Sissejuhatav kõne

EKP president Mario Draghi,
EKP asepresident Vítor Constâncio,
Frankfurt Maini ääres, 19. jaanuar 2017

Daamid ja härrad, lubage mul soovida teile head alanud aastat. Asepresidendil ja minul on väga hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. Anname teile nüüd ülevaate EKP nõukogu tänase istungi tulemustest.

EKP nõukogu tegi oma korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Eeldame jätkuvalt, et need püsivad praegusel või sellest madalamal tasemel pikema aja vältel ning tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitab EKP nõukogu, et igakuiseid varaoste 80 miljardi euro ulatuses jätkatakse kuni 2017. aasta märtsi lõpuni. Alates 2017. aasta aprillist kavatsetakse igakuiseid netovaraoste teha 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Samal ajal kui tehakse netovaraoste, reinvesteeritakse varaostukava raames soetatud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

Lisaks otsustas nõukogu täna edasised üksikasjad selle kohta, kuidas eurosüsteem ostab avaliku sektori väärtpaberite ostukava raames varasid, mille tootlus on väiksem kui hoiustamise püsivõimaluse intressimäär. Need otsused avaldatakse sellekohases pressiteates kell 15.30 Kesk-Euroopa aja järgi.

2016. aasta detsembris tehtud rahapoliitiliste otsustega on suudetud säilitada väga soodsad rahastamistingimused, mis on vajalikud, et tagada inflatsioonimäärade püsiv lähenemine tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%st allpool, ent selle lähedal. Ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi soodustab jätkuvalt EKP nõukogu võetud meetmete mõju edasikandumine. Koguinflatsioon on viimasel ajal ootuspäraselt kiirenenud tulenevalt suuresti energiahindade baasefektidest, kuid inflatsioonisurve püsib tagasihoidlik. Nõukogu ei arvesta endiselt ÜTHI-inflatsioonis toimuvaid muutusi, kui neid peetakse mööduvaks ja leitakse, et neil puudub mõju hinnastabiilsuse väljavaatele keskpikas perspektiivis.

Selleks, et euroala inflatsioonisurve tugevneks ja soodustaks koguinflatsiooni keskmise aja jooksul, on vaja märkimisväärselt toetavat rahapoliitilist kurssi. Nõukogu kasutab oma eesmärgi saavutamiseks kõiki tema pädevusse kuuluvaid instrumente. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või kestust.

Järgnevalt EKP nõukogu hinnangust üksikasjalikumalt, alustades majandusanalüüsist. Euroala reaalne SKP kasvas 2016. aasta kolmandas kvartalis eelnenuga võrreldes 0,3%. Aasta teises kvartalis täheldati sarnast kasvu. Laekunud andmed, eelkõige küsitlustulemused, osutavad mõnevõrra kiiremale kasvule 2016. aasta neljandas kvartalis. Edaspidi peaks majanduskasvul olema üha kindlam toetuspind. Rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine toetab sisenõudlust ja edendab jätkuvat finantsvõimenduse vähendamist. Väga soodsad rahastamistingimused ja ettevõtete kasumlikkuse paranemine elavdavad edaspidigi investeeringute taastumist. Peale selle aitab tööhõive püsiv kasv, mis saab tuge ka varasematest struktuurireformidest, suurendada kodumajapidamiste tegeliku kasutatava tulu kaudu eratarbimist. Samal ajal on märke maailmamajanduse mõnevõrra kiiremast hoogustumisest. Euroala majanduskasvu peaksid siiski pärssima loidus struktuurireformide rakendamisel ning käimasolev bilansside korrigeerimine mitmes sektoris. Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad jätkuvalt langusriskid, mis on peamiselt seotud üleilmsete teguritega.

Eurostati hinnangul kiirenes euroala aastane ÜTHI-inflatsioonimäär märkimisväärselt, tõustes 2016. aasta novembri 0,6%-lt detsembris 1,1%-le. See kajastas peamiselt energiahindade aastainflatsiooni jõulist kiirenemist, kuigi veel ei ole märke alusinflatsiooni veenvast tõususuundumusest. Nafta praeguste futuurihindade põhjal eeldatakse, et koguinflatsioon hoogustub lähiajal veelgi, tingituna peamiselt muutustest energiahindade aastakasvus. Keskmise aja jooksul peaks alusinflatsioon siiski tõusma aeglasemas tempos, saades toetust meie rahapoliitilistest meetmetest, majanduse oodatavast taastumisest ja majandusliku seisaku järkjärgulisest taandumisest.

Monetaaranalüüsi andmed osutavad laia rahapakkumise (M3) jätkuvale jõulisele kasvule 2016. aasta novembris, mil M3 aastane kasvumäär oli 4,8% võrreldes 4,4%ga oktoobris. Nagu ka eelnenud kuudel, toetasid M3 aastakasvu valdavalt selle kõige likviidsemad komponendid, kusjuures kitsa rahaagregaadi M1 aastakasv oli 2016. aasta oktoobris 8,0% ja novembris 8,7%.

Laenudünaamikas jätkus alates 2014. aasta algusest täheldatud järkjärguline elavnemine. Mittefinantsettevõtetele antud laenude aastakasv oli 2016. aasta oktoobris 2,1% ja novembris 2,2%. Kodumajapidamistele väljastatud laenude aastakasv oli novembris 1,9% võrreldes 1,8%ga oktoobris. Ehkki pankade laenuandmise areng peegeldab endiselt laenutegevuse viitajaga reaktsiooni majandustsüklile, krediidiriski ning finants- ja muude sektorite bilansside jätkuvat korrigeerimist, toetavad alates 2014. aasta juunist rakendatavad rahapoliitilised meetmed märkimisväärselt ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimusi ja seeläbi ka laenuvooge kogu euroalal. Euroala pankade laenutegevuse uuring 2016. aasta neljanda kvartali kohta näitab, et ettevõtete laenutingimused üldjoontes stabiliseeruvad, samal ajal kui laenunõudluse jõuline suurenemine on jätkunud kõigis laenukategooriates.

Kokkuvõttes kinnitab majandusanalüüsi ja monetaaranalüüsi tulemuste võrdlus vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv ja võimalikult kiire taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal.

Rahapoliitika eesmärk on säilitada keskpika aja jooksul hinnastabiilsus ning selle toetav kurss ergutab majandusaktiivsust. Et saada rahapoliitilistest meetmetest maksimaalselt kasu, peab ka teiste poliitikavaldkondade panus nii riikides kui ka Euroopas tervikuna olema märgatavalt suurem. Struktuurireformide rakendamist tuleb oluliselt tõhustada, et suurendada vastupanuvõimet, vähendada struktuurset tööpuudust ning hoogustada investeeringuid, tööviljakust ja kogutoodangu potentsiaalset kasvu euroalal. Struktuurireforme tuleb ellu viia kõigis euroala riikides. Eelkõige tuleb reformide abil parandada ettevõtluskeskkonda ja tagada asjakohane avalik infrastruktuur. Ühtlasi on esmatähtis tõhustada käimasolevaid investeerimisalgatusi, teha edusamme kapitaliturgude liidu loomisel ja viia ellu viivislaenude restruktureerimist parandavaid reforme. Eelarvepoliitika peaks samuti toetama majanduse taastumist, jäädes samal ajal kooskõlla Euroopa Liidu eelarvereeglitega. Eelarveraamistiku usaldusväärsuse tagamiseks on äärmiselt tähtis rakendada kõikides riikides täielikult ja järjepidevalt stabiilsuse ja majanduskasvu pakti. Samal ajal peavad kõik riigid jõulisemalt püüdlema majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika poole.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.