EKP astub täiendavaid samme, et võtta kliimamuutusi arvesse oma rahapoliitika operatsioonides

4. juuli 2022

• EKP võtab kooskõlas oma kliimamuutusi käsitleva tegevuskavaga kliimamuutusi arvesse oma ettevõtlussektori võlakirjade ostudes, tagatisvarade raamistikus, avalikustamisnõuetes ja riskiohjes.
• Meetmete eesmärk on vähendada kliimamuutustest tulenevate finantsriskide mõju eurosüsteemi bilansile, soodustada läbipaistvust ning toetada majanduse rohepööret.
• Meetmed vaadatakse korrapäraselt läbi, et kontrollida, kas need on eesmärgikohased ning kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu on otsustanud võtta täiendavaid samme, et kaasata kliimamuutustega seotud kaalutlused eurosüsteemi rahapoliitika raamistikku. Nõukogu tegi otsuse korrigeerida ettevõtete võlakirjade positsioone eurosüsteemi rahapoliitilistes portfellides ja tagatisvarade raamistikku, kehtestada kliimariskidega seotud avalikustamisnõuded ja täiustada riskiohjetavasid.

Need meetmed on kavandatud täielikus vastavuses eurosüsteemi esmase eesmärgiga säilitada hinnastabiilsus. Meetmete rakendamisega püütakse paremini arvesse võtta kliimamuutustest tulenevaid finantsriske eurosüsteemi bilansis ning toetada oma teisest eesmärki silmas pidades majanduse rohepööret kooskõlas ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega. Lisaks luuakse nende meetmetega nii ettevõtetele kui ka finantsasutustele stiimulid tagada oma CO₂ heite puhul suurem läbipaistvus ja vähendada seda heidet.

„Nende otsustega rakendame oma kliimamuutuste vastu võitlemise kohustust tegelikkuses,” märgib EKP president Christine Lagarde. „Astume oma volituste piires täiendavaid konkreetseid samme, et võtta kliimamuutusi arvesse oma rahapoliitika operatsioonides. EKP järjepidevalt areneva kliimakava raames võtame veelgi rohkem meetmeid, et viia oma tegevus kooskõlla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.”

On tehtud otsus võtta järgmised konkreetsed meetmed.

• Ettevõtlussektori võlakirjade positsioonid. Eurosüsteem püüab oma ettevõtlussektori võlakirjade positsioone vastavalt Pariisi kokkuleppe eesmärkidega kooskõlas olevale trajektoorile vähehaaval dekarboniseerida. Selleks kallutab eurosüsteem need positsioonid parema kliimamõjuga emitentide suunas, investeerides nende võlakirjadesse märkimisväärse osa summadest, mis eeldatavasti lähiaastatel lunastatavatest ettevõtete võlakirjadest saadakse. Parema kliimamõju mõõtmisel võetakse arvesse väiksemat kasvuhoonegaaside heidet, ambitsioonikamaid CO₂ vähendamise eesmärke ning kliimariskidega seotud teabe paremat avalikustamist.
  Kallutamine tähendab seda, et parema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varade osakaalu eurosüsteemi bilansis suurendatakse võrreldes halvema kliimamõjuga ettevõtete emiteeritud varadega. Selle eesmärk on leevendada kliimamuutustest tulenevate finantsriskide mõju eurosüsteemi bilansile. Ühtlasi luuakse sellega emitentidele stiimulid teabe paremaks avalikustamiseks ja oma CO₂ heite vähendamiseks.
  EKP plaanib need meetmed rakendada alates 2022. aasta oktoobrist. Vahetult enne seda avaldatakse täiendavad üksikasjad. EKP alustab 2023. aasta esimesest kvartalist ettevõtlussektori võlakirjade puhul kliimaga seotud teabe korrapärast avaldamist.
  Ettevõtlussektori võlakirjade ostude maht otsustatakse igal juhul jätkuvalt üksnes rahapoliitiliste kaalutluste alusel ja vastavalt nende rollile EKP inflatsioonieesmärgi saavutamisel.
• Tagatisvarade raamistik. Eurosüsteem piirab selliste suure süsinikujalajäljega üksuste emiteeritud varade osakaalu, mida üksikud vastaspooled saavad kasutada tagatisena eurosüsteemilt laenude võtmisel. Uute piiride kehtestamise eesmärk on vähendada kliimamuutustest tulenevaid finantsriske eurosüsteemi laenuoperatsioonides. Kõigepealt rakendab eurosüsteem neid piire üksnes finantssektoriväliste ettevõtete (mittefinantsettevõtete) emiteeritud turukõlblike võlainstrumentide suhtes. Kliimaga seotud andmete kvaliteedi paranedes võidakse uusi piire rakendada ka muude varaklasside suhtes. See meede rakendataks enne 2024. aasta lõppu, juhul kui vajalikud tehnilised eeltingimused on täidetud. Eurosüsteem katsetab uusi piire enne nende tegelikku rakendamist, et julgustada panku ja teisi vastaspooli nendeks varakult valmistuma. Üksikasjalikum teave, sealhulgas ajakava, avaldatakse edaspidi.
  Lisaks võtab eurosüsteem alates käesolevast aastast kliimamuutustest tulenevaid riske arvesse ka tagatisena kasutatavate ettevõtete võlakirjade suhtes kohaldatavate väärtuskärbete läbivaatamisel. Väärtuskärbe on tagatisvara väärtuse vähendamine vastavalt selle riskitasemele.
  Kõigi meetmetega tagatakse igal juhul piisavate tagatiste jätkuv kättesaadavus, et rahapoliitikat rakendataks ka edaspidi tõhusalt.
• Kliimariskidega seotud avalikustamisnõuded tagatiste puhul. Eurosüsteem aktsepteerib oma laenuoperatsioonide tagatisena üksnes selliste ettevõtete ja võlgnike turukõlblikke varasid ja krediidinõudeid, kes järgivad äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi (kui direktiiv on täielikult rakendatud). Kuna direktiivi rakendamine on edasi lükatud, hakatakse uusi kõlblikkuskriteeriumeid kohaldama alates 2026. aastast.
  See nõue kehtib kõigi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete suhtes. See aitab avalikustatavat teavet parandada ning koostada finantsasutuste, investorite ja kodanikuühiskonna jaoks paremaid andmeid.
  EKP katsetab uusi eeskirju aasta enne nende tegelikku rakendamist, et julgustada sidusrühmi oma tegevust juba varakult nendega kooskõlla viima.
  Märkimisväärne osa varadest, mida saab kasutada eurosüsteemi laenuoperatsioonides tagatisena, näiteks varaga tagatud väärtpaberid ja pandikirjad, ei kuulu siiski äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi alla. Selleks et tagada kliimamuutustest tulenevate finantsriskide nõuetekohane hindamine ka nende varade puhul, toetab eurosüsteem sellise vara kohta paremate ja ühtlustatumate kliimaandmete avalikustamist ning teeb selle nimel tihedat koostööd asjaomaste asutustega.
• Riskide hindamine ja ohjamine. Eurosüsteem täiustab oma riskihindamise vahendeid ja suutlikkust, et kliimariske paremini arvesse võtta. EKP analüüs on näiteks näidanud, et reitinguagentuuride tehtud edusammudest hoolimata ei ole praegused avalikustamisstandardid veel rahuldavad.
  Kliimariskide välise hindamise parandamiseks julgustab eurosüsteem reitinguagentuure suurendama läbipaistvust selles osas, kuidas nad kliimariske oma reitingutes arvesse võtavad, ning olema kliimariske käsitlevate avalikustamisnõuete puhul ambitsioonikamad. Eurosüsteem peab selle küsimuses tihedat dialoogi asjaomaste asutustega.
  Lisaks sellele leppis eurosüsteem kokku ühistes miinimumstandardites selle kohta, kuidas riikide keskpankade krediidihindamissüsteemid peaksid kliimariske oma reitingutes arvesse võtma. Need standardid jõustuvad 2024. aasta lõpuks.

EKP nõukogu on võtnud kohustuse vaadata ülalkirjeldatud meetmed korrapäraselt läbi. Ta hindab nende mõju ja vajaduse korral kohandab neid, et 1) veenduda nende jätkuvas vastavuses rahapoliitika eesmärkidele, 2) tagada oma volituste piires, et asjaomased meetmed toetavad jätkuvalt dekarboniseerimist kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkide ja ELi kliimaneutraalsuse eesmärkidega, 3) reageerida kliimaga seotud andmete ja kliimariskide modelleerimise edasistele täiustustele või õigusnormide muutumisele ning 4) käsitleda oma hinnastabiilsuse tagamise volituste piires täiendavaid keskkonnaprobleeme.

Ettevõtted ja valitsused peavad andma kliimariskidega tegelemisel oma panuse, tõhustades teabe avalikustamist ja täites oma kohustust vähendada CO₂ heidet.

Ülalkirjeldatud otsused on osa kliimamuutusi käsitlevast tegevuskavast, mis kuulutati välja 2021. aasta juulis. EKP teeb oma töös edusamme kooskõlas kliimaalase tegevuskavaga, kuid kui ELi õigusnormides sätestatud tähtajad muutuvad, võib olla vaja seda asjakohaselt kohandada.

EKP võtab kliimamuutustega seotud kaalutlusi arvesse ka oma töö muudes valdkondades peale rahapoliitika, sealhulgas sellistes valdkondades nagu pangandusjärelevalve, finantsstabiilsus, majandusanalüüs, statistilised andmed ja äriühingute kestlikkus. Seda kohustust täites on EKP eesmärk anda tõeline panus kolmel viisil: 1) ohjates ja maandades kliimamuutustest tulenevaid finantsriske ning hinnates nende majanduslikku mõju, 2) edendades kestlikku rahandust, et toetada nõuetekohast üleminekut vähese CO₂ heitega majandusele, ja 3) jagades oma eriteadmisi, et aidata edendada laiaulatuslikumaid muudatusi majanduskäitumises.

Meetmete ülevaade on esitatud EKP kliimakavas (vt lisa).

Meediakanalite küsimustele vastab Daniel Weber (tel: +49 172 8344 539).