EKP 2017. aasta finantsaruanne

• EKP kasum suurenes 2017. aastal 0,1 miljardi euro võrra 1,3 miljardi euroni (2016. aastal 1,2 miljardit eurot) ja jaotatakse tervikuna euroala riikide keskpankade vahel.
• Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 1,1 miljardit eurot (2016. aastal 1,0 miljardit eurot).
• EKP bilansi maht suurenes 414 miljardi euroni (2016. aastal 349 miljardit eurot).

Euroopa Keskpanga (EKP) 2017. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt suurenes puhaskasum 82 miljoni euro võrra 1275 miljoni euroni valdavalt tingituna USA dollari portfellilt ja varaostukava portfellilt teenitud puhta intressitulu tõusust.

2017. aasta puhas intressitulu oli 1812 miljonit eurot (2016. aastal 1648 miljonit eurot). Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 534 miljoni euroni (2016. aastal 370 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud suurema intressituluga. Varaostukava raames tehtud pidevate väärtpaberiostude tulemusel kasvas sellest kavast saadud puhas intressitulu 140 miljoni euro võrra 575 miljoni euroni. Väärtpaberituruprogrammi raames teenitud puhas intressitulu seevastu vähenes väärtpaberite lunastamise tulemusel 447 miljoni euroni (2016. aastal 520 miljonit eurot). Väärtpaberituruprogrammi raames EKP-le kuuluvatelt Kreeka riigivõlakirjadelt saadud intressitulu oli 154 miljonit eurot (2016. aastal 185 miljonit).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest vähenes 161 miljoni euroni (2016. aastal 225 miljonit eurot). Realiseeritud puhaskasumi vähenemine oli peamiselt tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberitega seoses hinnavahest tulenenud kasumi kahanemisest.

Allahindlused moodustasid 105 miljonit eurot (2016. aastal 148 miljonit eurot). Peamiselt oli selle põhjuseks mitmete USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langus ja samal ajal nende turutootluse suurenemine.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrollitakse väärtuse langust. Neid väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemuste põhjal kõnealustes portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasud ulatusid 437 miljoni euroni (2016. aastal 382 miljonit eurot). Nendest tasudest kaetakse EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud. Järelevalvetasude suurenemine 2017. aastal on peamiselt seotud sisemudelite sihipärase läbivaatamise projektiga ja EKP pangandusjärelevalve töötajate arvu kasvuga.

Personalikulud ja muud halduskulud suurenesid 2017. aastal vastavalt 535 miljoni (2016. aastal 467 miljonit eurot) ja 539 miljoni euroni (2016. aastal 487 miljonit eurot) valdavalt seoses EKP järelevalveülesannetest tingitud kulude kasvuga.

EKP puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2018 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 988 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 287 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 23. veebruaril 2018.

EKP bilansi kogumaht suurenes 19%, ulatudes 414 miljardi euroni (2016. aastal 349 miljardit eurot). Bilansi mahu kasv oli peaaegu täielikult tingitud varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest.

Varaostukava raames jätkuvate väärtpaberiostude tulemusel suurenes eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht 22%, ulatudes 4472 miljardi euroni (2016. aastal 3661 miljardit eurot). Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht kasvas 732 miljardi euro võrra 2386 miljardi euroni (2016. aastal 1654 miljardit eurot). Varaostukava raames omandatud väärtpaberite maht suurenes 754 miljardi euro võrra 2286 miljardi euroni, kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberite maht aga alanes lunastamiste tõttu vastavalt 9 miljardi ja 13 miljardi euro võrra.

Meediakanalite küsimustele vastab Stefan Ruhkamp (tel: +49 69 1344 5057).

Lisaselgitused

1. EKP ja eurosüsteemi arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri valuutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse ümberhindluskontodele. Realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes ja konsolideeritud aastabilansis. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel üldjoontes samu põhimõtteid, millest lähtub EKP.
2. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.
3. Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) hinnatakse ümber turuhindade alusel.
4. Kuld ning kõik ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel.
5. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.
6. Kui EKP kannab kahjumit, võib puudujäägi katta a) EKP üldise riskieraldise ja üldreservfondi arvelt ning b) EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta valuutakasumi arvelt. Järelejäänud netokahjum võidakse kajastada bilansis ülekantud kahjumina, mis tasaarveldatakse järgmiste aastate netokasumiga.
7. Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud eurosüsteemi väärtpaberid: Allpool toodud tabelis esitatakse eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine emitentide vahel seisuga 31. detsember 2017.

Eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite kogumaht emiteeriva riigi järgi seisuga 31. detsember 2017

^[1] Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on hinnatud amortiseeritud soetusmaksumuse alusel.

^[2] Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.