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

b.mitte-RAde emiteeritud | 3 | 2.2 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

7 | 4.1 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 4.1 | 4.1 | 4.1 |

8 | 11 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 8 | 11 | 11 | 11 |

11 | | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

4.Rahaturufondide aktsiad/osakud | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

5.Aktsiad ja muud osakud | 6 | 11 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 6 | 11 | 11 | 11 |

11 | | 9.1 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | | | |

| | 11 | | | | | | | | | | | | | |

TABEL 4

Jaotus vääringute kaupa

Iga kvartal esitatavad andmed

Numbrid lahtrites viitavad 5. detsembri 2002. aasta suunises EKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta määratletud raamatupidamiskirjetele.

+++++ TIFF +++++

Kokku | DKK | SEK | GBP | Kokku | USD | JPY | CHF | Ülejäänud vääringud kokku |

KOHUSTUSED

a.rahaloomeasutustele (RLA) | M | M | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

b.mitte-RAdele | M | 5.1 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

a.rahaloomeasutustele | M | M | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

b.mitte-RAdele | M | 5.1 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 | 7 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

i.kuni 1 aasta | M | 6 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

12 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

ii.üle 1 aasta | M | 6 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

12 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 |

12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

a.pankadele | 6 | 6 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

8.1 | 12 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 8.2 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

8.2 | 12 | 12 | 12 | 12 |

12 |

b.mittepankadele | 6 | 6 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 | 8.1 |

8.1 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 | 12 |

12 |

10.Rahaturufondide aktsiad/osakud | M | | | | | | | | | | |

11.Emiteeritud võlaväärtpaberid | M | M | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k | p/k |

12. + 13.Muud kohustused | M | | | | | | | | | | |

VARAD

a.rahaloomeasutustele (RLA) | M | | | | | | | | | | |

b.mitte-RAdele | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

a.rahaloomeasutustele | M | | | | | | | | | | |

b.mitte-RAdele | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

i.kuni 1 aasta | M | 4.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 |

4.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

ii.üle 1 aasta | M | 4.1 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

a.pankadele | 2.2 | 4.1 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

4.1 | 4.2 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

4.2 | 11 |

11 |

b.mittepankadele | 2.1 | 4.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 | 2.1 |

2.2 | 11 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

4.1 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

11 |

a.rahaloomeasutuste (RLA) emiteeritud | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

b.mitte-RAde emiteeritud | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

a.rahaloomeasutuste emiteeritud | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

b.mitte-RAde emiteeritud | M | M | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

a.pankade emiteeritud | 2.2 | 4.1 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

4.1 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

11 |

b.mittepankade emiteeritud | 2.2 | 4.1 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 | 2.2 |

4.1 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 | 11 |

11 |

A.Riigisisesed | M | | | | | | | | | | |

B.Muud osalevad liikmesriigid | M | | | | | | | | | | |

C.Ülejäänud maailm | M | | | | | | | | | | |

5. + 6. + 7.Muud varad | M | | | | | | | | | | |

[1] EÜT L 333, 17,12,2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6,12,2002, lk 29.

[3] ELT L 56, 3,3,2003, lk 1.

--------------------------------------------------

II LISA

RAAMATUPIDAMISANDMETE JA STATISTILISTE ANDMETE VÕRDLUS SEOSES EUROSÜSTEEMI BILANSIGA

JUHIS ANDMETE KOOSTAJALE RAAMATUPIDAMISANDMETE JA STATISTILISTE ANDMETE VÕRDLEMISEL

1. Käesolevas lisas kirjeldatakse korda, mida Euroopa Keskpanga (EKP)/riikide keskpankade bilansside koostajad järgivad statistilisel eesmärgil koostatava Eurosüsteemi kuulõpu koondbilansi ja iganädalaste finantsaruannete ühilduvuse kontrollimiseks. Võrreldakse kaht tabelit EKP Kuubülletäänis: raamatupidamisandmeid sisaldavat tabelit 1.1 ("Eurosüsteemi konsolideeritud bilanss") ja statistilisi andmeid sisaldavat tabelit 2.1 ("Eurosüsteemi koondbilanss").

2. On koostatud vastavuse kontrollide nimekiri (vt 1. liide). Kui kahe andmekogumi vahel on lahknevusi, tuleb neid selgitada. 2. liites on esitatud kontrollimise kohta selgitavad märkused. Tabelis 2.1 esitatud statistilised koondandmed, mida võrdlustes kasutatakse, on loetletud 3. liites, mis seostab neid kogumeid bilansi põhiandmetega. [1] Raamatupidamisandmeid on kirjeldatud 5. detsembri 2002. aasta suunisesEKP/2002/10 Euroopa Keskpankade Süsteemi raamatupidamise ja aruandluse õigusraamistiku kohta, milles on esitatud täielikud taustandmed nädalabilansside ülesehituse ja sisu ning neis kasutatavate raamatupidamistavade kohta.

3. Koostajad peavad kontrollima neid andmeid iga kuu, et tagada eri riikide keskpankade põhiandmete omavaheline kooskõla ja kooskõla EKP bilansiga. Kahe andmekogumi vaheline täpne seos on muidugi võimalik vaid siis, kui iganädalase raamatupidamisbilansi kuupäev vastab statistiliste aruannete vaatluskuupäevaga (s.t kuu lõpp). Muudel aruandlusperioodidel tagab selline kontrollimine raamatupidamisandmete ja statistiliste andmete lähedase, kuid mitte täieliku vastavuse. Neil aruandlusperioodidel, mil need kaks kuupäeva kokku ei lange, võivad riikide keskpangad võrrelda statistilisi andmeid kuu viimasel tööpäeval koostatava "päevabilansiga".

4. Koostajad peavad teatama sellise kontrollimise tulemustest EKP-le (rahandus- ja pangandusstatistika osakonnale (MBSD)). Teade tuleb saata koos statistiliste andmetega või enne nende saatmist, s.t viieteistkümnendaks tööpäevaks alates vaatluskuupäevast. Kui kontrollimise käigus ilmneb lahknevusi, peavad koostajad saatma MBSD-le seletuskirja, milles tuleb kirjeldada vähemalt kontrollimise ja lahknevuste iseloomu, võimalikku mõju varasematele andmeridadele ja lahknevuse eeldatavat tulevikusuundumust esinemise suhtes edasistes aruannetes.

5. EKP koormuse minimeerimiseks on soovitatav koostada üldjuhul kord aastas täielik ja üksikasjalik seletuskiri. Vahepealsetel kuudel peavad riikide keskpangad esitama ainult seletuskirja lihtsustatud variandi, milles nädalabilansi ja statistilise aruande vahelised struktuurierinevused lihtsalt ära märgitakse. Seletuskirja koostamisel tuleb lähtuda lisatud vormidest. Esimesel vormil (4. liide) on näidatud vastavuse kontrollimise tulemus täielikult. Teisel vormil (5. liide) on näidatud kontrollimise tulemus lihtsustatult.

6. Tähtis on, et kõik riikide keskpangad (ja EKP arvepidamise direktoraat) saaksid täielikud seletuskirjad igal aastal samal ajal. See võimaldab rahandus- ja pangandusstatistika osakonnal koostada kord aastas üksikasjaliku aruande, milles kirjeldatakse avastatud lahknevusi. 2002. aasta kohta on märgitud järgmises ajakavas, millist vormi on soovitatav millal kasutada. Järgmine põhjalik vorm tuleks nimelt saata eelistatavalt 2003. aasta detsembris 2003. aasta novembri lõpu seisuga esitatud andmete kohta.

Aruandlusperiood | Kuu viimane nädalabilanss | Nädalabilansi ja statistiliste aruannete kuupäevad langevad kokku | Vormi liik |

Jaanuar 2003 | 31.1.2003 | Jah | Lihtsustatud |

Veebruar 2003 | 28.2.2003 | Jah | Lihtsustatud |

Märts 2003 | 28.3.2003 | Ei | Lihtsustatud |

Aprill 2003 | 25.4.2003 | Ei | Lihtsustatud |

Mai 2003 | 30.5.2003 | Jah | Lihtsustatud |

Juuni 2003 | 27.6.2003 | Ei | Lihtsustatud |

Juuli 2003 | 25.7.2003 | Ei | Lihtsustatud |

August 2003 | 29.8.2003 | Jah | Lihtsustatud |

September 2003 | 26.9.2003 | Ei | Lihtsustatud |

Oktoober 2003 | 31.10.2003 | Jah | Lihtsustatud |

November 2003 | 28.11.2003 | Jah | Põhjalik |

Detsember 2003 | 26.12.2003 | Ei | Lihtsustatud |

[1] Bilansi põhiandmete täielik kirjeldus on esitatud 22. novembri 2001. aasta määruses EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, I lisa, III osa, EÜT L 333, 17.12.2001, mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

III LISA

BILANSIKIRJETE STATISTILISTE ANDMETE ESITAMISE KALENDER

Vaatlusperioodil jaanuarist detsembrini 2003

Kuu ja kvartali bilansikirjete statistiliste andmete esitamine

tähendab, et ei ole kohaldatav.

Kuuaruanded | Kvartaliaruanded |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev | Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev | Nädalapäev | Kuupäev |

Jan 03 | Reede | 21. Feb 03 | - | - | - |

Feb 03 | Esmaspäev | 24. Mrz 03 | - | - | - |

Mrz 03 | Kolmapäev | 23. Apr 03 | Mrz 03 | Teisipäev | 13. Mai 03 |

Apr 03 | Neljapäev | 22. Mai 03 | - | - | - |

Mai 03 | Teisipäev | 24. Jun 03 | - | - | - |

Jun 03 | Teisipäev | 22. Jul 03 | Jun 03 | Reede | 08. Aug 03 |

Jul 03 | Reede | 22. Aug 03 | - | - | - |

Aug 03 | Reede | 19. Sep 03 | - | - | - |

Sep 03 | Kolmapäev | 22. Okt 03 | Sep 03 | Esmaspäev | 10. Nov 03 |

Okt 03 | Reede | 21. Nov 03 | - | - | - |

Nov 03 | Reede | 19. Dez 03 | - | - | - |

Dez 03 | Reede | 23. Jan 04 | Dez 03 | Teisipäev | 10. Feb 04 |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev |

Jan 03 | Kolmapäev | 26. Feb 03 |

Feb 03 | Neljapäev | 27. Mrz 03 |

Mrz 03 | Esmaspäev | 28. Apr 03 |

Apr 03 | Teisipäev | 27. Mai 03 |

Mai 03 | Reede | 27. Jun 03 |

Jun 03 | Reede | 25. Jul 03 |

Jul 03 | Kolmapäev | 27. Aug 03 |

Aug 03 | Kolmapäev | 24. Sep 03 |

Sep 03 | Esmaspäev | 27. Okt 03 |

Okt 03 | Neljapäev | 26. Nov 03 |

Nov 03 | Kolmapäev | 24. Dez 03 |

Dez 03 | Kolmapäev | 28. Jan 04 |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev | Üleminekusätted |

Nädalapäev | Kuupäev | igakuised andmed uue tegevuse ja bilansilise jäägi kohta | alternatiiv bilansilise jäägi igakuistele andmetele |

Nädalapäev | Kuupäev | Kuupäev |

Mrz 03 | Teisipäev | 29. Apr 03 | (Neljapäev) | (01. mai 2003) | (01. Mai 2003) |

Sep 03 | Teisipäev | 28. Okt 03 | (Neljapäev) | (30. okt. 2003) | (30. okt. 2003) |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev |

Jan 03 | Teisipäev | 25. Feb 2003 |

Feb 03 | Kolmapäev | 26. Mrz 03 |

Mrz 03 | Reede | 25. Apr 03 |

Apr 03 | Esmaspäev | 26. Mai 03 |

Mai 03 | Neljapäev | 26. Jun 03 |

Jun 03 | Neljapäev | 24. Jul 03 |

Jul 03 | Teisipäev | 26. Aug 03 |

Aug 03 | Teisipäev | 23. Sep 03 |

Sep 03 | Reede | 24. Okt 03 |

Okt 03 | Teisipäev | 25. Nov 03 |

Nov 03 | Teisipäev | 23. Dez 03 |

Dez 03 | Teisipäev | 27. Jan 04 |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev |

Jan 03 | Reede | 28. Feb 03 |

Feb 03 | Esmaspäev | 31. Mrz 03 |

Mrz 03 | Kolmapäev | 30. Apr 03 |

Apr 03 | Reede | 30. Mai 03 |

Mai 03 | Esmaspäev | 30. Jun 03 |

Jun 03 | Neljapäev | 31. Jul 03 |

Jul 03 | Reede | 29. Aug 03 |

Aug 03 | Tuesday | 30. Sep 03 |

Sep 03 | Reede | 31. Okt 03 |

Okt 03 | Reede | 28. Nov 03 |

Nov 03 | Kolmapäev | 31. Dez 03 |

Dez 03 | Reede | 30. Jan 04 |

Tähendab, et ei ole kohaldatav.

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev |

- | - | - |

Mrz 03 | Esmaspäev | 30. Jun 03 |

- | - | - |

Jun 03 | Teisipäev | 30. Sep 03 |

- | - | - |

Sep 03 | Kolmapäev | 31. Dez 03 |

- | - | - |

Dez 03 | Kolmapäev | 31. Mrz 04 |

Vaatluskuupäev | Esitamiskuupäev |

Nädalapäev | Kuupäev |

Dez 02 | Esmaspäev | 31. Mrz 03 |

dets. 2002 (näitaja nr 3) | Reede | 30. Mai 03 |

Dez 03 | Kolmapäev | 31. Mrz 04 |

dets. 2003 (näitaja nr 3) | Reede | 28. Mai 04 |

--------------------------------------------------

IV LISA

KAKS KORDA AASTAS ESITATAVAD KUUANDMED E-RAHA KOHTA

Aruandluskava

E1 kuni E5: andmerea aruandlus esitatakse e-raha aruandluskava kohaselt.

Varjutatud lahtrid: andmeread, mida võidakse tulevikus aruandluses esitada, kuid mis pole praegu asjakohased.

TABEL A

Muude rahaloomeasutuste (RAde) andmed (varud)

RAd | Mitte-RAd | RAd | Mitte-RAd |

Valitsemissektor | Muud residentide sektorid | Valitsemissektor | Muud residentide sektorid |

Keskv | Muu valitsemissektor | Keskv | Muu valitsemissektor |

KOHUSTUSED

9.1.1eRiistvarapõhine e-raha | | | | | | | | | | E1 |

9.1.2eTarkvarapõhine e-raha | | | | | | | | | | E2 |

9.1.1xRiistvarapõhine e-raha | | | | | | | | | | E3 |

9.1.2xTarkvarapõhine e-raha | | | | | | | | | | E4 |

TABEL B

Mitterahaloomeasutuste (mitte-RAde) andmed (varud)

RAd | Mitte-RAd | RAd | Mitte-RAd |

Valitsemissektor | Muud residentide sektorid | Valitsemissektor | Muud residentide sektorid |

Keskv | Muu valitsemissektor | Keskv | Muu valitsemissektor |

KOHUSTUSED

E-raha kokku | | | | | | | | | | E5 |

TABEL C

E-raha statistiline määratlus

E-raha. Statistikas tähendab e-raha rahalist väärtust, mida säilitatakse elektrooniliselt tehnilistel seadmetel, sealhulgas maksekaartidel, mida saab laialdaselt kasutada maksete tegemiseks teistele üksustele peale väljaandja, kusjuures tehingu käigus ei ole vaja kasutada pangakontosid ja need toimivad esitaja maksevahendina. Neid seadmeid loetakse e-rahaks, kui need toimivad üldkasutatavate maksevahenditena [1]. Olenevalt tehnilisest seadmest, millel e-raha säilitatakse, eristatakse kaht liiki e-raha: [2]

Riistvarapõhine e-raha (nt ettemaksekaardid). E-rahatooted, mille puhul kliendile antakse kaasaskantav elektrooniline seade, tavaliselt mikroprotsessorit sisaldav kiipkaart.

Tarkvarapõhine e-raha. E-rahatooted, mille puhul kasutatakse personaalarvutis spetsiaalset tarkvara, mille abil saab tavaliselt elektroonilist väärtust üle kanda sidevõrgu, näiteks interneti kaudu.

See määratlus vastab nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt [3] artikli 1 lõikele 6.

[1] Võib osutuda vajalikuks määratleda mõistet "üldkasutatav". (Sellisel juhul tuleks pöörduda makse- ja arveldussüsteemide komitee poole).

[2] Euroopa Keskpanga (EKP) määratlused. Neid tooteid on määratletud EKP 1998. aasta augusti aruandes elektronraha kohta. Mõlemad süsteemid võimaldavad elektroonilist väärtust üle kanda. Riistvara- ja tarkvarapõhiste toodete ainus erinevus seisneb kasutatavate turvameetmete liigis. Tuleb ka selgitada, et ettemaksekaardid ei ole iseenesest raha; rahaks võib lugeda ainult kaartides sisalduvatel kiipidel säilitatavat e-raha, mida saab kolmandatele isikutele edasi anda.

[3] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

--------------------------------------------------

V LISA

STATISTILISED ANDMED USALDUSNORMATIIVIDE TÄITMISE MAKROJÄRELEVALVEKS

ARUANDLUSKAVA KREDIIDIASUTUSTE KOHTA

Sissejuhatus

1. Euroopa Liidu pangandussüsteemi usaldusnormatiivide täitmise makrojärelevalve teostamiseks on vaja aruandluskava bilansiandmete esitamiseks krediidiasutuste kohta.

2. Praegu esitatakse vastavalt 22. novembri 2001. aasta määruse EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [2] tabelitele 1 kuni 4 andmeid erinevatest Euroopa Keskpanga (EKP)/riikide keskpankade ja muude rahaloomeasutustega seotud bilanssidest. Neist andmetest ei piisa aga usaldusnormatiivide täitmise makrojärelevalveks riikide kohta, milles muude rahaloomeasutuste andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad nii krediidiasutused kui ka rahaturufondid ja viimastel on oluline mõju. [3] Neil juhtudel on vaja krediidiasutuste alajaotusega seotud makrojärelevalveks usaldusnormatiivide täitmise üle vajalike näitajate arvutamiseks eraldi aruandluskava ainult krediidiasutustele. See rahuldab ka komisjoni (Eurostati) vajadust saada iga-aastaseid statistilisi bilansiandmeid finantsteenuste statistika koostamiseks.

Aruandluskava

3. Makrojärelevalveks usaldusnormatiivide täitmise üle vajalike näitajate arvutamiseks esitavad vajalikele kriteeriumidele vastavad riikide keskpangad määruse EKP/2001/13 tabelite 1, 2 ja 4 põhjal eraldi andmed ainult krediidiasutuste kohta. Tabeli 1 puhul on makrojärelevalveks usaldusnormatiivide täitmise üle vajalike näitajate arvutamiseks vajalik kogu tabel. [4] Tabelites 2 ja 4 sisalduvaid andmeridu vajatakse makrojärelevalveks usaldusnormatiivide täitmise üle vajalike näitajate arvutamiseks praegu ainult osaliselt. Kuid täiendava aruandluse sisseviimise hõlbustamiseks ja võimalike tulevaste vajaduste rahuldamiseks esitavad riikide keskpangad ülejäänud andmeread vabatahtlikult. Tabelist 3 andmeid ei küsita (seega täiendavaid statistilisi andmeid krediidiasutuste kohta ei nõuta). Andmed krediidiasutuste kohta esitatakse iga kvartal, nii varude kui ka vajaduse korral voogude korrigeerimise kohta.

4. Riikide keskpangad esitavad tabeli 1 (varud ja vood), tabeli 2 ja tabeli 4 andmed ainult krediidiasutuste kohta (vrd aruandluskavadega 2. liites). Kui tabeli 1 puhul on kohustuslik täielik aruanne, [5] siis tabelid 2 ja 4 sisaldavad nii kohustuslikke kui ka mittekohustuslikke andmeridu.

5. Andmed esitatakse iga kvartal, 28 tööpäeva jooksul alates vaadeldava perioodi lõpust (vrd kalendrit III lisas).

Andmekasutajate soovil esitavad riikide keskpangad memokirjetena ka hoiuste näol esinevad kohustused. Need andmed esitatakse jaotuse krediidiasutused (välja arvatud keskpangad)/muud rahaloomeasutused/mitterahaloomeasutused järgi. Kui need andmed ei ole kättesaadavad, olid kasutajad nõus säilitama mõiste "hoiused rahaloomeasutustelt", sest selle saab tuletada tabelist 1 (s.t rahaloomeasutuste sektori sisese jaotuseta).

7. Makrojärelevalveks usaldusnormatiivide täitmise üle vajalike andmete hulka kuuluvad varud ja vood, kusjuures viimased märgitakse tehinguväärtusega. See tähendab, et on vaja nn korrigeerimisandmeid. Need andmed on praegu kättesaadavad ainult tabelites 1 ja 2 sisalduvate varude andmete kohta, mitte aga tabeli 4 kohta. Vajadust esitada selles osas tabeli 4 kohta korrigeerimisandmeid alles uuritakse. Seni tuginevad kasutajad ainult varude vahedele, mida on korrigeeritud vahetuskursside muutuste suhtes (mille arvutab EKP).

Kaetus

8. Krediidiasutuste bilansi kohta esitatavad täiendavad andmed peaksid põhimõtteliselt hõlmama 100 % sellesse sektorisse liigitatud asutustest. Kui andmed hõlmavad lihtsustatud aruandluse võimaldamise tõttu tegelikult vähem kui 100 %, peavad riikide keskpangad esitatud andmetele juurdearvestuse tegema, et tagada 100 %-line kaetus. See parandab näitajate liikmesriikidevahelist võrreldavust ja tagab vastavuse rahaloomeasutuste sektori bilansiandmetega, millele tehakse samuti juurdearvestus.

Nõutavad andmed

9. Riikide keskpangad esitavad krediidiasutuste kohta eraldi bilansiandmed vastavalt 1. ja 2. liites kehtestatud aruandluskavadele, kui riigi muude rahaloomeasutuste andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad nii krediidiasutused kui ka rahaturufondid ja rahaturufondide mõju loetakse statistiliselt oluliseks. Rahaturufondide mõju loetakse statistiliselt oluliseks, kui üheaegselt on täidetud mõlemad järgmised kriteeriumid:

- 1. kriteerium: Rahaloomeasutuste sektori bilansi ja selle krediidiasutustest alajaotuse bilansi mahtude vahe ületab pidevalt 5 miljardit eurot,

- 2. kriteerium: Muud rahaloomeasutused peale krediidiasutuste (s.t rahaturufondid) mõjutavad rahaloomeasutuste sektori bilansi ühel poolel mitut kirjet. [6]

10. Liikmesriigid, kus praegu on täidetud mõlemad kriteeriumid, on järgmised: Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Kreeka ja Luksemburg. Seega esitavad nende liikmesriikide keskpangad andmeid täiendava aruandluskava kohaselt. Eespool nimetatud kriteeriumide täitmist jälgitakse regulaarselt.

11. EKP vaatab aruandluskava läbi kord aastas.

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] Rahaturufondide mõju tähtsusest muude rahaloomeasutuste andmetele vt allpool. Peale selle on mõnedes riikides liigitatud rahaloomeasutuste hulka ka mõned muud asutused; need asutused on aga vähese tähtsusega.

[4] Erandiks on muidugi kohustuste kirje "Rahaturufondide aktsiad/osakud".

[5] Välja arvatud kirje "Rahaturufondide aktsiad/osakud".

[6] See kriteerium on täidetud näiteks siis, kui rahaturufondide sektori bilanss mõjutab üht kohustuste kirjet ("rahaturufondide aktsiad/osakud") ja kaht või rohkemat varade kirjet (nt "riigisisese valitsussektori eurodes emiteeritud väärtpaberid, v.a aktsiad" ja "riigisiseste rahaloomeasutuste eurodes emiteeritud väärtpaberid, v.a aktsiad"). See on samuti täidetud siis, kui rahaturufondide bilanss mõjutab kaht kohustuste kirjet (nt "rahaturufondide aktsiad/osakud" ja "riigisiseste rahaloomeasutuste hoiused eurodes") ja üht varade kirjet (nt "riigisisese valitsemissektori eurodes emiteeritud väärtpaberid, v.a aktsiad"). See kriteerium ei ole aga täidetud siis, kui rahaturufondide bilanss mõjutab ainult üht kohustuste ja üht varade kirjet.

--------------------------------------------------

VI LISA

STATISTIKANÄITAJAD

ARUANDLUSKAVA JA KOOSTAMISJUHISED

Sissejuhatus

1. Euroopa Liidu (EL) pangandusstruktuuride regulaarseks analüüsimiseks vajab pangajärelevalve komitee andmeid mitmete statistikanäitajate koostamiseks. Statistikanäitajate nimekirjas on 29 andmerida. Kahtteist neist andmeridadest saab koostada Euroopa Keskpangas (EKP) juba kättesaadavate andmete põhjal. Veel 14 näitajat saab koostada ainult riikide keskpankadelt kogutavaid täiendavaid andmeid kasutades, ülejäänud kolm aga koostab pangandussuundumuste töörühm muid ühtlustamata allikaid kasutades.

2. Käesolevas lisas esitatakse aruandluskava ja koostamisjuhised riikide keskpankadelt saadavate andmete põhjal koostatava 14 näitaja kohta. Need andmed kogutakse Euroopa Keskpankade Süsteemile (EKPS) juba kättesaadavate andmete alusel.

3. Allpool on esitatud näitajate täielik nimekiri. Rasvase kirjaga on märgitud näitajad, mis tuleb koostada riikide keskpankade poolt esitatavate täiendavate andmete põhjal.

TABEL 1

Struktuurinäitajate jaotus andmeallikate kategooriate järgi

Nr | Andmeallikas | Näitajate arv | Kirjeldus |

1 | EKP: rahandus- ja pangandusstatistika divisjon (MBS) ja SDC Platinum™ (tähistatud *) | 12 | 1.Krediidiasutuste arv |

4.Krediidiasutuste riigisiseste ühinemiste ja omandamiste arv* |

7.Krediidiasutuste bilansside kogusumma |

8.Krediidiasutuste laenud mittekrediidiasutustele kokku |

9.Mittekrediidiasutuste hoiused krediidiasutustes kokku |

11.Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emiteeritud pikaajaliste võlaväärtpaberite brutosummad |

12.Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emiteeritud lühiajaliste võlaväärtpaberite brutosummad |

13.Börsil noteeritavate aktsiate turuväärtus |

14.Väärtpaberite ja tuletisinstrumentidega kauplejate bilansside kogusumma |

16.Investeerimisfondide hallatavate varade kogusumma |

22.Euroopa majanduspiirkonna (EMP) riikide krediidiasutuste vaheliste ühinemiste ja omandamiste arv* |

27.Kolmandate riikide krediidiasutuste vaheliste ühinemiste ja omandamiste arv* |

2 | Riikide keskpangad: MBS piirkond ja Eurostat/Rahaliidu finantskontod (tähistatud **) | 14 | 2.Krediidiasutuste kohalike üksuste ("filiaalide") arv** |

3.Krediidiasutuste töötajate arv** |

5.Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogusummas (CR5) |

6.Krediidiasutuste bilansside kogusumma Herfindahli indeks |

15.Kindlustusettevõtetesse tehtud investeeringute kogusumma** |

17.Pensionifondide hallatavate varade kogusumma** |

18.EMP riikide krediidiasutuste filiaalide arv |

19.EMP riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogusumma |

20.EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv |

21.EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogusumma |

23.Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide arv |

24.Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogusumma |

25.Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv |

26.Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogusumma |

3 | Kasutajad/makse- ja arveldussüsteemide komitee (kooskõlastamata andmed) | 3 | 28."Virtuaalpankade" arv |

29."Virtuaalpankade" bilansside kogusumma |

30.Pangaautomaatide üldarv |

1. jagu. Aruandluskava

4. Nimetatud andmete esitamiseks kasutatav aruandluskava on esitatud 1. liites. Struktuurinäitajate arvutamiseks vajalikke krediidiasutuste andmeid on nõutav esitada kord aastas. Andmed esitatakse iga aasta märtsi lõpuks eelmise aasta kohta. Seda tähtajanõuet peaks saama täita kõigi näitajate suhtes, välja arvatud näitaja nr 3 "Krediidiasutuste töötajate arv", mille andmed peaks esitama, kui võimalik, iga aasta mais eelmise aasta kohta.

5. Nõutavate statistiliste andmete hulka kuuluvad andmed varude kohta, absoluutarvud või suhtarvud, nagu märgitud. Lisaks varudele tuleb esitada korrigeerimisandmed voogude kohta, kui need on kättesaadavad. Bilansiandmete puhul viitab finantsvoogude korrigeerimine hindade ja vahetuskursside ümberhindamisele, kustutamisele, väärtuse vähendamisele ja ümberliigitamisele. Aruandluskava lihtsustamiseks tuleb finantsvoogude korrektsioonid esitada ühtse kogusummana, jaotuseta korrigeerimise liikide kaupa. Kui voogude korrektsioonid ei ole kättesaadavad, tuginevad kasutajad ainult vahetuskursside muutustega korrigeeritud vahedele varudes (mille arvutab EKP). Absoluut- ja suhtarvude suhtes ei ole voogude korrigeerimine kohaldatav.

6. Kogutud andmed peaksid põhimõtteliselt katma 100 % ühenduse õiguses määratletud krediidiasutustest (vt 22. novembri 2001. aasta määruse EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [2] I lisa 1. osa jagu I.2. Juhul kui aruandluse tegelik kaetus on lihtsustatud aruandluse võimaldamise tõttu vähem kui 100 %, peavad riikide keskpangad tegema 100 %-lise kaetuse tagamiseks juurdearvestuse. See tagab andmete liikmesriikidevahelise võrreldavuse ja kooskõla rahaloomeasutuste bilansiandmetega, millele tehakse vastavalt XIV lisale juurdearvestus.

7. EKP kontrollib laekunud andmete vastavust lihtviisil. Näiteks kui näitaja nr 18 on null, peab ka näitaja nr 19 olema null. Sama kehtib näitajate nr 20-21, 23-24 ja 25-26 kohta. Peale selle võidakse teha näitajate nr 18 ja 23 ja rahaloomeasutuste nimekirja vahelist ristkontrolli. Andmete edastamise juhised on esitatud 2. liites.

2. jagu Koostamisjuhised

8. Riikide keskpangad esitavad 14 näitaja (tabeli 1 teine rühm) kohta andmed vastavalt allpool kehtestatud mõistetele ja metoodikale. Üldeesmärk on tagada võimalikult täpne kinnipidamine MBS andmete koostamisel vastuvõetud statistilistest põhimõtetest (mida rakendatakse enamiku tabeli 1 esimesse rühma kuuluvate näitajate puhul). Andmed tuleb näiteks summeerida, mitte konsolideerida; residentsuse põhimõte peab lähtuma nn "vastuvõtva riigi meetodist"; bilansiandmed tuleb esitada brutosummana; jne.

9. Allpool on kirjeldatud riikide keskpankade esitatavaid andmeid. Riikide keskpangad peavad teatama EKP-le igast kõrvalekaldest allpool kirjeldatud määratlustest ja eeskirjadest, et oleks võimalik jälgida riikide praktikat. Teave võimalike kõrvalekallete kohta tuleb esitada aruandluskava viimases veerus.

10. Näitaja nr 2: Krediidiasutuste kohalike üksuste ("filiaalide") arv. See näitaja viitab filiaalide arvule vaatlusperioodi lõpul. Kohaliku üksuse määratlus sisaldub määruses EKP/2001/13: "filiaalid on juriidilise isiku õiguseta üksused (sõltumatu juriidilise staatuseta), mis kuuluvad täielikult emaettevõttele". [3] See tähendab, et see näitaja peaks sisaldama ainult krediidiasutustele kuuluvaid filiaale. Asutuse üksuste kontorid, mis ei ole ise krediidiasutused, tuleks jätta välja, isegi kui need kuuluvad krediidiasutusega samasse gruppi. See on vajalik selleks, et vältida moonutusi selle näitaja võrdlemisel näiteks näitajaga nr 7 krediidiasutuste bilansside kogusumma kohta.

11. Järjepidevuse eesmärgil peaksid kõik riikide keskpangad kasutama filiaali EKP määratlust.

12. Näitaja nr 3: Krediidiasutuste töötajate arv. See näitaja viitab töötajate keskmisele arvule vaadeldaval aastal. Selle näitaja puhul kasutatav määratlus on lähedane määratlusele, mida kasutab Eurostat. [4] Kuid selle näitaja andmed peaksid sisaldama ainult krediidiasutuste töötajaid. Selliste finantsasutuste töötajad, mis ise ei ole krediidiasutused, tuleks välja jätta, isegi kui need asutused kuuluvad samasse gruppi.

13. Näitaja nr 5: Viie suurima krediidiasutuse osakaal bilansside kogusummas (CR5). See näitaja viitab panganduse kontsentreeritusele. Kasutajad on väljendanud eelistust kasutada selle näitaja arvutamiseks konsolideeritud "grupimeetodit", mille puhul kaks või rohkem samasse gruppi kuuluvat asutust loetakse üheks asutuseks. Praegu ei ole seda meetodit võimalik MBS andmete põhjal kasutada kahel põhjusel. Esiteks on MBS andmed konsolideerimata, [5] mistõttu ei oleks võimalik lülitada neisse grupi muude asutuste bilansse ega jätta välja grupisiseseid varasid ja kohustusi. Teiseks ei tarvitse andmed omanike kohta olla kõigil juhtudel kättesaadavad ja need tuleks võtta järelevalveallikatest.

14. Neil põhjustel peaksid riikide keskpangad järgima näitaja nr 5 arvutamisel konsolideerimata "summeerimise" meetodit, nimelt 1) järjestama krediidiasutuste andmete esitamisel bilansimahud suuruse järgi; 2) arvutama viie suurima bilansi kogusumma ja kõigi bilansside kogusumma; ja 3) jagama need kaks arvu omavahel. EKP-le tuleb andmed esitada protsentides (nt väärtus 72,4296 % tuleks esitada kujul 72,4296 ja mitte 0,7243). Kuigi viie suurima panga koosseis võib aja jooksul muutuda, peaksid riikide keskpangad esitama viie suurima krediidiasutuse osakaalu ainult konkreetsel ajahetkel (vaadeldava aasta detsembri lõpus).

15. Näitaja nr 6: Krediidiasutuste bilansside kogusumma Herfindahli indeks. Nagu eelminegi näitaja, viitab see panganduse kontsentreeritusele. Riikide keskpangad peaksid järgima võimalikult "summeerimise" meetodit. Selle näitaja arvutus oleks täiesti täpne vaid siis, kui oleksid kättesaadavad iga krediidiasutuse eraldi bilansid. Et aga MBS raamsüsteem võimaldab krediidiasutuste gruppidel erandkorras konsolideeritud andmeid esitada, ei tarvitse kõik vajalikud statistilised andmed kättesaadavad olla (nii võib see olla Hollandi panga Rabobank puhul). Sellisel juhul tuleb Herfindahli indeksi arvutamisel lülitada sisse kõigi gruppi kuuluvate krediidiasutuste koondbilansid, kasutades võib-olla nende asutuste aastaaruannetes sisalduvaid raamatupidamisandmeid. Peale selle on võimalik, et mitte kõik krediidiasutused ei esita andmeid aasta lõpu seisuga. Sellisel juhul tuleb andmetele teha juurdearvestus.

16. Riikide keskpangad peavad esitama EKP-le Herfindhali indeksi järgmise valemi kohaselt:

HI =

, kus:

n = krediidiasutuste üldarv riigis, Xi = krediidiasutuste bilansside kogusumma, ja X = ∑ni = 1Xi = riigi kõigi krediidiasutuste bilansside kogusumma. Selle indeksi väärtus on panganduse kõigi krediidiasutuste turuosade ruutude summa.

17. Näitaja nr 15: Kindlustusettevõtetesse tehtud investeeringute kogusumma. Selle näitaja koostamiseks [6] määratletakse kindlustusettevõtet ettevõttena, mis on saanud ametliku loa vastavalt nõukogu 24. juuli 1973. aasta esimese direktiivi 73/239/EMÜ otsekindlustus-, v.a elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [7] artiklile 6 või esimese nõukogu direktiivi 79/267/EMÜ otsese elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud seaduste, määruste ja haldusnormide kooskõlastamise kohta [8] artiklile 6. Edasikindlustusettevõtted jäetakse välja. Andmed viitavad nende ettevõtete finantsvarade kogusummale, mis saadakse mittefinantsvarade (nt põhivara) lahutamise teel bilansi summeeritud kogumahust. Vajaduse korral tuleb teha 100 %-lise kaetuse tagamiseks neile arvudele juurdearvestus. Kui eraldi andmed kindlustusettevõtete kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga nr 17 "Pensionifondide hallatavate varade kogusumma", moodustades ühtse näitaja. Kui võetakse vastu "ühise" registreerimise otsus, peavad riikide keskpangad andmerea ära märkima.

18. Näitaja nr 17: Pensionifondide hallatavate varade kogusumma. See teave viitab nn "autonoomsete pensionifondide" summeeritud bilansside kogusummale; need on eraldi institutsionaalsed üksused, mille põhitegevus on pensionifondide valitsemine; need ei ole kindlustusettevõtted [9]. Kui eraldi andmed pensionifondide kohta ei ole kättesaadavad, võib selle näitaja ühendada näitajaga nr 15, moodustades ühtse näitaja, mis esitatakse näitajana nr 15. Sellisel juhul tuleb näidata näitaja nr 17 puhul vastuseks null.

19. Näitaja nr 18: EMP riikide krediidiasutuste filiaalide arv. See näitaja viitab muude EMP riikide residentidest krediidiasutustele kuuluvate filiaalide arvule, s.t jättes välja filiaalid oma riigis. Kui krediidiasutusel on mõnes riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. Et rahaloomeasutuste nimekirja koostamiseks kogutud andmed on olnud EKP-le kättesaadavad alles alates 1999. aasta jaanuarist, peavad riikide keskpangad esitama 1997. ja 1998. aasta lõpu kohta puuduvad andmed. Riikide keskpangad peavad tagama, et alates 1999. aasta lõpust esitatavad andmed vastaksid rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavatele andmetele.

20. Näitaja nr 19: EMP riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogusumma. See näitaja viitab näitajaga nr 18 hõlmatud filiaalide bilansside summeeritud kogusummale.

21. Näitaja nr 20: EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. See näitaja viitab muude EMP riikide residentidest krediidiasutuste kontrollile alluvate tütarettevõtete arvule, s.t välja arvatud tütarettevõtted oma riigis. EKP tütarettevõtte määratlus sisaldub määruses EKP/2001/13: "Tütarettevõtted on eraldiseisvad juriidilise isiku õigustega struktuuriüksused, milles mõnel teisel üksusel on häälteenamus või täisosalus …". Arvesse võtta tuleb mitte kõiki tütarettevõtteid, vaid ainult neid, mis on ise krediidiasutused.

22. Näitaja nr 21: EMP riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogusumma. See näitaja viitab näitajaga nr 20 hõlmatud tütarettevõtete bilansside kogusummale.

23. Näitaja nr 23. Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide arv. See näitaja viitab kolmandate riikide residentidest krediidiasutuste residentidest filiaalide arvule. Kolmandad riigid on riigid, mis ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda. Kui pangal on riigis mitu filiaali, loetakse need üheks. Riikide keskpangad peaksid taas tagama andmete vastavuse rahaloomeasutuste nimekirja raames esitatavate andmetega.

24. Näitaja nr 24: Kolmandate riikide krediidiasutuste filiaalide bilansside kogusumma. See näitaja viitab näitajaga nr 23 hõlmatud filiaalide bilansside summeeritud kogusummale.

25. Näitaja nr 25: Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete arv. See näitaja viitab kolmandate riikide residentidest krediidiasutuste kontrollile alluvate oma riigi residentidest tütarettevõtete arvule.

26. Näitaja nr 26: Kolmandate riikide krediidiasutuste tütarettevõtete bilansside kogusumma. See näitaja viitab näitajaga nr 25 hõlmatud tütarettevõtete bilansside summeeritud kogusummale.

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] Eurostat kogub seda muutujat samuti, kuid suure viivitusega. Eurostat kasutab järgmist kohaliku üksuse määratlust: "Geograafiliselt tuvastatud kohas asuv ettevõte või selle osa (nt töökoda, vabrik, kontor, kaevandus või depoo). Selles kohas toimub majandustegevus, mille puhul — teatavate eranditega — üks või mitu isikut töötavad (kasvõi osalise ajaga) samale ettevõttele." Vrd Eurostat, Methodological manual for statistics on credit institutions (Krediidiasutuste statistika metoodikajuhend), versioon 1.8, detsember 2001, lk 11 ja 23. Selle juhendi võib tellida Eurostatilt, kuigi ainult inglise keeles.

[4] Seda näitajat kogub ka Eurostat, kasutades järgmist määratlust: "Tööga hõivatud isikute arv hõlmab kõiki vaatlusüksuses töötavaid isikuid (sealhulgas üksuses töötavaid omanikke, üksuses regulaarselt töötavaid osanikke või aktsionäre ning palgata töötavaid pereliikmeid) ning selliseid väljaspool üksust töötavaid isikuid, kes kuuluvad üksusesse ja saavad üksusest töötasu (nt müügiagendid, käskjalad, hooldus- ja remonditööüksused). Töös osalejate arv hõlmab lühiajaliselt puuduvaid (nt haiguspuhkusel, tasulisel puhkusel või eripuhkusel olevaid) isikuid ja streikijaid, kuid mitte selliseid töötajaid, kes puuduvad töölt määramata aja jooksul. Tööga hõivatud isikute arv hõlmab ka asjaomase riigi õigusaktide alusel osalise tööajaga töötajatena käsitletavaid ettevõttes töötavaid isikuid ning ettevõtte palgalolevaid hooajatöötajaid, praktikante ja kodustöötajaid. Tööga hõivatud isikute arv ei hõlma teistelt ettevõtetelt saadud töötajaid, vaatlusüksuses teiste ettevõtete nimel hooldus- ja remonditöid tegevaid isikuid ega ajateenijaid. Palgata töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos üksuse omanikuga ning töötavad üksuses regulaarselt, kuid kellel ei ole töölepingut ning kes ei saa tehtud töö eest kindlaksmääratud tasu. Palgata töötavateks pereliikmeteks on ainult sellised isikud, kelle põhitegevus ei ole töötamine mõnes teises üksuses. Märkus: Andmete võrreldavuse kontrollimiseks tuleb märkida, kas see rubriik sisaldab vabatahtlikke töötajaid või mitte. [Komisjoni määrus (EÜ) nr 2700/98 ettevõtluse statistikanäitajate määratlemise kohta, kood 16110]. Märkused: Ettevõtete gruppide puhul tuleb tagada jaotus ettevõtte tasandil jaotusvõtmega (tegevdirektorid tuleb sisse arvata; agendid, kes ei ole ettevõtte töötajad, tuleb välja arvata). Töötajate arvu mõõdetakse aasta keskmise arvuna." Vrd. Eurostat, Methodological manual for statistics on credit institutions (Krediidiasutuste statistika metoodikajuhend), versioon 1.8, detsember 2001, lk 34.

[5] Määruses EKP/2001/13 on siiski lubatud teha üks erand — esitada krediidiasutuste gruppide kohta konsolideeritud bilansiandmeid (nt Hollandis Rabobank).

[6] Sellele näitajale vastav ESA 95 sektor on S. 125a. "ESA 95" on Euroopa arvepidamissüsteem 1995, mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamissüsteemi kohta ühenduses, EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1, mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002, EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1, A lisas.

[7] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

[8] EÜT L 63, 13.3.1979, lk 1.

[9] Sellele näitajale vastav ESA 95 sektor on S. 125b.

--------------------------------------------------

VII LISA

KESKVALITSUSE KOHUSTUSED HOIUSTE NÄOL NING KESKVALITSUSE HOITAVAD RAHA JA VÄÄRTPABERID

1. KESKVALITSUSE KOHUSTUSED HOIUSTE NÄOL

1.1. Keskvalitsuse hoiuste (nendase kohustused hoiuste näol jagatud järgmistesse kategooriatesse. Kui neid ei esine või need on ebaolulised, siis ei ole aruandlus vajalik.

Kohustused hoiuste näol. Kohustused hoiuste näol jagunevad üleööhoiusteks, kokkulepitud tähtajaga hoiusteks ja etteteatamisega lõpetatavateks hoiusteks.

Üleööhoiused. Hoiused, mis on sularahasse konverteeritavad ja/või mida on võimalik nõudmisel üle kanda pangatšekiga, panga maksekorraldusega, deebetkandega või samalaadsete vahendite abil ilma oluliste viivituste, piirangute või sanktsioonideta. See rubriik hõlmab ka rahaloomeasutuste välja antud riistvarapõhise e-raha (nt ettemaksekaartide) või tarkvarapõhise e-raha ettemaksesaldosid. Sellesse rubriiki ei kuulu mitteülekantavad hoiused, mida saab nõudmise korral välja võtta, kuid mille väljavõtmisel rakendatakse olulisi sanktsioone.

Kokkulepitud tähtajaga hoiused. Mitteülekantavad hoiused, mida ei saa enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida või mida saab enne kokkulepitud tähtaega sularahasse konverteerida ainult juhul, kui omaniku suhtes rakendatakse teatavaid sanktsioone. Automaatselt pikenevad finantstooted tuleb liigitada varasema tähtaja järgi.

Etteteatamisega lõpetatavad hoiused. Mitteülekantavad hoiused, millel puudub kokkulepitud tähtaeg ning mida ei saa sularahasse konverteerida etteteatamisajata, millele eelneval ajal ei ole võimalik hoiuseid sularahasse konverteerida või rakendatakse sel juhul sanktsioone. Need hõlmavad hoiuseid, mida on lubatud nõudmise korral seaduslikult välja võtta, kuid mille väljavõtmise suhtes rakendatakse riigisisestest tavadest lähtuvalt olulisi sanktsioone ja piiranguid (klassifitseeritakse "kuni kolmekuulise" tähtaja vööndisse).

ESA 95 [1] sisaldab suuniseid valitsemissektori emiteeritud võlainstrumentide liigitamiseks (ESA 95, punktid 5.74-5.76). Valitsemissektori poolt laiemale avalikkusele emiteeritud mittekaubeldavad võlainstrumendid liigitatakse hoiuste alla, sest need on tähtajaliste hoiuste, säästuhoiuste, hoiuraamatute ja mittekaubeldavate hoiusertifikaatide lähedased asendajad. Kõik muud instrumendid, mida esindavad tavaliselt ringluseks ettenähtud dokumendid ja mille hoidmisega kaasnevad seepärast (realiseeritud või realiseerimata) kasumid või kaod, liigitatakse väärtpaberite, v.a aktsiad, alla.

1.2. Kohustusi hoiuse näol (nende lähedasi asendajaid) emiteerivate keskvalitsusasutuste liigitus sektorite kaupa

ESA 95 näeb ette valitsemissektori ja selle allsektorite, millest ühe moodustab keskvalitsuse sektor, standardse liigituse sektorite kaupa. Täpsemad suunised sisalduvad juhendis "Money and Banking Statistics Sector Manual — Guidance for the statistical classification of customers" (Rahandus- ja pangandussektori statistika käsiraamat — suunised klientide statistiliseks liigitamiseks). [2]

Valitsemissektor hõlmab residentidest üksusi, mille peamine tegevusala on individuaalseks või ühistarbimiseks ettenähtud turuväliste kaupade ja teenuste tootmine ja/või riigi tulude ja rikkuse ümberjaotamine (ESA 95, punktid 2.68-2.70).

Valitsemissektor koosneb kahest emiteerivast allsektorist: keskvalitsus ja muu valitsemissektor. Muu valitsemissektor kuulub raha hoidvasse sektorisse.

Keskvalitsus koosneb riigi haldustalitustest ja teistest keskasutustest, mille pädevusse kuulub terve majandusterritooriumi, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide, haldamine (ESA 95, punkt 2.71).

1.3. "Muude residentide sektorite" määratlus, s.t mitterahaloomeasutustest residendid, v.a valitsemissektor

Muud finantsvahendajad ja finantsvahenduse abiettevõtted: rahaloomega mittetegelevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid), mille peamine tegevusala on finantsvahendus ning mis võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad (ESA 95, punktid 2.53-2.56). Nende hulka kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, mis on kõik finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mille peamine tegevusala on abistamine finantsvahenduses (ESA 95, punktid 2.57-2.59).

Kindlustusettevõtted ja pensionifondid: rahaloomega mittetegelevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis tegelevad põhiliselt riskide koondamisest tuleneva finantsvahendusega (ESA 95, punktid 2.60-2.67).

Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted: ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega (ESA 95, punktid 2.21-2.31).

Kodumajapidamised: üksikisikud või üksikisikute rühmad kui tarbijad ja kui tootjad, kes toodavad kaupu ja mittefinantsteenuseid isiklikuks lõpptarbimiseks, ning kui turukaupade ja finants- ja mittefinantsteenuste tootjad, tingimusel et nende tegevusvaldkond ei vasta kvaasiettevõtete tegevusvaldkonnale. See mõiste hõlmab ka kodumajapidamisi teenindavaid mittetulundusasutusi, kes tegelevad peamiselt turuväliste kaupade ja teenuste tootmisega teatavatele kodumajapidamiste rühmadele (ESA 95, punktid 2.75-2.88).

2. KESKVALITSUSE POOLT HOITAVA RAHA JA VÄÄRTPABERITE KAETUS

2.1. Keskvalitsuse poolt hoitavad euro pangatähed ja mündid

Keskvalitsuse poolt hoitavad Euroopa Keskpanga, euroala riikide keskpankade ja keskvalitsuste emiteeritud pangatähed ja mündid.

2.2. Keskvalitsuse poolt hoitavad euroala rahaloomeasutuste emiteeritud instrumendid

Keskvalitsuse poolt hoitavad euroala rahaloomeasutuste emiteeritud võlaväärtpaberid.

ANDMED KESKVALITSUSE KOHUSTUSTE KOHTA HOIUSTE NÄOL (LÄHEDASTE ASENDAJATE) NING KESKVALITSUSTE HOITAVA RAHA JA VÄÄRTPABERITE KOHTA [3]

Rahaloomeasutuste sektori aruandlustabelist kohandatud kava

TABEL

VARUD (andmed esitatakse kord kuus samadeks tähtaegadeks kui tabeli 1 andmed)

| Mitte-RLAd | | Mitte-RLAd |

Keskvalitsus (c) | Muu valitsemissektor (d) | Kokku (e) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiette võtted (S.123 + S.124) (f) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (g) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (h) | Kodumajapidamised + neid teen-d kasumitaotta asutused (S.14 + S.15) (i) | Keskvalitsus (l) | Muu valitsemissektor (m) | Kokku (n) | Muud finantsvahendajad + finantsvahenduse abiette võtted (S.123 + S.124) (o) | Kindlustusettevõtted ja pensionifondid (S.125) (p) | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) (q) | Kodumajapidamised + neid teen-d kasumitaotta asutused (S.14 + S.15) (r) |

KOHUSTUSED

VARAD

| | | | | | | | | |

Kirjeldus | - | Residentidest mittefinantsagentide hoitavad tarbijakrediidi jooksevkontod | Residentidest mittefinantsagentide hoitavad tarbijakrediidi jooksevkontod | Residentidest mittefinantsagentide hoitavad riiklikult reguleeritavad säästuhoiused, tähtajata ja etteteatamisajata, millelt pangatšekke ei ole lubatud üle kanda | Residentidest mittefinantsagentide hoitavad riiklikult reguleeritavad säästuhoiused, tähtajata ja etteteatamisajata, millelt tšekke ei ole lubatud üle kanda | Residentidest mittefinantsagentide hoitavad kokkulepitud tähtajaga tarbijakrediidi jooksevkontod | Pangatšekiga mitteülekantavad, kuid nõudmiseni väljavõetavad trahviintresse maksmata | Madalam maksumäär hoiuseintressidelt (DIRT). Raha etteteatamata väljavõtmist trahvitakse | Hoiused (jooksevkontod) | Hoiused (säästukontod) | Hoiused (säästukontod) | - |

Tagasivaateliste andmete esitamine | "Võimalikult täpsed arvestused" 1997. aasta juulist 1998. aasta augustini ja enne 1997.aasta juulit tagasivaateliste andmetena | Arvestused tagasi 1980-ndate aastateni | Arvestused tagasi 1980-ndate aastateni | Arvestused tagasi 1980-ndate aastateni | Arvestused tagasi 1980-ndate aastateni | Arvestused tagasi 1980-ndate aastateni | Reaalsed varasemad andmed alates 1997. aasta juulist; veel varasemate arvestuste tegemiseks kuni 1980-ndate aastateni kasutatakse "ehituskivide" meetodit | Reaalsed varasemad andmed alates 1997. aasta juulist; veel varasemate arvestuste tegemiseks kuni 1980-ndate aastateni kasutatakse "ehituskivide" meetodit | Andmed tagasi 1995. aasta detsembrini võib välja arvestada | Andmed tagasi 1995. aasta detsembrini võib välja arvestada | Andmed tagasi 1995. aasta detsembrini võib välja arvestada | Reaalsed andmed 1997. aasta juulist 1998. aasta maini; arvestusi 1980-ndate aastateni pole ette nähtud |

Jaotus aruandluskavas | Liik: üleööhoiused; Vääring: siseriiklik; Sektorid: rahaloomeasutused, keskvalitsus, muu valitsemissektor, muud residentide sektorid: kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted ja kodumajapidamised ja kodumajapidamisi teenindavad mittetulundusühingud | Liik: üleööhoiused; Vääring: siseriiklik; Sektorid: muu valitsemissektor, muud residentide sektorid | Liik: üleööhoiused; Valuta: nacionalna; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamisajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamistähtajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: kokkulepitud tähtajaga kuni 1 aasta/kuni 2 aastat Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamistähtajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamistähtajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: üleööhoiused; Vääring: siseriiklik; Sektorid: muu valitsemissektor, muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamistähtajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: lõpetatavad etteteatamistähtajaga kuni 3 kuud; Vääring: siseriiklik; Sektor: muud residentide sektorid | Liik: täis-splitina, kui Postiamet on nõus; Vääring: siseriiklik; Sektorid: muu valitsemissektor, muud residentide sektorid |

[1] Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ühenduses (EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisas esitatud Euroopa arvepidamissüsteem (ESA) 1995.

[2] Euroopa Keskpank, teine väljaanne, november 1999.

--------------------------------------------------

VIII LISA

KÕIGE TÄHTSAMAD MEMOKIRJED, MIS TULEB ESITADA IGA KUU

Käesolevas lisas loetletud memokirjed kuuluvad XIII lisas esitatud bilansikirjete perekonda. Need andmeread tuleb esitada iga kuu ja samadeks tähtaegadeks kui kohustuslikud igakuised rahaloomeasutuste statistilised bilansiandmed vastavalt 22. novembri 2001. aasta määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8. [2]

Aruandluskava

TABEL A

Muude rahaloomeasutuste andmed (varud)

KOHUSTUSED

KÕIGE TÄHTSAMATE MEMOKIRJETE MÄÄRATLUS

1. Jaotus rahaturufondi aktsiate/osakute hoidjate residentriigi järgi

Rahaturufondide aktsiad/osakud, jaotatuna nende hoidja residentriigi järgi kolme rühma: riigisisesed/muud osalevad liikmesriigid/ülejäänud maailm.

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

IX LISA

IGA KUU ESITATAVAD MEMOKIRJED

Aruandluskava

1. Käesolevas lisas loetletud memokirjed kuuluvad XIII lisas esitatud bilansikirjete perekonda. Need andmeread tuleb esitada iga kuu ja samadeks tähtaegadeks kui kohustuslikud igakuised rahaloomeasutuste statistilised bilansiandmed vastavalt 22. novembri 2001. aasta määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta [1], mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 [2].

I. Memokirjed rahaagregaatide ja vastaspoolte tuletamiseks ja hindamiseks

2. Rahaagregaatide koostamiseks esitavad riikide keskpangad statistilisi andmeid "ringluses oleva sularaha" ja "emiteeritud võlaväärtpaberite" täiendava jaotuse kohta. Need esmatähtsad memokirjed on näidatud tabelites A ja B rõhutatud raamiga lahtritena ja on allpool määratletud. Ülejäänud memokirjed on vajalikud rahaloomeasutuste statistiliste bilansiandmete üksikasjalikumaks analüüsiks.

3. Ringluses olev sularaha, sellest euro pangatähed (M1), siseriiklikus vääringus pangatähed (M2), mündid (M3), euros vääringustatud mündid (M4) ja siseriiklikus vääringus mündid (M5):

- Euro pangatähed (M1) on kirjes "ringluses olev sularaha" sisalduvad emiteeritud euro pangatähed.

- Siseriiklikus vääringus pangatähed (M2) on riikide keskpankade poolt enne 1. jaanuari 2002 emiteeritud pärusvääringus pangatähed, mida riigi keskpank ei ole veel käibelt kõrvaldanud. Esitatud alates 2002. aasta jaanuarist, vähemalt 2002. aasta jooksul.

- Mündid (M3) viitab nii eurodes kui ka siseriiklikus vääringus (veel käibelt kõrvaldamata) müntide summale, mis riigi ametiasutused (riikide keskpangad/keskvalitsused) on emiteerinud ja mis esitatakse riigi keskpanga bilansis osana kirjest "ringluses olev sularaha".

- Euros vääringustatud mündid (M4) on riigi ametiasutuste (riikide keskpangad/keskvalitsused) emiteeritud euros vääringustatud mündid.

- Siseriiklikus vääringus mündid (M5) on riigi ametiasutuste (riikide keskpangad/keskvalitsused) enne 1. jaanuari 2002 emiteeritud pärusvääringutes mündid, mida riikide keskpangad ei ole veel käibelt kõrvaldanud.

4. Euroopa Keskpanga (EKP)/riikide keskpankade emiteeritud kaubeldavate väärtpaberite hoidjad (kirjed M6-M8)

EKP/riikide keskpankade emiteeritud võlaväärtpaberid, mis on jaotatud nende hoidja asukohariigi järgi järgmiselt: riigisisesed/muud osalevad liikmesriigid/ülejäänud maailm.

TABEL A

EKP/riikide keskpankade andmed (varud) [3]

Esmatähtsate kirjete lahtrid on rõhutatud raamis.

KOHUSTUSED

— euro pangatähed | | | | M1 |

— siseriiklikus vääringus pangatähed | | | | M2 |

sellest mündid | | | | M3 |

— euros vääringustatud mündid | | | | M4 |

— siseriiklikus vääringus mündid | | | | M5 |

kuni 1 aasta | M6 | M7 | M8 | |

sellest hoiustelt kogunenud intressid | | | | M9 |

sellest transiitkirjed | | | | M10 |

sellest vahekirjed | | | | M11 |

sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed kohustused | M12 | | |

VARAD

sellest hoiustelt kogunenud intressid | | | | M13 |

sellest transiitkirjed | | | | M14 |

sellest vahekirjed | | | | M15 |

sellest euro pangatähtede jaotusega seotud eurosüsteemisisesed nõuded | M16 | | |

Esmatähtsate kirjete lahtrid on rõhutatud raamis. Kõige tähtsamad memokirjed on esitatud VIII lisas.

EKP ja riigi keskpanga vahelise kokkuleppe kohaselt ei pea riigi keskpank noolega rõhutatud raamiga lahtreid esitama, kui EKP kasutab alternatiivseid andmeallikaid.

KOHUSTUSED

kuni 1 aasta | M17 | M18 | M19 | |

euro | M20 ↑ | M21 ↑ | M22 ↑ | |

välisvaluuta | M23 ↑ | M24 ↑ | M25 ↑ | |

üle 1 aasta ja kuni 2 aastat | M26 | M27 | M28 | |

euro | M29 ↑ | M30 ↑ | M31 ↑ | |

välisvaluuta | M32 ↑ | M33 ↑ | M34 ↑ | |

sellest eraldised | | | | M35 |

sellest hoiustelt kogunenud intressid | | | | M36 |

sellest transiitkirjed | | | | M37 |

sellest vahekirjed | | | | M38 |

sellest tuletisinstrumendid | | | | M39 |

VARAD

sellest laenudelt kogunenud intressid | | | | M40 |

sellest transiitkirjed | | | | M41 |

sellest vahekirjed | | | | M42 |

sellest tuletisinstrumendid | | | | M43 |

"muude residentide"Muude rahaloomeasutuste antud eurodes laenud märgitud alaliikidele |

VARUD | Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11) | Kodumajapidamised jms (S.14+S.15) |

Tarbijakrediit | Eluasemelaenud | Muud (ülejäänud) |

A.Riigisisesed

Laenud

sellest euro | | | |

kuni 1 aasta | M44 | M45 | M46 | M47 |

üle 1 ja kuni 5 aastat | M48 | M49 | M50 | M51 |

üle 5 aasta | M52 | M53 | M54 | M55 |

B.Muud osalevad liikmesriigid

Laenud

kuni 1 aasta | M56 | M57 | M58 | M59 |

üle 1 ja kuni 5 aastat | M60 | M61 | M62 | M63 |

üle 5 aasta | M64 | M65 | M66 | M67 |

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

X LISA

FINANTSVOOGUDE STATISTILISTE ANDMETE KOOSTAMISE JUHEND

SISSEJUHATUS

1. Euroopa Keskpank (EKP) koostab euroala rahaagregaadid ja nende vastaskirjed varude kuulõpu seisu põhjal euroala rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansis. EKP analüüsib ka rahandusstatistika suundumusi. Selleks on vaja statistilisi andmeid finantsvoogude kohta.

2. Rahandusanalüüs põhineb üldiselt finantstehingutel, mis toimuvad siis, kui rahaloomeasutused soetavad või võõrandavad finantsvarasid ja võtavad või tasuvad kohustusi. EKP võtab tehingute arvutamiseks kuulõpuvarude vahed ning tuvastab ja jätab välja mõjud, mis ei tulene tehingutest.

3. Finantsvoogude statistiliste andmete koostamiseks sellisel viisil vajab EKP ulatuslikku teavet. Lisaks rahaloomeasutuste kuu lõpu koondbilansist tuletatud varude andmetele, mille EKP saab riikide keskpankadelt vastavalt 22. novembri 2001. aasta määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta [1], mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 [2], on vaja teada mittetehingulisi suundumusi. Neid korrektsioone saadakse mitmesugustest allikatest olenevalt korrigeerimise liigist. Seda korrigeerimisandmete nõuet käsitleb osaliselt määrus EKP/2001/13.

4. Käesoleva juhendi põhieesmärk on anda üksikasjalikud juhised riikide keskpankade poolt EKP-le täiendavate andmete esitamiseks, et viimane saaks koostada finantsvoogude statistikat euroala rahaagregaatide ja nende vastaskirjete kohta. Selles sätestatakse nimelt üksikasjalikud juhised, mida riikide keskpangad peavad nende andmete koostamiseks järgima. Seejuures kirjeldatakse korrigeerimiseks tehtavat kannet ja asjaolusid, mille korral see tuleb teha.

5. Ilma et see piiraks käesoleva lisa kohaldamist, on EKP koostanud Guidance Notes to the Regulation ECB/2001/13 on the MFI balance sheet statistics [3] (Täiendavad juhised määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste bilansiandmete statistika koostamiseks), mis sisaldavad täiendavat teavet selle määruse kohaselt nõutavate korrigeerimisandmete kohta. Peale selle saadab EKP riikide keskpankadele lisaselgitusteks juhendi Money and Banking Statistics Handbook for the compilation of flow statistics [4] (Rahandus- ja pangandusstatistika käsiraamat finantsvoogude statistika koostamiseks).

1. JAGU — FINANTSVOOGUDE STATISTIKA KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

1.1. Raamistik

6. EKP koostab rahaagregaadid ja nende vastaskirjed euroala rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi põhjal, lähtudes määruse EKP/2001/13 (I lisa 2. osa tabel 1) varude kuu lõpu andmetest.

7. EKP koostab ka finantsvoogude statistika. Rahaagregaatide ja vastaskirjete suundumusi analüüsitakse perioodi jooksul toimunud tehingute põhjal, mõõtes tehinguid eraldi kohustuste ja varade poolel. Konsolideeritud bilansiandmete statistikas eristatakse tehingute väärtust ("finantsvood") muutustest varude positsioonides muudel põhjustel ("muud muutused"). Finantsvoogude statistikat tuleb koostada peaaegu kõigi bilansikirjete kombinatsioonide kohta. Nagu käesoleva lisa tabelist 1 näha, hõlmab see kõiki kuubilansi kirjeid, sest on vaja tagada, et riikide keskpangad esitaksid tasakaalus korrigeerimisandmeid. Peale selle koostatakse finantsvoogude statistikat ka käesoleva lisa tabelis 2 sisalduvate kvartaliandmete kohta ning memokirjete kohta, mis puudutavad kaubeldavaid instrumente ning keskvalitsuse kohustusi ja varasid.

8. Raamistik voogude statistika saamiseks konsolideeritud bilansiandmete põhjal lähtub ESA 95-st [5]. Vajaduse korral kaldutakse nii andmete sisu kui ka statistiliste mõistete osas sellest rahvusvahelisest standardist kõrvale. Käesolevat lisa tõlgendatakse lähtudes ESA 95-st, kui määrus EKP/2001/13, selle täiendavad juhised või käesolev suunis ei ole otseselt või kaudselt selle sätete suhtes ülimuslikud.

1.2. Finantsvoogude andmed

9. Rahandus- ja pangandusstatistikas mõõdetakse voogude andmeid finantstehingute põhjal. Finantstehinguid määratletakse finantsvarade netosoetustena või netokohustuste võtmisena igat liiki finantsinstrumentide suhtes, s.t asjakohasel aruandlusperioodil toimuvate finantstehingute kogusummana [6]. Finantsvoogude andmed kõigi määruses EKP/2001/13 ettenähtud kirjete kohta arvutatakse netosummana (finantstehingute brutosumma ega käibe kindlaksmääramist ei nõuta). Iga tehingu väärtuse määramiseks tuleb võtta varade soetus/võõrandamisväärtus ja/või kohustuste väärtus nende võtmisel, likvideerimisel või vahetamisel. Määrus EKP/2001/13 lubab siiski ka finantsvoogude kõrvalekaldeid finantstehingute mõistest. Seepärast ei ole rahandus- ja pangandusstatistikas saadavad finantsvoogude andmed finantstehingud ESA 95 määratluse järgi, vaid seda mõistet on rahandus- ja pangandusstatistika tarbeks kohandatud.

10. Tehinguväärtuste suhtes seoses hoiuste/laenude ja väärtpaberitega antakse põhimõtteliselt järgmised juhised:

10.1. Hoiuste/laenude tehinguväärtus (määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabeli A kirjed 2 ja 9) on summa, mille rahaloomeasutus saab (hoiusena) või maksab (laenuna), välja arvatud teenustasud vms [7]. Tehinguväärtusesse ei kuulu (laenudelt) saadaolevad või (hoiustelt) maksta olevad intressid, mida ei ole veel saadud või välja makstud. Selle asemel tuleb laenudelt/hoiustelt kogunenud intressid kanda vastavalt "ülejäänud varade" või "ülejäänud kohustuste" alla.

10.2. Hoitavate ja emiteeritavate väärtpaberite tehinguväärtus (määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabeli A kirjed 3, 4 ja 10-12) vastab määruses EKP/2001/13 varude andmete kirjendamise ja esitamise kohta sisalduvatele põhimõtetele.

Määruses EKP/2001/13 ei sätestata väärtpaberitelt kogunenud intresside liigitamist. See võib tähendada kogunenud intresside sisse- või väljaarvamist väärtpaberite kohta kogutud andmetest. Käsitluse ühtlustamiseks kõigis riikides ja arvestades, et oluline on kogunenud intresse eristada hinnamuutustest ning et kaubeldavate instrumentide intressimäärade määratlemine võib tekitada põhimõttelisi probleeme, rakendatakse järgmist paindlikku ja lihtsat reeglit:

10.2.1. Kui kogunenud intressid sisalduvad bilansilises hinnas, nagu see on statistilises bilansis näidatud, jäetakse need tehinguväärtusest välja ja lülitatakse selle asemel eristamatult "ümberhindluskorrektsioonidesse".

10.2.2. Kui kogunenud intressid ei sisaldu väärtpaberite varude väärtuses, millega need on statistilises bilansis esitatud, liigitatakse need vastavalt kas "ülejäänud varade" või "ülejäänud kohustuste" alla ja jäetakse finantsvoogude või ümberhindluskorrektsioonide arvutamisel arvesse võtmata [8].

1.3. Muud muutused

11. "Muud muutused" konsolideeritud bilansi statistikas on perioodi lõpu bilanssides esinenud suundumused, mis ei tulenenud tehingutest. Muud muutused jagunevad kahte põhirühma: "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine" ja "ümberhindluskorrektsioonid" [9].

12. Kategooria "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine" (käesoleva lisa tabeli 5 veerg C) hõlmab kõiki bilansi varudes toimuvaid muutusi, mis on põhjustatud statistilise kaetuse muutumisest (uute rahaloomeasutuste juurde- või väljaarvamine, kui tegevus kandus rahaloomeasutuste sektorist välja või sellesse sektorisse), varade või kohustuste ümberliigitamist (tähtaegade, sektorite või instrumentide kaupa) aruandlusvigade tõttu, mis on varudes parandatud vaid piiratud ajavahemiku kohta, ja struktuurimuutuste tõttu (ühinemised, omandamised).

13. "Ümberhindluskorrektsioonide" kategooria koosneb kahest osast. Esiteks kajastab see laenude kustutamiste või väärtuse vähendamiste mõju. Teiseks kajastab see hoitud, müüdud või emiteeritud kaubeldavate väärtpaberite bilansilise varu turuhinna kõikumiste mõju (tabeli 5 veerg E). Vahetuskursside muutustest põhjustatud väärtuse muutusi ei arvestata "ümberhindluskorrektsioonide", vaid eraldi kirje alla.

14. Kategooria "vahetuskursside muutused" sisaldab kõiki varude seisus toimunud muutusi, mis tulenevad vahetuskursside muutuste mõjust välisvaluutas kajastatud varadele ja kohustustele (tabeli 5 veerg D).

1.4. Mittefinantsvarad

15. Eespool toodud "tehingute" ja "muude muutuste" põhimõttelised määratlused, samuti käesoleva juhendi järgmistes lõikudes esitatavad koostamisjuhised on kohaldatavad ka mittefinantsvarade suhtes.

2. JAGU — KORRIGEERIMISE KORRA ÜLDINE KIRJELDUS

2.1. Finantsvoogude andmete arvutamine

16. EKP võtab finantsvoogude arvutamiseks varude seisude vahed perioodi lõpu aruandluskuupäevadel ja jätab välja mõjud, mis ei tulene tehingutest (käesoleva lisa tabel 5). Iga bilansikirje puhul lahutatakse eelmise perioodi lõpu saldo (tabeli 5 veerg B) aruandeperioodi lõpu summast (tabeli 5 veerg A). Seejärel jäetakse ära "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" (tabeli 5 veerg C), "vahetuskursside muutuste" (tabeli 3 veerg D) ja "ümberhindluskorrektsioonide" (tabeli 5 veerg E) summad. Netosaldo näitab perioodi jooksul toimunud "vooge" (tabeli 5 veerg E).

17. Sellise korra järgimine ei välista võimalust, et tehinguid võidakse tuvastada otseselt või kaudselt. Kuigi korrigeerimise kord on suunatud tehingute kaudsele tuvastamisele, jääb riikide keskpankadele võimalus anda teavet korrigeerimiste kohta, mis on tuletatud tehingute otsestest vaatlustest, eriti hoitavate väärtpaberite kohta. Seega tuvastatakse finantstehinguid rahaloomeasutuste väärtpaberite ostude summa miinus müükide summana, kajastatuna tehinguväärtuses, ja seda arvu kasutatakse korrigeerimise kajastamiseks "ümberhindluskorrektsioonides", mis esitatakse finantsvoogude aruandluskavas.

2.2. "Muude muutuste" korrigeerimise tuvastamine

18. "Muude muutuste" korrigeerimisandmete esitamise kohustus on EKP ja riikide keskpankade vahel ära jagatud (vt tabel 6). Samal ajal sõltuvad kasutatavad andmeallikad ja iga nõude juriidiline staatus korrigeerimise liigist.

2.2.1. Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine

19. Riikide keskpangad koostavad andmeid "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" kohta nagu käesolevas suunises nõutud, kasutades järelevalveandmeid, usutavuse kontrollimist, sihtpäringuid (nt koos nendega seotud võõrväärtustega), riigisisese statistika nõudeid, teavet rahaloomeasutuste andmeid esitavast üldkogumist lahkujate ja sellesse juurdetulijate kohta ning muid neile kättesaadavaid allikaid. EKP saab riikide keskpankadelt korrigeerimisandmeid "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" kohta; ei eeldata, et EKP teeks järelkorrigeerimist, kui riikide keskpangad ei avasta lõplikes andmetes järske muutusi. Peale selle esitavad riikide keskpangad EKP-le "ümberliigitamiste aja muu korrigeerimise" all tehtud korrektsioonide kohta seletuskirjad. EKP vajab neid seletuskirju selleks, et korrigeerimise õigsust üle kontrollida, parandada võrreldavust, analüüsida euroala rahandusstatistikat ja lülitada rahandus- ja pangandusstatistika muude statistiliste andmete hulka. Allpool on sätestatud kord, mida riikide keskpangad peavad korrigeerimise ja seletuskirjade koostamisel järgima.

2.2.2. Vahetuskursside muutused

20. EKP-le statistiliste andmete esitamiseks peavad riikide keskpangad tagama, et välisvaluutas kajastatud varade ja kohustuste positsioonid konverteeritakse eurodesse perioodi viimase päeva turukursiga. Kasutatakse üht ühtset kurssi — EKP viitekurssi [10].

21. Vahetuskursside muutused euro suhtes, mis toimuvad perioodi lõpu aruandluskuupäevade vahel, muudavad eurodes väljendatuna välisvaluutas varade/kohustuste väärtust. Et need muutused tähendavad hoidmiskasumeid/kadusid ega tulene finantstehingutest, tuleb need mõjud voogude andmetest kõrvaldada.

22. EKP arvutab korrigeerimisi käesolevas suunises sisalduvate reeglite ja juhendis Money and Banking Statistics Handbook for the compilation of flows statistics [11] (Rahandus- ja pangandusstatistika käsiraamat finantsvoogude statistika koostamiseks) esitatud korra kohaselt.

2.2.3. Ümberhindluskorrektsioonid

23. Riikide keskpangad koostavad "ümberhindluskorrektsioonid" andmete alusel, mis rahaloomeasutused esitavad vastavalt määrusele EKP/2001/13. Selles määruses tegelikule andmeid esitavale üldkogumile suunatud statistiliste andmete esitamise nõue puudutab konkreetselt "ümberhindluskorrektsioone", mis hõlmavad nii laenude kustutamisi/väärtuse vähendamisi kui ka vaatlusperioodil hoitud väärtpaberite "hinna ümberhindamisi".

24. Andmeesitajate suhtes kohaldatavad andmete esitamise nõuded on esitatud määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelis 1A "miinimumnõuetena". "Miinimumnõudeid" vaadeldakse kui miinimumi, mille alusel on võimalik EKP nõutavate täielike andmete kohta korrigeerimiste koostamine ja arvestamine. Riikide keskpangad võivad koguda lisaandmeid, mida "miinimumnõuded" ei hõlma. Need lisaandmed võivad viidata määruse EKP/2001/13 tabelis 1A märgitud muudele jaotustele peale "miinimumnõuete".

25. Riikide keskpangad koguvad rahaloomeasutustelt andmed "ümberhindluskorrektsioonide" kohta ja koostavad EKP-le saadetavad täielikud andmed vastavalt tabeli 5 veerule E. Riikide keskpankadel võib osutuda selle käigus vajalikuks arvutada korrigeerimised rahaloomeasutuste esitatud tehingutest, väärtpaberite kaupa esitatud andmetest või muudest andmetest ja/või anda korrigeerimise hinnangulised väärtused mõne jaotuse kohta, mida rahaloomeasutused ei ole esitanud, sest neid ei peetud "miinimumnõueteks".

26. Kui riikide keskpangad on teinud andmeesitajatele "väärtpaberite hinna ümberhindamise" aruandluse sageduse ja/või tähtaegade suhtes erandeid vastavalt määruse EKP/2001/13 artiklile 4.7, esitavad nad EKP-le täielikud kuuandmed hinnanguliste väärtuste põhjal samadeks tähtaegadeks kui selles määruses varude kohta nõutavad andmed ning esitavad parandatud "ümberhindluskorrektsioonide" andmed pärast tegelike andmete laekumist.

27. Kui riikide keskpangad on teinud andmeesitajatele "ümberhindluskorrektsioonide" aruandluse sageduse ja/või tähtaegade suhtes erandeid vastavalt määruse EKP/2001/13 artiklile 7, esitavad nad EKP-le täielikud kuuandmed hinnanguliste väärtuste põhjal samadeks tähtaegadeks kui selles määruses varude kohta nõutavad andmed ning esitavad parandatud "ümberhindluskorrektsioonide" andmed pärast tegelike andmete laekumist (vt tabel 5). Iga riigi keskpanga erandite tegemise põhimõtteid ja arvestusmeetodeid kontrollitakse riigi tavade ülevaatuse käigus.

3. JAGU — FINANTSVOOGUDE IGAKUISE KORRIGEERIMISE ÜKSIKASJALIK KIRJELDUS

28. Iga riigi keskpank esitab oma bilansi ja muude rahaloomeasutuste bilansi kohta eraldi korrigeerimisandmed. Nende andmete eraldi esitamine võimaldab EKP-l esitada paindlikult konkreetseid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) positsioone (nt väliseid reserve). Eraldi esitamine on suhteliselt lihtne, sest korrektsioonid tuleb eraldi koostada. EKP bilansi korrektsioonid koostatakse samuti EKP siseselt. Riikide keskpangad esitavad kõigi kirjete korrektsioonid rahaloomeasutuste bilansis (käesoleva lisa tabel 5) iga kuu.

Vahetuskursside muutuste korrigeerimise arvutab EKP (sisalduvad tabeli 5 veerus D). Seepärast riikide keskpankade esitatavad korrektsioonid (veerud C ja E) välisvaluutas kajastatud saldodele vahetuskursside muutuste mõjusid ei sisalda.

29. Riikide keskpangad saadavad põhimõtteliselt kõik "ümberliigitamised ja muu korrigeerimise". Igal juhul saadavad riikide keskpangad kõik "ümberliigitamised ja muu korrigeerimise", mis ületavad 50 miljonit eurot. See alampiir aitab riikide keskpankadel otsustada, kas korrigeerida või mitte. Kui aga andmed ei ole kergesti kättesaadavad või ei ole kvaliteetsed, võidakse otsustada korrektsioon tegemata jätta või teha see hinnanguliste väärtuste põhjal. Seepärast on vaja sellise alampiiri kasutamisel paindlikkust rakendada, kas või korrektsioonide arvutamise olemasolevate meetodite heterogeensuse tõttu. Näiteks kui olenemata alampiirist kogutakse suhteliselt üksikasjalikku teavet, võib püüe kohaldada sellist alampiiri olla ebatulemuslik. Tähtis on, et seda alampiiri ei kohaldataks andmete suhtes, mida rahaloomeasutused esitavad riikide keskpankadele, s.t "ümberhindluskorrektsioonide" suhtes, mida esitatakse vastavalt määrusele EKP/2001/13.

30. Riikide keskpangad koostavad rahaloomeasutuste bilansiandmed kuu viimase päeva seisuga. Bilanss koostatakse põhimõtteliselt kuu viimase kalendripäeva seisuga, mis tähendab, et kohalikud tähtpäevad jäetakse arvestamata. Siiski aktsepteeritakse, et see ei ole paljudel juhtudel võimalik ning et bilanss koostatakse viimase tööpäeva lõpuks, mis vastab kohaliku (riigisisese) turu või raamatupidamiseeskirjadele.

31. Finantsvooge ja korrigeerimisi kirjendatakse samamoodi kahekordse kirjendamise meetodil nagu varusid. Korrigeerimisel on igal juhul alati vastaskirje, mis on paljudel juhtudel tõenäoliselt "omakapital ja reservid" või "muud kohustused", olenevalt tehingust ja kohalikest raamatupidamiseeskirjadest.

32. Riikide keskpangad esitavad andmed "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" ja "ümberhindluskorrektsioonide" kohta selliselt, et need tehinguvälised mõjud saaks finantsvoogude statistika arvutamisel kõrvale jätta. Need andmed sisaldavad summat, mille võrra iga bilansikirjet korrigeeritakse. Lisatud märkustes selgitatakse kõige tähtsamaid ümberhindluskorrektsioone.

3.1. Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine

33. "Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine" (tabeli 5 veerg C) hõlmavad statistilisi andmeid esitava üldkogumi koosseisus, struktuuris, rahaloomeasutuste andmeesitajate vastaspoolte liigituses sektorite kaupa ning varade ja kohustuste liigituses toimunud muutuste ning aruandlusvigade paranduste mõjusid.

3.1.1. Muutused statistilises kaetuses

34. Muutused rahaloomeasutuste sektori koosseisus võivad põhjustada tegevuse kandumist üle majandussektorite piiride. Sellised üleminekud ei ole tehingud ning neid — kaasa arvatud nende mõju — loetakse seepärast korrigeerimiseks veerus "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine".

35. Rahaloomeasutuste sektorisse lisanduv asutus võib tuua tegevusi sektorisse üle, kuid rahaloomeasutuste sektorist lahkuv asutus tegevusi sektorist välja viia. Kui aga juurdetulev asutus alustab tegevust pärast rahaloomeasutuste sektorisse tulekut, ei jäeta seda tehinguvoogu statistilisest voost välja [12], samuti, kui lahkuv asutus lõpetab enne rahaloomeasutuste sektorist lahkumist oma tegevuse, kajastatakse seda finantsvoogude statistikas.

36. Tegevuse rahaloomeasutuste sektorisse või sellest välja viimise mõju konsolideeritud bilansile sõltub muuhulgas sellest, kas kõik rahaloomeasutused esitavad täielikke kuuandmeid või esitavad mõned rahaloomeasutused lihtsustatud andmeid. Kui kõik rahaloomeasutused peavad esitama täielikud kuuandmed (s.t lihtsustatud andmeid ei ole), esitab rahaloomeasutuste sektorisse juurdetulev asutus oma esimese bilansi sobiva aja möödudes (tavaliselt juurdetulemiskuu lõpul või järgmiseks kvartalilõpuks). Ka rahaloomeasutuste sektorist lahkuva asutuse bilanss jäetakse välja selle lahkumise ajal (kooskõlas viimati esitatud bilansiga) või ehk ka hiljem, näiteks kui kuuandmed kantakse järgmisse kvartalilõppu edasi. Kui selles esimeses/viimases bilansis esitatud tegevus kantakse rahaloomeasutuste sektorisse või sellest välja, võidakse korrigeerimine teha ülekandumise kuul. Kui lihtsustatud aruandlusega asutused tulevad juurde või lahkuvad rahaloomeasutuste hulgast, sõltub nende mõju konsolideeritud bilansile sellest, kas kuubilansile tehakse juurdearvestus või mitte, ja kui tehakse, siis kasutatavast juurdearvestusmeetodist.

37. Enamik andmetest, mis on vajalikud korrigeerimiseks, et kajastada statistilise kaetuse muutusi, peaksid olema statistilise aruandluse süsteemist kättesaadavad. Riikide keskpankadel võib aga osutuda vajalikuks koguda rahaloomeasutuste sektorisse juurdetulevatelt asutustelt jooksvaid andmeid, et määrata kindlaks, kas esimeses bilansis märgitud tegevus on kandunud üle väljastpoolt rahaloomeasutuste sektorit või moodustunud pärast juurdetulemist. Samasugust teavet kogutakse ka rahaloomeasutuste sektorist lahkuvatelt asutustelt.

38. Riikide keskpangad tuvastavad rahaloomeasutuste sektorisse juurdetulevad ja sealt lahkuvad asutused ja määravad kindlaks nende juurdetulemiste või lahkumiste mõju rahaloomeasutuste koondbilansile vastavalt tabelis 8 esitatud juhistele. Lahkujate või juurdetulijate mõju rahaloomeasutuste sektori koondbilansile arvutatakse uute tulijate algsaldode summeerimise teel lahkujate lõppsaldodega, võttes iga kirje kohta nende kahe vahe. See netoarv kantakse "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" alla (tabeli 5 veerg C). Tegevuse lisandumine rahaloomeasutuste sektorisse kantakse bilanssi plussmärgiga netosummana ja eemaldumine miinusmärgiga netosummana. Koostajad on teadlikud, et teatavatel juhtudel võib see avaldada mõju vastaspoolte aruandlusele, mistõttu ka see mõju tuleb korrektsioonidesse lülitada, antud juhul sektori muutusena. Näiteks kui rahaloomeasutus esitab oma volitused, kuid jätkab tegevust "muu finantsasutusena", keda rahastatakse pankadevahelise turu kaudu, kasvavad kunstlikult rahaloomeasutuste laenud "muudele finantsasutustele", mille puhul on vajalik korrigeerimine (mis kaetakse "muutustega vastaspoole sektori liigituses"). Et rahaloomeasutuste sektoris toimuvate muutuste suhtes näeb kord ette, et asutused võivad rahaloomeasutuste sektorisse igal ajal juurde tulla või sellest lahkuda, peavad riikide keskpangad olema võimelised andmeid korrigeerima iga kuu (olenevalt järgitavast statistiliste andmete kogumise korrast).

3.1.2. Muutused struktuuris

39. Struktuurimuutus seisneb teatavate finantsvarade ja -kohustuste ilmumises või kadumises ettevõtte struktuuri muutumise tulemusena. See puudutab tavaliselt ühinemisi, omandamisi ja jagunemisi. Kui ettevõte iseseisva juriidilise isikuna kaob, sest üks või mitu ettevõtet võtavad selle üle, kaovad süsteemist kõik selle ettevõtte ja selle ülevõtnud ettevõtete vahelised finantsvarad ja -kohustused.

40. Teabeallikad, mille põhjal neid korrektsioone tuvastatakse, on endise asutuse viimane bilanss ja uute asutuste esimene bilanss.

41. Riikide keskpangad määravad kindlaks restruktureeritavate asutuste vahelised bilansisaldod. Need summad luuakse või tasaarveldatakse ühinemise, omandamise või jagunemise tulemusena ega ole reaalsed tehingud. Seepärast loetakse neid "ümberliigitamisteks ja muuks korrigeerimiseks". Ümberhindamiste mõjusid võib seostada struktuurimuutustega ja tuleks koostada eraldi.

42. Struktuurimuutuste täieliku analüüsi kohta koos muude ühinemistest, omandamistest ja jagunemistest tulenevate suundumustega vt 2. liidet.

3.1.3. Varade ja kohustuste ümberliigitamine

43. Andmeid esitavate rahaloomeasutuste vastaspoolte riigisisese sektori või instrumendi liigituse muutudes peavad nad varade/kohustuste saldod nende vastaspoolte suhtes bilansis ümber liigitama. Sellise ümberliigitamise tulemusena muutub teatatud varude seis ülemineku perioodil. Et see muutus on tegevuste sektorite ja instrumendiliikide vaheline üleviimine raamatupidamiskannete teel ega ole tehing, tuleb teha korrektsioon selle mõju kõrvaldamiseks finantsvoogude statistikast.

44. Liigituses toimub muutusi mitmel põhjusel. Muutus vastaspoolte liigituses sektoritesse võib toimuda avaliku sektori asutuse üleminekul erasektorisse või ettevõtete põhitegevuse muutumise tõttu ühinemiste/jagunemiste tulemusena. Väärtpaberistamistega kaasnevad peaaegu alati finantstehingud; kui nendega kaasneb aga ainult muutus raamatupidamises, tuleb need siia sisse arvata.

45. Riikide keskpankadel võib olla raske varade ja kohustuste ümberliigitamisi tuvastada, sest need ei eristu tavaliselt muudest muutustest bilansis. Seda silmas pidades peaksid riikide keskpangad suunama oma tähelepanu muutuste väljaselgitamisele esitatud bilansi kaudu (usaldatavuse kontrollimine) või järelevalveandmete, lisaandmete sihtpäringute (nt seoses võõrväärtustega), riigisiseste statistikanõuete, rahaloomeasutuste andmeid esitavast üldkogumist lahkuvate ja sellesse juurdetulijate andmete või muu neile kättesaadava allika kasutamise teel. Kui on välja selgitatud võimalikud ümberliigitamistest tulenevad muutused, saadetakse andmeid esitavatesse rahaloomeasutustesse sihtpäringud esitatud bilansi täpse mõju kohta. Et ümberliigitamised tuvastatakse tavaliselt väljaspool standardset aruandlusvõrgustikku, aktsepteeritakse, et riikide keskpangad keskenduvad oluliste muutuste kõrvaldamisele.

46. Riikide keskpangad selgitavad ümberliigitamiste tõttu varudes toimunud muutused põhimõtteliselt välja iga kuu. Selgunud netosumma kantakse "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" alla (tabeli 5 veerg C); varude kasv sektoritesse ümberliigitamise tulemusena kantakse bilanssi plussmärgiga netosummana, varude vähenemine miinusmärgiga netosummana.

3.1.4. Aruandlusvigade korrigeerimine

47. Kord rahaloomeasutuste igakuiste statistiliste bilansiandmete parandamiseks on juba kehtestatud. Kuigi parandusi võetakse põhimõtteliselt vastu igal ajal, võetakse eelmise kuu andmete parandusi vastu tavalises korras (lisaks aruandekuu andmete parandustele); kahe-kolme eelmise kuu andmete parandused esitatakse samuti tavalises korras juurdearvestuste tegemise tõttu, samuti aruandlusvigade avastamise ja parandamise tõttu.

48. Riikide keskpangad parandavad varude andmetes tehtud aruandlusvead kohe pärast nende vigade avastamist. Kui viga on tehtud ainult ühel korral (s.t mõjutab üht perioodi) või mõjutab varasemaid andmeridu ainult piiratud ajavahemiku jooksul, võidakse teha parandused, mis vea andmetest täielikult kõrvaldavad. Neil juhtudel andmerida ei katke. Kui aga viga mõjutab tagasivaatelisi andmeid enne 1997. aasta septembrit ja varasemaid andmeid ei parandata või parandatakse ainult piiratud ajavahemiku andmeid, katkeb esimese parandatud arvuga perioodi seos viimase parandamata arvuga perioodiga.

49. Aruandlusvead tuvastatakse statistilise aruandluse süsteemis, mistõttu ei tohiks olla vajadust leida täiendavaid teabeallikaid.

50. Riikide keskpangad määravad tekkinud katkestuse suuruse kindlaks ja kannavad korrektsiooni "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" alla (tabeli 5 veerg C).

3.2. Vahetuskursi korrigeerimine

51. EKP arvutab standardse korrektsiooni, kasutades temale vastavalt määrusele EKP/2001/13 juba esitatud andmeid. See korrigeerimine arvutatakse vääringute proportsioonide alusel, mis tuletatakse varade ja kohustuste jaotusest tähtsamate vääringute kaupa, mis on eraldi kättesaadavad (vrd määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabel 4) [13]. Selles tabelis on instrumentide jaotus siiski vähem üksikasjalik kui tabelis 1 ja kättesaadavad on ainult kvartaliandmed, pikema tähtajaga. EKP kõrvaldab vahetuskursside muutuste mõju nn standardse korrigeerimise teel. See arvutatakse mitme sammuna, et oleks võimalik korrektsiooni hinnangulist väärtust välja arvestada. Iga sammuga tehakse korrigeerimise rakendamiseks mitmeid eeldusi ja lihtsustusi.

51.1. Esimese sammuna määratakse kindlaks kõigis tähtsamates mitte-EL välisvääringutes (USD, JPY ja CHF) ja muudes EL vääringutes (GBP, DKK ja SEK) saldod [14]. Et eraldi jaotused vääringute kaupa on kättesaadavad ainult kvartaliandmetena (kvartali lõpu seisuga), kasutatakse kuulõpu jaotuste arvutamiseks eelmise kvartali lõpu kohta kättesaadavatest andmetest tuletatud proportsioone.

51.2. Andmed vääringute kaupa on kättesaadavad ainult kvartali lõpu aruandluskuupäevade seisuga, kusjuures vääringute korrektsioon tuleb arvutada kuu lõpus. Peale selle saadakse andmed vääringute kaupa 28 tööpäeva pikkuse viivitusega, mis on 13 tööpäeva hilisem kui kvartali lõpu kuu varude ja korrigeerimisandmete laekumine. Seega peab vääringute osakaalud välisvääringute üldsaldos kandma edasi vahepealsetele ja kvartali lõpu kuudele. Kvartali lõpukuu prognoositud andmed vääringute proportsioonide kohta asendatakse tegelike andmetega uute kvartaliandmete laekumisel. Eeldatakse, et kõigi vääringute proportsioonid jäävad pärast kvartaliandmete esitamist stabiilseteks, kuigi tuleb arvestada, et enamiku artiklite puhul on euro/mitteeuro vaheline jagunemine kättesaadav iga kuu, mis minimeerib vigade võimaluse.

51.3. Samuti eeldatakse, et muudel vääringutel peale euro (USD, JPY, CHF, GBP, DKK ja SEK) on rahaloomeasutuste bilansis väike maht. Pealegi on üksikasjalikud andmed vääringute kaupa kättesaadavad ainult määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabeli 4 piiratud jaotuse kohta. Selle probleemi lahendamiseks kohaldatakse selle tabeli kirjete suhtes arvutatud vääringuproportsioone ka I lisa 2. osa tabelis 1 sisalduvate üksikasjalike jaotuste suhtes.

51.4. Teise sammuna konverteeritakse need aruandluskuu ja eelmise kuu jaotused vastavatesse vääringutesse. Eeldatakse, et kõigi kirjete mitte-eurodes kajastatud varade konverteerimiseks eurodesse on kasutatud kuu lõpu vahetuskurssi.

51.5. Kolmanda sammuna arvutatakse varude vahe varude vääringus. Saadav väärtus näitab varude muutust ilma vahetuskursi mõjuta. Hindade ümberhindamisi ei kõrvaldata, sest need esitatakse eraldi korrigeerimisena.

51.6. Neljanda sammuna konverteeritakse see väärtus eurodesse, kasutades kuu keskmist vahetuskurssi. See väärtus esindaks tõelist tehingut, kui ühtki muud korrektsiooni ei oleks, eeldades, et vahetuskurss on perioodi müükide ja ostude, emissioonide ja tagasiostude keskmine vahetuskurss. Veergu D lisatav summa on kahe bilansi vahe miinus see väärtus.

52. Tavalises olukorras on määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabeli 4 kasutamisest tulenevad vead väikesed (vääringute vahelised proportsioonid muutuvad aeglaselt; määratlemata vääringutes saldod peaksid olema väikesed). Et aga standardne korrigeerimine võib vahel anda vahetuskursside muutuste mõjust vähemtäpse pildi, on EKP-l konsulteerides riikide keskpankadega võimalik kohaldada erikorrigeerimist. Neil juhtudel küsitakse riikide keskpankadelt vääringute proportsioonide kohta täiendavaid andmeid.

3.3. Ümberhindluskorrektsioonid

53. Kategooria "ümberhindluskorrektsioonid" hõlmab nii määruse EKP/2001/13 kohaselt esitatud andmetes kajastuvate laenude kustutamisi/väärtuse vähendamisi kui ka emiteeritud ja/või hoitavate väärtpaberite hindade ümberhindamisi.

3.3.1. Laenude kustutamine/väärtuse vähendamine

54. Korrektsioon "laenude kustutamise/väärtuse vähendamise" kohta esitatakse selleks, et kõrvaldada finantsvoogude statistikast bilansis kirjendatud laenude väärtuse muutuste mõju laenude kustutamise/väärtuse vähendamise tulemusena. See korrektsioon peaks kajastama ka muutusi laenukahjumites, kui riigi keskpank otsustab, et varude bilansilised jäägid tuleb kirjendada netopositsioonidena. Laenude kustutamised kolmandatele isikutele müümise või ülekandmise ajal arvestatakse samuti sisse, kui need on tuvastatavad.

55. Andmeesitajad alluvad määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelis 1A kehtestatud "miinimumnõuetele", kuigi riikide keskpankadel on lubatud koguda ka täiendavaid andmeid peale "miinimumnõuete". Riikide keskpangad koostavad igal juhul EKP-le saatmiseks vastavalt tabeli 5 veerule E täielikud andmed. Selle käigus võib riikide keskpankadel osutuda vajalikuks arvutada ja/või arvestada välja korrektsioonid mõnede jaotuste suhtes, mida rahaloomeasutused ei ole esitanud, sest neid ei loeta "miinimumnõueteks". Laenude kustutamise/väärtuse vähendamise korrigeerimise vastaskirje on kas "omakapital ja reservid" või "ülejäänud kohustused".

56. Korrigeerimiste jaotamisel neile vastavasse tähtajavööndisse ja vastaspoole sektorisse peaksid riikide keskpangad arvestama raamatupidamiseeskirju halbade laenude kohta (nt halbade laenude jaotamist teatavasse tähtajavööndisse) ja iga sektori suhtelist krediidiriski.

57. Kui korrigeerimiste jaotamiseks ei ole piisavalt teavet, võib selle jaotada määruse EKP/2001/13 kategooriatesse proportsionaalselt varude positsioonide suuruse järgi.

58. Määruses EKP/2001/13 "minimaalseteks" märgitud lahtrid esitatakse EKP-le ka siis, kui need ei ole otseselt koostatud, sest riigi keskpank kogub laenude kustutamise/väärtuse vähendamise kohta üksikasjalikumat teavet. Sellisel juhul arvutatakse minimaalsed lahtrid komponentide summana.

3.3.2. Väärtpaberite hinna ümberhindamine

59. Väärtpaberite hinna ümberhindamisega seotud korrigeerimine viitab väärtpaberite väärtuste määramise kõikumisele, mis tekib väärtpaberite noteerimise või nendega kauplemise hinna muutuste tõttu. Korrigeerimine hõlmab muutusi, mis toimuvad vaatlusaja jooksul tähtaja lõpu bilansi varudes tulenevalt hoidmiskasumist/kadudest. Samuti võib see sisaldada hindamismuutusi, mis tulenevad väärtpaberitehingutest, s.t realiseeritud kasumist/kadudest.

60. Hindade ümberhindamised puudutavad vaid väikest osa bilansikirjetest: kohustuste poolel kirjet "emiteeritud võlaväärtpaberid" ja varade poolel "väärtpaberid, v.a aktsiad" ning "aktsiad ja muud osakud" ja nende vastaskirjeid, mis on põhiliselt "omakapital ja reservid" ja "ülejäänud kohustused". Hoiustel ja laenudel on fikseeritud nominaalväärtus ja nende hinnad seepärast ei muutu.

61. "Ümberhindluskorrektsioonide" iseloom ja ulatus sõltub kasutatavast hindamismeetodist. Kuigi täiendavates juhistes soovitatakse kirjendada bilansi mõlemale poolele turuväärtus, võib praktikas kasutada nii kohustuste kui ka varade poolel mitmesuguseid hindamismeetodeid. Täiendavates juhistes peetakse seda vastuvõetavaks, juhul kui bilansiline väärtus ei erine oluliselt turuväärtusest.

62. Bilansi kohustuste poolel on kõige levinum raamatupidamistava kanda kaubeldavad väärtpaberid bilanssi fikseeritud väärtusega, näiteks nominaal-, emissiooni- või tagasiostuväärtusega. Turuga seotud väärtuse määramine andmeesitajate poolt ei ole levinud. Seepärast ei nõua määrus EKP/2001/13 rahaloomeasutustelt andmeid "emiteeritud võlaväärtpaberid" hinna ümberhindamise kohta (see ei ole "minimaalseks" märgitud) ja võtab arvesse, et see eeldatakse olevat null (mistõttu riikide keskpangad esitavad selle EKP-le nullina), kui ei ole vastupidiseid tõendeid.

63. Bilansi varade poolel võib hoitavad väärtpaberid kirjendada vastavalt standardsele raamatupidamistavale turuhinnaga, ostuhinnaga või turu- või ostu- või tagasiostuhinnaga — olenevalt sellest, milline neist on madalaim. Korrigeerimise sisu sõltub rakendatavast hindamismeetodist (lähemalt vt täiendavatest juhistest).

64. Määrus võimaldab väärtpaberite hinna ümberhindamiseks vajalike andmete liigi ning nende andmete kogumise ja koostamise osas paindlikkust. Meetodi valiku üle otsustavad riikide keskpangad käesolevas suunises antud valikuvõimaluste alusel. Seni on tuvastatud järgmised võimalused, mida riikide keskpangad võivad kasutada:

64.1. Rahaloomeasutuste esitatavad korrigeerimised: rahaloomeasutused esitavad iga kirje suhtes kohaldatavaid korrigeerimisi, kajastades hindade muutustest tulenevaid väärtuste muutusi. Riikide keskpangad, kes valivad selle meetodi, summeerivad rahaloomeasutuste esitatud korrektsioonid andmete esitamiseks EKP-le.

64.2. Rahaloomeasutuste esitatavad finantsvood: rahaloomeasutused koguvad kuu jooksul toimunud vood kokku ja esitavad riigi keskpangale väärtpaberite ostu- ja müügiväärtuse. Netovoogude koostamine ja esitamine riigi keskpangale on täiesti vastuvõetav. Riikide keskpangad, kes saavad tehinguandmeid, peavad arvutama "ümberhindluskorrektsioonid" varude ja tehingute ja muude korrigeerimiste vahena ja saatma ümberhindluskorrektsiooni EKP-le vastavalt EKP suunisele.

64.3. Andmete esitamine väärtpaberite kaupa: rahaloomeasutused esitavad riikide keskpankadele kogu asjakohase teabe hoitavate väärtpaberite kohta, näiteks nominaalväärtuse, bilansilise väärtuse, turuväärtuse, ostud ja müügid, väärtpaberite kaupa. See teave võimaldab riikide keskpankadel saada täpseid andmeid "ümberhindluskorrektsiooni" kohta, mida EKP-le esitada. See meetod sobib riikide keskpankadele, kes juba järgivad seda meetodit andmete kogumisel kohalikul tasandil.

65. Riikide keskpangad peavad põhimõtteliselt piirduma eespool nimetatud meetoditega. Siiski võib kasutada ka muid meetodeid, kui näidatakse, et nendega saab esitada võrreldava kvaliteediga andmeid.

66. Riikide keskpankadel on lubatud koguda andmeesitajatelt ka täiendavaid andmeid, mis "miinimumnõuete" hulka ei kuulu. Riigi keskpank esitab igal juhul EKP-le vastavalt tabeli 5 veerule E täielikud andmed. Riikide keskpankadel võib osutuda selle käigus vajalikuks arvutada korrektsioonid rahaloomeasutuste esitatud tehingutest, väärtpaberite kaupa esitatud andmetest või muudest andmetest ja/või anda korrigeerimiste hinnangulised väärtused mõne jaotuse kohta, mida rahaloomeasutused ei ole esitanud, sest neid ei peetud "miinimumnõueteks". Laenude kustutamise/väärtuse vähendamise korrigeerimise vastaskirje on kas "omakapital ja reservid" või "ülejäänud kohustused".

67. Peale selle esitavad riikide keskpangad EKP-le andmeid, mis kuuluvad määruses EKP/2001/13 "miinimumnõuete hulka". Kui neid andmeid otseselt ei koguta, arvestatakse need rahaloomeasutuste esitatud andmete põhjal. Selleks võib eeldada, kui muid kättesaadavaid andmeid ei ole, et kahe aasta jooksul väärtpaberitele vastavad ümberhindamised võrduvad igas sektoris emiteeritud hoitavate väärtpaberite, v.a aktsiate, ümberhindamise korrigeerimise kogusummaga.

4. JAGU — IGAKUINE FINANTSVOOGUDE KORRIGEERIMINE — ERIKORRIGEERIMINE

4.1. EKP/riigi keskpanga statistilised bilansiandmed

68. Rahaagregaatide ja nende vastaskirjete koostamiseks finantsvoogude statistiliste andmetena peab EKP saama korrigeerimisandmed kogu rahaloomeasutuste sektori kohta, kaasa arvatud EKP/riikide keskpangad. Seega kohaldatakse käesolevas juhendis sätestatud täielikke nõudeid ka EKP/riikide keskpankade suhtes, järgmiste piirangutega:

69. Kooskõlas vastavuste kindlaksmääramisega on nõutavaid bilansiandmeid veidi muudetud, et kajastada EKP/riikide keskpankade eritegevusi. Mõned kirjed on välja jäetud: tagasiostutehingute ja hoiuste jaotust etteteatamistähtaegade kaupa ei nõuta. Mõned kirjed on lisatud: kohustuste poolel "laenueriõiguste vastaskirje" ja varade poolel "kuld ja saadaolev kuld" ning "saadaolevad eriõigused, laenueriõigused, muud", sest nende kirjete varusid nõutakse käesolevas suunises samuti. EKP/riikide keskpangad esitavad iga nimetatud kirje kohta korrigeerimisandmed.

70. Korrektsioonid. EKP/riikide keskpangad esitavad korrektsioonid EKP-le põhimõtteliselt käesolevas juhendis kirjeldatud korra kohaselt. Praktikas kasutatakse näiteks järgmisi korrektsioone:

70.1. "Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine". "Muutuste statistilises kaetuses" korrigeerimine ei ole asjakohane. EKP-l/riikide keskpankadel võib aga olla ümberliigitatavaid ja parandatavaid positsioone ning sellisel juhul esitatakse korrektsioonid.

70.2. "Vahetuskursside muutuste korrigeerimine". Vastavalt määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelile 4 esitatakse alates 1998. aasta detsembri lõpust andmed vääringute kaupa. Vahetuskursside korrigeerimise arvutamiseks võib saata vanemaid ja tagasivaatelisi andmeid. EKP puhul ei arvestata vahetuskursside korrigeerimist standardse korra kohaselt, vaid esitatakse otse raamatupidamisandmetest.

70.3. "Ümberhindluskorrektsioonid". Vastavalt kokkulepitud korrale esitavad EKP/riikide keskpangad andmeid selle ümberhindamise suuruse kohta. EKP/riikide keskpankade bilanss esitatakse statistilisel eesmärgil iga kuu turuväärtuses. Seepärast tuleb ümberhindluskorrektsioonid esitada iga kuu.

71. Alampiir. Riikide keskpankade "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" andmetele on seatud alampiiriks 5 miljonit eurot. See alampiir on vajalik selleks, et riikide keskpankade bilansid esitatakse eraldi ja võidakse avaldada eraldi (EKPS konsolideeritud bilansi hulgas).

4.2. Rahaturufondid

72. Riikide keskpangad esitavad "ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" ja "ümberhindluskorrektsioonide" andmeid põhimõtteliselt rahaturufondide aruandluskava kohaselt. Teatavatel juhtudel võib seda korda kohandada. Määruse EKP/2001/13 artikli 4.6 kohaselt on riikide keskpankadel siiski võimalus teha mõnedele või kõigile rahaturufondidele "ümberhindluskorrektsioonide" kohta andmete esitamise suhtes erandeid.

73. Kui seda erandit ei kohaldata või ei kohaldata kõigile asutustele, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

73.1. Rahaturufondide bilansi varade pool erikäsitlust ei nõua, sest seda on käesoleva juhendi põhiosas juba täielikult käsitletud.

73.2. Kohustuste pool koosneb peaaegu täielikult kirjest "rahaturufondide aktsiad/osakud". Rahaturufondid on iseseisvad institutsionaalsed üksused, mistõttu neid ei saa läbipaistvateks pidada. Seepärast ei mõjuta rahaturufondide bilansi varade poole käsitlus otseselt kohustuste poole käsitlust. Käsitlus on pealegi sama mis muudel samasugustel instrumentidel kohustuste poolel.

73.3. Rahaturufondid kuuluvad rahaloomeasutuste nimekirja sellepärast, et rahaturufondide aktsiad/osakud on hoiuste lähedased asendajad. Seepärast käsitletakse rahaturufondide aktsiaid/osakuid samamoodi kui hoiuseid. Finantstehingud hoiustega seisnevad klientide debiteerimisest/krediteerimisest ja intresside laekumisest tulenevates hoiusekontodelt väljuvates ja neile sisenevates finantsvoogudes. Et hoiustel on fikseeritud nominaalväärtus, puuduvad hoidmiskasumid ja -kaod. Seega on kõik kahe perioodi vahelised varude muutused finantstehingud, välja arvatud "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine".

73.4. Rahaturufondide aktsiate/osakute puhul on klientide krediteerimised/debiteerimised hoiustele/hoiustelt võrdväärsed aktsiate/osakute ostu/müügiga; hoiustelt intresside saamine on võrdväärne aktsiate/osakute väärtuse muutustega. Et rahaturufondide aktsiate/osakute väärtus muutub tavaliselt iga päev, sarnaneb see instrument hoiustega, millelt saadakse iga päev intresse. Seepärast saab ka rahaturufondide aktsiaid/osakuid kergesti likvideerida. Kõigi rahaturufondide aktsiate/osakute varude muutusi loetakse nagu hoiustegi puhul finantstehinguteks (erandiks jälle "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine").

74. Kokkuvõttes, kui "ümberhindluskorrektsioonide" suhtes erandit ei kohaldata, käsitletakse rahaturufondide varasid ühtse korra kohaselt [15]; kohustuste all piisab "rahaturufondide aktsiate/osakute" finantsvoo arvutamisel "ümberliigitamiste" korrigeerimise väljajätmisest saldode vahest. Selle instrumendi kohta ümberhindluskorrektsiooni ei esitata.

4.3. Valitsussektori kohustused (ja varad)

75. Valitsussektori hoiuste näol esinevate kohustuste (ja varade) kohta kogutakse varade andmeid. Finantsvoogude statistika koostamiseks esitatakse korrigeerimisandmed põhimõtteliselt rahaloomeasutuste bilansi statistiliste andmete esitamise nõuete kohaselt. Muud muutused peale tehingute (s.t vahetuskurssidest või turuhinna muutustest tulenevad muutused) on praktikas ebatõenäolised. Need andmed esitatakse vastavalt tabelitele 3 ja 5.

4.4. Memokirjed

76. Rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite hoidjate jaotuse kohta residentsuse järgi koostatud memokirjete kohta esitatakse samuti finantsvood, et lülitada need andmed regulaarselt koostatava rahandus- ja pangandusstatistika hulka ja rahaagregaatide arvutusse. Sel põhjusel arvutatakse nende memokirjete kohta korrektsioonid seoses ümberliigitamise, vahetuskursside ja ümberhindamisega. Need andmed esitatakse vastavalt tabelitele 3 ja 5.

4.5. Ümberhindluskorrektsioonide üleminekuperiood

77. Määruses EKP/2001/13 nähti ette, et 12-kuulise üleminekuperioodi jooksul võib statistikanõuete kohased andmed laenude kustutamise/väärtuse vähendamise ja väärtpaberite ümberhindamise kohta esitada EKP-le, pikendades tähtaega ühe kuu võrra pärast 15. tööpäeva lõppu, mis järgneb andmetes käsitletud kuu lõpule. Üleminekusätet kohaldavad riikide keskpangad jätkavad aga igakuiste ümberhindamise korrigeerimisandmete esitamist, mis varem allus 30. juuli 2002. aasta suunisele EKP/2002/5 teatavate Euroopa Keskpanga statistiliste andmete esitamise nõuete kohta ja riikide keskpankade poolt rahandus- ja pangandusstatistika alaste statistiliste andmete esitamise korra kohta [16], samadeks tähtaegadeks, kui esitatakse vastavad varude andmeread. Võib esitada esialgseid või hinnangulisi andmeid, mida järgmise kuu andmete esitamisel parandatakse.

5. JAGU — FINANTSVOOGUDE ARVUTAMINE KVARTALIANDMETE PÕHJAL

5.1. Sissejuhatus

78. Määruse EKP/1998/16 I lisa 2. osa tabelites 2 ja 3 esitatud varude kvartaliandmete struktuuri analüüs võib anda vaid piiratud määral vajalikku teavet rahapoliitikale avalduva mõju hindamise kohta. Seepärast lülitati finantsvoogude statistiliste andmete koostamisse ka need suunise EKP/2002/5 kvartaliandmete tabelid. Tuleb märkida, et määrus EKP/2001/13 ei hõlma kvartaliandmete ümberhindluskorrektsioonide esitamist.

79. Võttes arvesse, et osa varem määruse EKP/1998/16 I lisa 2. osa tabelite 2 ja 3 põhjal esitatud kvartaliandmetest esitatakse määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabeli 1 kohaselt kuuandmetena, ning arvestades vajadust jätkata finantsvoogude statistika arvutamist kirjete kohta, mida esitatakse endiselt kvartaliandmetena, s.t määruse EKP/2001/13 I lisa 2. osa tabelis 2 sisalduvate kirjete kohta, peavad riikide keskpangad esitama kvartaliandmete korrigeerimisandmed nagu allpool kirjeldatud, kasutades vajaduse korral hinnangulisi väärtusi.

80. Täielikkuse mõttes laiendatakse seda nõuet ka riikide keskpankade andmete korrigeerimise suhtes, kaasa arvatud tagasivaatelised andmed vähemalt alates 1999. aasta jaanuarist, kaasa arvatud.

5.2. Finantsvoogude statistiliste andmete arvutamise kord

81. Tabeli 2 kvartaliandmete finantsvoogude arvutamisel järgitakse sama korda kui tabeli 1 kuuandmete arvutamisel, nagu kirjeldatud 2. ja 3. jaos. EKP arvutab kvartaliandmete põhjal finantstehingud, võttes varude seisud kvartalilõpu aruandluskuupäevadel ja kõrvaldades muude suundumuste mõjud peale tehingute. Need tehinguvälised mõjud jagatakse kolme rühma: "ümberliigitamised ja muu korrigeerimine", "vahetuskursside muutused" ja "ümberhindluskorrektsioonid". Iga nimetatud mõju kohta koostatakse korrigeerimise andmeread.

82. Samamoodi kui 2. jao tabeli 1 kohta, arvutab EKP ka tabeli 2 kohta "vahetuskursside muutuste" korrigeerimise. Tabeli 2 "standardse korrigeerimise" saamiseks kasutatakse tabeli 4 kvartaliandmeid ja tabeli 1 kohta arvutatud "vahetuskursside korrigeerimisi" [17]. Tabeli 2 kohta võib vajaduse korral teha ka "jooksva korrigeerimise".

83. 3. jaos tabeli 1 kohta esitatud määratlused on kohaldatavad ka tabeli kohta riikide keskpankade poolt esitatavate 2 "ümberliigitamiste" kvartaliandmete korrigeerimise ja "ümberhindluskorrektsioonide" (kustutamine/väärtuse vähendamine ja hinna ümberhindamine) kvartaliandmete korrigeerimise suhtes. Esitatavate korrigeerimiste nimekiri sisaldub käesoleva lisa tabelis 2.

84. Asjakohaseid kvartaalseid korrigeerimisandmeid esitatakse kahel juhul.

84.1. Esiteks, kui esitatakse igakuise tabeli (tabeli 1) korrigeerimine. Sellisel juhul võib kuuandmete korrigeerimine mõjutada tabeli 2 jaotuste kirjeid. Ehk teisiti öeldes, kui tabelit 1 korrigeeritakse, siis see tähendab, et korrektsioonid esitatakse ka tabelis 2 sisalduvate kirjete kohta. Nende kahe andmekogumi vastavus tagatakse kvartalite kaupa (ehk teisiti öeldes, kuude korrigeerimise kogusumma peab vastama kvartali korrektsioonile). Kui kvartaliandmete korrigeerimisele kehtestatakse alampiir või kui kvartaliandmeid ei saa kindlaks määrata täielikult või sama üksikasjalikult kui kuuandmete korrigeerimist, arvutatakse korrigeerimine selliselt, et vältida lahknevust kuuandmete kohta esitatud korrektsioonidest.

84.2. "Väärtpaberite hinna ümberhindamise" puhul võib väärtpaberitehingutest tulevate väärtuse määramise muutuste väljajätmine (s.t. nn bilansimeetodi kohaldamine, vt täiendavatest juhistest) põhjustada põhimõtteliselt kuuandmete ja kvartaliandmete korrektsioonide mittevastavust. Selle meetodi kohaselt tuleb arvesse võtta ainult neid ümberhindamisi, mis mõjutavad väärtpabereid, mis on esitatud varudena nii praeguse kui ka eelmise ja üle-eelmise aruandlusperioodi lõpus. Seetõttu võib nihe aruandluses põhjustada esitatavas korrigeerimises erinevusi. Selle ebasoovitava mõju vältimiseks ja kvartali- ja kuuandmete korrektsioonide vastavuse tagamiseks arvutatakse "väärtpaberite hinna ümberhindamine", mille puhul rakendatakse bilansimeetodit, igakuiselt, olenemata sellest, kas andmed esitatakse iga kuu või iga kvartal. Ehk teisiti öeldes, kvartaliandmete korrigeerimine arvutatakse kuuandmete korrektsioonide summana, tagades kuuandmete ja kvartaliandmete korrigeerimise vastavuse. Kui selle aluseks olevad andmed ei ole iga kuu kättesaadavad, on vastuvõetav kasutada kuuandmete ja kvartaliandmete korrigeerimise vastavuse tagamiseks hinnangulisi väärtusi. Seevastu väärtpaberitehingutest tulenevate väärtuse määramise muutuste sissearvamine (nn tehingumeetodi rakendamine, vt täiendavaid juhiseid) annaks kvartaliandmete korrektsiooni, mis on kuuandmetega täielikult vastavuses. Tehingumeetodi korral esitatakse kõik väärtpaberite ümberhindamised olenemata varudest perioodi algul või lõpul. Seepärast peaksid kvartaliandmete korrektsioonid kuuandmete korrektsioonide kogusummaga ühtima.

84.3. Peale selle võib osutuda vajalikuks korrigeerida kvartaliandmete tabeleid ka siis, kui igakuises tabelis 1 korrektsioone ei esitata. Nii on see siis, kui ümberliigitamine toimub kvartaliandmete tasandil, kuid enamsummeeritud kuuandmete tasandil vastastikku taandub. Sama võib kehtida ka "ümberhindluskorrektsioonide" kohta, kui kuukirje eri komponendid liiguvad erinevates suundades. Neil juhtudel tagatakse kuu- ja kvartaliandmete vaheline kooskõla. "Väärtpaberite hinna ümberhindamise" suhtes tagatakse vastavus bilansimeetodi rakendamisel iga kuu, mitte ainult kuutabelite, vaid ka kvartalitabelite suhtes.

85. See, mil määral riikide keskpangad statistiliste kvartaliandmete korrigeerimisi esitavad, sõltub nende võimest määrata kindlaks või hinnata piisava täpsusega olemasolevate (igakuiste) korrigeerimiste üksikasjalikku liigitust sektorite/instrumentide kaupa. "Ümberliigitamiste ja muu korrigeerimise" kohta on andmed kättesaadavad. Riikide keskpankadel on nimelt piisavalt üksikasjalikud andmed suurte ühekordsete korrigeerimiste eraldamiseks (nt ümberliigitamine aruandlusvea tõttu) konkreetsetele kvartalikirjetele. Ka andmeid esitava üldkogumi muutustest tulenev kvartaliandmete korrigeerimine ei tekita riikide keskpankadele raskusi. "Ümberhindluskorrektsioonide" kustutamiste ja ümberhindamiste kohta on andmeid raskem saada, sest algsetes andmeallikates puuduvad vastavad jaotused. Seda silmas pidades eeldatakse, et "ümberhindluskorrektsioon" põhineb vähemalt osaliselt hinnangulistel väärtustel. Hinnangulistele väärtustele lisatakse seletuskirjad kasutatud meetodi kohta (nt puuduvad jaotused arvestatakse proportsionaalselt varude andmete põhjal).

86. Tabeli 2 kvartaliandmete vastavuse tagamiseks tabeli 1 kuuandmetega viitavad tabeli 1 korrektsioonid kuudele ja tabeli 2 korrektsioonid kvartalitele. Kvartaliandmete korrektsioonid võrduvad kolme kuu andmete kogusummaga, nt märtsis esitatud kvartaliandmete korrigeerimine peaks vastama jaanuari, veebruari ja märtsi korrektsioonide kogusummale. Et kvartalite finantsvoogude raamistik on sama mis kuuandmetel, kaasa arvatud bilansimeetodi igakuine kasutamine ka kvartalite finantsvoogude suhtes, peavad need olema ajaliselt omavahel vastavuses.

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] November 2002.

[4] Avaldatud EKP poolt 1999. aasta detsembris, ajakohastatakse 2003. aastal.

[5] Euroopa arvepidamissüsteem 1995, mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamissüsteemi kohta ühenduses (EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 ( EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisas.

[6] Vastavalt ESA 95-le ja muudele rahvusvahelistele statistikastandarditele.

[7] Võetakse siiski arvesse, et tehingutega kaasnevaid kustutamisi alati andmetes ei esitata, mis tähendab kõrvalekallet määruses EKP/2001/13 ja selle täiendavates juhistes vastuvõetud põhimõttest.

[8] Finantstehingute määratlemine ja nende väärtuse määramine finantsvoogude statistika koostamiseks euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete tarbeks erineb mõnes mõttes ESA 95-st finantsaruannete (voogude) arvutamiseks antud juhistest. ESA 95 kohaselt liigitatakse finantstehingute kogunenud või jaotuslike tehingute või teisesel turul tehtud finantstehingute erinevast ajastatusest tulenevad finantstehingud ja vastavad maksed "F.79 Muud debitoorsed/kreditoorsed võlad" (punktid 5128 ja 5129). Samas märgitakse ESA 95-s, et "finantsvaradelt kogunevate intresside vastaspooleks olev finantstehing tuleb eelistatavalt kirjendada sellesse finantsvarasse reinvesteerimisena". Intresside kirjendamisel tuleb aga järgida oma riigi tava. Kui kogunenud intresse ei kirjendata finantsvarasse reinvesteerimisena, tuleb need kirjendada "muude debitoorsete/kreditoorsete varadena" (punkt 5130). Maksebilansis tuleb kogunenud intresse käsitleda finantsinstrumendi väärtuse suurenemisena. Selle tagajärjel tekib kõrvalekalle, kui kogunenud intressid lülitatakse "muude varade" või "muude kohustuste hulka". Kaubeldavatelt instrumentidelt kogunenud intresside käsitlemist rahaloomeasutuste bilansiandmete (nii varude kui ka voogude) statistikas on võib-olla vaja veel täiendavalt uurida.

[9] "Muude muutuste" määratlus ja liigitus on ESA 95-ga suures osas kooskõlas. "Ümberliigitamised ja muu korrigeerimine" on üldiselt võrdväärsed "muude mahumuutustega" (K.3-K.10 ja K.12) ja "ümberhindamised" võib kanda "nominaalse hoidmiskasumi või -kahjumi" alla (K.11). Tähtis kõrvalekalle on seotud "laenude kustutamise" liigitamisega "ümberhindamiste" alla, kusjuures ESA 95-s loetakse neid "mahumuutusteks" (punkt 5.09). Finantsvoogude tuletamiseks ettenähtud aruandluskavas võimaldatakse tegelikult andmeid koostada ESA 95 kohaselt, sest laenude "kustutamised/väärtuse vähendamised" on veerus "ümberhindluskorrektsioonid" kirje "laenud" all ainus kanne. "Laenude kustutamiste" liigitamine "ümberhindamiste" alla kaldub kõrvale ka rahvusvahelistest investeerimispositsioonide (i.i.p.) reeglitest. i.i.p. kohaselt tuleb neid lugeda "muuks korrigeerimiseks" ja mitte "hinna või vahetuskursi muutusteks".

[10] Vt EKP 7. juuli 1998. aasta pressiteadet.

[11] EKP enda bilansile vastavast korrigeerimisest teatab EKP siserahanduse direktoraat.

[12] Seda kriteeriumit kohaldatakse piiripealsete juhtumite korral, näiteks kui uus asutatav pank võtab üle mitteresidendist panga esinduse tegevuse, tekib tehinguvoog, mida finantsvoogude statistikast välja ei jäeta.

[13] Vt käesoleva lisa tabelit 4.

[14] Ülejäänud vääringutes saldosid ei korrigeerita. Andmed USD, JPY ja SFR kohta esitati alates 1998. aasta detsembrist vastavalt 1. detsembri 1998. aasta määruse EKP/1998/16 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta (EÜT L 356, 30.12.1998, lk 7), tabelile 5 ning alates 1997. aasta septembrist esitasid riikide keskpangad neid vabatahtlikult muid riigisiseseid andmeallikaid kasutades. Andmed GBP kohta esitasid riikide keskpangad EKP-le vabatahtlikult alates 2001. aasta augustist, lisades võimaluse korral tagasivaatelisi andmeid ja järgides sama struktuuri kui andmete esitamisel muude vääringute kohta määruse EKP/2001/13 tabelis 4 ja alates 2003. aasta jaanuarist määruse EKP/2001/13 tabeli 4 osana. EKP arvutab valuutavahetuse korrigeerimise ka SEK ja DKK kohta.

[15] Ümberhindamise vastaskirje varade poolel ei ole rahaturufondide puhul mitte "rahaturufondide aktsiad/osakud", vaid "ülejäänud kohustused".

[16] EÜT L 220, 15.8.2002, lk 67.

[17] Lähemalt vt Money and Banking Statistics Handbook for thecompilation of flow statistics (Rahandus- ja pangandusstatistika: finantsvoogude statistiliste andmete koostamise juhend) lisa.

--------------------------------------------------

XI LISA

ENDISTEST VORMIDEST 10S JA 20S TULENEVATE NÕUETE TÕTTU RAHVUSVAHELISELE VALUUTAFONDILE ESITATAVATE ANDMETE EDASTAMISE KORD

Sissejuhatus

1. Ilma et see piiraks riikide keskpankade seadusjärgseid kohustusi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ees, võivad riikide keskpangad kasutada Euroopa Keskpanka (EKP) vahendajana IMF-le rahandus- ja pangandusstatistika esitamisel. IMF vajab neid täiendavaid andmeid riikide rubriikide koostamiseks oma väljaandes International Financial Statistics (Rahvusvaheline rahandusstatistika). Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada tehniline kord nende lisaandmete esitamiseks. Seda ei tuleks mingil juhul tõlgendada EKP statistiliste andmete esitamise nõudena.

Taust

2. Andmete edastamine EKP-le hõlmab nelja andmekogumit.

2.1. Riikide keskpangad peavad esitama IMF-le otseselt või kaudselt kaks andmekogumit. Need hõlmavad lisaandmeid riikide keskpankade positsioonide kohta EKP suhtes ("vorm 10S") ja muude rahaloomeasutuste positsioonide kohta EKP ja riigi keskpanga suhtes ("vorm 20S").

2.2. Andmete edastamine hõlmab kolmandat IMF-i poolt nõutavat andmekogumit, mis on seotud riikide keskpankade positsioonidega eurosüsteemi muude riikide keskpankade suhtes.

2.3. Viimane andmekogum hõlmab lisaandmeid muude rahaloomeasutuste positsioonide kohta eurosüsteemi muude riikide keskpankade suhtes, mida esitatakse vabatahtlikult. [1]

3. Need andmekogumid esitatakse EKP-le regulaarselt esitatavate bilansikirjeandmete raames vastavalt lisatud 1. liites esitatud aruandluskavale. See aruandluskava koosneb kahest tabelist. Tabelisse A on koondatud riigi keskpanga bilansiandmed (varud) ja see sisaldab ka seni IMF-i vorm 10S alusel esitatud andmeid (esimene andmekogum) koos IMF-i uue andmekogumiga (lahtrid tähistatud kui "uued nõuded"). [2] Tabelis B on muude rahaloomeasutuste bilansiandmed (varud), mis hõlmavad praegu IMF-i vorm 20S alusel esitatavaid andmeid (teine andmekogum) koos täiendavate andmekirjetega, mis puudutavad vabatahtlikult esitatavaid positsioone eurosüsteemi muude riikide keskpankade (mitte oma riigi keskpanga) suhtes (lahtrid tähistatud kui "vabatahtlikud").

Nõutavad andmed

4. See aruandluskava kajastab IMF-i nõudeid, mis on kehtestatud IMF-i vormidega 10S ja 20S, ning neile on lisatud IMF-i kolmanda andmekogumi andmete esitamise nõuded [3] ja uued vabatahtlikud andmeread. Ainsaks kõrvalekaldeks on mõnede andmeridade väljajätmine, kui statistilist nähtust ei eksisteeri (nt muude rahaloomeasutuste hoitavad EKP emiteeritud aktsiad ja muud osakud).

5. Edastamise kord on esitatud 2. liites.

[1] Praegu IMF-le vormiga 20S esitatavad andmed sisaldavad ainult muude rahaloomeasutuste positsioone oma riigi keskpanga suhtes. Et piiriülesed positsioonid on tõenäoliselt ebaolulised ja võttes arvesse eraldi andmete puudumist nende positsioonide väljaselgitamiseks, on nende lahtrite andmete esitamine vabatahtlik.

[2] Lahtrid S1, S4 ja S9.

[3] Tuleb märkida, et nagu praeguseski vormis 20S, jääb andmete esitamine muude rahaloomeasutuste positsioonide kohta EKP suhtes (kui neid on) lahtrites S14, S15, S18, S19, S22 ja S23 vabatahtlikuks.

--------------------------------------------------

XII LISA

REGULAARNE ANDMETE ESITAMINE VÄÄRTPABERISTAMISE JA LAENUDE MUUL VIISIL KOLMANDATELE ISIKUTELE ÜLEKANDMISTE KOHTA

Sissejuhatus

1. Väärtpaberistamise ja laenude muul viisil kolmandatele isikutele ülekandmise andmete analüüsis võivad riikide keskpangad esitada kolme liiki andmeid järgmise regulaarse aruandluskava kohaselt, mis hõlmab kättesaadavate andmete kõiki võimalikke variante:

1.1. Brutovoog. See on rahaloomeasutustelt "muudele residentide sektoritele" antud laenude summa, mis on vaatlusperioodil rahaloomeasutuste poolt väärtpaberistatud või muul viisil üle kantud, s.t vaatlusperioodil otseselt laenude müügist kolmandatele isikutele (mitterahaloomeasutustele või mitte-residentidele) saadud summad. Need kolmandad isikud on tavaliselt (residentidest või mitte-residentidest) finantsvahendusettevõtted, mis emiteerivad saadud krediidi rahastamiseks väärtpabereid. Varem müüdud laenude tagastamise või tagasiostmise kohta arvet ei peeta.

1.2. Netovoog. See on algselt rahaloomeasutustelt muudele residentide sektoritele antud, kuid hiljem kolmandatele isikutele väärtpaberistatud/ülekantud ja seepärast rahaloomeasutuste bilansist kadunud laenude varu netomuutus. Kolmas isik on tavaliselt (residendist või mitte-residendist) finantsvahendusettevõte, mis emiteerib saadud krediidi rahastamiseks väärtpabereid. Netovoog võrdub uute väärtpaberistatud/ülekantud laenude (s.t rahaloomeasutuste poolt kolmandatele isikutele müüdud laenude) brutosumma miinus laenude tagasimaksed laenuvõtjate poolt või algse rahaloomeasutuse poolt vaatlusperioodil tagasiostetud laenud.

1.3. Varud. See viitab algselt rahaloomeasutuste poolt muudele residentide sektoritele antud, kuid väärtpaberistatud/üle kantud (s.t kolmandatele isikutele müüdud) ja seepärast rahaloomeasutuste bilansist kadunud laenude bilansilisele jäägile. Perioodide lõpu varude vahe võrdub netovooga (muid sündmusi peale tehingute lihtsuse mõttes arvesse ei võeta).

2. Tuleb märkida, et rahaloomeasutuste poolt hoitavate finantsvahendusettevõte emiteeritud väärtpaberite kohta lisateavet ei koguta. [1] Rahaloomeasutused võivad osta finantsvahendusettevõtete emiteeritud väärtpabereid, mille tulemusena väärtpaberistamise mõju rahaloomeasutuste kogukrediidile võib olla mõnevõrra väiksem kui vahetu ja otsene mõju rahaloomeasutuste bilansi kirjele "laenud".

Nõutavad andmed

Euroopa Keskpangale (EKP) esitatavad andmed sisaldavad järgmist teavet:

- Brutovood: Muude rahaloomeasutuste poolt algselt riigisisestele muude residentide sektoritele antud ja hiljem kolmandatele isikutele müüdud laenude summa.

Kui brutovoogude kohta ei ole andmed kättesaadavad, esitatakse algselt rahaloomeasutuste poolt antud ja kolmandatele isikutele müüdud laenude netovood, kui need on kättesaadavad, järgmiselt:

- Netovood: Algselt muude rahaloomeasutuste poolt riigisisestele muude residentide sektoritele antud ja hiljem kolmandatele isikutele müüdud laenude jäägi muutused. [2]

Mõlemal juhul esitatakse varude andmed, kui need on kättesaadavad:

- Varud: Muude rahaloomeasutuste poolt algselt riigisisestele muude residentide sektoritele antud ja hiljem kolmandatele isikutele müüdud laenude jääk.

Eespool nimetatud kolme liiki andmetest esitatakse eraldi finantsvahendusettevõtetele müüdud (s.t finantsvahendusettevõtete kaudu väärtpaberistatud) laenud ja muudele isikutele üle kantud laenud (millega kaasnes väärtpaberistamine või mitte). Laen loetakse olevat müüdud mitterahaloomeasutuste sektorile ja seega selle kohta peab andmed esitama siis, kui see kaob algselt laenu muudele residentide sektoritele andnud rahaloomeasutuse või mistahes muu rahaloomeasutuse bilansist.

Andmerida esitatakse EKP-le vastavalt bilansikirjete statistiliste andmete kohta määratletud aruandlusnõuetele, mis sisalduvad XIII lisas. Andmete edastamised ühtivad põhimõtteliselt igakuiste bilansikirjete andmete regulaarse esitamisega EKP-le; see tähendab, et need esitatakse andmete aluseks oleva kuu lõpule järgnevaks viieteistkümnendaks tööpäevaks.

TÄIENDAVAD FINANTSVOOGUDE ANDMED, MIDA ESITATAKSE IGA KUU KÄTTESAADAVATE ANDMETE PÕHJAL

TABEL A

Muud rahaloomeasutused (ra): mitterahaloomeasutuste sektori laenude väärtpaberistamine finantsvahendusettevõtte kaudu

Väärtpaberistatud mitterahaloomeasutuste laenud — igakuised brutovood

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S1 | | | | |

Väärtpaberistatud mitterahaloomeasutuste laenud — jäägid (väljaspool rahaloomeasutuste bilanssi)

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S2 | | | | |

Väärtpaberistatud mitterahaloomeasutuste laenud — igakuised netovood (esitatakse, kui brutovood ei ole kättesaadavad)

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S3 | | | | |

TABEL B

Muud rahaloomeasutused: väärtpaberistamised, võlgade ülevõtmised ja laenude ülekandmised mitterahaloomeasutuste sektorile ilma finantsvahendusettevõteteta

Mitterahaloomeasutuste väärtpaberistatud/ülekantud laenud — igakuised brutovood

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S4 | | | | |

Mitterahaloomeasutuste väärtpaberistatud/ülekantud laenud — jäägid (väljaspool rahaloomeasutuste bilanssi)

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S5 | | | | |

Mitterahaloomeasutuste väärtpaberistatud/ülekantud laenud — igakuised netovood (esitatakse, kui brutovood ei ole kättesaadavad)

Laenuvõtja sektor |

| Riigisisesed | Muud osalevad liikmesriigid | Ülejäänud maailm |

VARAD

2.Laenud | | | | S6 | | | | |

Andmed tuleks koostada, arvestades väärtpaberistamise, laenude ülekandmise ja võlgade ülevõtmise määratlusi X lisa 2. ja 3. liites.

ANDMED VÄÄRTPABERISTAMISE ANDMETE ESITAMISE JA KASUTAMISE KOHTA

1. Kõigepealt üks lihtne näide. Oletame, et kuu jooksul kujuneb väärtpaberistatud laenude seis järgmiselt (samad andmed, mis järgmise lehekülje tabeli viimases reas).

Kuu t-1

Rahaloomeasutus (kuu lõpp) | Finantsvahendusettevõte (kuu lõpp) | |

110 laenu | | 18 laenu |

Kuu t

Rahaloomeasutus (kuu lõpp) | Finantsvahendusettevõte (kuu lõpp) | |

115 laenu | | 15 laenu |

Lisaandmed kuu t kohta

Rahaloomeasutus (ümberliigitamiskorrektsioon) | Finantsvahendusettevõte (uute väärtpaberistatud laenude brutosumma) | Finantsvahendusettevõte (väärtpaberistatud laenu tagasimaksmine) | | |

Selle kuu (t) kohta esitatav teave, kui see on kättesaadav. Selles näites sooritatakse toimingud finantsvahendusettevõtte kaudu.

Väärtpaberistamise brutosumma | S1 = 10 |

Väärtpaberistatud laenude varu | S2 = 15 |

Väärtpaberistamise netosumma | S3 = −3 (15-18) |

2. Teiseks on tabelis esitatud kaks aegridade alternatiivi andmete kasutamiseks.

Bilansiandmete esitamine | Lisateave | Andmete kasutamise 1. variant | Andmete kasutamise 2. variant |

RAde laenud muude residentide sektoritele | Väärtpaberistamised | Väärtpaberistamisega korrigeeritud rahaloomeasutuste finantsvood | Rahaloomeasutuste varud ja vood väärtpab-ga täielikult |

1 | 2 | 3 | 4 | 5 = 3 − 4 | 6 | 7 = 1 | 8 = 2 + 3 | 9 = 2 + 5 (ainult positiivsed väärtused) | 10 = 1 + 6 | 11 = 2 + 5 |

100 | 0 | 0 | 0 | 0 | 10 | 100 | 0 | 0 | 110 | 0 |

90 | − 10 | + 5 | 0 | + 5 | 15 | 90 | − 5 | − 5 | 105 | − 5 |

100 | + 10 | 0 | − 2 | − 2 | 13 | 100 | + 10 | + 10 | 113 | + 8 |

110 | + 10 | + 5 | 0 | + 5 | 18 | 110 | + 15 | + 15 | 128 | + 15 |

115 | + 5 | + 10 | − 13 | − 3 | 15 | 115 | + 15 | + 5 | 130 | + 2 |

[1] Nagu on määratletud Euroopa arvepidamissüsteemi 1995, mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamissüsteemi kohta ühenduses (EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisa punkti 2.55 lõikes f.

[2] Netovoog võrdub uute müükide brutosumma miinus vaatlusperioodil laenude tagasimaksed laenuvõtjate poolt või algsete rahaloomeasutuste poolt tagasi ostetud laenud.

--------------------------------------------------

XIII LISA

STATISTILISTE ANDMETE ELEKTROONILISE VAHETAMISE ARUANDLUSSTANDARDID

EKP BILANSIKIRJETE STATISTILISED ANDMED

PEREKONNA STRUKTUURI TUNNUS: ECB_BSI1

Rahaloomeasutuste bilansiandmete statistika kooondbilansi koostamiseks

1. Perekond ECB_BSI1 ja vastavad koodide nimekirjad

Bilansikirjete (BSI) perekonda kasutatakse euroala ühtlustatud bilansistatistikas, mida rahaloomeasutuste sektor esitab Euroopa Keskpangale (EKP). Riikide keskpangad koguvad ja summeerivad riigi tasandil rahaloomeasutuste (välja arvatud riikide keskpankade) bilansikirjete andmed. Riikide keskpangad ja EKP arvutavad ka ise oma bilansikirjete statistika. Riikide keskpangad esitavad EKP-le riikide keskpankade/EKP ja muude rahaloomeasutuste bilansikirjete statistika eraldi brutosummadena ja EKP omakorda koostab kõigepealt rahaloomeasutuste sektori koondbilansi riikide kaupa ja seejärel euroala rahaloomeasutuste sektori koondbilansi [1] ning sellega seotud euroala rahaagregaadid. [2]

EKP kasutab rahaloomeasutuste sektori bilansi konsolideeritud kuuandmeid euroala rahaagregaatide ja vastaskirjete koostamiseks. Tähtsamate bilansikirjete struktuur esitatakse iga kvartal lisateabena rahandusanalüüsi läbiviimiseks.

Allpool kirjeldatakse üksikasjalikult bilansikirjete perekonna struktuuri mõõtmeid ja omadusi.

Bilansikirjete statistikas loetakse aegrea kindlaksmääramisel oluliseks 11 mõõdet: [3]

TABEL 1

Bilansikirjete perekonna struktuur (ECB_BSI1): andmerea mõõtmed

MÕÕTMED

Need mõõtmed on statistilised mõisted, mille väärtused võetakse koodide nimekirjast. Harva võib juhtuda, et kodeeritud väärtuste kirjeldus koodide nimekirjas ei vasta täpselt 22. novembri 2001. aasta määruse EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, [4] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [5] kokkulepitud sõnastusele. See on nii siis, kui koodide nimekiri või selle väärtuste alamhulk on rahvusvaheliselt kokkulepitud nimekiri, mis on juba olemas (nt vastaspoole residentsus).

Sama struktuur võimaldab esitada euroala rahaagregaatide koostamiseks küsitud lisaandmeid: keskvalitsuse varad ja hoiuste näol esinevad kohustused (lähedased asendajad), mida käsitletakse VII lisas.

2. Mõõtmed

Bilansikirjete perekonna mõõtmete kirjeldus esitatakse allpool andmerea struktuuris esinemise järjekorras. Teavet esitatakse ka iga mõõtme pikkuse (väärtuse formaat, mis näitab märkide arvu) ja aluseks oleva koodide nimekirja kohta (märgitud suurtähtedega CL_****). Näiteks tabeli 1 kohaselt võetakse mõõtme REF_AREA (vaatluspiirkond) väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE.

2.1. 2.1 Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab teatatud andmerea sagedust. Kasutatakse koodide nimekirja CL_FREQ. Bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatavad koodide väärtused on kuuandmetel "M" ja kvartaliandmetel "Q" ning need on selles koodide nimekirjas kasutatavate väärtuste alamhulk.

2.2. Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde esindab andmeid esitavate asutuste (rahaloomeasutuste) residentriiki. Sellega seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja mõningaid täiendavaid väärtusi, mida on kirjeldatud punktis 2.8 (mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond). Bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatakse vaatluspiirkonna määratlemiseks ainult selle väärtuste alamhulka.

2.3. Mõõde nr 3: Korrektsiooni näitaja (ADJUSTMENT; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab, kas on kohaldatud hooajalist ja/või tööpäeva korrektsiooni. Vastav koodide nimekiri on CL_ADJUSTMENT. Praegu bilansikirjete perekonna struktuuris kasutatavad koodide väärtused on "N" — hooaja ja tööpäeva suhtes korrigeerimata ja "Y" — korrigeeritud tööpäeva ja hooaja suhtes.

2.4. Mõõde nr 4: Bilansi jaotus sektorite kaupa (BS_REP_SECTOR; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab vaatlussektorit ja on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_REP_SECTOR. Selles koodide nimekirjas on rahaloomeasutused jagatud rühmadesse riikide keskpangad/EKP ("N") [6] ja muud rahaloomeasutused (krediidiasutused, rahaturufondid ja muud asutused) ("A"), võttes arvesse nende eraldi bilansse, mille EKP konsolideerib.

Võttes arvesse andmete küsimist keskvalitsuse hoiuste ja varade näol esinevate kohustuste kohta, kasutatakse keskvalitsuse puhul koodi väärtust "G".

Sellesse koodide nimekirja kuuluvad ka muud koodide väärtused, mida EKP kasutab euroala rahaagregaatide arvutamiseks ja levitamiseks. Euroala rahaloomeasutuste sektori (riikide keskpangad + EKP + muud rahaloomeasutused) koodi väärtust "M" [7] kasutab EKP nimelt rahaloomeasutuste koondbilansi andmeridade ja mõnede rahaagregaadi andmeridade määratlemiseks ning keskvalitsuse ja rahaloomeasutuste koodi väärtust "V" kasutatakse nende rahaagregaadi andmeridade puhul, mis sisaldavad ka keskvalitsuse hoiuse näol esinevaid kohustusi ja varasid.

2.5. Mõõde nr 5: Bilansikirje (BS_ITEM; pikkus: kolm märki)

See mõõde esindab rahaloomeasutuste bilansikirjeid, mida on määratletud määruses EKP/2001/13, ning selle väärtused võetakse koodide nimekirjast CL_BS_ITEM. See on bilansikirjete perekonna struktuuri põhimõõde. Varade ja kohustuste koodide väärtusi eristavad eesliited "A" või "L" ja ka sel juhul on väärtuste organiseerimisel ja kodeerimisel järgitud võimalikult kirjetevahelist hierarhilist seost. Täiendavaid, riikide keskpankade (ja EKP) spetsiifilisi bilansikirjeid eristatakse tähega "C", mis järgneb varade puhul eesliitele "A" ja kohustuste puhul eesliitele "L".

2.6. Mõõde nr 6: Algne tähtaeg (MATURITY_ORIG; pikkus: üks märk)

See mõõde esindab bilansikirjete algset tähtaega rahaloomeasutuste bilansis ning on seotud koodide nimekirjaga CL_MATURITY_ORIG.

2.7. Mõõde nr 7: Andmetüüp (DATA_TYPE; pikkus: üks märk)

Seda mõõdet kirjeldab koodide nimekiri CL_DATA_TYPE ning see näitab esitatavate andmete liiki: varude brutosumma ("1"), ümberliigitamised ja muu korrigeerimine ("5"), vahetuskursi korrektsioonid ("6") [8] ja muud korrektsioonid (muud ümberhindamised ja laenude kustutamine/väärtuse vähendamine) ("7"). Muud koodide väärtused on määratletud selliselt, et võimaldada voogude tuletamist varudest ja vajalikke korrektsioone ning arvutada aasta kasvumäärade tuletamiseks kasutatavat tinglike varude indeksit. EKP kasutab neid täiendavaid koodide väärtusi euroala agregaatide levitamiseks.

2.8. Mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond (COUNT_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde esindab rahaloomeasutuste bilansikirje vastaspoole residentsuspiirkonda. Selle mõistega seondub koodide nimekiri CL_AREA_EE, mis sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja täiendavaid koodide väärtusi, mida kasutatakse konkreetselt euroala kohta (nt U6 — "riigisisene" — kasutatakse, kui vastaspoole piirkond on sama kui andmeid esitava rahaloomeasutuse riik). Bilansikirjete statistikas kasutatakse koodide väärtuste alamhulka: 15 Euroopa Liidu liikmesriiki pluss mõned täiendavad piirkondade koodid.

2.9. Mõõde nr 9: Bilansi vastaspoole sektor (BS_COUNT_SECTOR; pikkus: neli märki)

See mõõde esindab bilansikirje vastaspoole kuulumist sektorisse ning on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_COUNT_SECT. See koodide nimekiri järgib rangelt bilansikirjete jaotust sektoritesse, mis kehtestati algselt 1. detsembri 1998. aasta määrusega EKP/1998/16 rahaloomeasutuste sektori koondbilansi kohta, [9] mida on muudetud määrusega EKP/2000/8 [10] ja seejärel määrusega EKP/2001/13. Väärtuste organiseerimisel ja kodeerimisel on järgitud võimalikult sektorite hierarhilist struktuuri, et kasutajal oleks lihtsam andmeid hallata.

Jaotus "pangad"/"mittepangad" määruse EKP/2001/13 I lisa tabelites 2 ja 4, kohaldatuna mitteosalevate riikide residentidest vastaspoolte suhtes, vastab nimetatud määruse jaotusele "rahaloomeasutused"/"mitterahaloomeasutused". Tabelis 3 kasutatakse mitteosalevate liikmesriikide residentidest vastaspoolte liigitamiseks selle asemel jaotust "rahaloomeasutused"/"mitterahaloomeasutused".

2.10. Mõõde nr 10: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)

See mõõde kirjeldab vääringut, milles rahaloomeasutuste bilansikirjed on fikseeritud, ning on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Rahaloomeasutuste bilansikirjete tarbeks kasutatakse koodide väärtuste alamhulka.

2.11. Mõõde nr 11: Andmerea vääring (SERIES_DENOM; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab, kas esitatav andmerida on väljendatud siseriiklikus vääringus või ühises vääringus (euros). Sellel on kaks väärtust ("N" — siseriiklik vääring ja "E" — euro), mida esindab koodide nimekiri CL_SERIES_DENOM. See mõõde on äärmiselt olulise tähtsusega, sest see aitab eristada sama majanduslikku nähtust esindavaid andmeridu majandus- ja rahaliidu eri etappidel. Näiteks majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate EL riikide andmed esitatakse siseriiklikus vääringus. Alates majandus- ja rahaliiduga ühinemisest väljendatakse samad bilansikirjete andmeread ühises vääringus ja esitatakse eurodes.

3. Omadused

Lisaks struktuuri määratlevale 11 mõõtmele on määratletud ka omaduste kogum. [11] Need lisatakse teabevahetuse eri tasanditel. [12] Tabelis 2 on esitatud bilansikirjete statistika perekonnale määratletud kodeeritud ja kodeerimata omaduste nimekiri koos nende määramise tasandiga, formaadiga ja koodide nimekirjaga, millest kodeeritud omadused võetakse.

Peale selle on igal neist omadustest teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud tabelis 3.

TABEL 2

ECB_BSI1 perekonnale struktuurile määratletud kodeeritud ja kodeerimata omadused

| | | |

KAASTASANDI OMADUSED

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

AEGREA TASANDI OMADUSED

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

VAATLUSE TASANDI OMADUSED

(vahetatakse põhisegmendi ARR andmetega, v.a OBS_COM, mis vahetatakse FNS grupis)

TABEL 3

ECB_BSI1 perekonna struktuuri omaduste ühised tehnilised omadused: euroala riikide keskpankade aruandlus EKP-le

| Staatus | Esimese väärtuse seab … | Riikide keskpangad võivad muuta |

TITLE_COMPL | M | EKP | Ei |

UNIT | M | EKP | Ei |

UNIT_MULT | M | EKP | Ei |

DECIMALS | M | EKP | Ei |

TITLE | C | EKP | Ei |

NAT_TITLE | C | Riigi keskpank | Jah |

COMPILATION | C | Riigi keskpank | Jah |

AGG_EQUN | Lõpetatakse |

COLLECTION | M | EKP | Ei |

AVAILABILITY | M | EKP/Riigi keskpank | Jah |

DOM_SER_IDS | C | Riigi keskpank | Jah |

UNIT_INDEX_BASE | C | EKP | Ei |

BREAKS | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_STATUS | M | Riigi keskpank | Jah |

OBS_CONF | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_PRE_BREAK | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_COM | C | Riigi keskpank | Jah |

| M: kohustuslik, C: tinglik | | |

Andmeread | Varude andmed | Korrektsioonide andmed | |

| |

Uued igakuised andmeread | Tabel 1 | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini |

Keskvalitsus | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini |

Bilansivälised kirjed | | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini |

Igakuised andmeread, mis varem esitati iga kvartal | Tabel 1 | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a oktoobrini ja riigi keskpanga andmeridade puhul vähemalt tagasiulatuvalt 1999. aastani |

Uued kvartaliandmete andmeread | Tabel 2 | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a oktoobrini ja riigi keskpanga andmeridade puhul vähemalt tagasiulatuvalt 1999. aastani |

Tabel 3 | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | |

Tabel 4 | Tegelikud või võimalikult täpsetel hinnangutel põhinevad andmed ideaaljuhul tagasiulatuvalt 1997. a septembrini | |

6.3. Andmete esitamise eriküsimused

a) Määratluse muutumine

Nagu määruses EKP/2001/13 märgitud, on "rahaturupaberid" bilansist eraldi kategooriana välja jäetud ja ühendatud andmekategooriaga "emiteeritud võlaväärtpaberid" rahaloomeasutuste bilansi kohustuste poolel. Sellesse kategooriasse liigitatud instrumendid kantakse "emiteeritud võlaväärtpaberite" alla ja jaotatakse nende algse tähtaja järgi. Ka rahaloomeasutuste bilansi varade poolel on tehtud vastav ümberjaotus. Selle ümberjaotuse tulemusena on muudetud bilansikirjete kategooriate "emiteeritud võlaväärtpaberid" ja "väärtpaberid, v.a aktsiad" koodide väärtuste kirjeldusi koodide nimekirjas CL_BS_ITEM, et need sisaldaksid ka kirjet "rahaturupaberid". Koodide nimekirja CL_BS_ITEM kahe koodi väärtuste "L40" ja "A30" määratlused muutuvad 2003. aasta veebruaris, sest nende kahe kirje kohta hakatakse esitama andmeid koos alates 2003. aasta jaanuari kohta andmete esitamisest.

Üksikasjalikumad juhised uute bilansikirjete "emiteeritud võlaväärtpaberid ja rahaturupaberid" ja "väärtpaberid, v.a aktsiad, ja rahaturupaberid" kohta andmete esitamiseks on antud tabelis 5. Esimeses veerus on märgitud bilansikirje koodi väärtus ja teises veerus bilansikirje kirjeldus. Kolmandas ja neljandas veerus on näidatud koodide väärtuste ja nende kirjelduse kehtivus. Näiteks koodi väärtuse "A30" määratlus "väärtpaberid, v.a aktsiad" kehtib kuni 2003. aasta jaanuarini (2002. aasta detsembri andmete kohta), ning alates 2003. aasta veebruarist 2003. aasta jaanuari andmete kohta on õige määratlus "väärtpaberid, v.a. aktsiad (kaasa arvatud rahaturupaberid)". Ja lõpuks viimases veerus on antud juhised iga andmerea esitamiseks.

TABEL 5

Bilansikirjed — määratluse muutus: rakendamine

Koodi väärtus | Määratlus | Kehtivus | Esitamine |

Kuni | Alates |

Väärtpaberid, v.a aktsiad (kaasa arvatud rahaturupaberid) | | Alates jaan. 2003 andmetest | Kirjete kohta esitatakse andmed koos. Tagasivaatelisi andmeid on vaja parandada 2003. aasta veebruaris esitatavate andmetega, et need oleksid kooskõlas jooksvate andmete uue esitamisviisiga |

A40 | Rahaturupaberid ja rahaturufondide aktsiad/osakud | Dets. 2002 andmed | | Alates 2003. aasta veebruarist ei esitata. Andmete esitamine selle kirje kohta lõpetatakse. Tagasivaateliste andmete esitamine lõpetatakse samuti ja neid ei parandata. |

A41 | Rahaturupaberid | Dets. 2002 andmed | | Alates 2003. aasta veebruarist ei esitata. Andmete esitamine selle kirje kohta lõpetatakse. Tagasivaateliste andmete esitamine lõpetatakse samuti ja neid ei parandata. |

A42 | Rahaturufondide aktsiad/osakud | Muutusi ei ole | | Vastavalt määrusele EKP/2001/13 viiakse bilansikirje bilansiväliste kirjete hulgast tabelisse 1. Määratlus ega koodi väärtus ei muutu. |

Emiteeritud võlaväärtpaberid (kaasa arvatud emiteeritud rahaturupaberid) | | Alates jaan. 2003 andmetest | Kirjete kohta esitatakse andmed koos. Tagasivaatelisi andmeid on vaja parandada 2003. aasta veebruaris esitatavate andmetega, et need oleksid kooskõlas jooksvate andmete uue esitamisviisiga. |

L50 | Emiteeritud rahaturupaberid | Dets. 2002 andmed | | Alates 2003. aasta veebruarist ei esitata. Andmete esitamine selle kirje kohta lõpetatakse. Tagasivaateliste andmete esitamine lõpetatakse samuti ja neid ei parandata. |

Uued igakuised andmeread | Tähtaeg | Kehtivus | Esitamine |

Kuni | Alates |

Esitatud varem iga kvartal | Q | Dets. 2002 andmed | | Parandused: esitatakse kuuandmete andmeridade struktuuri kasutades, viidates andmete aluseks oleva kvartali viimasele kuule |

M | | Alates jaan. 2003 andmetest | Tagasivaatelised andmed: kuuandmete esitamine, kui need on kättesaadavad |

M | | Alates jaan. 2003 andmetest | Tagasivaatelised andmed: kuuandmete esitamine, kui need on kättesaadavad |

M | | Alates jaan. 2003 andmetest | Tagasivaatelised andmed: kuuandmete esitamine, kui need on kättesaadavad |

[1] EKP enda bilansikirjete statistika on üks konsolideerimisprotsessi elemente.

[2] EKP siserahanduse direktoraat esitab nende juhiste kohaselt EKP üldstatistika direktoraadile ka oma bilansi.

[3] Mõõtmete konkreetsete väärtuste ahel annab aegridade nimetused (struktuur).

[4] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[5] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[6] Alates andmete esitamisest 2003. aasta jaanuari kohta tuleb kasutada EKP bilansiandmete andmeridade esitamiseks koodi väärtust "N", nagu riikide keskpankade bilansi puhul.

[7] Alates 2003. aasta jaanuari andmete esitamisest jäetakse ära koodi väärtus "U" (mille tähendus oli varem rahaloomeasutuste sektor, k.a EKP) ja koodi väärtus "M" (mida kasutati varem tähenduses rahaloomeasutuste sektor, v.a EKP) määratletakse ümber tähendusega rahaloomeasutuste sektor (k.a EKP).

[8] Vahetuskursside korrektsioonide andmeridade esitamist kohaldatakse ainult EKP suhtes.

[9] EÜT L 356, 30.12.1998, lk 7.

[10] EÜT L 229, 9.9.2000, lk 34.

[11] Omadus on statistiline mõiste, mis annab vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. "Kohustuslikud" on omadused, millel peab olema väärtus, muidu loetakse, et vaatlustel, millele need viitavad, ei ole tähendust. "Tinglikud" on omadused, millele antakse väärtused ainult siis, kui need on andmeid esitavas asutuses teada (nt andmeridade riigisisesed koodid) või on asjakohased (nt katkestused), ja nende väärtus on lubatud ka tühjaks jätta. Omaduste väärtusi vahetatakse ainult siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub ainult vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.

[12] Omadust AGG_EQUN ei kasutata ECB_BSI1 perekonna struktuuris ja see jäetakse perekonna struktuuri määratlusest selle järgmise uuendamise käigus välja.

--------------------------------------------------

XIV LISA

JUURDEARVESTUSTE KORD

Lihtsustatud aruandluse võimaldamine

1. Vastavalt 22. novembri 2001. aasta määrusele EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [2] kuuluvad tegeliku andmeid esitava üldkogumi hulka euroala rahandus- ja pangandusstatistika koostamiseks kõik rahaloomeasutused. Peale selle märgitakse määruse artikli 2 lõikes 2: "Riikide keskpangad võivad teha erandeid väikestele rahaloomeasutustele, kui konsolideeritud kuubilanssi kuuluvate rahaloomeasutuste osatähtsus on vähemalt 95 % iga osaleva liikmesriigi rahaloomeasutuste bilansi kogumahust. Riikide keskpangad kontrollivad selle tingimuse täitmist aegsasti, et iga aasta alguses saaks vajaduse korral teha erandeid või tühistada." Seega nende rahaloomeasutuste bilansside kogusumma, mis alluvad euroala rahandus- ja pangandusstatistika täielike andmete esitamise nõuetele, peab moodustama igas liikmesriigis vähemalt 95 % kogu rahaloomeasutuste sektori koondbilansist.

2. Riikide keskpangad, mis otsustavad vabastada väikesed rahaloomeasutused täieliku aruandluse kohustusest, koguvad kogu bilansi kohta andmeid vähemalt kord aastas, et nad saaksid jälgida, kas need rahaloomeasutused vastavalt endiselt artikli 2 lõikes 2 mainitud kriteeriumile. Bilansimaht arvutatakse brutosummana. Arvestuspõhimõtete erinevuste tõttu Euroopa Liidu piires bilansimahu määratlemisel esinevad ebakõlad ei tohiks olla olulised ja peaksid aja jooksul vähenema.

Juurdearvestus rahaloomeasutuste mittetäielike andmete suhtes

3. Euroala rahaloomeasutuste bilansi statistiliste andmete kvaliteedi tagamiseks teevad riikide keskpangad Euroopa Keskpangale esitatavate rahaloomeasutuste kuu ja kvartali bilansiandmete koostamisel juurdearvestuse, et 100 %-lised bilansiandmed hõlmaksid ka mittetäielikke andmeid esitavaid rahaloomeasutusi.

Miinimumnõuded juurdearvestustele

4. Korra juurdearvestuse tegemiseks 100 %-lise kaetuse tagamiseks valib riigi keskpank, täites järgmisi miinimumnõudeid:

- Puuduvate jaotuste andmete (s.t bilansikirjete, mida väikesed rahaloomeasutused ei esita) kohta tuletatakse hinnangud suhtarvude kohaldamisega, mis põhinevad andmeid esitaval üldkogumil või alamhulgal, mida loetakse lihtsustatud aruandlusega asutusi paremini esindavaks.

Kui jaotuste andmed on kättesaadavad, kuid pikema tähtajaga või harvemini, kantakse esitatavad andmed puuduva(te)le perioodi(de)le edasi 1) andmete kordamise teel, kui tulemused on osutunud ebaadekvaatseteks; või 2) vajaduse korral sobivate statistiliste meetodite kohaldamise teel suundumuse kasvumäära või hooajalisuse tõttu (s.t kui nende nähtuste tulemusena võetaks muidu arvesse uusi vaatlusi, mis põhjustaksid aegridade suurt suuremaks või vähemaks parandamist).

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

XV LISA

STATISTILISED ANDMED RESERVIBAASI KOHTA

Andmete määratlemine

Igakuised statistilised andmed koondreservibaasi kohta, mis on jaotatud kohustuste liikide järgi, arvutatakse kuu lõpu varudena vastavalt 22. novembri 2001. aasta määruses EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [2] kehtestatud kategooriatele. Andmed nende statistiliste andmete koostamiseks võetakse andmetest, mida kohustuslike reservide nõuetele alluvad krediidiasutused esitavad riikide keskpankadele.

Selleks esitavad riikide keskpangad Euroopa Keskpangale (EKP) iga kuu järgmised andmed, mis krediidiasutused on neile Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) kohustuslike reservide süsteemi raames esitanud:

Kohustused krediidiasutuste, EKP ja osalevate liikmesriikide keskpankade ees, mille suhtes kohaldatakse EKPS kohustuslike reservide süsteemi, jäetakse reservibaasist välja. Kui krediidiasutus ei saa esitada tõendeid oma kuni kaheaastase tähtajaga võlaväärtpaberiemissioonide summa kohta, mida hoiavad eespool nimetatud asutused, võib ta kohaldada nende kohustuste bilansilise jäägi suhtes EKP poolt määratletud tavapärast mahaarvamist.

Reservibaasi kogusumma | Kohustused, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservikoefitsienti | Kohustused, mille suhtes kohaldatakse reservi nullkoefitsienti | | |

| | | | |

Hoiused (üleööhoiused, kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat ja lõpetatavad etteteatamisega kuni 2 aastat) | Võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat | Hoiused kokkulepitud tähtajaga üle 2 aasta ja lõpetatavad etteteatamisega üle 2 aasta | Tagasiostutehingud | Võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga üle 2 aasta |

Väikeste krediidiasutuste reservibaasi piiratud (kvartaalse) aruandluse andmetest kasutavad riikide keskpangad EKP-le igakuiste andmete esitamisel kolmel korral viimaseid kvartali lõpu andmeid.

Statistiliste andmete esitamise nõuded puudutavad krediidiasutuste poolt EKPS kohustuslike reservinõuete raames riikide keskpankadele esitatavaid andmeid.

Kirjed viitavad krediidiasutuste poolt riikide keskpankadele esitatavatele summadele, mida on kasutatud iga asutuse reservibaasi arvutamisel.

a) Kohustused, mille suhtes kohaldatakse positiivset reservikoefitsienti:

a.1) hoiused (üleööhoiused, hoiused kokkulepitud tähtajaga kuni 2 aastat ja hoiused, mis on lõpetatavad etteteatamisega kuni 2 aastat);

a.2) võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga kuni kaks aastat.

EKP-le krediidiasutuste võlaväärtpaberite kohta esitatavad andmed a.2 vastavad tegelikule reservibaasis sisalduvale summale, mis krediidiasutused on riikide keskpankadele esitanud. Andmed võlaväärtpaberite kohta a.2 koosnevad seega:

- krediidiasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlaväärtpaberite summast koos tavapärase EKP poolt määratletud mahaarvamisega, kui krediidiasutused ei ole oma väärtpaberite hoidmist tõendanud, et oleks kohaldatud üldsumma suhtarvu, või

- krediidiasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlaväärtpaberite summast, mida on korrigeeritud krediidiasutuste (ja EKPS) hoitavate kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga emiteeritud võlaväärtpaberite tegeliku summaga, kui krediidiasutused on seda tõendanud.

b) Kohustused, mille suhtes kohaldatakse reservi nullkoefitsienti:

b.1) hoiused (hoiused kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta, üle kaheaastase etteteatamisega lõpetatavad hoiused);

b.2) tagasiostutehingud;

b.3) võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta.

Kirje "võlaväärtpaberid kokkulepitud tähtajaga üle kahe aasta" kohta esitatavad summad sisaldavad ka muude reservinõuetele alluvate krediidiasutuste, EKP või osalevate liikmesriikide keskpankade hoitavate võlaväärtpaberite summasid.

c) Kohustuslike reservide nõuetele alluvate krediidiasutuste poolt kohaldatav kindlasummaline mahaarvamine.

Kodeerimissüsteem

Statistiliste andmete esitamiseks EKP-le reservibaaside kohta on määratletud spetsiaalsed koodid ja lisatud XIII lisas kirjeldatud koodidele:

a) Andmeid esitava sektori kohta märgitakse kood "R" koodide nimekirjast CL_BS_REP_SECTOR, millega määratletakse kohustuslike reservide nõuetele alluvaid krediidiasutusi [4].

b) Siin on vastaspoole sektoriks kõik "muud rahaloomeasutused", mis ei ole kohustuslike reservide nõuetele alluvad krediidiasutused, [5] kõik "mitterahaloomeasutused" (valitsemissektor ja muude residentide sektorid) ja ülejäänud maailm. Selle bilansi vastaspoole sektori tähistamiseks kasutatakse koodi "3000" koodide nimekirjast CL_BS_COUNT_SECTOR.

c) Vastaspoole piirkonna geograafilist jaotust ei küsita. Siin kasutatakse koodi "A1" — "maailm", koodide nimekirjast CL_COUNT_AREA.

d) Kolme koodi koodide nimekirjast CL_BS_ITEM määratletakse konkreetselt reservibaasi statistiliste andmete bilansikirjete tarbeks, kuid mitte bilansikirjete statistika ja kindlasummalise vähendamise tarbeks. Siin kasutatakse koodi "L2A" — "kokkulepitud tähtajaga hoiused ja etteteatamisega lõpetatavad hoiused", koodi "L2B" — "üleööhoiused, kokkulepitud tähtajaga hoiused ja etteteatamisega lõpetatavad hoiused" ja koodi "LSA" — "kohustuslike reservide nõuetele alluvate krediidiasutuste poolt kohaldatav kindlasummaline mahaarvamine".

e) Jaotust vääringute järgi ei küsita, mistõttu kasutatakse koodi "Z01" (kõik vääringud kokku) koodide nimekirjast CL_CURRENCY.

f) Andmed esitatakse eurodes, kasutades koodi "E" koodide nimekirjast CL_SERIES_DENOM.

Liite tabelites RR/1 ja RR/2 on näidatud andmeread, mis reservibaasi statistiliste andmetena tuleb esitada.

Andmete regulaarne esitamine

Reservibaaside statistilised andmed koosnevad krediidiasutuste puhul kuuest aegreast, mis viitavad EKP-le esitatavatele kuulõpu varude andmetele ja esitatakse kord kuus, hiljemalt vaatluskuu lõpule järgneva seitsmeteistkümnenda tööpäeva lõpuks elektroonilise võrgu "E9" kaudu.

Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutused (s.t kes on täielike kuuandmete esitamisest vabastatud) esitavad riikide keskpankadele piiratud jaotuse iga kvartal. Nende lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste puhul kasutatakse kolme (kuu)perioodi reservibaasi kohta lihtsustatud statistiliste andmete esitamist ja riikide keskpangad lülitavad lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste andmed esitatavatesse andmetesse vastavalt oma aruandluse ajakavale. [6]

Paranduste tegemise põhimõtted

Andmeid esitavatel asutustel on lubatud teha reservibaasi ja konkreetse reserviperioodi kohustuslike reservide nõuete statistilistes andmetes parandusi vaid siis, kui neid tehakse reservi hoidmise perioodi alguskuule järgneva kuu neljateistkümnendaks kalendripäevaks. [7]

Parandused, mida andmeid esitavad asutused teevad reservibaasi/reservinõuete andmetes pärast reservi hoidmise perioodi alguskuule järgneva kuu neljateistkümnendat kalendripäeva (hilinenud parandused) ei tohiks põhjustada parandusi reservibaasi ja reservinõuete statistilistes andmetes.

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[4] Siin kasutatav andmeid esitav sektor on muude rahaloomeasutuste sektorist väiksem, sest ei sisalda kohustuslike reservide nõuetele mittealluvaid muid rahaloomeasutusi.

[5] Riikide keskpangad, EKP ja kohustuslike reservide nõuetele alluvad krediidiasutused jäetakse euroala vastaspoole sektorist välja.

[6] Riikide keskpangad kasutavad lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste kvartaliandmeid reservibaasi kohta kolme nende laekumisele järgneva kuu andmete esitamisel EKP-le.

[7] Või riigi keskpanga eelmisel tööpäeval, kui neljateistkümnes kalendripäev ei ole riigi keskpanga tööpäev. "Riigi keskpanga tööpäev" on mistahes päev, millal konkreetne osaleva liikmesriigi keskpank on EKPS rahasüsteemi toimingute tegemiseks avatud.

--------------------------------------------------

XVI LISA

VAJALIKUD ANDMED KOONDSUHTARVU ARVUTAMISEKS KOGU EUROALA KOHTA

Andmete määratlemine

Andmeid esitavate rahaloomeasutuste poolt riikide keskpankadele esitatavatest bilanssidest saavad riikide keskpangad andmeid kohustuslikele reservinõuetele alluvate krediidiasutuste koondbilansi kohta (22. novembri 2001. aasta määrus EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [1] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 [2]).

Koondsuhtarvu arvutamiseks kogu euroala kohta esitavad riikide keskpangad Euroopa Keskpangale iga kuu järgmised kuu lõpu statistilised andmed:

- krediidiasutuste poolt emiteeritud "kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga võlaväärtpaberite" bilansiline jääk,

- krediidiasutuses hoitavad riigisiseste ja muude euroala rahaloomeasutuste emiteeritud "kuni kaheaastase kokkulepitud tähtajaga väärtpaberid, v.a aktsiad".

Lihtsustatud aruandlusega krediidiasutuste suhtes (s.t väikesed asutused, kellele on tehtud igakuiste täielike andmete esitamise suhtes erand) kasutatakse XIV lisas kirjeldatud juurdearvestuste korda, kui see on kohane.

Kodeerimissüsteem

Aegridade esitamisel EKP-le kasutatav kodeerimissüsteem vastab XIII lisas määratletud süsteemile, mida kasutatakse bilansikirjete andmete esitamiseks. Kolme aegrea määratlemiseks kasutatakse nimelt järgmisi koode:

a) kolme esitatava aegrea andmeid esitav sektor on "kohustuslikele reservinõuetele alluvad krediidiasutused" ja selle koodi väärtus on "R" koodide nimekirjast CL_BS_REP_SECTOR;

b) kirjete "kuni kaheaastased emiteeritud võlaväärtpaberid" ja "kuni kaheaastased väärtpaberid, v.a aktsiad" tähtaja jaotuse koodina kasutatakse väärtust "L" koodide nimekirjast CL_BS_MATURITY_ORIG;

c) kooskõla tagamiseks bilansikirjete kohta andmete esitamiseks kehtestatud andmeridade võtmetega esitatakse varade poole kirje riigisisese piirkonna ja muu euroala vastaspooltega eraldi. Kasutatakse väärtusi "U6" ja "U5" koodide nimekirjast CL_COUNT_AREA.

Kohustuste poole kirje esitatakse vastaspoole sektorit eristamata, kasutades väärtust "A1" — "maailm";

d) jaotust vääringute järgi ei küsita, mistõttu kasutatakse koodi "Z01" (kõik vääringud kokku) koodide nimekirjast CL_CURRENCY;

e) andmed esitatakse eurodes, kasutades koodi "E" koodide nimekirjast CL_SERIES_DENOM.

Liites esitatud tabelis "krediidiasutused/koondsuhtarv" on näidatud kolm esitatavat aegrida.

Andmete regulaarne esitamine

EKP-le esitatakse kolm aegrida krediidiasutuste kuulõpu varade kohta iga kuu, vaatluseperioodile järgneva kuu viimase tööpäeva lõpuks.

Need andmeread tuleb esitada ka siis, kui nendega seotud bilansikirjed ei ole liikmesriigis kohaldatavad, et kirjeid saaks konsolideeritud bilansis järjekindlalt käsitleda. [3]

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] Mittekohaldatavate bilansikirjete õiget esitamist on kirjeldatud XIII lisas.

--------------------------------------------------

XVII LISA

RAHALOOMEASUTUSTE NIMEKIRI

SUUNISED AJAKOHASTUSTE ESITAMISEKS

Sissejuhatus

1. Käesolevas suunises esitatakse teavet rahaloomeasutuste nimekirja kogumise, õigsuse kontrolli ja avaldamise kohta. Rahaloomeasutuste nimekirja kuuluvad asutused kajastavad Euroopa Liidu liikmesriikide rahaloomeasutuste sektorite koosseisu.

Rahaloomeasutuste nimekirja jooksvad ajakohastused

2. Jooksvad ajakohastused on kohustuslikud ja need tehakse siis, kui rahaloomeasutuste sektoris on muutusi, s.t rahaloomeasutuste sektorisse tuleb mõni asutus juurde ("juurdetulija") või mõni olemasolev rahaloomeasutus lahkub rahaloomeasutuste sektorist ("lahkuja").

3. Jooksvad ajakohastused on kohustuslikud ka siis, kui on muutusi olemasolevate rahaloomeasutuste omadustes.

4. Asutus võib ühineda rahaloomeasutuste sektoriga neljal allpool nimetatud põhjusel:

- rahaloomeasutuse asutamine ühinemise tulemusena,

- uute juriidiliste isikute asutamine olemasolevate rahaloomeasutuste jagunemise tulemusena,

- uue rahaloomeasutuse asutamine,

- endise mitterahaloomeasutuse muutumine staatuselt rahaloomeasutuseks.

5. Asutuse lahkumisel rahaloomeasutuste sektorist võivad olla viis järgmisena nimetatud põhjust:

- rahaloomeasutuse ühinemine,

- rahaloomeasutuse ost teise asutuse poolt,

- rahaloomeasutuse jagunemine eraldi juriidilisteks isikuteks,

- rahaloomeasutuse muutumine staatuselt mitterahaloomeasutuseks,

- rahaloomeasutuse likvideerimine.

6. Rahaloomeasutuste sektori ajutiste ajakohastuste esitamine on kohustuslik nii täieliku kooskõla tagamiseks rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspooltega kui ka rahaloomeasutuste nimekirja igakuiseks avaldamiseks Euroopa Keskpanga (EKP) veebisaidil.

7. Uuest või muudetavast asutusest teatamisel peavad olema täidetud kõik kohustuslikud tunnused.

8. Teates asutuse lahkumise kohta rahaloomeasutuste sektorist (ilma et see osaleks ühinemises) tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: taotluse liik (s.t kustutamine) ja rahaloomeasutuse identifitseerimiskood (s.t tunnus "mfi_id").

Rahaloomeasutuste identifitseerimiskoodide ümberjaotamine

9. Riikide keskpangad ei tohiks anda kustutatud rahaloomeasutuste identifitseerimiskoode uutele rahaloomeasutustele.

10. Kui see on vältimatu, tuleb järgida järgmist korda:

i) andmevahetussüsteemi N13 kaudu tuleb saata ajakohastus koos ümberjaotatud identifitseerimiskoodiga. Et identifitseerimiskoodide ümberjaotamine rikub õigsuse kontrolli, teatatakse riigi keskpangale kinnituse kaudu, et ajakohastus on tagasi lükatud. Kuid ajakohastusega seotud teavet hoitakse eraldi andmemälus;

ii) paralleelselt eespool nimetatud andmeedastusega saadetakse EKP-le N13 Cebamaili konto kaudu selgitus rahaloomeasutuse identifitseerimiskoodi ümberjaotamise kohta; märkige päisesse teemaks "rahaloomeasutuste ümberjaotamine" (MFI reallocation). Selgituses tuleb märkida ümberjaotamise põhjuste üksikasjad koos saadetud faili IREF-numbriga;

iii) kui selgitus võetakse vastu, teeb EKP ajakohastuse käsitsi ja saadab riigi keskpangale Cebamaili kaudu kinnituse;

iv) kui selgitust ei loeta vastuvõetavaks, siis ajakohastust rahaloomeasutuste andmekogumis ei tehta; EKP saadab riigi keskpangale Cebamailiga teate, milles selgitab keeldumist;

v) kui Cebamaili ei saa kasutada, tuleb selgitus saata standardse e-posti aadressi kaudu (märkides päisesse teemaks "rahaloomeasutuste ümberjaotamine"), mida kasutatakse rahaloomeasutustega seotud päringute saatmiseks EKP-le: mfi.hotline@ecb.int. EKP saadab riikide keskpankadele eespool punktides iii ja iv kirjeldatud teated.

Esitatavad tunnused

11. Allpool on tabelis kirjeldatud tunnuseid, mida rahaloomeasutuste nimekirja tarbeks kogutakse, ja märgitud, kas need on kohustuslikud või mitte. Lähemalt iga tunnuse kohta vt allpool punktist "Õigsuse kontrollid". Pange tähele, et kui ei ole otseselt teisiti märgitud, mõeldakse "ühinemise" all riigisisest ühinemist.

Staatus | Tunnuse nimetus | Kirjeldus |

Kohustuslik | object_request | Rahaloomeasutuse kohta saadetava ajakohastuse liik. Võib olla üks neljast eelnevalt määratletud väärtusest: "mfi_req_new", "mfi_req_mod", "mfi_req_del" või "mfi_req_merger" |

Kohustuslik | mfi_id | Rahaloomeasutuse ainulaadne identifitseerimiskood. Koosneb kahest osast: "host" ja "id" |

Kohustuslik: kui moodustab osa identifitseerimiskoodist | host | Rahaloomeasutuse registreerimisriik, riigi kahekohalise ISO-koodina |

Kohustuslik: kui moodustab osa identifitseerimiskoodist | id | Asutuse identifitseerimiskood (märkimata eesliitena riigi "host" kahekohalist ISO-koodi) |

Kohustuslik | name | Rahaloomeasutuse täielik registreeritud nimetus |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | address | Rahaloomeasutuse asukoha andmed. Koosnevad neljast osast: "aadress", "postkast", "postiindeks" ja "linn" |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | postal_address | Tänava nimi ja majanumber |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | postal_box | Postkasti number postiasutuses |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | postal_code | Postiindeks |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | city | Asukoha linn |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | category | Näitab rahaloomeasutuse liiki. See võib olla üks eelnevalt määratletud väärtustest: keskpank, krediidiasutus, rahaturufond või muu asutus |

Kohustuslik: taotluste "new" (uus) ja "mod" (muudatus) puhul | report | Näitab, kas rahaloomeasutus esitab bilansikirjete statistilisi andmeid iga kuu või mitte. Võib olla üks kahest eelnevalt määratletud väärtusest: jah või ei |

Mitte-kohustuslik | order_r | Näitab rahaloomeasutuste nimekirja soovitud järjekorda, kui inglise keele tähestiku järjekord ei ole kohaldatav |

Kohustuslik filiaalidele välisriikides | head_of_branch | Näitab, et rahaloomeasutus on filiaal välisriigis. Võib olla üks kolmest väärtusest: "non_eu_head", "eu_non_mfi_head" või "eu_mfi_head" |

Kohustuslik filiaalidele välisriikides | non_eu_head | Peakontor ei ole EL resident. Koosneb kahest osast: "host" ja "name" |

Kohustuslik filiaalidele välisriikides | eu_non_mfi_head | Näitab, et peakontor on EL resident ja ei ole rahaloomeasutus. Koosneb kahest osast: "non_mfi_id" and "name" |

Kohustuslik filiaalidele välisriikides | eu_mfi_head | Näitab, et peakontor on EL resident ja on rahaloomeasutus. Selle tunnuse väärtus on "mfi_id" |

Kohustuslik ühinemiste puhul | mfi_req_merger | Näitab, et saadetakse andmeid ühinemise kohta |

Kohustuslik ühinemiste puhul | submerger | Ühinemise igal etapil tuleb esitada andmed kõigi asutuste kohta, kelle suhtes ühinemine juriidiliselt samal "kuupäeval" jõustub. Koosneb neljast osast: "date" (kuupäev), "comment" (märkus), "involved_mfi" ja "involved_non_mfi" |

Kohustuslik piiriüleste ühinemiste puhul | involved_mfi | Näitab, et rahaloomeasutus osaleb piiriüleses ühinemises. Selle tunnuse väärtus on "mfi_ref" |

Kohustuslik ühinemiste puhul | involved_non_mfi | Näitab, et ühinemises osaleb mitterahaloomeasutus. Selle tunnuse väärtus on "non_mfi_obj" |

Kohustuslik piiriüleste ühinemiste puhul | mfi_ref | Piiriüleses ühinemises osaleva rahaloomeasutuse andmed. Koosnevad kahest osast: "mfi_id" and "name" |

Kohustuslik ühinemiste puhul | non_mfi_obj | Ühinemises rahaloomeasutusega osaleva mitterahaloomeasutuse andmed. Koosnevad kahest osast: "non_mfi_id" ja "name" |

Kohustuslik ühinemiste puhul | non_mfi_id | Ühinemises rahaloomeasutusega osaleva mitterahaloomeasutuse andmed. Koosnevad kahest osast: "host" ja "id". Pikkus viis märki |

Ühinemistaotlused

12. Allpool on esitatud mitu näidet tunnuste kohta, mida tuleb kasutada rahaloomeasutuste ja muu(de) rahaloomeasutus(t)e/mitterahaloomeasutus(t)e riigisiseste ja piiriüleste ühinemiste kohta andmete esitamisel. Samuti on näidatud ära stsenaariumid, mille puhul ühinemised jõustuvad kas samal kuupäeval või erinevatel kuupäevadel. Pange tähele, et allpool on esitatud vaid näited ning see ei ole kõikvõimalike ühinemisstsenaariumide ammendav loetelu. Peale selle on igas olukorras näidatud tulemus vaid üks seda liiki ühinemise paljudest võimalikest tulemustest.

13. Juhiseid XML aruandluskava kohta vt dokumendist "Exchange Specification for the N13 Phase II Data Exchange System (Andmevahetuse tehnilistest tingimustest andmevahetussüsteemis N13 Phase II) (vt allpool punkti "Juhend")."

Nr | Olukord | Ühinemise tunnused, mida olukorrast teatamisel kasutada |

1 | Riigisisene kahe rahaloomeasutuse ühinemine Tulemus: Rahaloomeasutustelt 1 ja 2 võetakse litsentsid ära. Ühinemise tulemusena moodustatakse uus asutus (rahaloomeasutus 3). See ühinemine jõustub ühel kuupäeval (kuupäev 1) | Mfi_req_merger Submerger date (kuupäev 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 2) mfi_req_new (rahaloomeasutus 3) |

2 | Riigisisene kolme rahaloomeasutuse ühinemine Tulemus: Rahaloomeasutused 1 ja 2 ühinevad kuupäeval 1, mille tagajärjel rahaloomeasutuselt 2 võetakse litsents ära. Rahaloomeasutus 1 ühineb seejärel rahaloomeasutusega 3 kuupäeval 2. Rahaloomeasutus 1 muudab oma nime ja rahaloomeasutuselt 3 võetakse litsents ära. Märkus:Kuupäeval 1 teatatakse rahaloomeasutuse 1 muudatusest, kuigi tunnused ei muutunud. | Mfi_req merger Submerger date (kuupäev 1) mfi_req_mod (rahaloomeasutus 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 2) submerger date (kuupäev 2) mfi_req_mod (rahaloomeasutus 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 3) |

3 | Riigisisene kahe asutuse, rahaloomeasutuse ja mitterahaloomeasutuse ühinemine Tulemus: Rahaloomeasutus 1 muudab oma nime. See ühinemine jõustub ühel kuupäeval (kuupäev 1) Märkus:Mitterahaloomeasutuse muutusest ei teatata, teatatakse ainult andmed selle tuvastamiseks | mfi_req_merger submerger date (kuupäev 1) mfi_req_mod (rahaloomeasutus 1) involved_non_mfi non_mfi_obj non_mfi_id |

4 | Kahe rahaloomeasutuse (rahaloomeasutus 1 riigis X ja rahaloomeasutus 2 riigis Y) piiriülene ühinemine rahaloomeasutuseks riigis X Tulemus: Rahaloomeasutustelt 1 ja 2 võetakse litsentsid ära. Ühinemise tulemusena moodustatakse riigis X uus asutus (rahaloomeasutus 3). Jõustumiskuupäev on kuupäev 1. Märkus:Piiriülese ühinemise puhul peavad enne andmete ajakohastamist ühinemise tulemusena laekuma kõigilt osalevatelt riikidelt taotlused. Seni on iga taotluse staatus süsteemis "mittetäielik". | Riik X saadab järgmise taotluse: mfi_req_merger submerger date (kuupäev 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 1, riik X) mfi_req_new (rahaloomeasutus 3, riik X) involved_mfi mfi_ref (rahaloomeasutus 2, riik Y) Riik Y saadab järgmise taotluse: mfi_req_merger submerger date (kuupäev 1) mfi_req_del (rahaloomeasutus 2, riik Y) involved_mfi mfi_ref (rahaloomeasutus 1, riik X) mfi_ref (rahaloomeasutus 3, riik X) |

Edastamise sagedus

14. Jooksvad ajakohastused tuleb edastada EKP-le, niipea kui muutused rahaloomeasutuste sektoris on toimunud.

Edastamiskanal ja faili vorming

15. Jooksvad ajakohastused tuleb teatada XML-vormingus, andmevahetussüsteemi N13 kaudu.

16. Andmevahetussüsteemi N13 häire korral tuleb ajakohastused edastada XML-vormingus N13 Cebamail konto kaudu.

17. Põhjalikumat teavet N13 andmevahetussüsteemi kasutamise kohta rahaloomeasutuste ajakohastuste edastamiseks vt dokumendist "Exchange Specification for the N13 Phase II Data Exchange System" (Andmevahetuse tehnilised tingimused andmevahetussüsteemis N13 Phase II) (vt allpool punkti "Juhend").

Õigsuse kontrollid

Enne rahaloomeasutuste ajakohastuste edastamist EKP-le tuleks teha andmete järgmised õigsuse kontrollid. Kõik EKP-le laekuvad ajakohastused, mis läbivad õigsuse kontrollid, lülitatakse automaatselt rahaloomeasutuste andmekogumisse.

Üldised

(i) Kõik kohustuslikud tunnused on täidetud.

(ii) Tunnusel "object_request" on nelja liiki eelnevalt määratletud väärtused:

- "mfi_req_new" (näitab, et andmeid esitatakse uue rahaloomeasutuse kohta),

- "mfi_req_mod" (näitab, et andmeid esitatakse olemasoleva rahaloomeasutuse muudatuste kohta),

- "mfi_req_del" (näitab, et andmeid esitatakse olemasoleva kustutamisele kuuluva rahaloomeasutuse kohta),

- "mfi_req_merger" (näitab, et andmeid esitatakse ühinemises osalevate asutuste kohta).

Identifitseerimiskood

(iii) Tunnus "mfi_id" koosneb kahest eraldi osast — tunnus "host" ja tunnus "id". Kahe osa ühised väärtused peaksid tagama sellele rahaloomeasutusele ainulaadse "mfi_id". "mfi_id" on rahaloomeasutuste andmekogumi esmatähtis võti.

(iv) Rahaloomeasutuse tunnuse "host" väärtus (kui see on osa "mfi_id"-st) võib olla ainult riigi kahekohaline EL ISO-kood.

(v) Uuele rahaloomeasutusele ei tohiks määrata varem kasutusel olnud identifitseerimiskoodi. (Erandjuhtudel vt eespool punkti "Rahaloomeasutuste identifitseerimiskoodide ümberjaotamine".)

(vi) Järjepidevuse tagamiseks kasutage samu identifitseerimiskoode, mis avaldatakse iga kuu EKP veebisaidil rahaloomeasutuste nimekirjas.

(vii) Koodi "mfi_id" muutusest teatamisel tuleb saata kõigepealt taotlus olemasoleva, "vana" koodiga rahaloomeasutuse kustutamiseks; teine taotlus tuleks seejärel saata "mfi_id" koodiga "uue" rahaloomeasutuse asutamiseks.

(viii) Kui tunnus "mfi_id" on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Nimetus

(ix) Asutuse täielik riigi keskpangas registreeritud nimetus.

(x) Märkige ka nimetusse kuuluv ühinguvormi tähistav lühend, nt Plc, Ltd, Spa vms. Ühinguvormi tähistav lühend tuleb esitada järjekindlalt koos kõigi nimetustega, mille suhtes see on kohaldatav.

(xi) Kasutada tuleb oma riigi märgistikku. Kreeka peaks kasutama ladina tähestikku.

(xii) Diakriitikute arvessevõtmiseks tuleb kasutada väiketähti.

(xiii) Kasutage vajaduse korral väiketähti.

(xiv) Kui tunnus "nimetus" on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Aadress

(xv) Tuleb täita vähemalt üks aadressi tunnustest — "postal_address", "postal_box" või "postal_code". Neljas aadressi tunnus, "city", on kohustuslik.

(xvi) Tunnuse "postal_address" kohta märkige asutuse asukoha tänavanimetus ja majanumber. Kasutage oma riigi märgistikku. Kreeka peaks kasutama ladina tähestikku.

(xvii) Tunnus "postal_box" märkige oma riigi postkastiaadressi süsteemi järgi. Tekstiviiteid postkasti "postal_box" numbrite ette ei tohiks lisada, kuid need võivad olla tähtnumbrilised.

(xviii) Tunnuse "postal_code" kohta märkige asutuse asukoha postiindeks. Kasutage oma riigi postisüsteemi tavasid. Tunnus "postal_code" võib olla tähtnumbriline.

(xix) Kui tunnuste "address" kogum on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Linn

(xx) Tunnuse "city" kohta märkige asukoha linn. Kasutage riigi märgistikku. Kreeka peaks kasutama ladina tähestikku. Kasutage vajaduse korral väiketähti.

(xxi) Kui tunnus "city" on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Liik

(xxii) Tunnuse "category" kohta märkige rahaloomeasutuse liik nelja eelnevalt määratletud väärtuse seast: "keskpank", "krediidiasutus", "rahaturufond" ja "muu asutus". Kasutage väiketähti, välja arvatud algustähed, mis peavad olema suurtähed.

(xxiii) Kui tunnus "category" on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Aruandlus

(xxiv) Tunnuse "report" kohta märkige, kas rahaloomeasutuse aruandlus on täielik ("tõene") või lihtsustatud ("väär"). Vastuvõetav on vaid üks neist kahest eelnevalt määratletud väärtusest.

(xxv) Kui tunnus "report" on mittetäielik, ebaõige või puudub, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Järjestus

(xxvi) Tunnuse "order_r" kohta märkige rahaloomeasutuste nimekirja soovitud järjestus, kui järjestus inglise keele tähestiku järgi ei ole kohaldatav. Määrake igale rahaloomeasutusele kasvavas järjekorras arvväärtus.

(xxvii) Tunnus "order_r" ei ole kohustuslik. Kui see on mittetäielik või puudub (ja kõik muud õigsuse kontrollid on läbitud), tehakse rahaloomeasutuste andmekogumis taotletud muutus.

Välisriigi asutuse filiaali kontrollimine

(xxviii) Tunnuse "head_of_branch" väärtus tuleb täita, kui rahaloomeasutus on välisriigi asutuse filiaal.

(xxix) Tunnuse "head_of_branch" kohta märkige peakontori liik kolme eelnevalt määratletud tunnuse järgi: "non_eu_head", "eu_non_mfi_head_" või "eu_mfi_head".

(xxx) Kui tunnuseks "head_of_branch" on märgitud "non_eu_head" (peakontor on mitte-EL resident), tuleb lisada peakontori asukohariik ja nimetus.

(xxxi) Kui tunnuseks "head_of_branch" on märgitud "eu_non_mfi_head" (peakontor on EL residendist mitterahaloomeasutus), tuleb lisada peakontori asukohariik, nimetus ja identifitseerimiskood. non_mfi identifitseerimiskoodiks võib olla kas "OFI" (muu finantsasutus) või riigi kahekohaline ISO kood, millele järgneb sektori liigitus vastavalt ESA 95-le [1].

(xxxii) Kui tunnuseks "head_of_branch" on märgitud "eu_mfi_head" (rahaloomeasutus), tuleb märkida peakontori asukohariik ja identifitseerimiskood. Ajakohastatud andmeid rahaloomeasutuste identifitseerimiskoodide kohta vt EKP veebisaidilt viimase kuu rahaloomeasutuste nimekirjast.

(xxxiii) Kui tunnus "head_of_branch" on "eu_mfi_head" (rahaloomeasutus), ei ole vaja peakontori nimetust märkida. Kui on märgitud peakontori identifitseerimiskood, ajakohastatakse EKP õigsuse kontrolli käigus kõigi EL residentidest välisfiliaalide peakontorite nimetused automaatselt. Seda tehakse kogu rahaloomeasutuste andmekogumi kohta iga kord, kui rahaloomeasutusest teatatakse ja tunnus "name" muutub.

(xxxiv) Kui mõnda eespool nimetatud õigsuse kontrolli (xii — xvii) on rikutud, lükatakse kogu taotlus tagasi.

(xxxv) Kahel juhul jäävad mittevastavad andmed peakontori kohta EKP rahaloomeasutuste andmekogumis ülimuslikeks:

- kui tunnuseks "head_of_branch" on märgitud "eu_mfi_head", kuid peakontori identifitseerimiskood ei vasta EKP rahaloomeasutuste andmekogumis sisalduvale koodile, täidetakse taotlus ikkagi. Kuid peakontori nimetust EKP rahaloomeasutuste andmekogumisse ei lülitata,

- kui saadetakse taotlus rahaloomeasutuse identifitseerimiskoodi muutmiseks, võivad muutuda mittevastavateks andmed peakontori kohta, mis puudutavad selle rahaloomeasutuse muude liikmesriikide residentidest välisfiliaale.

(xxxvi) Selle ebatäpsuse parandamiseks saadab EKP kõigile või valitud riikide keskpankadele mitu korda aastas kontrollimiseks mittevastavate peakontorite andmete nimekirja.

Ühinemiste kontrollimine

(xxxvii) Tunnus "mfi_req_merger" on riigisisestest või piireületavatest ühinemistest teatamisel kohustuslik.

(xxxviii) Tunnus "submerger" on kohustuslik. Iga samal kuupäeval jõustuvas ühinemises osalev grupp (s.t. kaks või rohkem asutust) tuleb esitada eraldi "submerger" tähistusega.

(xxxix) Tunnuse "submerger" täpsustamisel tuleb täita tunnus "date". Tunnuse "date" täitmine on kohustuslik.

(xl) Vähemalt üks ühinemises osalev asutus peaks olema rahaloomeasutus (s.t ainult mitterahaloomeasutuste ühinemisest ei ole võimalik teatada).

(xli) Kui rahaloomeasutuse tunnused ühinemise tulemusena ei muutu, tuleb selle rahaloomeasutuse kohta teatada muudatusest (s.t "mfi_req_mod"). Seda tehakse selleks, et kõigist ühinemises osalevatest rahaloomeasutustest oleks teatatud.

(xlii) Tunnus "involved_mfi" on kohustuslik ainult piireületavatest ühinemistest teatamisel (s.t "involved_mfi" sisaldab teavet muu liikmesriigi residendist asutuse kohta).

(xliii) Kui asutus on märgitud kui "involved_mfi", tuleb tunnus "mfi_ref" täita.

(xliv) Tunnus "mfi_ref" koosneb kahest osast: "mfi_id" (mis koosneb asutuse tunnustest "host" ja "id") ja "name".

(xlv) Andmed piireületavate ühinemiste kohta lülitatakse EKP rahaloomeasutuste andmekogumisse alles siis, kui kõigist asjaomastest liikmesriikidest on laekunud täielikud taotlused ühinemiseks ning nende õigsus on kontrollitud.

(xlvi) Kui asutus on märgitud kui "involved_non_mfi", tuleb täita "non_mfi_id" ja "name".

(xlvii) "involved_non_mfi" asutuse "non_mfi_id" koosneb kahest osast: "host" ja "id", ning selle pikkus on viis märki. "host" on kahekohaline riigi ISO kood. "id" pikkus on kolm märki ja see viitab sektori liigitusele ESA 95 kohaselt.

(xlviii) Kui mõnda eespool nimetatud õigsuse kontrolli (xx — xxx) on rikutud, lükatakse kogu taotlus tagasi.

Rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte ristkontroll

18. Kui nõutakse rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmete ristkontrolli, lisage andmevahetussüsteemis N13 saadetavale failile ristkontrolli tähis.

19. Kontrollitakse vastastikku kõiki saatva riigi keskpanga poolt esitatud rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmeid (s.t kaasa arvatud vastavates andmebaasides juba sisalduvad andmed rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte kohta), mitte ainult tähistatud failis laekunud andmeid. Tulemused saadetakse kohe kinnituse vormis tagasi. Ristkontrolli tähist tuleks kasutada järgmiselt:

- kui rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmeid saab vastavate majandustegevuse valdkondade vahel kooskõlastada, tuleb ristkontrolli tähis lisada ainult teisele failile, mis vastava rahaloomeasutuse või rahapoliitika toimingute tingimustele vastava vastaspoole taotlusega saadetakse,

- kooskõlastamine ei ole võimalik, tuleb saata päeva lõpus täiendav teade, mis sisaldab ainult ristkontrolli tunnust. Selle teate peaksid saatma kas rahaloomeasutuste või rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte valdkond või mõlemad,

- kui rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte vahelise kooskõla ristkontrolli ei ole kohe vaja teha, ei ole vaja tähistust failile lisada,

- kui kontroll on vaja teha päeva jooksul hiljem, tuleb andmed saata ilma ristkontrolli tähiseta. Hiljem tuleb saata ristkontrolli tähisega tühi fail. Sellisel juhul tehakse ristkontroll kohe, sest tühjas failis andmeid kontrollida ei ole,

- Kinnitus sisaldab ainult saatja rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmekogumite vahelise ristkontrolli tulemusi.

20. Rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte vaheline ristkontroll annab ainult hoiatuse. Seega, kui ristkontroll ebaõnnestub, täidetakse taotlus EKP rahaloomeasutuste andmekogumis ikkagi. Pange aga tähele, et mittevastavuses olevaid rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmeid EKP veebisaidil kuu lõpus ei avaldata.

Vigade käsitlemine

21. Kui laekub fail rahaloomeasutuste ajakohastustega, saadetakse saatjale kohe kinnitus. Kinnitusi on kaht liiki:

i) vastuvõtukinnitus: sisaldab kokkuvõtlikku teavet rahaloomeasutuste ajakohastuste kohta, mis on töödeldud ja edukalt rahaloomeasutuste andmekogumisse lülitatud;

ii) veakinnitus: sisaldab üksikasjalikku teavet rahaloomeasutuste ajakohastuste kohta ja ebaõnnestunud õigsuse kontrollide kohta. Vt eespool punktist "Õigsuse kontrollid" lähemalt, kas õigsuse kontrolli ebaõnnestumise tagajärjel lükatakse tagasi kogu taotlus või täidetakse taotlus, lisades hoiatuse.

22. Veakinnituse saamisel tuleb kohe saata õiged andmed. Kui õigete andmete saamine sõltub ajakohastustest, mis teised liikmesriigid viimase kuu jooksul on saatnud (s.t mis ei ole kättesaadavad EKP veebilehelt), võtke EKP-ga ühendust N13 Cebamail konto kaudu, märkides vajalike andmete konkreetsed üksikasjad.

Iga-aastane kvaliteedikontroll

23. Selle kohustusliku iga-aastase kontrolli eesmärk on EKP rahaloomeasutuste nimekirja põhjalik kontrollimine, keskendudes eriti filiaalidele välisriikides.

24. See kontroll tehakse sellisel ajal, et EKP veebisaidil aasta lõpul ja hiljem trükiväljaandes saaks avaldada rahaloomeasutuste sektori kohta võimalikult täpsed ja ajakohastatud andmed.

25. Riikide keskpangad peaksid järgima standardse ajakohastamise õigeaegsel ja täpsel läbiviimisel allpool esitatud suuniseid ning tagama andmete igakülgse ja efektiivse töötlemise nii riigi keskpanga kui ka EKP tasandil.

Üldine kord

(i) Iga riigi keskpangale saadetakse üks Exceli fail, mis sisaldab nelja töölehte (aruanded 1 — 4), millest üks on tühi blankett. Need saadetakse EKP-st Cebamailiga oktoobrikuu viimase tööpäeva lõpus (ajatähis "T").

(ii) Pange tähele, et "T" viitab tööpäevadele.

(iii) Vajalikke aruandeid ja kontrollimisi on kirjeldatud allpool.

Aruanne 1: Riigi rahaloomeasutuste nimekiri

See on konkreetse riigi (riigisisene) rahaloomeasutuste nimekiri vastavalt EKP andmebaasile, mida riigi keskpangad peavad oma rahaloomeasutuste nimekirjaga võrdlema.

- Iga õige asutuse kohta selles nimekirjas tuleb teha märge veergu "Comments" (Märkused).

- Kui kahe nimekirja vahel on erinevusi, tuleb need märkida sobival viisil veergu "Comments". Märkige täpselt, milles erinevus seisneb, s.t kas on vajalik muudatus (millist tunnust muudetakse ja milline peaks olema väärtus) või kas tuleks kirje kustutada (märkida, miks) vms. Samuti märkige, kas te saadate/olete saatnud selle kirje paranduse andmevahetussüsteemi N13 kaudu, ja märkige IREF number veergu "IREF".

- Kui mõni kirje on puudu, tuleb kirje täielikud andmed aruandele 1 lisada (s.t täiendava kirjena). Märkige veergu "Comments", et see on uus kirje ("new record") (märkida, miks). Samuti märkige, kas te saadate/olete saatnud selle kirje paranduse andmevahetussüsteemi N13 kaudu, ja märkige IREF number veergu "IREF".

Aruanne 2: Riigi keskpanga riigis asuvate välisriikide asutuste filiaalide nimekiri

Riigi keskpangad peavad tagama, et andmed nende riigis asuvate välisriikide rahaloomeasutuste filiaalide kohta oleksid täielikud, õiged ja ajakohastatud.

- Iga õige asutuse kohta selles nimekirjas tuleb teha märge veergu "Comments" (Märkused).

- Kui on muudatusi, tuleb need märkida sobival viisil veergu "Comments". Märkige täpselt, milles erinevus seisneb, s.t kas on vajalik muudatus (millist tunnust muudetakse ja milline peaks olema väärtus) või kas tuleks kirje kustutada (märkida, miks) vms. Samuti märkige, kas te saadate/olete saatnud selle kirje paranduse andmevahetussüsteemi N13 kaudu, ja märkige IREF number veergu "IREF".

- Kui mõni välisriigi asutuse filiaal on puudu, tuleb kirje täielikud andmed aruandele 2 lisada (s.t täiendava kirjena). Märkige veergu "Comments", et see on uus kirje ("new record") (märkida, miks). Samuti märkige, kas te saadate/olete saatnud selle kirje paranduse N13 andmevahetussüsteemi kaudu, ja märkige IREF number veergu "IREF".

Aruanne 3: Välisfiliaalide nimekiri, mille kohta teiste riikide keskpangad on teatanud, et nende peakontor on riigi keskpanga riigi resident

See on ette nähtud rahaloomeasutuste sektori ristkontrolliks rahaloomeasutuste välisriikides asuvate filiaalide kohta. Riikide keskpangad peavad kontrollima, kas teiste riikide keskpangad on kõigi teiste EL riikide residentidest filiaalidest teatanud.

- Iga õige asutuse kohta selles nimekirjas tuleb teha märge veergu "Comments" (Märkused).

- Kui mõni välisfiliaal on puudu, tuleb kirje täielikud andmed aruandele 3 lisada (s.t täiendava kirjena). Märkige veergu "Comments", et see on uus kirje ("new record") (märkida, miks).

Aruanne 4: Kaanelehtede blankett

See on tühi blankett, millele iga riigi keskpank peaks märkima, mitu kaanelehte ta vajab rahaloomeasutuste nimekirja trükiväljaandele, mis avaldatakse järgmise aasta esimeses kvartalis.

(iv) Riikide keskpankadel on aruannete kontrollimiseks ja andmete täpsuse kinnitamiseks aega üheksa tööpäeva ("T+9"). Täidetud aruanded saadetakse EKP-le tagasi N13 Cebamail konto kaudu, märkides, kas andmed on õiged või mitte (nagu eespool kirjeldatud).

(v) Kui andmed on valed, peavad riikide keskpangad tegema paralleelselt sellega parandusi ja saatma ajakohastused nende üheksa tööpäeva jooksul ("T+9") andmevahetussüsteemi N13 kaudu EKP-le. EKP-le tagastatavates aruannetes tuleb märkida igal juhul parandatud andmete IREF number. Märkus: Riigi keskpangad võivad jätkata jooksvate ajakohastuste saatmist, mis ei seondu iga-aastase kvaliteedi kontrolliga, nagu tavaliselt, andmevahetussüsteemi N13 kaudu.

(vi) Vastuvõtu- või veakinnitused saadetakse riigi keskpankadele automaatselt pärast parandatud andmete laekumist, andmevahetussüsteemi N13 kaudu ("T+9" jooksul). Veakinnituse saamisel esitab riigi keskpank kohe parandused.

(vii) EKP-l kulub kõigi laekuvate aruannete ja paranduste kontrollimiseks kaks tööpäeva ("T+11"). Nagu eespool märgitud, peavad riikide keskpangad märkima paranduste saatmisel tagasisaadetavates aruannetes IREF-numbri.

(viii) Kui tekib veel lahendamist vajavaid küsimusi, pöördutakse riikide keskpankade poole veel Cebamaili kaudu ("T+12").

(ix) Lahendamata küsimuste korral on riikide keskpankadel täiendavate paranduste või selgituste esitamiseks veel kaks tööpäeva ("T+14").

(x) EKP saadab lõpliku aruande rahaloomeasutuse sektori hetkeolukorra kohta riikide keskpankadele Cebamaili teel ("T+15"). Lisatakse ka kokkuvõte iga-aastase kvaliteedi kontrolli tulemuste kohta.

(xi) Kõiki ülejäänud lahendamata küsimusi arutatakse rahandus- ja pangandusstatistika töörühma järgmisel koosolekul.

Koondtabel

(xii) Allpool on tabelis esitatud kokkuvõte rahaloomeasutuste nimekirja iga-aastase kvaliteedi kontrolli kuupäevadest, ülesannetest, edastamiskanalitest ja vastutavatest organisatsioonidest.

Aja tähis | Ülesanded | Kanal | Täitja |

T | EKP saadab riikide keskpankadele Exceli faili nelja järgmise aruandega: Aruanne 1: Konkreetse riigi rahaloomeasutuste nimekiriAruanne 2: Riigi keskpanga riigis asuvate välisriikide asutuste filiaalide nimekiriAruanne 3: Välisfiliaalide nimekiri, mille kohta teiste riikide keskpangad on teatanud, et nende peakontor on riigi keskpanga riigi residentAruanne 4: Tühi blankett | Cebamail | EKP |

T + 9 | Riikide keskpangad võrdlevad kolme EKP aruannet (1-3) oma riigi nimekirjadega oktoobrikuu viimase tööpäeva lõpu seisuga. Iga aruande kohta tuleb täita järgmised andmed: väli "Comments" (Märkused) (kõigil kirjetel),väli "IREF" (ainult aruannetel 1 ja 2: ebaõigete või uute kirjete puhul, mille kohta EKP-le on saadetud kaasajastus)Riikide keskpangad täidavad aruande 4 trükiväljaandele vajalike kaanelehtede arvu kohta Riikide keskpangad saadavad EKP-le hiljemalt T+9 tööpäeva lõpuks järgmised andmed: Excel fail täidetud aruannetega 1-4 (Cebamaili teel),vajalikud parandused/uued kirjed (andmevahetussüsteemi N13 kaudu) | Cebamail/andmevahetussüsteem N13 | Riikide keskpangad |

T+11 | EKP kontrollib kõiki Cebamaili ja andmevahetussüsteemi N13 kaudu laekunud aruandeid, parandusi ja kinnitusi | | EKP |

T+12 | Lahendamata küsimuste korral pöördutakse riikide keskpankade poole täiendavalt Cebamaili kaudu | Cebamail | EKP |

T+14 | Riikide keskpankadel on kaks tööpäeva täiendavate paranduste või selgituste esitamiseks, kui on lahendamata küsimusi. | Cebamail/andmevahetussüsteem N13 | Riikide keskpangad |

T+15 | EKP saadab riikide keskpankadele Cebamaili kaudu lõpliku aruande rahaloomeasutuste sektori hetkeseisu kohta. Samuti saadetakse kokkuvõte iga-aastase kvaliteedikontrolli tulemuste kohta | Cebamail | EKP |

| Rahaloomeasutuste nimekirja kavandi (pdf-failina) laialisaatmine riikide keskpankadele, et need esitaksid märkusi | Cebamail | EKP/riikide keskpangad |

| Rahaloomeasutuste nimekirja trükiväljaande kavandi esitamine nõukogule | | EKP |

| Pressiteate väljastamineRahaloomeasutuste nimekirja trükiväljaande ja vajaliku arvu kaanelehtede laialisaatmine riikide keskpankadeleVäljaande pdf-faili väljasaatmine riikide keskpankadeleRahaloomeasutuste nimekirja avaldamine EKP veebisaidil | Post/Cebamail/Internet | EKP |

Erakorralised meetmed

(xiii) Erakorralisi meetmeid tuleb rakendada järgmistel juhtudel:

rahaloomeasutuste sektori aruannete puhul

- kui Cebamaili süsteemi ei saa rahaloomeasutuste sektori aruannete saatmiseks kasutada, saadab EKP need (Exceli vormingus) e-posti kaudu. Riikide keskpangad peaksid saatma täidetud aruanded EKP-le tagasi samuti e-postiga [2],

rahaloomeasutuste ajakohastuste ja paranduste puhul

- kui paranduste saatmiseks ei saa kasutada andmevahetussüsteemi N13, peavad riikide keskpangad esitama andmed vajaduse korral XML andmevormingus Cebamail-süsteemi kaudu,

- kui Cebamaili süsteemi ei saa rahaloomeasutuste failide edastamiseks ajakohastuste/parandustega kasutada, peavad riikide keskpangad kasutama ajakohastuste saatmiseks XML-andmevormingus e-posti [3],

(xiv) kui mõne riigi keskpank on mõne eespool nimetatud toimingu sooritamise päeval suletud, tagab see riigi keskpank toimingute alustamise ja lõpetamise eespool esitatud ajakava kohaselt enne päeva või päevi, mil see on suletud.

Avaldamine

EKP veebisaidi igakuine kaasajastamine

26. Iga kalendrikuu viimasel tööpäeval võetakse EKP aja järgi kell 17.00 rahaloomeasutuste andmekogumi hetkeseis. Pange tähele, et mittevastavuses olevaid rahaloomeasutuste ja rahapoliitika toimingute tingimustele vastavate vastaspoolte andmeid ei avaldata.

27. Rahaloomeasutuste nimekiri avaldatakse järgmisel päeval pärast hetkeseisu võtmist: hetkeseis võetakse nimelt reedel EKP aja järgi kell 17.00 ja kaasajastatud andmed rahaloomeasutuste sektori kohta tehakse kättesaadavateks laupäeva lõuna ajal kell 12.00 EKP aja järgi.

28. Samaaegselt rahaloomeasutuste nimekirja avaldamisega EKP veebisaidil iga kuu saadetakse sama nimekiri andmevahetussüsteemi N13 kaudu riikide keskpankadele.

Iga-aastane trükiväljaanne

29. EKP avaldab kord aastas rahaloomeasutuste nimekirja trükiväljaande eelmise aasta detsembri lõpu seisuga. See väljaanne tehakse avalikkusele kättesaadavaks enne vaatluskuupäevale järgneva aasta esimese kvartali lõppu. EKP saadab riikide keskpankadele postiga ühe põhieksemplari koos vajaliku arvu kaanelehtedega. Paralleelselt saadetakse riikide keskpankadele Cebamailiga väljaande pdf-versioon. pdf-versioon avaldatakse ka EKP veebisaidil.

Juhend

30. "Exchange Specification for the N13 Phase II Data Exchange System" (Andmevahetuse tehnilised tingimused andmevahetussüsteemis N13 Phase II). See dokument käsitleb failide vahetamist riikide keskpankade ja EKP vahel. See hõlmab andmevahetuse protokolli, andmevahetuse infrastruktuuri ja vahetatavate failide vorminguid, mis moodustavad EKP ja riikide keskpankade sisemiste süsteemide vahelise kokkupuutepinna. Dokument koosneb kahest osast — funktsionaalne osa ja tehniline osa. Järgnevalt kirjeldataksegi nimetatud osi:

Funktsionaalne osa

- funktsioonide kirjeldus (loogiline andmevahetusprotokoll, s.t teabe saatmisel eeldatavad kinnitused jms),

- loogiline andmemudel,

- vahetatava teabe struktuur,

- kinnituste sisu (mitte vorming),

- tegevuste õigsuse kontrolli reeglid, s.t loogilise teabe õigsuse kontroll (nt tähtaeg peaks olema mõni eelseisev kuupäev), kuid mitte süntaktiline õigsuse kontroll, ja nende reeglite kajastamine veakinnitustes.

Tehniline osa

- kasutatavad andmevahetussüsteemid (FTPC/X400 teenused ESCB-netis); nende süsteemide täpne kasutamine,

- andmevahetusprotokolli tehniline vaade,

- andmevahetuse vormingu määratlus (s.t "XML Schema").

Liide

31. Riikide kahekohaliste ISO-koodide nimekiri.

[1] Euroopa arvepidamissüsteem 1995, mis on esitatud nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamissüsteemi kohta ühenduses (EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisas.

[2] Aadress on: mfi.hotline@ecb.int.

[3] Aadress on: mfi.hotline@ecb.int.

--------------------------------------------------

XVIII LISA

MUUDE FINANTSVAHENDAJATE STATISTILISED ANDMED PEALE KINDLUSTUSETTEVÕTETE JA PENSIONIFONDIDE

ARUANDLUSE JUHISED STATISTIKA KOOSTAMISEKS LÜHIAJALISE MEETODI ALUSEL

1. Eesmärk

Nõue esitada statistilisi andmeid "muude finantsvahendajate, välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid" kohta (edaspidi: "muud finantsvahendajad") on kahekordselt tähtis. Esiteks on tähtis koguda andmeid muude finantsvahendajate kohta, et jälgida nende rolli rahandus- ja pangandusasutuste (rahaloomeasutuste) sektori välises finantsvahendustegevuses. Muude finantsvahendajate tegevus on rahaloomeasutuste tegevusega sarnane ja täiendab seda ning kuna täielikult või osaliselt rahaloomeasutuste omandis olevate muude finantsvahendajate bilansikirjete andmed Euroopa Keskpanga statistikas rahaloomeasutuste bilanssidesse ei kuulu, on vaja euroalast statistilise pildi saamiseks koguda statistilisi andmeid ka muude finantsvahendajate kohta. Teiseks on EKP-l vaja jälgida muid finantsvahendajaid selleks, et tagada, et rahaloomeasutuste nimekiri püsiks statistika huvides ajakohane, täpne, võimalikult homogeenne ja piisavalt stabiilne. Nagu on mainitud 22. novembri 2001. aasta määruses EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta [1], mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 [2], võivad rahandusalased uuendused mõjutada finantsinstrumentide iseärasusi ja ajendada muid finantsvahendajaid muutma oma tegevuse suunitlust.

Käesoleva lisa eesmärk on anda juhiseid EKP-le esitatavate muude finantsvahendajatega seotud aruandlusvormide täitmiseks.

2. Euroala agregaatide koostamine ja esitatavate statistiliste andmete liik

2.1. Euroala agregaatide koostamine

Muude finantsvahendajate kohta esitatakse andmeid lühiajalisel meetodil, s.t riigi tasandil jooksvalt kättesaadavate andmete põhjal. Järelikult ei tarvitse esitatavad statistilised andmed olla allpool kirjeldatud määratluste ja tingimuste kohaselt alati kättesaadavad. Juhul kui esitatavad andmed kalduvad käesolevas lisas esitatud määratlustest kõrvale, peavad riikide keskpangad esitama EKP-le seletuskirja [3]. Selle meetodi kohaselt ja lähtudes allpool esitatud raampõhimõtetest, esitavad riikide keskpangad tegelikke andmeid, kui need on jooksvalt kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole kättesaadavad või töödeldavad, tuleb teha riigi tasandil hinnanguid. Varulahendusena võib EKP teha teatavate erijaotuste kohta hinnanguid/eeldusi igal üksikjuhul eraldi, kui riigi tasandil tehtavaid hinnanguid ei saa esitada.

Võttes arvesse lisakoormust, mida riigi tasandil hinnangute tegemine riikide keskpankadele tekitaks, tuleks jõupingutused suunata põhiliselt teatavatele tähtsamatele statistilistele andmetele. Lühiajalise meetodi eesmärk ongi koondada jõupingutused muude finantsvahendajate ühele konkreetsele alaliigile (vt p. 3.2.a): investeerimisfondidele. Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite, laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete ja muude (ülejäänud) finantsvahendajate kohta andmete esitamiseks ei ole vaja erilisi täiendavaid jõupingutusi teha, juhul kui riigi tasandil tegelikke andmeid ei koguta.

2.2. Esitatavate statistiliste andmete liik

Tuleb esitada kaht liiki näitajaid: põhinäitajaid ja lisaandmeid.

- Põhinäitajaid edastatakse euroala agregaatide koostamiseks. Kõik osalevad liikmesriigid peaksid esitama neid üksikasjalikke andmeid, kui tegelikud andmed on kättesaadavad. Kui tegelikud andmed ei ole nõutavate jaotustega või kokkulepitud sagedusega, tähtaegadeks või ajavahemike kohta kättesaadavad, tuleb esitada hinnanguid, kui võimalik.

- Lisaandmed esitatakse"memokirjetena". Need andmed peavad esitama riigid, kellele on üksikasjalikumad andmed jooksvalt kättesaadavad. Need puudutavad jaotusi, mille saamiseks kasutajad on soovi avaldanud ja mille suhtes euroala agregaadi koostamist algselt teostatavaks ei peetud.

3. Raampõhimõtted

3.1. Andmeid esitav üldkogum

Riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemis (edaspidi "ESA 95" [4]) määratletakse muid finantsvahendajaid (S.123) kui "rahaloomega mittetegelevaid ettevõtteid ja kvaasiettevõtteid (välja arvatud kindlustusettevõtted ja pensionifondid), kelle põhitegevus on finantsvahendus ning kes võtavad institutsiooniliste üksuste ees, välja arvatud rahaloomeasutused, kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või hoiuste lähedased asendajad".

Rahaloomeasutustest eristab hoiuste näol esinevate kohustuste puudumine mitterahaloomeasutustel ning pensionifondidest ja kindlustusettevõtetest eristab neid kohustuste puudumine kindlustustehniliste reservide näol.

Lühiajalise statistika koostamiseks andmeid esitavasse üldkogumisse kuuluvad osalevate liikmesriikide residentidest igat liiki muud finantsvahendajad. Terminit "resident" kasutatakse siin nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruses (EÜ) nr 2533/98 statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt määratletud tähenduses [5]. Seega kuuluvad andmeid esitavasse üldkogumisse:

- territooriumil asuvad asutused, kaasa arvatud väljaspool seda territooriumi asuvate emaettevõtete tütarettevõtted, ja

- residentidest filiaalid, kelle asutuse peakontor asub väljaspool seda territooriumi.

3.2. Muude finantsvahendajate alaliigid

Võttes arvesse muude finantsvahendajate tegevuse heterogeensust ja andmete erinevat kättesaadavust muude finantsvahendajate eri liikide kohta, on määratud kindlaks neli muude finantsvahendajate liiki, kelle kohta tuleb andmeid esitada eraldi: 1) investeerimisfondid (välja arvatud rahaturufondid); 2) väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid; 3) laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted; ja 4) ülejäänud muud finantsvahendajad. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse neilt nõutavate statistiliste andmete erinevusi.

Allpool on loetletud ja määratletud liigid/rühmad, mille alusel andmeid tuleb esitada:

a) Investeerimisfondid, välja arvatud rahaturufondid

Investeerimisfondid on organiseeritud rahastamissüsteemid, mis koondavad investorite raha finants- või mittefinantsvarade soetamiseks. Muude finantsvahendajate hulka liigitatud investeerimisfondid on igat liiki investeerimisfondid, mis ei ole liigitatud rahaloomeasutuste sektorisse. Nad võivad olla erineva õigusliku struktuuriga (lepingulised, äriühingud või avatud investeerimisfondid) ja võivad olla avatud või kinnised fondid. Peale selle võidakse need asutada üksikfondina või katusfondina (mitmeosaline fond, mis koosneb erinevatest allfondidest).

Investeerimisfondide kohta tuleb esitada järgmised andmed:

Investeerimisfondide üldandmed: Summeeritud andmed investeerimisfondide kohta peavad hõlmama igat liiki investeerimisfonde, mis riigis tegutsevad. Tuleb esitada ka põhinäitajad ja teatavad memokirjed.

Investeerimisfondide liigid: Andmed tuleb esitada investeerimisfondide jaotuse kohta liigiti:

- Investeerimisfondide jaotus investeeringu liigi järgi:

Investeerimisfondide liikide järgi esitatakse andmed eraldi 1) aktsiafondide; 2) võlakirjafondide; 3) segafondide; 4) kinnisvarafondide; ja 5) muude fondide kohta.

Investeeringu liigi järgi liigitatakse investeerimisfondid põhimõtteliselt vara liigi järgi, millesse investeerimisportfelli eelkõige investeeritakse. Kui investeerimisportfelli investeeritakse eelkõige aktsiatesse ja muudesse osakutesse, tuleb fond liigitada "aktsiafondiks"; kui võlakirjadesse, siis "võlakirjafondiks"; ja kui kinnisvarasse, siis "kinnisvarafondiks". Fondid, mis investeerivad nii aktsiatesse kui ka võlakirjadesse, eelistamata põhimõtteliselt kumbagi instrumenti, tuleb liigitada "segafondideks" [6]. Kui ükski eespool nimetatud liigitus ei sobi, tuleb fond liigitada "muude fondide" hulka.

"Fondide fondid" (eelkõige investeerimisfondide osakutesse investeerivad fondid) tuleb liigitada selle fondide liigi järgi, millesse need eelkõige investeerivad. Kui sellist liigitamist võimalikuks ei peeta, tuleb fondide fondid liigitada "muude fondide" hulka.

Investeerimisfondide liigi järgi liigitamise kriteeriumid tulenevad avalikust börsiprospektist, fondi tingimustest, asutamislepingust, põhikirjast või sisekorraeeskirjadest, märkimisdokumentidest või investeerimislepingutest, turustusdokumentidest või muudest samalaadsetest dokumentidest.

Hiljem võidakse kaaluda ka andmete kogumist investeeringute liikide järgi jaotatud investeerimisfondide arvu kohta.

- Investeerimisfondide liigitus investori liigi järgi:

Andmed investeerimisfondide liikide kohta investorite liigi järgi esitatakse 1) üldiste riiklike fondide kohta, mille osakuid/aktsiaid müüakse avalikult; ja 2) spetsiaalsete investorite fondide kohta, mille osakud/aktsiad on mõeldud teatud liiki investoritele. Nende fondide liikide kohta tuleb andmed esitada ainult memokirjetena.

b) Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid

Muude finantsvahendajate hulka liigitatavad väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid on finantsettevõtted, mis tegelevad põhiliselt järgmiste finantsvahendustegevustega:

- väärtpaberitega kauplemine oma arvel nende väärtpaberite omandamise ja müümise teel vahendaja arvel ja vastutusel ainuüksi ostu- ja müügihinna vahelt teenimise eesmärgil,

- kauplemine oma arvel finantsvahendaja kaudu, kellel on õigus kaubelda börsil või muudel reguleeritud turgudel.

Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite kohta tuleb esitada põhinäitajad. Jaotuse kohta tuleb esitada andmed vastavalt käesolevas lisas toodud näitele.

c) Laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted

Need muude finantsvahendajate hulka kuuluvad finantsettevõtted on põhiliselt spetsialiseerunud kodumajapidamiste ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete varade rahastamisele. Sellesse rühma liigitatakse kapitalirendile [7], faktooringule, hüpoteeklaenude andmisele ja tarbijalaenude andmisele spetsialiseerunud ettevõtted. Need finantsettevõtted võivad olla õiguslikult vormilt ehituslaenuühingud, munitsipaalkrediidiasutused, väärtpaberitena hoitava vara haldamiseks loodud finantsvahendusettevõtted vms.

Laenuandmisega tegelevate ettevõtete kohta tuleb esitada põhinäitajad. Jaotuste kohta tuleb esitada konkreetsed andmed vastavalt käesolevas lisas toodud näitele.

d) Muude finantsvahendajate ülejäänud liigid

Sellesse ülejäänud rühma liigitatavad finantsettevõtted on muud liiki finantsettevõtted, mis ei ole spetsialiseerunud kolme ülejäänud liiki muude finantsvahendajate tegevusaladele. Sellesse liiki kuuluvad näiteks finantsvaldusühingud või riski- või arengukapitaliühingud. Riikide keskpangad peavad märkima seletuskirjas, missugust liiki asutusi see liik sisaldab.

Muude finantsvahendajate selle alaliigi kohta nõutakse ainult andmeid bilansimahu kohta memokirjena.

4. Statistiliste andmete esitamise nõuded

4.1. Bilansikirjed

Tähtsamate statistiliste näitajate koostamiseks muude finantsvahendajate sektori kohta on vajalik konkreetne jaotus finantsinstrumentide järgi. Jaotused instrumentide või sektorite järgi ja geograafilised jaotused peavad võimalikult järgima rahaloomeasutuste sektorile määratletud aruandluskava. Kuid praktikas on jaotus vähem üksikasjalik kui rahaloomeasutuste bilansistatistikaks nõutav.

Peale selle, arvestades muude finantsvahendajate hulka liigitatavate finantsettevõtete tegevuse heterogeensust ja praegusi erinevusi muude finantsvahendajate alaliikide andmete kättesaadavuses, sõltuvad nõutavad bilansijaotused muude finantsvahendajate alaliigist.

Jaotus instrumentide ja tähtaegade järgi: Allpool esitatud tabelis on antud ülevaade muude finantsvahendajate alaliikide nõutavast jaotusest instrumentide järgi. Neid jaotusi instrumentide järgi on allpool täpsemalt kirjeldatud. Jaotus instrumentide järgi tuleb põhimõtteliselt esitada muude finantsvahendajate kõigi alaliikide põhinäitajatena (välja arvatud "investeerimisfondid investorite liikide järgi" ja "ülejäänud muud finantsvahendajad").

Ülevaade jaotusest instrumentide ja tähtaegade järgi

A: Investeerimisfondid

B: Väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid

C: Laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted

D: Ülejäänud muud finantsvahendajad

INSTRUMENTIDE JA TÄHTAEGADE LIIGID |

VARAD | KOHUSTUSED |

1.Hoiused (esitavad A ja B)2.Laenud (esitavad C)3.Väärtpaberid, v.a aktsiad (esitavad A, B ja C)kuni 1 aasta (esitab A)üle 1 aasta (esitab A)4.Aktsiad ja muud osakud(esitavad A, B ja C)5.Investeerimisfondide aktsiad/osakud (esitavad A ja B)6.Põhivara (esitab A)7.Tuletisinstrumendid (esitavad A ja B)8.Muud varad (esitavad A, B ja C) | 1.Võetud hoiused ja laenud (esitavad A, B ja C)2.Emiteeritud võlaväärtpaberid (esitavad B ja C)3.Omakapital ja reservid (esitavad B ja C)4.Investeerimisfondide aktsiad/osakud (esitab A)5.Tuletisinstrumendid (esitavad A ja B)6.Muud kohustused (esitavad A, B ja C) |

Varad kokku = Kohustused kokku (esitavad kõik liigid) |

VARADA.Sama riigi residendidRahaloomeasutusedMitterahaloomeasutusedneist kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11)neist kodumajapidamised jms (S.14)B.Muude osalevate liikmesriikide residendidRahaloomeasutusedMitterahaloomeasutusedneist kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted (S.11)neist kodumajapidamised jms (S.14)C.Ülejäänud maailma residendid | KOHUSTUSEDA.Sama riigi residendidRahaloomeasutusedMitterahaloomeasutusedB.Muude osalevate liikmesriikide residendidRahaloomeasutusedMitterahaloomeasutusedC.Ülejäänud maailma residendid |

Mõõtmed

Igaüks neist 11 statistilisest mõõtmest võtab oma väärtused vastavast koodide nimekirjast. Näiteks REF_AREA (vaatluspiirkond) võtab vastavalt eespool toodud tabelile oma väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE. Allpool on kirjeldatud muude finantsvahendajate perekonna struktuuri mõõtmeid samas järjekorras, kui need esinevad struktuuris.

Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab esitatava aegrea sagedust. Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse kvartaliandmete tähistamiseks väärtust "Q", mis on koodide nimekirjas CL_FREQ sisalduvate väärtuste alamhulk. Kui siseriiklikud andmed on kättesaadavad harvemini (s.t poolaasta- või aastaandmetena), teevad riikide keskpangad kvartaliandmete kohta hinnangu. Kui kvartaliandmeid ei saa hinnata, esitatakse andmed ikkagi kvartaliandmete aegreana (s.t aastaandmed esitatakse yyyyQ4 ja poolaastaandmed yyyyQ2 ja yyyyQ4 ning ülejäänud kvartalites jäetakse kas andmed esitamata või esitatakse puuduvate andmete vaatluse staatusega "L" [18]).

Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde näitab andmeid esitava asutuse residentriiki. Vastav koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja mõningaid täiendavaid väärtusi (vt ka mõõdet nr 8: Vastaspoole piirkond). Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatavate väärtuste alamhulk vastab 15 Euroopa Liidu liikmesriigile.

Mõõde nr 3: Korrektsiooni näitaja (ADJUSTMENT; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab, kas on kohaldatud hooajalist ja/või tööpäeva korrektsiooni. Vastav koodide nimekiri on CL_ADJUSTMENT. Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse väärtust "N" — hooaja ja tööpäeva suhtes korrigeerimata andmerida.

Mõõde nr 4: Muude finantsvahendajate vaatluse jaotus sektorite järgi (OFI_REP_SECTOR; pikkus: kaks märki)

See mõõde näitab, missugust liiki muu finantsvahendaja andmeid esitab, ning on seotud koodide nimekirjaga CL_OFI_REP_SECTOR. On määratletud järgmised 11 väärtust: investeerimisfondid kokku ("10"); investeerimisfondid investeeringute liikide järgi: aktsiafondid ("11"), võlakirjafondid ("12"), segafondid ("13"), kinnisvarafondid ("14") ja muud fondid ("15"); investeerimisfondid investorite liikide järgi: üldised riiklikud fondid ("1G") ja spetsiaalsete investorite fondid ("1S"); väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerid ("20"); laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted ("30") ja muude finantsvahendajate ülejäänud liigid ("40").

Mõõde nr 5: Muude finantsvahendajate bilansikirje (OFI_ITEM; pikkus: kolm märki)

See mõõde tähistab muude finantsvahendajate bilansikirjet ja on seotud koodide nimekirjaga CL_OFI_ITEM. Varade ja kohustuste väärtusi eristavad eesliited "A" või "L" ning nende korrastamisel ja kodeerimisel on võimalikult järgitud kirjete vahelist hierarhiat. Et muud finantsvahendajad keskenduvad olenevalt liigist erinevatele finantstegevustele, ei kohaldata kõiki bilansikirjeid kõigi liikide suhtes. Varade poolel on nimelt määratletud kaks erinevat kirjet "muud varad":

- muud varad (sh laenud) ("A8A"), mida kohaldatakse kõigi muude finantsvahendajate liikide suhtes, välja arvatud laenuandmisega tegelevad finantsettevõtted, ja

- muud varad (sh hoiused, raha, investeerimisfondide aktsiad, põhivara ja tuletisinstrumendid) ("A8B"), mida kohaldatakse laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete suhtes.

Kohustuste poolel on määratletud kolm erinevat kirjet "muud kohustused":

- muud kohustused (v.a võlaväärtpaberid, omakapital ja reservid ja tuletisinstrumendid) ("L6A"), mida kohaldatakse väärtpaberi- ja tuletisinstrumendimaaklerite suhtes,

- muud kohustused (sh tuletisinstrumendid) ("L6B"), mida kohaldatakse laenuandmisega tegelevate finantsettevõtete suhtes, ja

- muud kohustused (sh võlaväärtpaberid ning omakapital ja reservid) ("L6C"), mida kohaldatakse investeerimisfondide liikide suhtes.

Mõõde nr 6: Algne tähtaeg (MATURITY_ORIG; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab bilansikirje algset tähtaega ja on seotud koodide nimekirjaga CL_MATURITY_ORIG. Tähtaegade kaupa jaotust kuni üks aasta ("F") ja üle 1 aasta ("K") kohaldatakse investeerimisfondide liikide kirje "väärtpaberid, v.a aktsiad" suhtes. Kuigi jaotust tähtaegade kaupa antud juhul ei nõuta, kohaldatakse algset tähtaega põhimõtteliselt ka varade kirjete "laenud" ja "hoiused" ning kohustuste kirjete "võetud hoiused ja laenud" ja "emiteeritud võlaväärtpaberid" suhtes. Neil juhtudel kasutatakse väärtust "A" seega kogu tähtaja kohta. Kõigi muude kirjete puhul on väärtus "X" — ei ole kohaldatav.

Mõõde nr 7: Andmetüüp (DATA_TYPE; pikkus: üks märk)

Seda mõõdet kirjeldab koodide nimekiri CL_DATA_TYPE ning see näitab esitatavate andmete tüüpi: varude brutosumma ("1") ja ümberliigitamised ja muud korrektsioonid ("5"). Ümberliigitamised ja muud korrektsioonid hõlmavad muutusi muude finantsvahendajate andmeid esitava sektori bilansi varades ja kohustustes, mis tulenevad 1) muutustest andmeid esitavas üldkogumis; 2) ettevõtete struktuurimuutustest; 3) varade ja kohustuste ümberliigitamisest; ja 4) nende aruandlusvigade parandamisest, mida ei saa tehnilistel põhjustel kogu asjassepuutuva perioodi varude andmetest kõrvaldada.

Mõõde nr 8: Vastaspoole piirkond (COUNT_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde näitab muude finantsvahendajate bilansi vastaspoole residentpiirkonda. Selle mõistega on seotud koodide nimekiri CL_AREA_EE, mis sisaldab standardset ISO riikide nimekirja ja täiendavaid väärtusi (nt "U6" — "Siseriiklikud: sama riik mis andmeid esitaval muul finantsvahendajal"). Muude finantsvahendajate perekonna struktuuris kasutatakse väärtuste alamhulka: siseriiklikud (kodu- või vaatluspiirkond) ("U6"); muud osalevad liikmesriigid (kõik riigid peale vaatluspiirkonna) ("U5"); ülejäänud maailm ("U4") ja maailm (kõik üksused) ("A1"). Kui riigist saab osalev liikmesriik, esitatakse tagasivaatelisi andmeid ühinemiseelse ajavahemiku kohta, kasutades vastaspoole piirkonna koode rahaliit ("U2") ja kõik piirkonnad, v.a osalevad liikmesriigid ja vaatlus/kodupiirkond ("U8") [19].

Mõõde nr 9: Bilansi vastaspoole sektor (BS_COUNT_SECTOR; pikkus: neli märki)

See mõõde näitab muude finantsvahendajate bilansikirjete jaotust sektorite järgi ja on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_COUNT_SECTOR. Nõutakse viit vastaspoole sektorit: rahaloomeasutused ("1000"); mitterahaloomeasutused ("2000"); muud residentide sektorid — neist kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted ("2240"); muude residentide sektorid — neist kodumajapidamised ("2251") ja määratlemata sektor ("0000").

Mõõde nr 10: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)

See mõõde kirjeldab vääringut, milles muude finantsvahendajate bilansikirjed on esitatud, ning see on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Kasutatakse ainult väärtust "Z01" — kõik vääringud kokku.

Mõõde nr 11: Andmerea vääring või eriarvutus (SERIES_DENOM; pikkus: üks märk)

See mõõde täpsustab, kas esitatud andmerida on väljendatud siseriiklikus vääringus või ühises vääringus (euro). Sellel on kaks väärtust ("N" — siseriiklik vääring ja "E"- euro), mida esindab koodide nimekiri CL_SERIES_DENOM. Koodi "E" kasutavad osalevad liikmesriigid ja koodi "N" kasutavad uued osalevad liikmesriigid ühinemiseelse ajavahemiku kohta tagasivaateliste andmete esitamisel [20].

5.2. Omadused

Lisaks 11 mõõtmele, mis määratlevad struktuuri, on määratletud omaduste kogum [21]. Need lisatakse vahetatavatele andmetele eri etappidel:

Bilansikirjete (ECB_OFI) perekonna struktuur: kodeeritud ja kodeerimata omadused

| | | |

Kaastasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Aegrea tasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Vaatluse tasandi omadused

(vahetatakse kood põhisegmendi ARR andmetega)

Igal nimetatud omadusel on teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud järgmises tabelis.

Euroala RKPde aruandlus EKP-le

ECB_OFI perekonna struktuuri ühised omadused

| Staatus | Esimese väärtuse seab … | Riikide keskpangad saavad muuta |

TITLE_COMPL | M | EKP | Ei |

UNIT | M | EKP | Ei |

UNIT_MULT | M | EKP | Ei |

DECIMALS | M | EKP | Ei |

TITLE | C | EKP | Ei |

NAT_TITLE | C | Riigi keskpank | Jah |

COMPILATION | C | Riigi keskpank | Jah |

COVERAGE | C | Riigi keskpank | Jah |

COLLECTION | M | EKP | Ei |

AVAILABILITY | M | EKP/Riigi keskpank | Jah |

DOM_SER_IDS | C | Riigi keskpank | Jah |

BREAKS | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_STATUS | M | Riigi keskpank | Jah |

OBS_CONF | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_PRE_BREAK | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_COM | C | Riigi keskpank/EKP | Jah |

| M: kohustuslik, C: tingimuslik | | |

[1] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[2] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

[3] Vt 2. liide.

[4] Sisaldub nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 riikliku ja regionaalse arvepidamise Euroopa süsteemi kohta ühenduses (EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisas.

[5] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

[6] Kui kaubeldavatesse väärtpaberitesse ja kinnisvarasse investeerivad fondid liigitatakse riigi tasandil "segafondideks", tuleb need fondid liigitada "segafondideks".

[7] Statistikas loetakse liisingut kapitalirendiks, kui liisinguperiood hõlmab kogu kestvuskauba kasutusiga või suuremat osa sellest. Liisinguperioodi lõpul on liisijal sageli õigus osta kaup nominaalhinnaga välja (ESA 95, II lisa).

[18] Vt ka p. 6.2, "Nõutavad andmed".

[19] Näiteks Kreeka puhul kasutatakse vastaspoole piirkonna koode "U2" ja "U8" andmete puhul, mis viitavad ajavahemikule enne 2000Q4 (kaasa arvatud), ja koode "U5" ja "U4" alates 2001Q1.

[20] Näiteks Kreeka puhul kasutatakse koodi "N" andmete puhul, mis viitavad ajavahemikule enne 2000Q4 (kaasa arvatud), ja koodi "E" alates 2001Q1.

[21] Omadused on statistilised mõisted, mis annavad vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. "Kohustuslikud" on omadused, mille väärtusi teavad kõik partnerid. "Tingimuslikud" on omadused, mida määratletakse vaid siis, kui need on andmeid esitavale asutusele teada (nt siseriikliku andmerea identifitseerimiskood) või on asjakohased (nt koostamine, katkestused). Omaduste väärtusi vahetatakse vaid siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub vaid vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.

--------------------------------------------------

XIX LISA

ARUANDLUSE JUHISED STATISTIKA KOOSTAMISEKS VÄÄRTPABERIEMISSIOONIDE KOHTA LÜHIAJALISE MEETODI ALUSEL

1. Eesmärk

Andmed väärtpaberiemissioonide kohta on rahandus- ja finantsanalüüsi tähtis element. Laenuvõtjatele on väärtpaberiemissioonid alternatiiviks "pangapoolsele rahastamisele". Finantsvarade hoidjad võivad pidada "mittepankade" emiteeritud väärtpabereid pangahoiuste ja pankade emiteeritud kaubeldavate instrumentide osaliseks asendajaks. Väärtpaberiemissioonide statistilised andmed täiendavad seega rahandusalaseid statistilisi andmeid. Üleminekud otseselt rahastamiselt (väärtpaberiturgude kaudu) kaudsele rahastamisele (pangandussüsteemi kaudu) ja vastupidi võivad aja jooksul mõjutada rahapoliitika edastamismehhanismi, sest sellised nihked võivad muuta euroala finantsstruktuuri. Emiteerimistegevuse jaotus sektorite järgi toob esile avaliku ja erasektori nõudluste osatähtsused kapitaliturgudel ja aitab selgitada turuintressimäärades toimuvaid muutusi, eriti keskmiste ja pikkade tähtaegade puhul. Andmed väärtpaberite bilansiliste jääkide kohta näitavad ka kapitaliturgude sügavust. Pealegi kasutatakse andmeid eurodes tehtud väärtpaberiemissioonide kohta (euroala residentide ja mitteresidentide poolt) euro rolli hindamiseks rahvusvahelistel finantsturgudel.

Väärtpaberiemissioonide statistilised andmed euroala kohta annavad kaks põhiagregaati:

- kõik euroala residentide emissioonid suvalistes vääringutes, ja

- kõik kõikjal maailmas eurodes tehtud emissioonid, nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised.

Väärtpaberiemissioonide statistilised andmed põhinevad võimalikult riigi ja rahvusvahelisel tasandil juba olemasolevatel andmetel. Andmed ei ole alati kättesaadavad täielikus vastavuses käesolevas lisas esitatud määratluste ja jaotustega. Kui esitatud andmed kalduvad käesolevas lisas antud määratlustest kõrvale, peavad riikide keskpangad esitama Euroopa Keskpangale (EKP) seletuskirja [1].

2. Raampõhimõtted ja andmete kogumine

Joonisel 1 on esitatud kokkuvõtlikult põhimõtted, mille kohaselt riikide keskpangad väärtpaberiemissioonide statistilisi andmeid EKP-le esitavad. Põhilised erinevused sõltuvad emitendi asukohast [2]. Riikide keskpangad teatavad kõigist emissioonidest. 12 eurosüsteemi riigi keskpangad hõlmavad koos kõiki euroala residentide emissioone. Rahvusvaheliste Arvelduste Pank (BIS) teatab "ülejäänud maailma" emissioonidest, mis hõlmavad kõiki mitte-euroala residente, kusjuures kolme mitteosaleva liikmesriigi residentide emissioone eristatakse ülejäänud maailma riikidest [3].

Edasi analüüsitakse emissioone vastavalt nende nimiväärtuse vääringule [4]: "nimiväärtus eurodes/riigi siseriiklikus vääringus" või "muudes vääringutes". Enne 1. jaanuari 1999 viitasid "nimiväärtus eurodes/riigi siseriiklikus vääringus" eküüle ja osalevate liikmesriikide siseriiklikele vääringutele. Alates 1. jaanuarist 1999 on see tähistanud nimiväärtusi eurodes ja selle kasutusala riikide siseriiklikes vääringutes. Riikide keskpangad esitavad andmeid oma riigi residentide emissioonide kohta olenemata emissiooni vääringust. BIS esitab andmed ülejäänud maailma residentide kohta, kes emiteerivad ainult eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes nimiväärtustega [5].

Joonis 1: Kokkuvõte raampõhimõtetest

+++++ TIFF +++++

Põhiagregaadid võib tuletada andmeblokkide kogusummadena: A ja B kogusumma näitab eurodes tehtud emissioonide kogusummat, A ja C kokku euroala residentide emissioone. Blokk D ei ole nõutavate agregaatide tuletamiseks vajalik.

Emissioone eristatakse põhiliselt emitendi asukoha järgi seepärast, et see on ühemõtteline näitaja ja näitab andmete esitajate suhtelist tugevust: riikide keskpangad riigisiseste emitentide suhtes ja BIS rahvusvaheliste emitentide suhtes. Selle põhimõttelise lähenemisviisi põhjal on koostatud BIS ja riikide keskpankade tarbeks eraldi aruandevormid. Need on lisatud 2. liites.

Riikide keskpankade andmed oma riigi residentide emissioonide kohta välisturgudel võivad olla puudulikud, eriti kui need on tehtud muudes vääringutes kui eurodes (blokk C). Riikide keskpangad täidavad aruandevormid nii palju kui võimalik oma riigi andmeallikatest ja vähendavad/täidavad lünki teiseseid allikaid kasutades. Riikide keskpankadel on soovitatav esitada andmeid oma riigi turgudel mitteriigisiseste euroala residentide poolt tehtud emissioonide kohta. Nende andmete esitamine võib aja jooksul tähtsamaks muutuda, kui rahaliit viib finantsturgude tihedamale integreerumisele ja suurendab finantsvahendajate vahelist konkurentsi uute emissioonide haldamiseks. BIS on pakkunud riikide keskpankadele abi andmete kaetuse kahepoolseks parandamiseks.

3. Emitendi asukoht

3.1. Määratlus

Emiteerivat üksust määratletakse andmeid esitava riigi residendina, kui selle majanduslikud huvid keskenduvad andmeid esitava riigi majandusterritooriumile — see tähendab, et kui sellel toimub nimetatud territooriumil pikaajaline majandustegevus (üks aasta või rohkem) [6]. Mitteresidentidest emiteerijad on üksused, mis kas: 1) asuvad andmeid esitava riigi majandusterritooriumil, kuid ei tegele ega kavatse tegelda majandustegevusega ega sooritada tehinguid andmeid esitavas riigis ühe või mitme aasta jooksul; või 2) asuvad väljaspool andmeid esitava riigi majandusterritooriumi.

Andmeid esitava riigi mitteresidentidele kuuluvate, kuid andmeid esitava riigi majandusterritooriumil tegutsevate tütarettevõtete emissioonid liigitatakse andmeid esitavas riigis resideeruvate üksuste emissioonideks. Andmeid esitava riigi majandusterritooriumil asuvate ja rahvusvahelises ulatuses tegutsevate peakontorite emissioonid loetakse samuti resideeruvate üksuste emissioonideks. Väljaspool andmeid esitava riigi majandusterritooriumi asuvate ja andmeid esitava riigi residentide omanduses olevate peakontorite või tütarettevõtete emissioone loetakse mitteresidentide emissioonideks. Näiteks Volkswagen Brasiilia emissioone loetakse Brasiilias resideeruvate üksuste ja mitte andmeid esitava riigi territooriumil asuvate üksuste emissiooniks.

3.2. Nõuded andmete esitamiseks

Nagu 2. punktis selgitatud ja joonisel 1 illustreeritud, lähtuvad andmete esitamise nõuded põhiliselt asukohariigist. Riikide keskpangad teatavad kõigi oma riigi residentide emissioonidest (olenemata emissiooni vääringust); nad eristavad oma riigi residente kolmandate riikide residentidest. Riigi keskpanga jaoks on "andmeid esitava riigi residendid" selle andmeid esitava riigi emitendid, nt Portugali jaoks Portugali residentidest emitendid. Mitteresidentidest emitendid on emitendid, kes asuvad väljaspool andmeid esitavat riiki, nt Portugali puhul kõik väljaspool Portugali resideeruvad emitendid (olenemata nende asukohariigist).

BIS esitab andmeid eurodes/riigi siseriiklikus vääringus emiteerivate ülejäänud maailma residentide kohta. Nõutakse nelja andmekogumit: üht iga mitteosaleva liikmesriigi kohta kolmest (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ja üht kogumit ülejäänud maailma residentide kohta (mis hõlmab kõiki riike väljaspool Euroopa Liitu). BIS puhul sõltub "andmeid esitava riigi resident" andmete esitamise vaatepunktist. Näiteks Taani aruandlusvormil viitab see Taani residentidele, "muude ülejäänud maailma residentide" aruandlusvormil emitentidele, kes resideeruvad väljaspool EL.

Topeltarvestuste ja lünkade vältimiseks esitatakse finantsvahendusettevõtete [7] emissioonide kohta andmed kahepoolselt, hõlmates BIS-i ja vastavate riikide keskpanku. Finantsvahendusettevõtted, nt Toyota Motor Finance Netherlands BV, vastavad ESA 95 asukohakriteeriumile ja liigitatakse seepärast euroala residentideks, antud näites Hollandi residendiks. Selliste asutuste emissioonidest teatavad riikide keskpangad ja mitte BIS.

Kui andmeid esitav riik ei saa esitada statistilisi andmeid ESA 95 (ja Rahvusvahelise Valuutafondi) asukoha määratluse kohaselt, peab asjaomase riigi keskpank selgitama seletuskirjas põhjalikult tegelikult kasutatud kriteeriume. Näiteks Deutsche Bundesbank märkis, et selle andmed hõlmavad kõiki Saksamaal majandustegevusega tegelevaid residentidest emitente, olenemata nende asukoha kestusest ("juriidilise asukoha põhimõte").

4. Emitentide jaotus sektorite järgi

4.1. Määratlus

Väärtpaberite emitentidena määratletakse äriühinguid ja kvaasiäriühinguid, kes tegelevad väärtpaberite emiteerimisega ja võtavad endale vastavalt emissiooni tingimustele nende instrumentide omanike ees seadusliku kohustuse.

Nõutav on residentidest ja mitteresidentidest väärtpaberiemitentide jaotus sektorite kaupa. Emissioonid liigitatakse vastavalt sektorile, mis võtab endale emiteeritud võlakirjade suhtes kohustuse. Näiteks kui investeerimispank turustab munitsipaalasutuse eest võlaväärtpabereid, liigitatakse emitent osariigi/liidumaa ja kohaliku valitsuse hulka. Kui võlaväärtpabereid emiteeritakse finantsvahendusettevõtete kaudu ja kohustuse emissiooni suhtes võtab endale mitte finantsvahendusettevõte, vaid emaorganisatsioon, loetakse see emaorganisatsiooni ja mitte finantsvahendusettevõtte emissiooniks. Näiteks Philipsi finantsvahendusettevõtte emissioonid liigitatakse kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete sektorisse ja nende andmed esitab Holland. Seda reeglit järgitakse aga ainult siis, kui finantsvahendusettevõte ja selle emafirma asuvad samas riigis. Seega, kui emafirma ei ole andmeid esitava riigi resident, loetakse finantsvahendusettevõtet tinglikult andmeid esitava riigi residendiks [8] ja emiteeriv sektor on "muud finantsvahendajad". Näiteks Toyota Motor Finance Netherlands BV emissioonid liigitatakse Hollandi muude finantsvahendajate emissioonideks, sest emafirma Toyota ei ole Hollandi resident.

Sektorite kaupa liigitus hõlmab järgmisi üheksat liiki emitente [9]:

- EKP/riikide keskpangad

- Rahaloomeasutused, v.a keskpangad, on ühenduse õiguses määratletud residentidest krediidiasutused ja kõik muud residentidest rahandusasutused, kelle tegevus seisneb hoiuste või nende lähedaste asendajate vastuvõtmises muudelt isikutelt peale rahaloomeasutuste ja (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel krediidi andmises ja/või väärtpaberitesse investeerimises [10].

- Muude finantsvahendajate hulka kuuluvad rahaloomega mittetegelevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted (välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid), kes tegelevad põhiliselt finantsvahendusega ning võtavad institutsiooniliste üksuste, välja arvatud rahaloomeasutused, ees kohustusi muul kujul kui raha, hoiused ja/või nende lähedased asendajad. Siia kuuluvad ka finantsvahenduse abiettevõtted, mis tegelevad finantsvahendusega tihedalt seotud tegevustega, kuid mitte finantsvahendusega [11].

- Kindlustusettevõtted ja pensionifondid on rahaloomega mittetegelevad finantsettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis tegelevad põhiliselt riskide koondamisest tuleneva finantsvahendusega [12].

- Kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted on ettevõtted ja kvaasiettevõtted, mis ei tegele finantsvahendusega, vaid peamiselt turustatava kauba ja mittefinantsteenuste tootmisega [13].

- Keskvalitsuse hulka kuuluvad riigi haldustalitused ja teised keskasutused, kelle pädevusse kuulub terve andmeid esitava riigi majandusterritooriumi, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide haldamine [14].

- Osariigi/liidumaa ja kohalik valitsus: osariigi/liidumaa valitsuse moodustavad eraldiseisvad institutsioonilised üksused, mis täidavad teatavaid valitsuse ülesandeid keskvalitsusest madalamal ning kohalikust omavalitsusest kõrgemal tasandil, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide haldamine. Kohaliku omavalitsuse hulka kuuluvad riigi haldusorganid, kelle pädevusse kuulub ainult riigi majandusterritooriumi kohalik piirkond, välja arvatud sotsiaalkindlustusfondide kohalikud asutused [15].

- Sotsiaalkindlustusfondid on riiklikud, osariigi/liidumaa ja kohalikud institutsioonilised üksused, kelle peamine tegevusala on sotsiaaltoetuste pakkumine [16].

- Rahvusvahelised institutsioonid on riigiülesed ja rahvusvahelised organisatsioonid, nt Euroopa Investeerimispank, IMF ja Maailmapank.

Kui avaliku sektori ettevõte erastatakse noteeritud aktsiate emiteerimise teel, on emiteeriv sektor "kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvad ettevõtted". Samuti, kui avaliku sektori krediidiasutus erastatakse, on emiteeriv sektor "rahaloomeasutused, v.a keskpangad". Kui esineb haruldane juhtum, et emitendiks on kodumajapidamised või mittetulundusühingud, siis need emissioonid liigitatakse antud juhul "kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete" alla.

4.2. Nõuded andmete esitamiseks

Kui andmeid esitav riik kaldub sellest liigitusest kõrvale või ei saa kõiki emissioone eraldi emitendi sektori järgi tuvastada, esitab ta võimalikult üksikasjaliku jaotuse eespool toodud liigituse põhjal ja seletuskirja, milles toob esile kõik kõrvalekalded ja sektorid, mida ei saa eraldi tuvastada. Näiteks kui muude finantsvahendajate emissioone ei saa eristada kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emissioonidest, esitatakse nende kahe sektori emissioonide kogusummad kas muude finantsvahendajate või kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emissioonidena. Liigitus dokumenteeritakse riigi seletuskirjas.

BIS järgib BIS andmebaasis sisalduvate ja aruandevormidega nõutavate emitentide sektorite järgi jaotamisel järgmist skeemi:

Joonis 2: Sektorite skeem BIS andmebaasis

+++++ TIFF +++++

5. Emissiooni registreerimise aeg

Käesolevaga kogutavate statistiliste andmete mõistes loetakse emissiooni toimunuks, kui emitent on makse kätte saanud, mitte kohustuse võtmisel sündikaadi poolt. BIS esitab need emissioonid "lõpuleviidud" emissioonidena [17].

6. Emissiooni vääring

6.1. Määratlus

Emissiooni vääringut määratletakse väärtpaberi nimiväärtuse vääringuna. Kahes vääringus võlakirjad, mille puhul võlakiri lunastatakse või kupong makstakse välja muus kui võlakirja nimiväärtuse vääringus, liigitatakse võlakirja nimivääringu järgi.

Rahvusvaheliste võlakirjade [18] nimiväärtus on tavaliselt ühes vääringus, suures osas USA dollarites. Kui rahvusvaheline võlakiri emiteeritakse mitmes vääringus, esitatakse andmed iga osa kui eraldi emissiooni kohta vastavalt selle emissiooni vääringule.

Kui emissiooni nimiväärtus on kahes vääringus, nt 70 % eurodes ja 30 % USA dollarites, esitatakse emissiooni vastavad osad ideaaljuhul eraldi nimiväärtuste vääringute järgi. Seega esitatakse 70 % emissioonist emissioonidena eurodes/riigi siseriiklikus vääringus [19] ja 30 % emissioonidena muudes vääringutes [20]. Kui emissiooni erinevates vääringutes komponente ei ole võimalik eristada, märgitakse tegelik jaotus andmeid esitava riigi seletuskirjas.

Noteeritavad aktsiad eeldatakse olevat emiteeritud aktsiaseltsi asukohariigi vääringus; aktsiate emisioonid muudes vääringutes on tähtsusetu mahuga või puuduvad. Seega viitavad noteeritavate aktsiate andmed ainult kõigi euroala residentide emissioonidele.

6.2. Nõuded andmete esitamiseks

1. jaanuari 1999. aasta eelsete tagasivaateliste andmete "nimiväärtused eurodes/riigi siseriiklikus vääringus" viitasid eküüle ja osalevate liikmesriikide siseriiklikele vääringutele. Alates 1. jaanuarist 1999 on need tähistanud nimiväärtusi eurodes ja selle kasutusala riikide siseriiklikes vääringutes. "Muud vääringud" viitavad kõigile ülejäänud vääringutele, kaasa arvatud mitteosalevate liikmesriikide siseriiklikud vääringud (DKK, SEK, GBP).

Riikide keskpangad eristavad oma riigi residentide emissioone eurodes/riigi siseriiklikus vääringus (blokk A) ja muudes vääringutes (blokk C). Näiteks Saksamaa teatab kõigist eurodes, Saksa markades, eküüdes [21] ja osalevate liikmesriikide siseriiklikes vääringutes (FRF, ITL, ATS vms) emiteeritud väärtpaberitest kui emissioonidest eurodes/riigi siseriiklikus vääringus (blokk A). Ta teatab riigi residentide emissioonidest kõigis muudes vääringutes (GBP, CHF, USD, JPY vms) blokina C.

1. jaanuari 1999. aasta eelsete ajavahemike kohta tagasivaateliste andmete esitamisel peavad riikide keskpangad, kes ei saa eristada emissioone eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes peale kohaliku vääringu (k.a eküü) emissioonidest muudes vääringutes, kirjeldama seletuskirjas, kuidas emissioonid on liigitatud, ning märkima ebaõigesti liigitatud emissioonide kogusumma, et oleks võimalik hinnata moonutuse suurust.

BIS teatab ülejäänud maailma residentide emissioonid eurodes/riikide siseriiklikus vääringus (blokk B), kuid mitte muudes vääringutes. BIS andmebaas sisaldab teavet emissiooni vääringu kohta ja selle põhjal saab seega eristada eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes emissioone muudes vääringutes tehtud emissioonidest.

7. Emissioonide liigitus

Emissioone analüüsitakse kahe suure rühmana: 1) väärtpaberid, v.a aktsiad (v.a tuletisinstrumendid) [22]; ja 2) noteeritavad aktsiad (v.a investeerimisfondide aktsiad) [23]. Suunatud emissioone kaetakse nii palju kui võimalik. Rahaturupaberid kuuluvad väärtpaberite, v.a aktsiate hulka, kuid tuletisinstrumendid ja investeerimisfondide aktsiad aruandlussüsteemi ei kuulu. Peale selle jäävad välja ka mittenoteeritavad aktsiad ja muud osakud, sest sellised andmed ei ole praeguses väärtpaberiemissioonide statistiliste andmete süsteemis laialdaselt kättesaadavad [24]. Samuti on kahtlusi noteerimata aktsiate ja muude osakute kohta andmete kogumise kasulikkuse suhtes analüüsimiseks, sest sellised emissioonid ei tarvitse olla kaubeldavad.

7.1. Väärtpaberid (v.a aktsiad) [25]

Kategooriasse väärtpaberid, v.a aktsiad [26] (v.a tuletisinstrumendid) kuuluvad kõik finantsvarad, mis on esitajainstrumendid, on tavaliselt kaubeldavad ja millega kaubeldakse väärtpaberiturgudel ning mis ei anna omanikule neid emiteerinud institutsioonilise üksuse suhtes omanikuõigusi. See kategooria hõlmab finantsvarasid, mida esindavad tüüpiliselt dokumendid, mis on ette nähtud ringlema ja mille nimiväärtus määratakse emiteerimise ajal. Sellesse kuuluvad emiteeritud vekslid, võlakirjad, obligatsioonid jms instrumendid, millega finantsturgudel tavaliselt kaubeldakse. Sellesse kategooriasse liigitatud instrumentidele on iseloomulik, et need annavad oma omanikule tingimusteta õiguse saada püsivat või lepingus sätestatud muutuvat rahalist tulu kupongimaksete (intresside) vormis ja/või ettenähtud kindla summa konkreetse(te)l kuupäeva(de)l alates emiteerimisel kindlaksmääratud kuupäevast. Suunatud emissioone kaetakse nii palju kui võimalik. Sellesse kategooriasse kuuluvad ka rahvusvahelised võlakirjad.

Riikide keskpankade statistilised andmed rahaloomeasutuste võlakirjaemissioonide kohta ja rahaloomeasutuste bilansiandmete kohta peavad olema omavahel kooskõlas, sest instrumentide ja emiteerivate rahaloomeasutuste kaetus on mõlemal juhul sama [27].

Järgmised BIS andmebaasis sisalduvad instrumendid liigitatakse väärtpaberiteks, v.a aktsiad:

- hoiusertifikaadid,

- kommertspaberid,

- riigi võlakirjad,

- võlakirjad,

- euro kommertspaberid (ECP),

- keskmise tähtajaga võlakirjad,

- muud lühiajalised väärtpaberid.

Riikide seletuskirjades esitavad riikide keskpangad teavet väärtpaberite liikide kohta, mida riigi andmed hõlmavad, kaasa arvatud nende tähistamiseks oma riigis kasutatavad terminid. Kui esitatud andmete kaetus teatakse olevat vaid osaline, märgib andmeid esitav riik ära, millised on lüngad. Peale selle esitavad riikide keskpangad riigi tasandil ligikaudsed hinnangud igasse riigi residentide emissioonide liiki kuuluvate väärtpaberite kaetuse kohta [28].

Kategooria väärtpaberid, v.a aktsiad koosneb kahest allpositsioonist:

7.1.1. Lühiajalised väärtpaberid (v.a aktsiad) [29]

Allpositsioon lühiajalised väärtpaberid, v.a aktsiad, koosneb kõigist lühiajaliste algse tähtajaga väärtpaberite, v.a aktsiate emissioonidest; lühiajalisi väärtpabereid emiteeritakse tavaliselt diskontomääraga. See allpositsioon ei sisalda väärtpabereid, mille kaubeldavus on teoreetiliselt küll võimalik, kuid praktikas väga piiratud.

Sellesse kuuluvad järgmised instrumendid [30]:

- riigi võlakirjad ja muud valitsemissektori emiteeritud lühiajalised väärtpaberid,

- finantsettevõtete ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete emiteeritud kaubeldavad lühiajalised väärtpaberid. Selliseid väärtpabereid tähistatakse mitmesuguste terminitega, nt: kommertspaberid, ärivekslid, lihtvekslid, kaubavekslid, käskvekslid ja hoiusertifikaadid,

- pikaajaliste tagatud võlakirjaemissiooniteenuste raames emiteeritud lühiajalised väärtpaberid ja

- pangaaktseptid.

Kui pangaaktseptid on kaubeldavad ja lülitatud lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, kohta esitatavatesse andmetesse, selgitab andmeid esitav riik seletuskirjas riigis nende instrumentide kirjendamiseks rakendatavat korda ning nende instrumentide iseloomu.

7.1.2. Pikaajalised väärtpaberid (v.a aktsiad) [31]

Allpositsioon pikaajalised väärtpaberid, v.a aktsiad, koosneb kõigist pikaajalise algse tähtajaga väärtpaberite, v.a aktsiad, emissioonidest; pikaajalisi väärtpabereid emiteeritakse tavaliselt kupongidega.

Sellesse kuuluvad järgmised instrumendid [32]:

- esitajavõlakirjad,

- teisejärgulised võlakohustused, mida nimetatakse ka allutatud laenuks,

- valikuliste tähtaegadega võlakirjad, millest hiliseim on rohkem kui aasta,

- tähtajatud võlakirjad,

- muutuva intressimääraga võlakirjad,

- indeksiga seotud väärtpaberid, mille põhisumma väärtus on seotud hinnaindeksiga, kauba hinnaga või vahetuskursside indeksiga,

- suure diskontomääraga võlakirjad ja nullkupongvõlakirjad,

- eurovõlakirjad. Võlakirjad, mis lastakse mitme riigi finantsettevõtete rahvusvahelise sündikaadi kaudu turule samaaegselt vähemalt kahes riigis ja mille nimiväärtus on vääringus, mis ei tarvitse olla kummagi riigi siseriiklik vääring,

- rahvusvahelised võlakirjad. Võlakirjad, mis emiteeritakse samaaegselt oma riigi turul ja euroturul,

- kinnise emissiooniga emiteeritud võlakirjad. Võlakirjad, mis on kahepoolse lepinguga ette nähtud teatavatele investoritele, kui need on vähemalt potentsiaalselt ülekantavad,

- laenude konverteerimisest tulenevad väärtpaberid,

- laenud, mis on muutunud faktiliselt kaubeldavateks,

- emiteeriva äriühingu või muu äriühingu aktsiateks konverteeritavad võlakirjad, kuni neid pole veel konverteeritud. Konverteerimisoptsioon jäetakse välja, kui see on selle aluseks olevast võlakirjast eraldatav [33],

- aktsiad, millelt teenitakse püsivat tulu, kuid mis ei võimalda osaleda aktsiaseltsi likvideerimisel järelejäänud vara jaotamisel, kaasa arvatud mitteosalevad eelisaktsiad,

- laenude, hüpoteekide, krediitkaardivõlgade, laekumata arvete ja muude varade väärtpaberistamisel emiteeritavad finantsvarad.

Välja jäetakse järgmised instrumendid:

- väärtpaberitehingud tagasiostulepingute raames,

- mittekaubeldavate väärtpaberite emissioonid,

- mittekaubeldavad laenud.

7.1.3. Pikaajaliste väärtpaberite (v.a aktsiad) instrumentide analüüs

Pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate, emissioone analüüsitakse täiendavalt järgmiste instrumentide liikide järgi:

- Fikseeritud määraga emissioonide hulka kuuluvad kõik emissioonid, mille kupong emissioonide kestuse ajal ei muutu. Kooskõlas BIS andmebaasiga võetakse arvesse ka väärtpaberid, mis ei ole emiteeritud otseselt fikseeritud määraga ega muutuva määraga ("segamääraga emissioonid") [34], näiteks algul fikseeritud ja seejärel muutuva määraga emissioonid, või algul muutuva ja seejärel fikseeritud määraga emissioonid, ning emissioonid, mille kupongimaksed ei ole väärtpaberite kestuse jooksul samad, samuti kasvava või kahaneva kupongiga väärtpaberid.

- Muutuva määraga emissioonide hulka kuuluvad kõik emissioonid, mille kupongid fikseeritakse perioodiliselt uuesti sõltumatu intressimäära suhtes, kaasa arvatud indekseeritud kupongid.

- Nullkupongvõlakirjade hulka kuuluvad kõik kupongimakseteta emissioonid. Selliseid võlakirju emiteeritakse tavaliselt diskontomääraga ja lunastatakse nimiväärtusega. Nende hulka kuuluvad ka nimiväärtusega emiteeritavad ja hinnalisandiga lunastatavad võlakirjad, näiteks võlakirjad, mille tagasiostuväärtus on seotud vahetuskursiga või indeksiga. Suurem osa diskontomäärast või hinnalisandist on samaväärne võlakirja kestuse ajal kogunenud intressidega.

Selline pikaajaliste väärtpaberite jaotus esitatakse iga emiteeriva sektori kohta. Eespool nimetatud kolme liigi kogusumma võrdub põhimõtteliselt pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, kogusummaga. Et selline jaotus võib olla kättesaadav enamiku, kuid mitte kõigi pikaajaliste võlakirjade kohta, võetakse arvesse, et fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjade kogusumma ei tarvitse anda kokku pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, kogusummat. Andmeid esitav riik märgib riigi seletuskirjas nende pikaajaliste väärtpaberite liigi ja summa, mille kohta selline jaotus ei ole kättesaadav.

Lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, kohta sellist jaotust ei nõuta. Kõik lühiajalised väärtpaberid on diskonteeritud ja nende emissioone loetakse fikseeritud määraga emissioonideks.

7.2. Noteeritavad aktsiad [35]

Noteeritavate (fondibörsil registreeritud) aktsiate hulka kuuluvad kõik aktsiad, mille hindu noteeritakse tunnustatud börsil või muud liiki reguleeritud turul. Aktsiate hulka kuuluvad kõik finantsvarad, mis tähistavad omandiõigust ettevõtetele või kvaasiettevõtetele. Need finantsvarad annavad nende omanikele tavaliselt õiguse saada osa ettevõtete või kvaasiettevõtete kasumist ja likvideerimise korral järele jäävast varast. Mittenoteeritavad aktsiad ja muud osakud jäävad sellest kategooriast välja.

Noteeritavate aktsiate hulka kuuluvad:

- aktsiaseltside emiteeritud kapitaliaktsiad: need on väärtpaberid, mis annavad nende omanikele ühisomanike staatuse ja õiguse saada osa kasumist ja likvideerimise korral järele jäävast varast,

- aktsiaseltside tagasiostetud aktsiad: need on aktsiad, mille eest kapital on tasutud, kuid mis jäävad omanikele alles, kusjuures nad jäävad endiselt ühisomanikeks ja säilitavad õiguse saada osa pärast ülejäänud registreeritud kapitalile dividendide maksmist järelejäänud kasumist ja likvideerimise korral järele jäävast varast,

- aktsiaseltside emiteeritud dividendiaktsiad: need on väärtpaberid,

- millel võivad olla olenevalt riigist ja nende loomise asjaoludest erinevad nimetused, näiteks asutajaaktsiad, kasumiaktsiad, dividendiaktsiad vms, ja mis ei kuulu registreeritud kapitali hulka,

- mis ei anna nende omanikele rangelt võttes ühisomanike staatust,

- mis annavad nende omanikele õiguse saada osa pärast registreeritud kapitalilt dividendide väljamaksmist järelejäänud kasumist ja likvideerimise korral järele jäävast varast,

- eelisaktsiad, mis annavad õiguse saada osa äriühingu likvideerimise korral järele jäävast varast. Neid võidakse tunnustatud börsil noteerida või mitte,

- võimaluse korral tuleb sellesse kategooriasse arvata ka suunatud emissioonid (s.t lihtaktsiate emissiooni müük ühele või piiratud arvule ostjatele ilma avaliku pakkumiseta).

Noteeritavate aktsiate hulka ei kuulu:

- müügilolevad aktsiad, mida emiteerimisel ei ostetud,

- aktsiateks konverteeritavad võlakirjad: need võetakse arvesse alles pärast nende konverteerimist aktsiateks,

- piiramatu vastutusega partnerite osad usaldusühingutes,

- valitsuse investeeringud juriidiliselt aktsiakapitaliga aktsiaseltsidena moodustatud rahvusvaheliste organisatsioonide kapitali,

- boonusaktsiate emissioonid (ainult emiteerimise ajal), s.t uute aktsiate tasuta emiteerimine aktsionäridele proportsionaalselt nende osale aktsiakapitalis. Sama kehtib aktsiate tükeldamisega emissioonide kohta, s.t kui äriühing või kvaasiäriühing suurendab aktsiate arvu kordades või mingi suhtarvu alusel. Selliste aktsiaemissioonide kohta andmeid ei esitata; need aktsiad lülitatakse aga neid eristamata noteeritavate aktsiate koguvarusse [36].

Kui aktsiaselts erastatakse ja valitsus jätab osa aktsiatest endale, kuid üle jäänud osa noteeritakse reguleeritud turul, kirjendatakse aktsiaseltsi kapitali koguväärtus noteeritavate aktsiatena, sest kõik need aktsiad on potentsiaalselt igal ajal turuväärtusega kaubeldavad. Sama kehtib, kui osa aktsiatest müüakse suurinvestoritele ja ainult ülejäänud osaga kaubeldakse börsil.

Riikide keskpangad märgivad riigi seletuskirjas noteeritavate aktsiate kaetuses teadaolevad lüngad. Näiteks kui noteeritavaid ja noteerimata aktsiaid ei saa eristada, esitatakse andmed kõigi aktsiate kohta. Seda selgitatakse märkustes, lisades noteerimata aktsiate kohta hinnangu, et illustreerida moonutuse suurust.

8. Emissioonide tähtajad

Väärtpaberite, v.a aktsiate emissioonid liigitatakse vastavalt sellele, kas need on oma olemuselt lühi- või pikaajalised:

- Lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate, hulka kuuluvad väärtpaberid algse tähtajaga mitte üle ühe aasta, isegi kui need on emiteeritud pikemaajaliste emissiooniteenuste raames.

- Pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, hulka kuuluvad väärtpaberid algse tähtajaga üle ühe aasta. Valikuliste tähtaegadega emissioonid, millest hiliseim on üle ühe aasta, ja määratlemata tähtajaga emissioonid liigitatakse pikaajalisteks.

Riikide keskpankade statistilised andmed väärtpaberiemissioonide tähtajalise jaotuse kohta ja rahaloomeasutuste bilansiandmete kohta peavad olema põhimõtteliselt omavahel kooskõlas [37]. Kui lühi- ja pikaajaliste väärtpaberite määratlusi ei saa rangelt järgida, märgivad riikide keskpangad riigi seletuskirjas, mille poolest esitatud andmed kõrvale kalduvad. ESA 95 punktis 5.22 kohaselt lubatakse tähtajalise jaotuse suhtes teatavat paindlikkust, s.t erandjuhtudel on lühiajaliste väärtpaberite algne tähtaeg kaks aastat.

BIS kasutab praegu teistsugust metoodikat. BIS loeb kõiki lühiajalise programmiga emiteeritud euro kommertspabereid ja muid eurovõlakirju lühiajalisteks instrumentideks ja kõiki pikaajalise dokumentatsiooniga emiteeritud instrumente pikaajalisteks instrumentideks, olenemata nende algsest tähtajast.

Lühiajalises statistikas ei peeta rahaloomeasutuste bilansistatistikas kasutatavat kuni ja üle kaheaastase tähtajaga instrumentide eristamist vajalikuks.

9. Varude ja voogude vastavuse kontrollimine

Riikide keskpangad esitavad andmed lühi- ja pikaajaliste võlakirjade bilansijääkide, (bruto)emissioonide ja tagasiostmiste kohta ja noteeritavate aktsiate kohta. Kui aruandlusperioodil ei ole andmed emissioonide ja tagasiostmiste kohta eraldi kättesaadavad, teatavad riikide keskpangad selle asemel emissioonide netojäägi.

Joonisel 3 on näidatud skemaatiliselt varude (bilansijääkide) ja voogude (brutoemissioonid, tagasiostmised ja netojäägid) vahelised seosed. Praktikas on see seos hindade ja vahetuskursside väärtuste muutumise, (kogunenud) intresside reinvesteerimise, ümberliigitamiste, paranduste ja muude korrigeerimiste tõttu keerulisem [38].

Joonis 3: Varude ja voogude vahelised seosed

+++++ TIFF +++++

Põhimõtteliselt, ja kui jätta arvestamata kõik korrigeerimised, võrduvad aruandlusperioodi lõpuks lõpetamata emissioonid eelmise aruandlusperioodi lõpul lõpetamata emissioonid pluss (bruto)emissioonide summa miinus tagasiostmised aruandlusperioodil. Analoogiliselt võrduvad lõpetamata emissioonid aruandlusperioodi lõpul eelmise aruandlusperioodi lõpetamata emissioonide ja aruandlusperioodi netoemissioonide kogusummaga.

(Bruto)emissioonid aruandlusperioodil hõlmavad kõiki võlakirjade ja noteeritavate aktsiate emissioone, mille puhul emitent müüb väärtpabereid raha eest. Need puudutavad uute instrumentide regulaarset loomist. Need hõlmavad aktsiaseltside aktsiaid, mida hakatakse börsil noteerima, samuti äsjaasutatud aktsiaseltse ning aktsiaseltsideks saanud osaühinguid. See hõlmab ka riigiettevõtete erastamist, kui nende aktsiaid hakatakse börsil noteerima. Boonusaktsiate emissioonid jäetakse välja [39]. Väärtpaberite vahetamist või ülekandmist ülevõtmise või ühinemise korral arvesse ei võeta [40], kui sellega ei looda uusi instrumente. Emiteeritud väärtpaberid, mida saab hiljem muudeks instrumentideks konverteerida, kirjendatakse algse instrumendiliigi emissioonideks; konverteerimise korral arvestatakse need identse summaga sellest instrumentide liigist maha ja loetakse uut liiki instrumentide emissioonideks [41]. Emissiooni toimumisajaks loetakse makse tegemise aega; seepärast kajastab emissioonide kirjendamine võimalikult täpselt nende aluseks oleva emissiooni tasumise aega.

Tagasiostmised aruandlusperioodil hõlmavad kõiki emitendi poolt tagasiostetud võlakirju ja noteeritud aktsiaid, mille eest investor saab raha. Need puudutavad instrumentide regulaarset kustutamist. Need hõlmavad kõiki väärtpabereid, mille tähtaeg on saabunud, samuti varem tagasiostmisi. See hõlmab ka aktsiaseltsi aktsiate tagasiostmisi, kui aktsiaselts ostab enne oma juriidilise vormi muutmist kõik aktsiad raha eest tagasi või ostab osa aktsiatest tagasi, laenates vastu raha, mis viib omakapitali vähendamisele. Aktsiaseltside aktsiate tagasioste arvesse ei võeta, kui need on investeeringud oma aktsiatesse [42].

Emissioonide netojäägid on kõigi tehtud emissioonide jäägid miinus kõik aruandlusperioodil toimunud tagasiostmised. Netojäägid esitatakse ainult siis, kui emissioone ja tagasiostmisi ei saa eraldi kindlaks määrata.

10. Väärtuse määramine

Väärtpaberiemissioonide väärtus koosneb hinnast ja kui emissiooni nimiväärtus on muus vääringus kui esitatavad andmed, siis ka vahetuskursi komponendist.

10.1. Hinna määramine

Noteeritavate aktsiate varud ja vood esitatakse turuhinnaga, väärtpaberite, v.a aktsiad, varud ja vood nimiväärtusega. Erand väärtpaberite, v.a aktsiad, varude ja voogude kirjendamisele nimiväärtusega on tehtud suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade suhtes, mille emissioonid kirjendatakse tegelikult makstud summaga, s.t diskonteeritud summaga ostu ajal ja tagasiostud tähtajal nimiväärtusega. Suure diskontomääraga võlakirjade ja nullkupongvõlakirjade bilansilised jäägid on tegelikult makstud summad pluss kogunenud intressid. Varem tagasiostmised kirjendatakse tegeliku summaga pluss tagasiostu ajaks kogunenud intressid.

Aktsepteeritakse, et eri riikides kasutatakse hinna määramiseks mõneti erinevat korda. Iga andmeid esitav riik märgib riigi seletuskirjas üksikasjalikult, millist väärtuse määramise korda on 1) lühiajaliste võlakirjade; 2) pikaajaliste võlakirjade; 3) diskonteeritud võlakirjade ja 4) noteeritavate aktsiate suhtes kasutatud. Kui varude ja voogude väärtuste määramises on erinevusi, selgitatakse ka seda.

Antud juhul ei kohaldata hinna määramist ESA 95 järgi, mis nõuab võlakirjade ja aktsiate voogude kirjendamist tehinguväärtusega ja varude kirjendamist turuväärtusega.

BIS praeguste väärtuse määramise reeglite kohaselt tuleb kasutada võlakirjadel nimiväärtust ja noteeritavatel aktsiatel emiteerimishinda. Suure diskontomääraga võlakirjadel ja nullkupongvõlakirjadel arvutatakse kogunenud intresse.

10.2. Aruandluse vääring ja vahetuskursi määramine

Riikide keskpangad esitavad kõik andmed EKP-le eurodes, kaasa arvatud tagasivaatelised andmeread.

Oma riigi residentide poolt muudes vääringutes emiteeritud väärtpaberite konverteerimisel eurodesse (blokk C) [43] järgivad riikide keskpangad võimalikult täpselt ESA 95-st lähtuvaid põhimõtteid vahetuskursi määramiseks [44]:

- Lõpetamata emissioonid tuleb konverteerida eurodesse/riikide siseriiklikesse vääringutesse aruandlusperioodi lõpu, s.t aruandlusperioodi viimase tööpäeva lõpu vastava turu keskmise vahetuskursiga.

- Emissioonid ja tagasiostud tuleb konverteerida eurodesse/riikide siseriiklikesse vääringutesse tasumise ajal kehtiva turu keskmise vahetuskursiga. Kui konverteerimise suhtes kohaldatavat täpset vahetuskurssi ei ole võimalik kindlaks määrata, võib kasutada tasumise ajal kehtinud keskmisele turumäärale võimalikult lähedast määra.

1. jaanuarile 1999 eelnenud perioodide suhtes järgivad riikide keskpangad kõigi mitte oma riigi vääringus tehtud emissioonide, tagasiostude ja bilansijääkide konverteerimisel andmeid esitava riigi eurodesse/siseriiklikusse vääringusse võimalikult täpselt neid ESA 95 standardeid. Andmete esitamiseks EKP-le konverteeritakse kogu aegrida seejärel eurodesse, kohaldades 31. detsembri 1998 seisuga kehtinud pöördumatuid vahetuskursse.

BIS teatab EKP-le kõigist ülejäänud maailma residentide emissioonidest eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes (blokk B) USA dollarites, kasutades bilansijääkide suhtes perioodi lõpu vahetuskurssi ning emissioonide ja tagasiostude suhtes perioodi keskmisi vahetuskursse. EKP konverteerib kõik andmed eurodesse, järgides sama põhimõtet, mida rakendas algselt BIS. Enne 1. jaanuari 1999 kasutatakse selle asemel eküü ja USA dollari vahelist kurssi.

11. Põhimõtetele vastavus

Väärtpaberiemissioonide statistikat ja rahaloomeasutuste statistikat ühendavad omavahel rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kaubeldavad instrumendid [45]. Instrumentide kaetus ja neid emiteerivad rahaloomeasutused on põhimõtteliselt samad, samuti instrumentide jaotus tähtajavöönditesse ja vääringute järgi. Erinevusi esineb väärtuse määramise põhimõtetes, sest väärtpaberiemissioonide statistikas kasutatakse nimiväärtust ja rahaloomeasutuste bilansiandmete statistikas turuväärtust. Kui väärtuse määramise põhimõtteid mitte arvestada, vastavad igas riigis rahaloomeasutuste emiteeritud väärtpaberite bilansijääkide kohta väärtpaberiemissioonide statistikas esitatavad andmed rahaloomeasutuste bilansi kohustuste poole kirjetele 11 ("emiteeritud võlakirjad") ja 12 ("rahaturupaberid"). Väärtpaberiemissioonide statistikas määratletud lühiajalised väärtpaberid vastavad rahaturupaberite ja kuni üheaastaste võlakirjade summale [46]. Väärtpaberiemissioonide statistikas määratletud pikaajalised väärtpaberid võrduvad üle ühe- ja kuni kaheaastase tähtajaga emiteeritud võlakirjade ja üle kaheaastaste võlakirjade kogusummale.

Riikide keskpangad vaatavad väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika kaetuse läbi ja teatavad EKP-le põhimõttelistest erinevustest. Kooskõla kontrollitakse kolmest aspektist: 1) riikide keskpankade emissioonid eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes; 2) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes; ja 3) rahaloomeasutuste, v.a keskpangad, emissioonid muudes vääringutes. Väikesed erinevused on võimalikud ja aktsepteeritavad, sest väärtpaberiemissioonide statistika ja rahaloomeasutuste bilansistatistika tuletatakse riigi tasandil aruandlussüsteemidest, mille otstarve on erinev.

12. Andmete esitamise sagedus, ajad ja ajavahemikud

EKP-le esitatakse andmeid kord kuus.

Väärtpaberiemissioonide statistilised andmed saadetakse EKP-le hiljemalt viis nädalat pärast selle kuu lõppu, mille kohta andmeid esitatakse. Täpsed edastamistähtajad saadetakse riikide keskpankadele eelnevalt aruandluskalendrina.

EKP-le esitatavad aegread algavad põhimõtteliselt 1990. aasta jaanuarist. Lähtepunktiks on emissioonide tasumata summad 1989. aasta detsembri lõpu seisuga. Andmete esitamisel eristatakse "jooksvaid andmeid", mis algavad 1999. aasta jaanuarist, "tagasivaatelisi andmeid" alates 1995. aasta jaanuarist ja "pikemaajalisi andmeridu" alates 1990. aasta jaanuarist.

Riigi seletuskirjas selgitatakse vajaduse korral andmeridades esinenud katkestusi ja tehtud parandusi.

13. Väärtpaberiemissioonide statistika elektrooniline edastamine — perekonna tunnus: ECB_SEC1

13.1. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuur ja vastavad koodide nimekirjad

Perekonna ECB_SEC1 struktuur on ette nähtud EKP statistiliste andmete esitamiseks (lühi- ja pikaajaliste) väärtpaberite, v.a aktsiad, ja noteeritavate aktsiate kohta. Selle koostamisel on püütud kasutada võimalikult ära perekonna struktuuri koodide nimekirju ja väärtusi, mis on rahaliidu rahastamiskontode ja maksebilansi tarbeks juba määratletud, eriti seoses ESA 95 mõistete ja määratlustega.

Allpool on kirjeldatud väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuris kasutatavaid mõõtmeid ja omadusi. Väärtpaberiemissioonide statistikas on loetud aegrea tuvastamisel olulisteks üheksat mõõdet [47]:

Tabel 1. Väärtpaberiemissioonide perekond (ECB_SEC1): andmeridade mõõtmed

MÕÕTMED

Igaüks neist üheksast statistilisest mõõtmest võtab oma väärtuse vastavast koodide nimekirjast. Näiteks eespool esitatud tabeli kohaselt võetakse mõõtme REF_AREA (vaatluspiirkond) väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE. Perekonna ECB_SEC1 struktuuri mõõtmeid on kirjeldatud allpool samas järjekorras, nagu need struktuuris esinevad.

13.1.1. Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab esitatava andmerea sagedust. Kasutatav koodide nimekiri on CL_FREQ. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuris kasutatavad väärtused on vaid selle koodide nimekirja väärtuste alamhulk: M — iga kuu, Q — iga kvartal ja A — iga aasta. Nõue on esitada andmeid iga kuu. Kui igakuised andmed ei ole kättesaadavad ja neid ei saa hinnata, võib saata kvartali- või aastaandmed.

13.1.2. Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde tähistab emiteeriva sektori asukohariiki [48]. Selle mõistega seotud koodide nimekiri on CL_AREA_EE. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuri vaatluspiirkonna määratlemiseks kasutatakse ainult selle väärtuste alamhulka, sest emiteerivad riigid on 15 EL liikmesriiki ja ülejäänud maailm.

13.1.3. Mõõde nr 3: Väärtpabereid emiteeriv sektor (SEC_ISSUING_SECTOR; pikkus: neli märki)

See mõõde tähistab emissioonide jaotust sektorite järgi ja on seotud koodide nimekirjaga CL_ESA95_SECTOR. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuris kasutatakse ainult kümnest väärtusest koosnevat alamhulka — eristatakse ainult üheksat emiteerivat sektorit ja üks tähistab kogu majandust.

13.1.4. Mõõde nr 4: Väärtpaberite kirje (SEC_ITEM; pikkus: kuus märki)

See mõõde tähistab kirjete loetelu, mis on koostatud rahaliidu rahastamiskontode jaoks kooskõlas ESA 95-ga. See on seotud koodide nimekirjaga CL_ESA95_ACCOUNT. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuris kasutatakse ainult selle koodide nimekirja väärtuste alamhulka, sest väärtpaberiemissioonide lühiajalise statistika tarbeks nõutakse andmeid ainult teatavat liiki instrumentide kohta. Kaht liiki instrumendid koodide nimekirjas tähistavad "bilansiväliseid kirjeid", mida võib saata vabatahtlikult: "noteerimata aktsiad" ja "muud osakud".

13.1.5. Mõõde nr 5: Väärtpaberite väärtuse määramine (SEC_VALUATION; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab väärtpaberiemissioonide statistikas kasutatavaid meetodeid väärtuse määramiseks ja sellega on seotud koodide nimekiri CL_MUFA_VALUATION. Kasutatakse ainult väärtuste alamhulka, sest mitte kõik väärtuse määramise meetodid koodide nimekirjas ei puuduta väärtpaberiemissioonide statistikat.

Lühiajalise statistika tarbeks nõutakse andmete esitamist väärtpaberite, v.a aktsiate kohta nimiväärtusega (N) ja noteeritavate aktsiate kohta turuväärtusega (tehinguväärtusega) (M). On määratletud veel kaks meetodit väärtuse määramiseks: väärtus koos kogunenud intressidega (A) ja tegelikult makstud summa (E). Väärtus koos kogunenud intressidega (A) "jaotab" tagasiostuhinna ja emiteerimishinna vahel põhinevad intressid võlakirja kestuse peale ära. Tegelikult makstud summa (E) tähistab hinda ostmise ajal. Tagasiostmiste ja bilansijääkide puhul tähendab tegelikult makstud summa "tagasivaatelist" hinda ostmise ajal, s.t erinevalt turuhinnaga kirjendamisest väärtpabereid ei "hinnata ümber".

Pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiate puhul võib eri liiki emissioonide (fikseeritud määraga, muutuva määraga ja nullkupongvõlakirjad) väärtust määrata erinevate meetoditega, mille tulemusena kogusummal on segaväärtus. Näiteks fikseeritud ja muutuva määraga emissioonide väärtuseks määratakse tavaliselt nimiväärtus ja nullkupongvõlakirjade väärtuseks tegelikult tasutud summa. Nullkupongvõlakirjade summa on üldiselt suhteliselt väike, mistõttu segaväärtust ei ole koodide nimekirjas ette nähtud; pikaajaliste väärtpaberite kogusumma esitatakse nimiväärtusega (N). Kui nähtus on olulise suurusega, kasutatakse kogusummal väärtust "määratlemata" (Z). Üldiselt, kui teatavas olukorras kasutatakse segaväärtust, esitab riigi keskpank andmed omaduse tasandil (vt koostamise omadust p. 13.2).

13.1.6. Mõõde nr 6: Väärtpaberiandmete tüüp (DATA_TYPE_SEC; pikkus üks märk)

See mõõde on spetsiaalselt ette nähtud väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuri vajadusteks lühiajalise statistika andmete esitamisel. See näitab andmete tüüpi väärtpaberiemissioonide statistikas ning on seotud koodide nimekirjaga CL_DATA_TYPE_SEC, mis sisaldab kokku nelja väärtust: 1) bilansijäägid; 2) (bruto)emissioonid; 3) tagasiostmised; ja 4) emissioonide netojäägid. Emissioonide netojääke esitatakse ainult siis, kui emissioone ja tagasiostmisi ei saa eraldi kindlaks määrata.

13.1.7. Mõõde nr 7: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)

See mõõde kirjeldab vääringut, milles väärtpaberid on emiteeritud, ning on seotud koodide nimekirjaga CL_CURRENCY. Väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuris kasutatakse ainult selle koodide nimekirja väärtuste alamhulka. Eurodes või selle kasutusala riikide siseriiklikes vääringutes emiteeritud väärtpaberid esitatakse vääringu mõõtmega EUR [49], ning muus vääringus kui eurodes emiteeritud väärtpaberid esitatakse väärtusega Z06. Koodide nimekirjas on veel kolm väärtust (DKK, SEK ja GBP), mida võivad andmete esitamisel vajada mitteosalevad liikmesriigid.

13.1.8. Mõõde nr 8: Andmerea vääring või eriarvutus (SERIES_DENOM; pikkus: üks märk)

See mõõde tähistab aegrea nimiväärtuse vääringut ja on seotud koodide nimekirjaga CL_SERIES_DENOM. Selles perekonna struktuuris kasutatakse kolme väärtust: euro (E), riigi siseriiklik vääring (N) ja USA dollar (U) [50]. Riigi siseriikliku vääringu väärtus N on võetud kasutusele selleks, et võimaldada tulevikus andmeid esitada liikmesriikidel, kes ei ole veel eurot oma riigi vääringuks võtnud.

13.1.9. Mõõde nr 9: Andmerea järelliide seoses väärtpaberitega (SEC_SUFFIX; pikkus: üks märk)

See mõõde on spetsiaalselt ette nähtud väärtpaberiemissioonide perekonna struktuuri vajadusteks lühiajalise statistika andmete esitamisel. See võimaldab kajastada väärtpaberiemissioonide statistikale spetsiifilisi uusi suundumusi või laiendusi. Praegu on sellel ainult üks väärtus Z — "määratlemata", mis on seotud koodide nimekirjaga CL_SEC_SUFFIX.

13.1.10. Mõõtmete järjekord

Mõõtmetel on iga perekonna struktuuris kindel järjekord. Allpool on esitatud aegridade struktuuri kohta mõned näited (vt joonisel 1 ja 2. liites esitatud andmeblokke):

- Näide bloki A aegrea struktuuri kohta: M : AT : 1000 : F33100 : N : 1 : EUR : E : Z

Iga kuu: Austria: kogu majandus: lühiajalised väärtpaberid, v.a aktsiad: nimiväärtus: perioodi lõpu bilansijäägid (varud): emiteeritud eurodes ja selle kasutusala riikide siseriiklikes vääringutes: euro: määratlemata järelliide.

- Näide bloki C aegrea struktuuri kohta: M : AT : 1220 : F33200 : N : 2 : Z06 : E : Z

Iga kuu: Austria: rahaloomeasutused, v.a keskpangad: pikaajalised väärtpaberid, v.a aktsiad: nimiväärtus: (bruto)emissioonid (vood): emiteeritud välisvaluutades, kokku: euro: järelliide määratlemata.

- Näide bloki B aegrea struktuuri kohta: M : Z8 : 1230 : F33201 : N : 3 : EUR : U : Z

Iga kuu: ülejäänud maailm (määratlemata): muud finantsvahendajad: pikaajalised väärtpaberid, v.a aktsiad/fikseeritud määraga emissioonid: nimiväärtus: tagasiostmised (vood): emiteeritud eurodes ja selle kasutusala riikide siseriiklikes vääringutes: USA dollar: järelliide määratlemata.

13.2. Omadused

Lisaks üheksale struktuuri määratlevale mõõtmele on määratletud ka omaduste kogum [51]. Need lisatakse vahetatavale teabele erinevatel etappidel:

Tabel 2. Perekonnale ECB_SEC1 struktuuri määratletud kodeeritud ja kodeerimata omadused

Määrangu tasand | Statistiline mõiste | Väärtuse formaat | Koodide nimekiri |

| | | |

Kaastasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Aegrea tasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Vaatluse tasandi omadused

(vahetatakse koos ARR põhisegmendi andmetega, v.a OBS_COM, mis vahetatakse FNS grupis)

Tabel 3. Perekonna ECB_SEC1 struktuuri omaduste ühised tehnilised omadused: euroala riikide keskpankade aruandlus EKP-le

| Staatus | Esimese väärtuse seab … | Riikide keskpangad võivad muuta |

TITLE | C | EKP | Ei |

UNIT | M | EKP | Ei |

UNIT_MULT | M | EKP | Ei |

DECIMALS | M | EKP | Ei |

TITLE_COMPL | M | EKP | Ei |

NAT_TITLE | C | Riigi keskpank | Jah |

COMPILATION | C | Riigi keskpank | Jah |

COVERAGE | C | Riigi keskpank | Jah |

COLLECTION | M | EKP | Ei |

AVAILABILITY | M | EKP | Ei |

DOM_SER_IDS | C | Riigi keskpank | Jah |

BREAKS | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_STATUS | M | Haldavad andmeid esitavad asutused |

OBS_CONF | C |

OBS_PRE_BREAK | C |

OBS_COM | C |

| M: kohustuslik, C: tingimuslik | | |

[1] Kontrollnimekirja vt 1. liitest.

[2] Määratletud 3. punktis.

[3] BIS aruandlust mainitakse selles suunises, kui see on täielikkuse ja selguse huvides vajalik. Käesolev suunis ei ole aga suunatud BIS-le.

[4] Määratletud p. 6.

[5] See viitab riikide siseriiklikes vääringutes emissioonidele euroalal. Ülejäänud maailma residentide emissioonid vääringutes DKK, SEK ja GBP kuuluvad blokki D, mistõttu nende emissioonide kohta ei ole vaja lühiajalise statistika koostamiseks andmeid esitada.

[6] Vt Euroopa arvepidamissüsteem 1995, mis sisaldub nõukogu 25. juuni 1996. aasta määruse (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamissüsteemi kohta ühenduses (EÜT L 30, 30.11.1996, lk 1), mida on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 359/2002 (EÜT L 58, 28.2.2002, lk 1), A lisas punkt 1.30.

[7] Vt ESA 95, punkt 2.55(f). Nimetatakse ka eriotstarbelisteks või erifinantsasutusteks.

[8] Vt ESA 95, punkt 2.15.

[9] Vt ka Euroopa Keskpank, Money and Banking Statistics Sector Manual, Guidance for the statistical classification of customers, second edition, November 1999.

[10] Vt 22. novembri 2001. aasta määrust EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta (EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1), mida on muudetud määrusega EKP/2002/8 (EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29).

[11] Vt ESA 95, punktid 2.53 - 2.59.

[12] Vt ESA 95, punktid 2.60 - 2.67.

[13] Vt ESA 95, punktid 2.21 - 2.31.

[14] Vt ESA 95, punkt 2.71.

[15] Vt ESA 95, punktid 2.72 ja 2.73.

[16] Vt ESA 95, punkt 2.74.

[17] Vastupidiselt "väljakuulutatud" emissioonidele.

[18] Rahvusvahelised võlakirjad liigitatakse pikaajalisteks väärtpaberiteks (v.a aktsiad); vt p. 7.1.2.

[19] Blokk A — riikide keskpangad ja blokk B — BIS.

[20] Blokk C — riikide keskpangad, ning BIS andmeid ei esita, sest BIS teatab ainult emissioonidest eurodes/riikide siseriiklikes vääringutes.

[21] Enne 1. jaanuari 1999.

[22] ESA 95 kategooria F.33.

[23] ESA 95 kategooria F.511.

[24] Kui andmed mittenoteeritavate aktsiate ja muude osakute kohta on kättesaadavad, võib need esitada vabatahtlikult bilansiväliste kirjetena.

[25] Vt ESA 95, punktid 5.50 - 5.55; vastab ESA 95 kategooriale F.33.

[26] Käesolevas lisas ka nimetuse all "võlakirjad".

[27] Vt ka p.11.

[28] Vt 1. liide.

[29] Vt ESA 95, punktid 5.56 - 5.59; vastab ESA 95 kategooriale F.331.

[30] Need on väärtpaberid, mida tüüpiliselt emiteeritakse lühikese tähtajaga. See loetelu ei ole ammendav. Neid tüüpiliselt lühiajalisi instrumente võidakse emiteerida ka pika algse tähtajaga, millisel juhul need liigitatakse antud juhul pikaajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, hulka. Emissioonide tähtaegu määratletakse p. 8.

[31] Vt ESA 95 punktid 5.60 - 5.64; vastab ESA 95 kategooriale F.332.

[32] Need on väärtpaberid, mida tüüpiliselt emiteeritakse pika tähtajaga. See loetelu ei ole ammendav. Neid tüüpiliselt pikaajalisi instrumente võidakse emiteerida ka lühikese algse tähtajaga, millisel juhul need liigitatakse antud juhul lühiajaliste väärtpaberite, v.a aktsiad, hulka. Emissioonide tähtaegu määratletakse p. 8.

[33] Selliseid optsioone loetakse tuletisinstrumentideks.

[34] Pikemas perspektiivis on soovitav luua segamääraga emissioonide jaoks eraldi kategooria.

[35] Vt ESA 95, punktid 5.86 - 5.93; vastab ESA 95 kategooriale F.511.

[36] Vt ka p. 9 ja 10.1.

[37] Vt ka p. 11.

[38] Kuigi see oleks väga soovitav, võimaldamaks kohaldada väärtpaberiemissioonide statistilisi andmeid laiemalt rahaliidu rahastamiskontode ja maksebilansi valdkonnas tehtavale tööle, ei nõuta siin seda ESA 95-s määratletud teavet, sest seda ei saa olemasolevatest andmetest tuletada.

[39] Ei määratleta finantstehinguna; vt ESA 95, punktid 5.93 ja 6.56 ja käesoleva lisa p. 7.2.

[40] Tehing järelturul, mille puhul omanik vahetub; käesolevad statistilised andmed seda ei hõlma.

[41] Loetakse kaheks finantstehinguks; vt ESA 95, punktid 5.62 and 6.54 ja käesoleva lisa p. 7.1.2.

[42] Tehing järelturul, mille puhul omanik vahetub; käesolevad statistilised andmed seda ei hõlma.

[43] Alates 1999. aasta 1. jaanuarist ei ole vaja oma riigi residentide poolt eurodes emiteeritud väärtpaberitel (osa blokist A) vahetuskurssi määrata, ja oma riigi residentide poolt eurodes/riigi siseriiklikus vääringus emiteeritud väärtpaberid (ülejäänud osa blokist A) konverteeritakse eurodesse, kohaldades 31. detsembril 1998. aastal kehtinud pöördumatuid vahetuskursse.

[44] Vt ESA 95, punkt 6.58.

[45] Viitab võlakirjadele ja rahaturupaberitele.

[46] Kui rahaturupabereid on emiteeritud tähtajaga üle ühe aasta, tuleb seda vastavust vastavalt muuta.

[47] Mõõtme konkreetsete väärtuste ahel annab aegrea nimetuse (võtme).

[48] Riikide keskpankade jaoks on emiteeriva sektori asukohariigiks riigi keskpanga asukohariik.

[49] See on bilansikirjete statistikaga kooskõlas.

[50] BIS võib esitada andmed USA dollarites.

[51] Omadus on statistiline mõiste, mis annab vahetatavate andmete kohta täiendavat kodeeritud (nt ühik) ja kodeerimata (nt koostamisviis) teavet. "Kohustuslikud" on omadused, mille väärtusi kõik partnerid teavad. "Tingimuslikud" on omadused, millele antakse väärtused ainult siis, kui need on andmeid esitavas asutuses teada (nt andmeridade riigisisesed koodid) või on asjakohased (nt katkestused). Omaduste väärtusi vahetatakse ainult siis, kui need esmakordselt seatakse või muutuvad. Igas vahetuses sisaldub ainult vaatluse staatus, mis lisatakse igale vaatlusele.

--------------------------------------------------

XX lisa

STATISTILISTE ANDMETE ELEKTROONILISE VAHETAMISE ARUANDLUSSTANDARDID:

RAHALOOMEASUTUSTE INTRESSIMÄÄRAD

PEREKONNA STRUKTUURI TUNNUS: ECB_MIR1

1. Eesmärk

20. detsembril 2001. aastal võttis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu vastu määruse EKP/2001/18 rahaloomeasutustes kodumajapidamiste ning kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete hoiuste ja laenude suhtes kohaldatavate intressimäärade statistika kohta. [1] See määrus jõustus 31. jaanuaril 2002.

Rahaloomeasutuste intressimäärad on viimane komponent ametlike intressimäärade muutumisest tuleneva rahanduspoliitika ülekandemehhanismis ja seega on nad vajalikud osalevate liikmesriikide rahandusalase arengu usaldusväärseks analüüsimiseks. Teave intressimäärade muutmise kohta on vajalik ka selleks, et Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) saaks kaasa aidata krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud poliitika tõrgeteta teostamisele pädevate asutuste poolt.

Selle taustal esitatakse käesolevas lisas riikide keskpankadele juhised statistiliste andmete esitamiseks EKP-le rahaloomeasutuste intressimäärade kohta.

2. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika koostamine

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika regulaarseks koostamiseks teatavad riikide keskpangad riigi igakuised statistilised koondandmed bilansijääkide ja uute tegevuste kohta, nagu määruse EKP/2001/18 [2] II lisa 1. ja 2. liites ette nähtud.

3. Nõuded edastamisele

Riikide keskpangad saadavad EKP-le andmed sidevõrgu "ESCB-Net" kaudu, kasutades sõnumivormingut "GESMES/CB". See nõue ei takista aga muude vahendite kasutamist statistilise teabe EKP-le saatmiseks kokkulepitud varuvariandina.

4. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika elektrooniline edastamine — perekonna struktuuri tunnus: ECB_MIR1

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistilised andmed hõlmavad intressimäärasid, mida residentidest krediidiasutused ja muud asutused kohaldavad osalevates liikmesriikides resideeruvate kodumajapidamiste ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete eurodes hoiuste ja laenude suhtes. Perekonna ECB_MIR1 struktuuri koostamisel on püütud võimalikult ära kasutada EKP struktuurilistes määratlustes juba määratletud koodide nimekirju ja koodide väärtusi. vaatamata sellele oli vaja võtta mõnedel juhtudel kasutusele olemasolevates koodide nimekirjades täiendavaid koode ning lisada mõõtmetele "summa liik" ja "rahaloomeasutuste intressimäärade andmetüüp" uued koodide nimekirjad.

4.1. Mõõtmed

Perekonna ECB_MIR1 struktuuris määratletud mõõtmed on kirjeldatud järgmises tabelis. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika tarbeks on loetud aegrea tuvastamiseks olulisteks 10 mõõdet.

TABEL 1

Perekonna ECB_MIR1 struktuuri määratletud mõõtmed

Iga statistiline mõõde neist kümnest võtab oma väärtused vastavast koodide nimekirjast. Näiteks mõõde REF_AREA (vaatluspiirkond) võtab vastavalt eespool esitatud tabelile oma väärtused koodide nimekirjast CL_AREA_EE. Allpool on kirjeldatud perekonna ECB_MIR1 struktuuri mõõtmeid samas järjekorras, kui need andmerea struktuuris esinevad.

Mõõde nr 1: Sagedus (FREQ; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab teatatud andmerea sagedust. Perekonna ECB_MIR1 struktuuris kasutatakse koodi väärtust "M" — igakuised andmed, mis võetakse koodide nimekirjast CL_FREQ.

Mõõde nr 2: Vaatluspiirkond (REF_AREA; pikkus: kaks märki)

See mõõde tähistab andmeid esitava asutuse asukohariiki. Vastav koodide nimekiri CL_AREA_EE sisaldab standardset ISO riikide nimekirja. Perekonna ECB_MIR1 struktuuris kasutatav koodide väärtuste alamhulk vastab 15 Euroopa Liidu liikmesriigile.

Mõõde nr 3: Bilansikirjete jaotus vaatlussektorite järgi (BS_REP_SECTOR; pikkus: üks märk)

See mõõde tähistab andmeid esitavate rahaloomeasutuste jaotust sektorite järgi ning on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_REP_SECTOR. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika on seotud intressimääradega, mida kohaldavad residentidest krediidiasutused ja muud asutused, kes võtavad kodumajapidamistelt ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt vastu hoiuseid ja väljastavad neile laene. Uus koodi väärtus "B" tähistab seega kõiki rahaloomeasutusi, välja arvatud rahaturufondid ja riikide keskpangad.

Mõõde nr 4: Bilansikirje (BS_ITEM; pikkus: kolm märki)

See mõõde tähistab 22. novembri 2001. aasta määruses EKP/2001/13 rahaloomeasutuste sektori konsolideeritud bilansi kohta, [3] mida on muudetud määrusega EKP/2002/8, [4] määratletud bilansikirjete loetelu ning on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_ITEM. Perekonna ECB_MIR1 struktuuris kasutatakse ainult selle koodide nimekirja alamhulka, sest rahaloomeasutuste intressimäärade statistika hõlmab ainult statistilisi andmeid intressimäärade kohta, mida residentidest krediidiasutused ja muud asutused kohaldavad osalevates liikmesriikides resideeruvate kodumajapidamiste ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete eurodes hoiuste ja laenude suhtes.

Kuigi rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kasutatavad instrumentide liigid järgivad suures osas nende jaotust rahaloomeasutuste bilansis, vajavad mõned aspektid täpsemaid andmeid, näiteks panga arvelduskrediitide eristamine laenude liikide seas. Seepärast on võetud kasutusele koodid, mis tähistavad laene, v.a pankade arvelduslaenud.

Mõõde nr 5: Algne tähtaeg/etteteatamisaeg/esialgne periood, mille kohta intress on fikseeritud (MATURITY_ORIG; pikkus: üks märk)

See mõõde näitab hoiuste või laenude jaotust algse tähtaja või etteteatamisaja järgi. Peale selle näitab see mõõde rahaloomeasutuste intressimäärade statistilistes andmetes uute laenude kohta esialgset perioodi, mille kohta intress on fikseeritud. Vastavat koodide nimekirja CL_MATURITY_ORIG on täiendatud, et see hõlmaks ka perioode 1) üle viie ja kuni 10 aastat; ja 2) üle 10 aasta.

Mõõde nr 6: Rahaloomeasutuste intressimäärade andmetüüp (DATA_TYPE_MIR; pikkus: üks märk)

See mõõde eristab intressimäärasid kirjeldavat rahaloomeasutuste intressimäärade statistikat ("R" — aastapõhine kokkulepitud intressimäär ehk kitsalt määratletud efektiivne intressimäär ja "C" - krediidi kulukuse aastamäär) statistilistest andmetest uute tegevuste mahtude või bilansijääkide kohta ("B"). Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika tarbeks on loodud koodide nimekiri CL_DATA_TYPE_MIR.

Mõõde nr 7: Summa liik (AMOUNT_CAT; pikkus: üks märk)

Uute laenude puhul kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvatele ettevõtetele kirjeldab see mõõde summa liiki ("0" — laenud kuni 1 miljon eurot, kaasa arvatud; "1" — laenud üle 1 miljoni euro). Kõigil muudel juhtudel võtab see mõõde kogu summa suhtes endale koodi väärtuse "A". Sellega seotud koodide nimekiri CL_AMOUNT_CAT on loodud rahaloomeasutuste intressimäärade statistika tarbeks.

Mõõde nr 8: Bilansi vastaspoole sektor (BS_COUNT_SECTOR; pikkus: neli märki)

See mõõde tähistab bilansikirjete vastaspoolte jaotust sektorite kaupa ning on seotud koodide nimekirjaga CL_BS_COUNT_SECTOR. Rahaloomeasutuste intressimäärade statistikas kasutatakse ainult selle koodide nimekirja väärtuste alamhulka, mis on seotud kodumajapidamiste ja kaupu ja mittefinantsteenuseid pakkuvate ettevõtete suhtes kohaldatavate intressimääradega.

Mõõde nr 9: Tehingu vääring (CURRENCY_TRANS; pikkus: kolm märki)

See mõõde kirjeldab vääringut, milles hoiused ja laenud on fikseeritud. Osalevate liikmesriikide puhul tähistab rahaloomeasutuste intressimäärade statistika eurodes hoiuseid ja laene. Sellel mõõtmel kasutatakse koodide nimekirja CL_CURRENCY väärtuste alamhulka.

Mõõde nr 10: Tegevuste kaetus (IR_BUS_COV; pikkus: üks märk)

See mõõde kirjeldab, kas rahaloomeasutuste intressimäärade statistika viitab bilansijääkidele ("O") või uutele tegevustele ("N") ning on seotud koodide nimekirjaga CL_IR_BUS_COV.

4.2. Omadused

Lisaks andmerea struktuuri määratlevale 10 mõõtmele annab täiendavat kvalitatiivset teavet aegreale erinevatel tasandil lisatavate omaduste kogum.

TABEL 2

Rahaloomeasutuste intressimäärade statistika perekonna (ECB_MIR1) struktuurile määratud kodeeritud ja kodeerimata omadused

Määrangu tasand | Statistiline mõiste | Väärtuse formaat | Koodide nimekiri |

| | | |

Kaastasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Aegrea tasandi omadused

(vahetatakse FNS grupi kaudu)

Vaatluse tasandi omadused

(vahetatakse koos ARR põhisegmendi andmetega, v.a OBS_COM, mis vahetatakse FNS grupis)

Peale selle iseloomustavad neid omadusi teatavad tehnilised omadused, mis on loetletud järgmises tabelis.

TABEL 3

Euroala riikide keskpankade aruandlus EKP-le

Perekonna ECB_MIR1 struktuuri omaduste ühised tehnilised omadused

| Staatus | Esimese väärtuse seab… | Riikide keskpangad võivad muuta |

TITLE_COMPL | M | EKP | Ei |

UNIT | M | EKP | Ei |

UNIT_MULT | M | EKP | Ei |

DECIMALS | M | EKP | Ei |

NAT_TITLE | C | Riigi keskpank | Jah |

COMPILATION | C | Riigi keskpank | Jah |

COVERAGE | C | Riigi keskpank | Jah |

COLLECTION | M | EKP | Ei |

AVAILABILITY | M | EKP/riigi keskpank | Jah |

DOM_SER_IDS | C | Riigi keskpank | Jah |

BREAKS | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_STATUS | M | Riigi keskpank | Jah |

OBS_CONF | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_PRE_BREAK | C | Riigi keskpank | Jah |

OBS_COM | C | Riigi keskpank/EKP | Jah |

| M: kohustuslik, C: tingimuslik | | |

[1] EÜT L 10, 12.1.2002, lk 24.

[2] Riikide keskpankade abistamiseks EKP-le saadetavate statistiliste andmete kogumiseks ja koostamiseks vastavalt määrusele EKP/2001/18 töötatakse praegu välja täiendavaid juhiseid. Nende juhiste eesmärk on tagada määruses sisalduvate statistikanõuete selgus ja ühene arusaadavus.

[3] EÜT L 333, 17.12.2001, lk 1.

[4] EÜT L 330, 6.12.2002, lk 29.

--------------------------------------------------

Üles