PRESSIKONVERENTS

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Luis de Guindos,
Frankfurt Maini ääres, 12. september 2019

Daamid ja härrad, asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

Oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal vaatasime põhjalikult läbi majandus- ja inflatsiooniväljavaate, võttes ühtlasi arvesse EKP ekspertide värskeimat makromajanduslikku ettevaadet euroala kohta. Selle tulemusel tegi EKP nõukogu hinnastabiilsuse tagamise eesmärgil järgmised otsused.

Esiteks otsustas nõukogu seoses EKP baasintressimääradega alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra –0,50%-le. Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär jääb muutumatult 0,00% tasemele ja laenamise püsivõimaluse intressimäär säilib 0,25% tasemel. Nõukogu eeldab praegu, et EKP baasintressimäärad püsivad nüüdsel või sellest madalamal tasemel seni, kuni inflatsiooniväljavaade on jõuliselt lähenenud tasemele, mis on ettevaateperioodil 2%st allpool, ent sellele piisavalt lähedal, ning see lähenemine kajastub järjepidevalt alusinflatsiooni arengus.

Teiseks otsustas nõukogu alustada alates 1. novembrist 2019 oma varaostukava raames taas netovaraostude tegemist igakuiselt 20 miljardi euro ulatuses. Nõukogu eeldab, et varaoste tehakse seni, kuni see on vajalik baasintressimäärade toetava mõju tugevdamiseks. Varaostud lõpetatakse vahetult enne seda, kui nõukogu hakkab EKP baasintressimäärasid tõstma.

Kolmandaks kavatseb nõukogu jätkata varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist pikema aja jooksul pärast kuupäeva, mil nõukogu hakkab tõstma EKP baasintressimäärasid, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

Neljandaks otsustas nõukogu muuta uute suunatud pikemaajaliste kvartaalsete refinantseerimisoperatsioonide seeria (TLTRO-III) tingimusi, et säilitada soodsad pangalaenutingimused, tagada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine ja tõhustada veelgi rahapoliitika toetavat kurssi. Iga operatsiooni intressimäär kehtestatakse nüüd tasemel, mis vastab eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmisele intressimäärale vastava pikemaajalise refinantseerimisoperatsiooni kestel. Pankade puhul, kelle aktsepteeritav netolaenuandmine ületab asjaomast võrdlusalust, kohaldatakse TLTRO-III operatsioonide suhtes madalamat intressimäära, mis võib olla sama madal kui hoiustamise püsivõimaluse keskmine intressimäär vastava operatsiooni kestel. Operatsioonide tähtaega pikendatakse kahelt aastalt kolmele aastale.

Viiendaks otsustas nõukogu võtta rahapoliitika mõju pangapõhise ülekandumise toetamiseks kasutusele reservidelt makstavate intresside kaheastmeline süsteem, milles osa pankade hoitavast ülelikviidsusest vabastatakse hoiustamise püsivõimaluse negatiivsest intressimäärast.

Pressiteated üksikasjalikuma teabega EKP nõukogu võetud meetmete kohta avaldatakse täna pärastlõunal kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

EKP nõukogu rõhutas rahapoliitika väga toetava kursi vajalikkust pikema aja jooksul ja on jätkuvalt valmis kohandama vajadust mööda kõiki oma rahapoliitilisi instrumente, et tagada inflatsiooni pidev lähenemine EKP nõukogu seatud eesmärgile kooskõlas nõukogu võetud kohustusega tagada sümmeetria.

Tänased otsused tehti seetõttu, et inflatsiooni areng ei ole endiselt kooskõlas EKP seatud eesmärgiga. Tegelikult näitab nõukogu viimase istungi järel saadud teave euroala majanduse pikaajalisemat nõrkust, märkimisväärsete langusriskide püsimist ja tagasihoidlikku inflatsioonisurvet. Seda kajastab ka EKP ekspertide uus ettevaade, milles on inflatsiooniväljavaadet veelgi allapoole korrigeeritud.

Samal ajal suurendavad tööhõive ulatuslik hoogustumine ja tempokas palgakasv jätkuvalt euroala majanduse vastupidavust. Täna vastu võetud ulatuslikud rahapoliitilised otsused loovad märkimisväärsed rahapoliitilised stiimulid tagamaks, et rahastamistingimused püsivad väga soodsad ning toetavad euroala majanduskasvu, euroalasisese hinnasurve jätkuvat tugevnemist ja inflatsioonimäärade püsivat lähenemist keskpika aja eesmärgile.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2019. aasta teises kvartalis eelnenuga võrreldes 0,2%. Aasta esimeses kvartalis oli kasv 0,4%. Laekunud majandusandmed ja küsitlustulemused osutavad endiselt vaoshoitud, kuid positiivsele kasvule 2019. aasta kolmandas kvartalis. Kasvu aeglustumine kajastab peamiselt rahvusvahelise kaubanduse jätkuvat nõrkust pikaajalise üleilmse ebakindluse keskkonnas, mis avaldab eelkõige mõju euroala töötleva tööstuse sektorile.

Samal ajal on teenindus- ja ehitussektor vastupidavad ning euroala majanduskasvu toetavad ka soodsad rahastamistingimused, veelgi suurenev tööhõive ja palgakasv, euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss ning üleilmse majandustegevuse jätkuv (ehkki veidi aeglasem) kasv.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta. Selle kohaselt on SKP aastane reaalkasv 2019. aastal 1,1%, 2020. aastal 1,2% ja 2021. aastal 1,4%. 2019. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu 2019. ja 2020. aasta prognoosi allapoole korrigeeritud.

Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad endiselt langusriskid, mis on valdavalt seotud geopoliitilistest teguritest, protektsionismi ohu süvenemisest ja arenevate turgude haavatavusest tuleneva pikaajalise ebakindlusega.

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli euroala aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aasta augustis 1,0% ega muutunud võrreldes juuliga. Energiahindade aeglasema inflatsiooni korvas toiduainehindade inflatsiooni hoogustumine, samal ajal kui ÜTHI-inflatsioonis ilma energia- ja toiduainehindade komponentideta muutust ei toimunud. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon tõenäoliselt aeglustub ja hakkab aasta lõpu poole taas kiirenema. Alusinflatsiooni näitajad püsivad üldjoontes tagasihoidlikud ja inflatsiooniootuste näitajad on madalal tasemel. Samal ajal kui tööjõukulude surve on tootmisvõimsuse kõrge rakendusastme ja tööturutingimuste pingestumise keskkonnas tugevnenud ja laienenud, võtab kulusurve mõju ülekandumine inflatsiooni tasemesse rohkem aega, kui esialgu eeldati. Keskpika aja jooksul peaks alusinflatsioon hoogustuma, saades toetust EKP rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast elavnemisest ja jõulisest palgakasvust.

Seda hinnangut kajastab üldjoontes ka EKP ekspertide 2019. aasta septembri makromajanduslik ettevaade euroala kohta, mille kohaselt on aastane ÜTHI-inflatsioon 2019. aastal 1,2%, 2020. aastal 1,0% ja 2021. aastal 1,5%. Võrreldes 2019. aasta juuni makromajandusliku ettevaatega on ÜTHI-inflatsiooni prognoosi kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, kajastades madalamaid energiahindu ja loiumat kasvukeskkonda.

Monetaaranalüüsi andmed näitavad, et laia rahapakkumise (M3) kasv hoogustus 2019. aasta juuni 4,5%-lt juulis 5,2%-le. Laiema rahapakkumise püsivad näitajad kajastavad pankade jätkuvat laenuandmist erasektorile ja M3 hoidmise madalat alternatiivkulu. Komponentide poolel on laia rahapakkumise kasvu jätkuvaks peamiseks tõukejõuks kitsa rahaagregaadi M1 areng.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv püsis 2019. aasta juulis muutumatuna 3,9% tasemel. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv on jätkuvalt stabiilne, ehkki lühiajaliste laenude puhul – mis on majandustsükli muutuste suhtes tundlikumad – võib täheldada nõrgenemise märke. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasv oli juunis 3,3% ja juulis 3,4%, viidates jätkuvale järkjärgulisele kiirenemisele. Üldjoontes avaldavad laenukasvule endiselt soodsat mõju varasemaga võrreldes väga madalad pangalaenude intressimäärad.

Täna vastu võetud rahapoliitikameetmed, sealhulgas TLTRO-III paindlikumad tingimused, aitavad kaitsta soodsaid pangalaenutingimusi ning toetavad endiselt juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks.

Kokkuvõttes kinnitas majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus, et jätkuvalt on vaja küllaldaselt toetavat rahapoliitilist kurssi, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal.

Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peavad ka teised poliitikavaldkonnad andma veelgi otsustavama panuse pikemaajalisema kasvupotentsiaali tugevdamisse, haavatavuste vähendamisse ja kogunõudluse toetamisse praegusel tasemel. Struktuuripoliitika rakendamist euroala riikides tuleb oluliselt tõhustada, et tõsta euroala tootlikkust ja kasvupotentsiaali, vähendada struktuurset tööpuudust ja suurendada vastupanuvõimet. 2019. aasta riigipõhised soovitused peaksid seejuures olema asjakohased teetähised.

Eelarvepoliitikaga seoses toetab praegu majandusaktiivsust teataval määral euroala eelarvepoliitika mõõdukalt ekspansiivne kurss. Majandusväljavaate nõrgenemist ja langusriskide jätkuvat esiletõusu silmas pidades peaksid riigid, kellel on piisavalt eelarvepoliitilist manööverdamisruumi, tegutsema tõhusalt ja õigeaegselt. Riikides, kus valitsussektori võlakoormus on suur, tuleb järgida ettevaatlikku eelarvepoliitikat, mis looks tingimused automaatsete tasakaalustusmehhanismide vabaks toimimiseks. Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.

Euroala majanduse vastupidavuse tagamiseks on edaspidigi äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult, läbipaistvalt ja järjepidevalt Euroopa Liidu eelarve ja majanduse juhtimise raamistikku. Jätkuvalt on prioriteediks majandus- ja rahaliidu toimimise parandamine. EKP nõukogu tunneb heameelt käimasoleva töö üle ning kutsub üles astuma täiendavaid konkreetseid ja otsustavaid samme pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimiseks.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.