Mida kujutab endast eelkommunikatsioon?

15. detsember 2017 (ajakohastatud 28. juuli 2022)

Kui keskpank avaldab eelkommunikatsiooni sõnumi, annab ta selle kaudu teavet rahapoliitika edasiste suundumuste kohta, lähtudes hinnastabiilsuse väljavaate hinnangust.

EKP võttis eelkommunikatsiooni kasutusele 2013. aasta juulis, mil EKP nõukogu teatas, et eeldatavalt püsivad intressimäärad madalal tasemel pikema aja vältel. Alates sellest ajast on EKP oma eelkommunikatsiooni vormi mitmel korral kohandanud.

Usaldusväärsuse säilitamiseks peab EKP eelkommunikatsiooni sõnumi sisu olema alati kooskõlas EKP nõukogu hinnanguga jooksva majandusolukorra ja tulevase (eelkõige inflatsiooni) väljavaate kohta.

Kuidas eelkommunikatsioon täpsemalt toimib?

Toome ühe näite.

Millal on eelkommunikatsioon vajalik?

EKP tavapäraseid rahapoliitilisi vahendeid (baasintressimäärad) kasutatakse selleks, et hoida inflatsioon euroalal kooskõlas EKP eesmärgiga. Näiteks kui inflatsioon on liiga madal, saab EKP selle kiirendamiseks alandada baasintressimäärasid. Kui aga intressimäärad on juba väga madalal tasemel, on keskpangal keeruline neid veelgi enam alandada. Seega tuleb kasutada teisi rahapoliitilisi vahendeid. Üks neist on eelkommunikatsioon.

Sellises olukorras aitab selge sõnum edasiste rahapoliitiliste kavatsuste kohta pankadel, finantsturuosalistel, ettevõtetel ja klientidel paremini mõista laenuvõtukulude tulevasi tõenäolisi suundumusi, samuti edendab see vajalikul määral majandust.

Seega muudab eelkommunikatsioon EKP rahapoliitika tõhusamaks ja aitab saavutada EKP esmast eesmärki Euroopa elanike hüvanguks – hoida hinnad stabiilsena kogu euroalal.