European Central Bank - eurosystem
European Central Bank - eurosystem
Search
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri

Tagasiside Euroopa Parlamendi märkustele, mis on esitatud parlamendi resolutsioonis Euroopa Keskpanga 2024. aasta aruande kohta

Siinses tagasiside aruandes antakse vastused Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2026. aasta resolutsioonis EKP 2024. aasta aruande kohta tõstatatud küsimustele ja üleskutsetele.[1] See avaldatakse seoses EKP 2025. aasta aruande edastamisega Euroopa Parlamendile. Aruandes selgitatakse resolutsioonis EKP-le esitatud üleskutsetega seotud EKP poliitikameetmeid ja see on üles ehitatud teemade kaupa.[2] EKP on selliseid aruandeid avaldanud alates 2016. aastast, järgides Euroopa Parlamendi soovitust.

1 Rahapoliitika

1.1 Rahapoliitikaalane kommunikatsioon

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles tegema pingutusi, et tõhustada läbipaistvust suurendavaid vahendeid, näiteks võrdlusaluseid, ülevaateid oma mudelipõhistest eeldustest ja EKP nõukogu hinnanguid inflatsiooni arengu kohta. [punkt 5]

EKP tõhustab pidevalt oma rahapoliitikaotsustega seotud kommunikatsiooni ning kohandab seda vastavalt mitmekesisele sihtrühmale ja muutuvale kommunikatsioonimaastikule. Tõhusa kommunikatsiooni tähtsust rõhutati taas rahapoliitika strateegia 2025. aasta hindamisel. EKP rahapoliitika hinnangute ja -otsuste selgitamiseks on mitu olulist vahendit. Sellised vahendid on pressikonverents, mille käigus president selgitab EKP nõukogu viimaseid rahapoliitikaotsuseid, rahapoliitikaotsuste kommentaarid, EKP nõukogu rahapoliitikaistungite protokollid, EKP ekspertide ettevaateid tutvustavad artiklid, majandusülevaade ja EKP aastaaruanne. Teave rahapoliitikaotsuste ettevalmistamisel kasutatavate mudelite struktuuri ja sisendite kohta on kättesaadav EKP veebilehel.[3] Lisaks on hiljuti tehtud sellised teavitusalgatused nagu EKP blogi, EKP taskuhääling ja YouTube’i kanal Espresso Economics, mille eesmärk on jõuda mõistetavaid näiteid ja selget keelt kasutades laiemate sihtrühmadeni. Need kanalid annavad eri sihtrühmadele erineva üksikasjalikkusega teavet EKP töö kohta. Väljaandeid täiendavad EKP veebilehel avaldatud ulatuslikud andmestikud, näiteks varaostude ja hoitavate varade kohta.

1.2 Kiiret inflatsiooni käsitlev hinnang

Euroopa Parlamendi resolutsioonis väljendatakse muret tarnešokkidest tingitud kõrge inflatsioonitaseme pärast COVID-19 pandeemiale järgnenud aastatel. Selles märgitakse, et EKP otsused oleksid sellel perioodil taganud õigeaegse tagasipöördumise hinnastabiilsuse juurde, ja kutsutakse EKPd üles hindama oma aastaaruandes põhjalikult selliste kõrgete inflatsiooninäitajate põhjuseid koos poliitiliste soovitustega, et teha mis tahes tulevastest inflatsioonikriisidest õiged järeldused. [punkt 9]

EKP analüüsis oma rahapoliitika strateegia 2025. aasta hindamise raames põhjalikult 2022.–2023. aasta kiire inflatsiooni põhjuseid ja võttis sellest saadud õppetunnid teadmiseks. Hindamine hõlmas nii selle kiire inflatsiooni perioodi poliitilisi tagajärgi kui ka õppetunde, mis saadi kiire inflatsiooni perioodile eelnenud pikast perioodist, mil inflatsioon püsis sihttasemest allpool. Eesmärk oli saada teavet EKP tulevase rahapoliitika strateegia jaoks. Kiire inflatsiooni periood kajastas mitut šokki, mille põhjustasid pandeemiast tingitud tarneahelahäired, Venemaa põhjendamatu sissetung Ukrainasse ja sellele järgnenud energiakriis ning majanduse pandeemiajärgne taasavamine. Kiirele inflatsioonile reageerimiseks tõstis EKP alates 2022. aasta juulist intressimäärasid 450 baaspunkti võrra ning lõpetas samal ajal netovaraostud ning hiljem ka varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõju ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberite reinvesteerimise. Rahapoliitika strateegia hindamise asjakohaste järelduste kohaselt on inflatsioonieesmärgist üles- või allapoole toimuvate ulatuslike ja püsivate kõrvalekallete korral vaja sobivalt jõulisi või jätkusuutlikke rahapoliitikameetmeid, et vältida olukorda, kus inflatsiooniootused ei ole enam kinnistunud ja kõrvalekalded sihttasemest muutuvad püsivaks. Peale selle tehti hinnangus järeldus, et rahapoliitika instrumentide valik, ülesehitus ja rakendamine peaksid olema piisavalt paindlikud, et muutustele inflatsioonikeskkonnas saaks kiiresti reageerida. Samuti võtab EKP nõukogu oma rahapoliitikaotsustes inflatsiooni ja majanduse kõige tõenäolisema arengusuuna kõrval arvesse ka kaasnevaid riske ja ebakindlust, kasutades muu hulgas asjakohasel viisil stsenaariumi- ja tundlikkusanalüüse. EKP on avaldanud lisamaterjalid, milles analüüsitakse selle eesmärgist tempokama inflatsiooniga perioodi põhjuseid, dünaamikat ja mõju.[4] Muu hulgas tehti vastupidise stsenaariumi analüüs, mis näitas, et rahapoliitika kiirem ja agressiivsem karmistamine oleks avaldanud inflatsioonisuundumustele vaid piiratud mõju, kuid oleks oluliselt kahjustanud majandustegevust.[5] Võttes arvesse, et üldsusele on kättesaadavad põhjalikud analüüsid ja EKP aastaaruande eesmärk on anda aru EKP tegevusest asjaomasel aastal, ei oleks EKP 2025. aasta aruanne olnud selle teabe esitamiseks sobiv vahend.

1.3 EKP inflatsioonieesmärk ja rahapoliitika strateegia

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles hindama oma sümmeetrilise inflatsioonieesmärgi asjakohasust, võttes arvesse ka kvalitatiivseid tegureid. Selles võetakse teadmiseks 2025. aasta rahapoliitika strateegia hindamine ja ergutatakse EKPd tegema selliseid hindamisi korrapäraselt. [punkt 13]

EKP võttis 2021. aastal vastu keskpika aja sümmeetrilise 2% inflatsioonieesmärgi, mis on viimastel aastatel oma ülesannet hästi täitnud. Rahapoliitika strateegia 2025. aasta hindamine kinnitas taas EKP võetud kohustust tagada sümmeetriline 2% inflatsioonieesmärk. Eesmärgi selgus on olnud väga oluline nii selleks, et inflatsiooniootused aeglase inflatsiooni perioodist väljumisel taastuksid, kui ka selleks, et hoida inflatsiooniootused inflatsioonitaseme järsu tõusu ajal kindlalt sihttaseme juures. Selgel kvantitatiivsel eesmärgil on mitu eelist. Nagu näiteks Ehrmann, Georgarakos ja Kenny (2023) on tõendanud, on üks eelis see, et tarbijad ja ettevõtted, kes on teadlikud sümmeetrilisest 2% inflatsioonieesmärgist, peavad usutavamaks, et EKP täidab oma hinnastabiilsuse säilitamise eesmärgi, ja nende inflatsiooniootused on inflatsioonieesmärgiga paremini kooskõlas.[6] Hinnates rahapoliitikameetmeid, mis on inflatsioonieesmärgist kõrvalekaldumise korral asjakohased, võtab EKP nõukogu arvesse kõrvalekalde põhjust, ulatust ja kestvust. EKP kavatseb oma rahapoliitika strateegia asjakohasust korrapäraselt hinnata. Järgmine hindamine peaks toimuma 2030. aastal.

1.4 EKP bilanss ja varaostud

Euroopa Parlamendi resolutsioonis rõhutatakse, et EKP varaostukavad kujutavad endast ebatraditsioonilisi rahapoliitika vahendeid, millel on kõrvalmõjud. Eelkõige märgitakse selles, et varaostukavad võivad moonutada hinnasignaale ja et EKP hakkas oma bilanssi vähendama üksnes väga aeglaselt ja järk-järgult. Resolutsioonis väljendatakse toetust EKP-le tegevuses, mille eesmärk on vähendada veelgi tema otsest rolli väärtpaberite ostmisel, ja ergutatakse EKPd oma riigivõlakirjade ostuprogrammidest järk-järgult loobuma. [punkt 14]

Varaostukavad võeti kasutusele selleks, et EKP saaks olukorras, kus inflatsioon püsis pikka aega sihttasemest allpool ja baasintressimäärad olid oma alampiiri lähedal, täita oma peamist eesmärki säilitada hinnastabiilsus. Neid kavasid kasutati EKP mittestandardsete töövahendite osana, et tagada rahapoliitika mõju ülekandumine ja suunata inflatsioon taas 2% tasemele, kui tavapärased baasintressimäärad olid jõudnud oma efektiivse alampiiri lähedale. Varaostud olid olulised ka finantsturgude stabiliseerimiseks stressiperioodidel. Aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete reinvesteerimise lõpetamine toob kaasa varaostukava võlakirjapositsioonide järkjärgulise ja prognoositava vähenemise, mille eesmärk on säilitada turu tõrgeteta toimimine.[7]

Nagu on näha jooniselt 1, jätkub eurosüsteemi bilansi vähenemine mõõdukas ja prognoositavas tempos. Reinvesteeringud lõpetati APP raames 2023. aasta juuni lõpus ja PEPP raames 2024. aasta lõpus. Seega oli 2025. aasta pärast ostukavade algust esimene aasta, mil eurosüsteem ei teinud rahapoliitikaga seotud varaoste. Turg on APP ja PEPP portfellide mahu vähenemisega sujuvalt toime tulnud. Kui eurosüsteem on oma hoitavate väärtpaberite mahtu järk-järgult vähendanud, siis teised investorid, sealhulgas kodumajapidamised, pangad, pensionifondid ja kindlustusseltsid, on oma hoitavate väärtpaberite mahtu suurendanud. Rahapoliitika strateegia 2025. aasta hinnangus korrati, et EKP peamiseks rahapoliitika instrumendiks on tema baasintressimäärad. Samal ajal kinnitati selles ka, et EKP nõukogu võib vajadust mööda kasutada rahapoliitika kursi juhtimiseks muid instrumente, kui intressimäärad on alampiiri lähedal või selleks, et säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. EKP jälgib korrapäraselt oma rahapoliitika instrumentide kõrvalmõjusid ja tagajärgi turu toimimisele ning hindab täiendavate rahapoliitika instrumentide kasutuselevõtmisel või kohandamisel ka proportsionaalsust.

Joonis 1

Eurosüsteemi rahapoliitiliste varade areng

(mld eurodes)

Märkus. Võlakirjaportfelli aegrida kajastab eurosüsteemi rahapoliitika eesmärgil hoitavaid varasid, mis on ostetud erinevate ostukavade, sealhulgas väärtpaberituruprogrammi (SMP), PEPP ja APP raames. Krediidioperatsioonide aegrida kajastab summasid, mille pangad on kõikide eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide raames laenanud (v.a laenamise püsivõimalus).

1.5 Rahapoliitika mõju ülekandumine

Euroopa Parlamendi resolutsioonis peetakse kahetsusväärseks, et EKP lühiajalised laenuandmisskeemid on alates 2008. aasta finantskriisist tõrjunud suures osas kõrvale erasektori pankadevahelise rahastamise turu. Selles kutsutakse EKPd üles hoiduma pankadele turuintressimääradest kõrgemate hoiuse intressimäärade maksmisest, kuna see on vastuolus vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, ning kõrvaldama mis tahes takistused, mis tõkestavad lühiajaliste tagamata pankadevaheliste turgude taastumist. [punkt 15]

Ülelikviidsuse vähenedes suureneb rahaturu aktiivsus, samal ajal kui keskpangalt laenude võtmise tase püsib madal. Aastatel 2022–2025 vähenesid nii eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide maht kui ka tähtajad, mis olid kasvanud pärast euroala tabanud kriise, kui eurosüsteem võttis kasutusele suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid (TLTROd). Sellised refinantseerimisoperatsioonid pakkusid pankadele soodsaid tingimusi ja ergutasid reaalmajandusele laenude andmist, edendades kriiside ajal toetava rahapoliitika mõju ülekandumist. Kuna ülelikviidsus on APP ja PEPP portfellide järkjärgulise vähendamise ning tavapäraste refinantseerimisoperatsioonide piiratud kasutuselevõtu tõttu vähenenud, on rahaturu aktiivsus taas kasvanud.[8]

Rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine tugineb sellele, et EKP juhib tõhusalt rahaturu lühiajalisi intressimäärasid. Pankadele eurosüsteemis hoitavate hoiuste eest tasutav intressimäär toimib rahaturu lühiajaliste intressimäärade ankruna, mis võimaldab neid juhtida kooskõlas rahapoliitika kursiga. Ülelikviidsuse korral peaksid rahaturu intressimäärad püsima EKP hoiustamise püsivõimaluse intressimäära lähedal. Rahaturgudele avaldavad mõju ka struktuursed tegurid, mis ei ole rahapoliitikaga seotud. Tagatiseta turul võivad lühiajalised intressimäärad langeda hoiustamise püsivõimaluse intressimäärast allapoole, sest aktiivsed turuosalised on ka mittepangast finantsasutused ja euroalavälised pangad, kellel puudub juurdepääs EKP hoiustamise püsivõimalusele.[9] Ülelikviidsuse vähenedes on erinevus tagamata lühiajaliste turuintressimäärade ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahel samal ajal aeglaselt, ent pidevalt vähenenud. Ülelikviidsus peaks veelgi vähenema. Tagatud lühiajalised turuintressimäärad on nüüd keskmiselt hoiustamise püsivõimaluse intressimäära tasemel.

1.6 Turuneutraalsus, turu toimimine ja ressursside tõhus jaotumine

Euroopa Parlamendi resolutsioonis märgitakse, et turuneutraalsuse mõiste on seotud vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõttega. Selles kutsutakse EKPd tema sõltumatust austades üles tegelema turutõrgetega ja tagama ressursside tõhusa jaotumise pikas perspektiivis, jäädes samal ajal võimalikult apoliitiliseks ning austades turuneutraalsust. Samuti rõhutatakse resolutsioonis, et selliseid otsuseid ei tohi teha EKP ülesande täitmise arvelt. [punkt 23]

EKP järgib kindlalt vabal konkurentsil põhineva avatud turumajanduse põhimõtet, soodustades ressursside tõhusat jaotumist, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikes 1. Selleks et turumajanduse tingimustes tagada ressursside optimaalne jaotumine, on äärmiselt olulised tõhusad ja hästi toimivad finantsturud. Finantsturgude, eelkõige rahaturgude ja võlakirjaturgude sujuv toimimine on hädavajalik rahapoliitika meetmete nõuetekohaseks ülekandumiseks majandusse laiemalt. Avatud turumajanduse põhimõtte järgimine ei tähenda, et sellega keelatakse turuprotsesside mõjutamine, vaid pigem loob see raamistiku, mille alusel EKP saab proportsionaalselt ja kooskõlas oma volitustega sekkuda.

Turuneutraalsus aitab tagada, et EKP tegevus on avatud turumajanduse põhimõttega kooskõlas. EKP on võtnud kohustuse vältida turu toimimise või konkurentsi põhjendamatuid häireid. Turuneutraalsus on olnud EKP varaostukavade struktuuri nurgakivi. Täpsemalt oli turuneutraalsuse eesmärk säilitada hinnaotsuste tegemise mehhanismid, hoides ära EKP ostudest tulenevad olulised moonutused tulukõveras ning häired turu likviidsuses või tagatiste kättesaadavuses. EKP võib turuneutraalsusest põhjendatult kõrvale kalduda, kui see on vajalik tema eesmärkide saavutamiseks või riskide juhtimiseks, tingimusel et sellised meetmed on kooskõlas aluslepingu muude põhimõtetega ja järgivad proportsionaalsuse põhimõtet. Oma bilansi kaitsmiseks finantsriskide eest, mis tulenevad EKP rahapoliitika eesmärgi taotlemisel tehtavatest varade otseostudest, on EKP kehtestanud riskiohjeraamistikud. Need raamistikud hõlmavad krediidihindamise ja hoolsuskohustuse menetlusi, mis võivad proportsionaalsuse põhimõtte järgimisel viia teatavate väärtpaberite ostude piiramise või peatamiseni. See võib kaasa tuua turuneutraalsusest kõrvalekaldumise. Sellised raamistikud näitavad, et EKP järgib oma rahapoliitika eesmärgi, st hinnastabiilsuse taotlemisel kaalutletud lähenemisviisi, maandades samal ajal riske ja järgides seejuures aluslepingu põhimõtteid.

EKP 2021. aasta kliimaalases tegevuskavas teatas EKP nõukogu oma otsusest hakata reinvesteerimise kaudu eelistama oma ettevõttevõlakirjade portfellis väiksema kliimamõjuga emitente. Seda kohandust rakendati alates 2022. aasta oktoobrist. Selle eesmärk oli vähendada CO2-mahukate võlakirjade olemuslikku osakaalu portfellis, maandada kliimaga seotud finantsriske eurosüsteemi bilansis ning lõimida EKP rahapoliitikasse teisene eesmärk toetada ELi üldist majanduspoliitikat, st käesoleval juhul laiemaid kliimaeesmärke. Need kliimaga seotud meetmed vähendasid oluliselt ettevõttevõlakirjade ostuvoogude CO2-mahukust. Eurosüsteem lõpetas ettevõtlussektori väärtpaberite reinvesteerimise varaostukava raames 2023. aasta juuni lõpus ja PEPP raames 2024. aasta lõpus.

2 Finantsstabiilsus ja turutaristu

2.1 Krüptovarade järelevalve

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles tõhustama krüptovarade, näiteks stabiilse krüptovara järelevalvet. [punkt 29]

EKP jälgib tähelepanelikult krüptovaradest ja eelkõige stabiilsest krüptovarast finantsstabiilsusele tulenevaid riske ning sellise vara mõju rahapoliitika mõju ülekandumisele ja maksesüsteemide sujuvale toimimisele. Turusuundumuste ja areneva õigusraamistiku kajastamiseks laiendatakse pidevalt analüütilist tööd ja järelevalvet selles valdkonnas. Näiteks avaldas EKP 2025. aastal ja 2026. aasta alguses mitu artiklit selle kohta, kuidas krüptovarad ja stabiilne krüptovara võivad mõjutada finantsstabiilsust või rahapoliitikat.[10] Samuti tegi EKP koostööd riiklike pädevate asutustega, et suurendada analüüsi- ja seirevõimekust, ning toetas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellealast tööd krüptovarade, sealhulgas stabiilse krüptovara valdkonnas.[11] Krüptovarade üleilmset olemust ja piiriülest ulatust arvesse võttes jätkab EKP osalemist krüptovarade ja tokeniseerimisega seotud töös rahvusvahelistel foorumitel, näiteks finantsstabiilsuse nõukogus, Baseli pangajärelevalve komitees, maksete ja turuinfrastruktuuri komitees, ülemaailmse finantssüsteemi komitees ja turgude komitees. See töö hõlmab järgmiste aspektide jälgimist ja hindamist: krüptovarade ja asjaomaste teenuseosutajate riskid, sealhulgas riskid, mis tulenevad teenuseosutajate seotusest finantssektoriga; laiem mõju finantssüsteemile ning nende riskide maandamiseks rahvusvaheliste standardite rakendamine ja arendamine. EKP on laiendanud oma seiretegevust peale krüptovarade ja stabiilse krüptovara ka laiematele tokeniseerimise turgudele, et hõlmata lisaks tokeniseeritud hoiuseid või tokeniseeritud võlakirju.[12] Seda on tehtud eelkõige osana EKP algatuse „Appia” raames tehtavast tööst, mille eesmärk on kujundada koos avaliku ja erasektori sidusrühmadega Euroopas välja lõimitud, uuenduslik ja konkurentsivõimeline tokeniseeritud finantssüsteem.[13] Nagu ka 2025. aastal, on EKP valmis andma komisjonile ja kaasseadusandjatele vajaduse korral EKP analüüsidest ja sisemisest jälgimisest saadud täiendavat teavet ja poliitikapanust.[14]

2.2 TARGETi[15] teenuste tegevuskerksus ja järelevaatamine

Euroopa Parlamendi resolutsioonis väljendatakse muret EKP reaalajaliste brutoarveldussüsteemide T2 ja T2S ajutise seisaku pärast 2025. aasta veebruaris ning kutsutakse EKPd üles jälgima tähelepanelikult arveldussüsteemide nõuetekohast toimimist ja tagama selle. [punkt 32]

Eurosüsteem kasutab finantsturutaristute turvalisuse ja tõhususe suurendamiseks kolme üksteist täiendavat lähenemisviisi. Need on järgmised: i) finantsturutaristute omamine ja käitamine („käitamisfunktsioon”); ii) järelevaatamistegevus („järelevaatamisfunktsioon”) ja iii) katalüsaatorina toimimine („katalüsaatorfunktsioon”). TARGETi teenused on finantsturutaristu teenused, mida töötab välja ja käitab eurosüsteem ning mis tagavad sularaha, väärtpaberite ja tagatiste vaba liikumise kogu Euroopas. Sellega seoses teeb eurosüsteemi järelevaatamisfunktsioon, mis on käitamisfunktsioonist organisatsiooniliselt eraldiseisev, korrapäraselt hindamisi, et kontrollida TARGETi teenuste vastavust kohaldatavatele järelevaatamispõhimõtetele ja õigusnormidele. Kui ta tuvastab mittevastavuse juhtumid, esitab ta järelevaatamise soovitused, et ajendada muudatusi tegema. Järelevaatamisfunktsioon suhtleb seda ülesannet täites korrapäraselt eurosüsteemi TARGETi teenuste käitamisfunktsiooniga, et küsida teavet, mis on vajalik sõltumatu seisukoha kujundamiseks.

Eurosüsteemi TARGETi teenuste käitamisfunktsioon reageeris 2025. aasta veebruaris T2 ja T2Si mõjutanud suurele intsidendile, viies läbi põhjaliku intsidendijärgse läbivaatamise, mis hõlmas algpõhjuseid, tegevusalast mõju ja parandusmeetmeid. Tulemused esitati järelaruandes, mis avaldati EKP veebilehel 2025. aasta novembris ning mida jagati ka Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoniga. Läbivaatamise tulemuste rakendamine edeneb jõudsalt: ajakriitilised meetmed on juba võetud, samal ajal kui ülejäänud meetmeid võetakse vastavalt kokkulepitud tegevuskavale, eesmärgiga tegevuskerksuse ja kriisiohje korda veelgi tugevdada. Üldisemalt toimivad TARGETi teenused usaldusväärse riskijuhtimis- ja küberkerksuse raamistiku alusel, mis hõlmab talitluspidevust, eriolukorra lahendamise ja kriisiohje korda ning varuvõimsust, pidevat jälgimist ja korrapärast testimist.

Lisaks sellele tegi eurosüsteemi TARGETi teenuste järelevaatamisfunktsioon seda suurt intsidenti käsitleva üksikasjaliku järelevaatamishindamise. Esitati algpõhjuste tuvastamist, taastamismenetluse tõhusust, testimistegevust ja eriolukorra lahendusi käsitlevad soovitused. TARGETi teenuste käitamisfunktsioon peab neid soovitusi väga prioriteetseks ja tegeleb nende täitmisega. Muutuvale ohukeskkonnale reageerimiseks ajakohastas eurosüsteem oma küberkerksuse strateegiat ning viis TIBER-EU raamistiku[16] kooskõlla digitaalse tegevuskerksuse määruse[17] nõuetega, aidates sellega ametiasutustel rakendada ja korraldada ohuteabel põhinevat läbistustestimist, et kontrollida, kuidas ettevõtjad kaitsevad oma süsteeme küberrünnete eest.

3 EKP juhtimine ja teabevahetus

3.1 Institutsiooniline juhtimine

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse EKPd üles edendama avatud ja konstruktiivset sisedialoogi. Samuti nõutakse selles töötajate esindamise raamistike ja EKP-sisese rikkumisest teatamise raamistiku edasist tõhustamist. [punkt 37]

EKP on kehtestanud põhjaliku töötajate esindamise raamistiku, mis soodustab sisulist dialoogi ja suhtlemist töötajate esindajatega. EKP töötajate esindamise raamistik annab töötajate esindajatele piisavalt võimalusi osaleda (nt konsultatsioonide kaudu), suhelda ja koostööd teha (nt kõigi tasandite EKP töötajate ja juhtkonna korrapärastel kohtumistel) ning teavet vahetada (nt kirjade, meilide ja EKP sisevõrgu kaudu), et väljendada oma arvamust ja esindada töötajate seisukohti. EKP otsustusorganid kaaluvad neid seisukohti, mis tagab, et EKP töötajad saavad anda oma panuse otsustesse, mis käsitlevad tööhõivepoliitikat ja neid puudutavaid küsimusi.

Kooskõlas kavadega, mis esitati EKP vastuses Euroopa Parlamendi eelmise aasta resolutsioonile, vaatas EKP 2025. aastal oma aruandlus-, uurimis- ja distsiplinaareeskirjad põhjalikult läbi. Läbivaatamisel lähtuti kogemustest, mis on saadud alates 2020. aastast, mil raamistikku oluliselt muudeti. 2025. aasta detsembris võttis EKP juhatus vastu ajakohastatud raamistiku, millega tehti mitu täiustust, sealhulgas parandati rikkumisest teatamise raamistikku. Läbivaadatud eeskirjades täpsustatakse teabe edastamise kanaleid ja ühtlustatakse märkimisväärselt väärkäitumise juhtumite uurimist, mida nüüd toetab üks spetsiaalne üksus. Ühtlasi pannakse nüüd suuremat rõhku sellistesse protsessidesse kaasatud töötajate abistamisele muu hulgas nõustamise teel ning tugevdatud ennetavale kaitsele survestamise ohu tuvastamise korral. Samuti kohaldatakse muudetud raamistiku kohaselt teatavatel tingimustel tugevdatud kaitsemeetmeid selliste töötajate suhtes, kes avalikult teatavad avalikku huvi mõjutavast väärkäitumisest.

3.2 Suhtlus riikide parlamentidega

Euroopa Parlamendi resolutsioonis kutsutakse Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) üles jätkama ja tugevdama dialoogi riikide parlamentidega, mis Euroopa Parlamendi arvates tugevdaks EKPSi legitiimsust ja poliitikat. [punkt 39]

Kuigi riikide parlamendid suhtlevad eeskätt oma vastavate eurosüsteemi riikide keskpankadega, võib EKP nendega vajaduse korral ka otse suhelda. Riikide keskpankade ja parlamentide vahelise suhtluse ulatus ja kord on liikmesriigiti erinev. Riikide keskpankade ja parlamentide suhtluse ajastust ja vormi mõjutavad iga liikmesriigi konkreetne põhiseaduslik kord, õigusnormid ja laiem institutsiooniline struktuur. Kuigi EKP-l on aruandekohustus eelkõige Euroopa Parlamendi ees, võib ta mõnikord vastu võtta riikide parlamentide delegatsioone, et arutada kogu euroala jaoks olulisi küsimusi. Need mõttevahetused toimuvad riigi parlamendi taotlusel ja nende eesmärk on tagada tasakaalustatud koostöö kõigi euroala riikide parlamentidega. Liikmesriigid, mille keskpank kuulub EKPSi, kuid mitte eurosüsteemi, viivad oma rahapoliitikat ellu autonoomselt ning EKP üldiselt ei suhtle oma rahapoliitika küsimustes nende riikide parlamentidega.

  1. Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Keskpanga 2024. aasta aruande kohta on kättesaadav Euroopa Parlamendi veebilehel.

  2. Tagasiside aruanne on koostatud seisuga 30. märts 2026.

  3. Vt juhend „A guide to the Eurosystem/ECB staff macroeconomic projection exercises”, EKP, juuli 2016; „The ECB-Multi Country Model. A semi-structural model for forecasting and policy analysis for the largest euro area countries”, EKP teadustoimetis nr 3119, 2025, ja värskeim ettevaade, mis sisaldab teavet sisendandmete kohta.

  4. Sealhulgas kaks EKP üldtoimetist, milles on esitatud rahapoliitika strateegia hindamist toetav analüüs: Kamps, C. jt, „Report on monetary policy tools, strategy and communication”, EKP üldtoimetised nr 372, 2025, ja Nickel, C. jt, „A strategic view on the economic and inflation environment in the euro area”, EKP üldtoimetised nr 371, 2025.

  5. Vt Kamps, C. jt, „Report on monetary policy tools, strategy and communication”, EKP üldtoimetised nr 372, 2025, lk 77.

  6. Vt Ehrmann, M., Georgarakos, D. ja Kenny, G., „Credibility gains from communicating with the public: evidence from the ECB’s new monetary policy strategy”, EKP teadustoimetis nr 2785, 2023.

  7. Vt Ferrara, F.M., Hudepohl, T., Karl, P., Linzert, T., Nguyen, B. ja Vaz Cruz, L., „Who buys bonds now? How markets deal with a smaller Eurosystem balance sheet”, EKP blogi, 22. märts 2024.

  8. Vt ka „Euro money market study 2024”, EKP, 2024.

  9. Täpsemat teavet saab EKP 2022. aasta ülevaate „€STR Annual Methodology Review” punktist 2.1.

  10. Vt Aerts, S. jt, „Just another crypto boom? Mind the blind spots” teemakäsitlus, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, mai 2025, ning Aerts, S., Lambert, C. ja Reinhold, E., „Stablecoins on the rise: still small in the euro area, but spillover risks loom” infokast, EKP finantsstabiilsuse ülevaade, november 2025; samuti Altavilla, C., Boucinha, M., Burlon, L., Adalid, R., Fortes, R. ja Maruhn, F., „Stablecoins and monetary policy transmission”, EKP teadustoimetis nr 3199, 2026, ja Born jt, „Euro stablecoins and their potential effect on sovereign bond markets”, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 33, aprill 2026.

  11. Vt Abassi jt, „Crypto-Asset Monitoring Expert Group (CAMEG) 2025 Conference – Book of abstracts”, EKP üldtoimetised nr 382, 2025; „Crypto-assets and decentralised finance”, ESRN, oktoober 2025.

  12. Vt Banu, E. jt, „Towards an efficient and integrated digital capital market in Europe: the role of tokenisation and the Eurosystem’s policy response”, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 33, aprill 2026; Born, A. jt, „Tokenised bonds: assessing efficiency and liquidity in a nascent market”, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 33, aprill 2026; Born, A. jt, „Tokenised money market funds: new technology, familiar risks?”, EKP makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülevaade nr 33, aprill 2026.

  13. Vt teema „Appia – paving the way for a future-ready, integrated financial ecosystem leveraging tokenisation and DLT” EKP veebilehel.

  14. Näiteks „ESCB reply to the European Commission’s targeted consultation on integration of EU capital markets”, EKPS, juuni 2025, milles toodi esile seda, kuidas ELi oluliste krüptovarateenuste osutajatest tulenevaid riske saaks käsitleda tsentraliseeritud järelevalve kaudu.

  15. Üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem.

  16. Ohuteabel põhineva eetilise koostöö raamistik ehk nn ohuteabel põhinev läbistustestimine. Vt „Revised Eurosystem cyber resilience strategy”, MIP News, EKP, oktoober 2024.

  17. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, 14. detsember 2022, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1).