European Central Bank - eurosystem
European Central Bank - eurosystem
Search
Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2008 lõppenud aasta finantsaruanne

5. märts 2009

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2008 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2008. aastal 2661 miljonit eurot, võrreldes 286 miljoni euroga 2007. aastal, milles kajastus euro kallinemine USA dollari ning vähemal määral ka Jaapani jeeni suhtes.

2008. aasta 31. detsembri seisuga kanti sellest kasumist nõukogu riskihinnangu põhjal valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks ettenähtud eraldisse 1339 miljonit eurot, mille tulemusel jäi puhastulemiks 1322 miljonit eurot. Eraldist kasutatakse eespool nimetatud riskidest tulenevate võimalike kahjude, eelkõige ümberhindluskontodega katmata hindamiskahjude katmiseks. Eraldise suurus vaadatakse üle igal aastal. Nõukogu otsuse põhjal jaotati 5. jaanuaril 2009 liikmesriikide keskpankade vahel 2008. aasta puhastulemist 1206 miljonit eurot, mis sisaldas osa tulust, mida EKP sai ringluses olevatelt euro pangatähtedelt. 5. märtsil 2009 otsustas nõukogu jaotada ülejäänud 116 miljonit eurot liikmesriikide keskpankadele.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. 2008. aastal avaldasid intressitulule mõningal määral mõju USA dollarites nomineeritud varadele kehtinud madalamad intressimäärad.

EKP puhas intressitulu kõigist allikatest oli 2008. aastal 2381 miljonit eurot, võrreldes 2421 miljoni euroga 2007. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 2230 miljonit eurot välja arvata, oli puhas intressitulu 151 miljonit eurot, võrreldes 417 miljoni euroga 2007. aastal. EKP maksis liikmesriikide keskpankadele 1400 miljonit eurot intressi EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt.

2008. aastal ulatus varade ja kohustustega seotud realiseerimata kasumist tulenevate ümberhindluskontode maht 11,4 miljardi euroni, võrreldes 6,2 miljardi euroga 2007. aastal. See kasum kajastati ümberhindluskontodel kooskõlas EKP nõukogu poolt eurosüsteemile kehtestatud ühtsete arvestuspõhimõtetega.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele moodustasid 364 miljonit eurot (359 miljonit 2007. aastal). Põhivara amortisatsioonikulu oli 23 miljonit eurot.

31. detsembril 2008 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 21. aprillil 2009.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile ja EKP-le ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [1] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade laialdasi välisvaluutariske silmas pidades pööratakse arvestuspõhimõtetes tähelepanu eeskätt konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsioonide realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad pankade endi finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel kannavad liikmesriikide keskpangad EKP-le üle välisvaluutareservi. Sellega tekib neil EKP vastu tasustatav nõue üle kantud reservi ulatuses. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2008. aastal oli EKP intressikulu 1400 miljonit eurot.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP saadava tulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et alates 2006. aastast kuulub see tulu maksmisele liikmesriikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib, kuid jaotatakse järgmise aasta teisel tööpäeval. [2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu, võttes arvesse EKP nõukogu poolt enne majandusaasta lõppu tehtavat otsust kanda see tulu osaliselt või täielikult eraldisse valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks. 2008. aastal otsustaski nõukogu kanda sellesse eraldisse ligikaudu 1,0 miljardit eurot EKP tulust, mis saadi ringluses olevatelt euro pangatähtedelt. Euro pangatähtedelt saadud ülejäänud tulu ehk 1,2 miljardit eurot jaotati 5. jaanuaril 2009 liikmesriikide keskpankade vahel.

  1. [1] 5. detsembri 2002. aasta otsus EKP/2002/11 Euroopa Keskpanga finantsaruannete kohta, ELT L 58, 3.3.2003, lk 38 (koos muudatustega). Alates 1. jaanuarist 2007 on nimetatud otsus tühistatud ja asendatud otsusega EKP/2006/17, ELT L 348, 11.12.2006, lk 38 (koos muudatustega).

  2. [2] 17. novembri 2005. aasta otsus EKP/2002/11, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate liikmesriikide keskpankadele, ELT L 311, 26.11.2005, lk 41.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid