Muudatused rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus

13. märts 2024

• EKP nõukogu jätkab rahapoliitika kursi juhtimist, kohandades hoiuste püsivõimaluse intressimäära.
• Likviidsust pakutakse mitmesuguste instrumentide kaudu.
• Põhilistel refinantseerimisoperatsioonidel on keskne roll pankade likviidsusvajaduste täitmisel ning neid tehakse ka edaspidi kõlblike tagatiste vastu piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena.
• Alates 18. septembrist 2024 vähendatakse põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vahelist erinevust 15 baaspunktini.
• Raamistiku põhiparameetrid on kavas läbi vaadata 2026. aastal või vajaduse korral varem ning sealjuures tuginetakse vahepealsel ajal saadud kogemustele.

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu tegi täna otsuse muudatuste kohta rahapoliitika rakendamise operatsioonilises raamistikus. Muudatused mõjutavad keskpangalikviidsuse pakkumist olukorras, kus ülemäärane likviidsus pangandussüsteemis järk-järgult väheneb, ehkki püsib lähiaastatel märkimisväärselt suur. Operatsioonilise raamistiku eesmärk on juhtida lühiajalisi rahaturu intressimäärasid tihedalt kooskõlas EKP nõukogu rahapoliitiliste otsustega. Operatsioonilise raamistiku läbivaatamisest teatati 2022. aasta detsembris eesmärgiga tagada, et see oleks eurosüsteemi bilansi normaliseerudes jätkuvalt asjakohane.

EKP nõukogu leppis kokku järgmistes põhimõtetes, millest edaspidi rahapoliitika rakendamisel juhindutakse.

• Tulemuslikkus: Operatsioonilise raamistiku põhieesmärk on tagada rahapoliitika kursi tulemuslik rakendamine kooskõlas Euroopa Liidu lepingu sätetega. Seda saab kõige paremini saavutada, juhtides lühiajalisi rahaturu intressimäärasid tihedalt kooskõlas rahapoliitiliste otsustega. Rahaturu intressimäärade mõningane volatiilsus on vastuvõetav eeldusel, et see ei hägusta sõnumit rahapoliitika kavandatava kursi kohta.
• Stabiilsus: Operatsiooniline raamistik peab olema erinevate rahapoliitiliste lahenduste ning erinevate finants- ja likviidsustingimuste korral stabiilne ja vastupidav ning kooskõlas EKP rahapoliitika strateegias sätestatud rahapoliitiliste instrumentide kasutamisega. Eurosüsteem kavatseb pakkuda keskpangareserve mitmekesiste instrumentide kaudu, et võimaldada pangandussüsteemile tulemuslikku, paindlikku ja stabiilset likviidsusallikat, toetades seeläbi ka finantsstabiilsust.
• Paindlikkus: Euroala pangandussektor on suur ja mitmekesine, arvestades pankade suurust, ärimudeleid ja geograafilisi asukohti. Seepärast on pankade vajadustel põhinev keskpangareservide elastne pakkumine sobivaim viis vahendada tulemuslikult likviidsust kogu euroala pangandussüsteemis ning toetada paindlikku toimetulekut likviidsusšokkidega.
• Tõhusus: Tõhus operatsiooniline raamistik võimaldab ellu viia soovitud rahapoliitilist kurssi ja ei takista selle rakendamist. Selles järgitakse proportsionaalsuse põhimõtet ja võetakse arvesse netokõrvalmõjusid, sealhulgas ohtu finantsstabiilsusele. Samuti peaks raamistik aitama säilitada rahanduslikku usaldusväärsust. Rahanduslikult usaldusväärne bilanss toetab keskpanga sõltumatust ja võimaldab rahapoliitikat tõrgeteta ellu viia.
• Avatud turumajandus: Operatsioonilise raamistiku ülesehitus peaks olema kooskõlas turgude sujuva ja nõuetekohase toimimisega, hõlmates ka rahaturge, mis on rahapoliitika rakendamisega tihedamalt seotud. See toetab ressursside tõhusat jaotamist, tõhusat hinnaleidmismehhanismi ja rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist.
• Teisene eesmärk: Niivõrd kui operatsioonilise raamistiku erinevad lahendused soodustavad võrdselt rahapoliitilise kursi tõhusat rakendamist, aitab raamistik kaasa ka EKP teisesele eesmärgile toetada Euroopa Liidu üldist majanduspoliitikat – eelkõige üleminekut rohemajandusele –, ilma et see piiraks EKP esmast eesmärki tagada hinnastabiilsus. Sellest lähtuvalt püütakse operatsioonilise raamistiku ülesehituses struktuursete rahapoliitika operatsioonide puhul arvesse võtta kliimamuutustega seotud kaalutusi.

Kooskõlas nende põhimõtetega leppis EKP nõukogu kokku EKP operatsioonilise raamistiku peamistes parameetrites ja elementides:

• EKP nõukogu jätkab rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kaudu. Rahaturu lühiajalised intressimäärad peaksid jääma hoiustamise püsivõimaluse intressimäära lähedale, kusjuures mõningane volatiilsus on vastuvõetav seni, kuni see ei hägusta sõnumit kavandatava rahapoliitika kursi kohta.
• Eurosüsteem jätkab likviidsuse pakkumist mitmesuguste instrumentide abil, kasutades muu hulgas lühiajalisi laenuoperatsioone ja kolmekuulisi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone ning hilisemas etapis ka struktuurseid pikemaajalisi laenuoperatsioone ja struktuurset väärtpaberiportfelli.
• Põhilisi refinantseerimisoperatsioone tehakse ka edaspidi piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena. Neil on pankade likviidsusvajaduse täitmisel keskne roll ja nende kasutamine osapoolte poolt moodustab rahapoliitika sujuva rakendamise lahutamatu osa.
• Kolmekuulisi pikemaajalisi refinantseerimisoperatsioone tehakse samuti edaspidigi piiramatu mahuga ja fikseeritud intressimääraga pakkumismenetlustena.
• Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärasid korrigeeritakse selliselt, et nende intressimäära ja hoiustamise püsivõimaluse intressimäära vaheline erinevus väheneks 15 baaspunktini võrreldes praeguse 50 baaspunktiga. Kitsam vahemik ergutab pakkumisi iganädalastel operatsioonidel ja seega arenevad rahaturu lühiajalised intressimäärad tõenäoliselt kooskõlas hoiustamise püsivõimaluse intressimääraga. Ühtlasi piiraks see rahaturu lühiajaliste intressimäärade võimalikku volatiilsust. Samal ajal võimaldab see rahaturgudel piisavat aktiivsust ja pakub pankadele stiimuleid turupõhise rahastamise leidmisel. Kohandatakse ka laenamise püsivõimaluse intressimäära, nii et selle erinevus võrreldes põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga oleks muutumatult 25 baaspunkti tasemel. Muudatused hakkavad kehtima alates 2024. aasta kuuendast arvestusperioodist, mis algab 18. septembril 2024.
• Uued struktuursed pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid ja struktuurne väärtpaberiportfell võetakse kasutusele hilisemas etapis, kui eurosüsteemi bilansi maht hakkab taas püsivalt kasvama, võttes arvesse varasemast ajast pärinevaid võlakirjapositsioone. Need operatsioonid aitavad oluliselt katta pangandussektori struktuurset likviidsusvajadust, mis tuleneb autonoomsetest teguritest ja kohustusliku reservi nõuetest. Struktuurseid refinantseerimisoperatsioone ja struktuurset väärtpaberiportfelli kalibreeritakse kooskõlas eespool toodud põhimõtetega, vältides sekkumist rahapoliitika kurssi. Vastavalt oma rahapoliitilistele otsustele eeldab EKP nõukogu, et varaostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames omandatud portfellide likvideerimine jätkub.
• Pankade kohustusliku reservi nõude reservimäär püsib muutumatuna 1% tasemel. Kohustuslikelt reservidelt makstav intress jääb samuti muutumatuks ja on 0%.
• Refinantseerimisoperatsioonide puhul säilib ulatuslik tagatisvarade raamistik.

Olukorras, kus finantsturud, krediidiasutused ja muud osapooled kohanevad muutustega likviidsuskeskkonnas eurosüsteemi bilansimahu vähenemise taustal, jälgib EKP nõukogu hoolikalt ülemäärase likviidsuse arengut ja jaotumist, rahaturu intressimäärade kujunemist, pankade reservinõudluse suundumust ning rahaturgude ja laiemalt finantsturgude toimimist täna teatavaks tehtud parameetrite alusel. Saadud kogemuste põhjal vaatab EKP nõukogu operatsioonilise raamistiku peamised parameetrid läbi 2026. aastal ning on vajaduse korral valmis kohandama raamistiku ülesehitust ja parameetreid ka varem eesmärgiga tagada, et rahapoliitika elluviimine püsib kooskõlas kehtestatud põhimõtetega. Samuti analüüsitakse põhjalikult uute pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide ülesehitust ja uut struktuurset portfelli.

Meediakanalite küsimustele vastab Lena-Sophie Demuth (tel.: +49 162 2952316).

Märkus.

• Samal ajal kui operatsioonilise raamistiku eesmärk on juhtida lühiajalisi rahaturu intressimäärasid tihedalt kooskõlas EKP nõukogu rahapoliitiliste otsustega, lähtutakse rahapoliitika kujundamisel EKP nõukogu rahapoliitika strateegiast.