EKP 2016. aasta finantsaruanne

• EKP 2016. aasta puhaskasum: 1,19 miljardit eurot (2015. aastal 1,08 miljardit eurot).
• Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu: 1,04 miljardit eurot (2015. aastal 0,89 miljardit eurot).
• Intressitulu välisvaluutareservidelt: 370 miljonit eurot (2015. aastal 283 miljonit eurot).
• Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud, mis kaeti järelevalvetasudest: 382 miljonit eurot (2015. aastal 277 miljonit eurot).
• EKP bilansi maht: 349 miljardit eurot (2015. aastal 257 miljardit eurot).
• Kasumi vahejaotuse käigus jaotati 31. jaanuaril 2017 euroala riikide keskpankade vahel 966 miljonit eurot; ülejäänud kasum (227 miljonit eurot) jaotatakse 17. veebruaril 2017.

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu on EKP 31. detsembril 2016 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande heaks kiitnud.

EKP puhaskasum kasvas 2016. aastal 111 miljoni euro võrra 1193 miljoni euroni. Valdavalt aitas puhaskasumi kasvule kaasa varaostukava^[1] portfellilt ja USA dollari portfellilt saadud puhta intressitulu suurenemine.

2016. aasta puhas intressitulu oli 1648 miljonit eurot (2015. aastal 1475 miljonit eurot). Varaostukava raames tehtud pidevate väärtpaberiostude tulemusel kasvas sellest kavast saadud puhas intressitulu 275 miljoni euro võrra 435 miljoni euroni. Kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi raames teenitud puhas intressitulu vähenes väärtpaberite lunastamise tulemusel vastavalt 88 miljoni euroni (2015. aastal 120 miljonit eurot) ja 520 miljoni euroni (2015. aastal 609 miljonit eurot). Intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 370 miljoni euroni (2015. aastal 283 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud suurema intressituluga.

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 225 miljoni euroni (2015. aastal 214 miljonit eurot).

Allahindluste kogusumma oli 148 miljonit eurot (2015. aastal 64 miljonit eurot). Allahindluste kasv 2016. aastal oli valdavalt tingitud USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite suuremast turutootlusest ja nende turuväärtuse üldisest langusest. Rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite väärtuse languse kontrolli tulemuste põhjal 2016. aastal väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasud ulatusid 382 miljoni euroni (2015. aastal 277 miljonit eurot). Nendest tasudest kaetakse EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulud. Ühtse järelevalvemehhanismiga seotud kulusid suurendasid 2016. aastal EKP pangandusjärelevalve töötajate koguarvu tõus, kolimine uutesse tööruumidesse ning järelevalveülesannete täitmiseks vajaliku statistilise ja IT-alase infrastruktuuri pakkumine.

Personalikulud ja muud halduskulud suurenesid 2016. aastal vastavalt 467 miljoni (2015. aastal 441 miljonit eurot) ja 487 miljoni euroni (2015. aastal 423 miljonit eurot) seoses EKP järelevalveülesannetest tingitud kulude kasvuga.

EKP puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2017 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 966 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 227 miljoni euro suurune kasum euroala riikide keskpankade vahel 17. veebruaril 2017.

EKP bilansi kogumaht suurenes 36%, ulatudes 349 miljardi euroni (2015. aastal 257 miljardit eurot). Bilansi mahu kasv oli valdavalt tingitud varaostukava raames tehtud väärtpaberiostudest ning seda toetas ka EKP hoitavate välisvaluutareservide kallinemine.

Nende tegurite toimel suurenes eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht^[2] 32%, ulatudes 3663 miljardi euroni (2015. aastal 2781 miljardit eurot). Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht suurenes varaostukava raames tehtud väärtpaberiostude tulemusel 851 miljardi euro võrra 1654 miljardi euroni (2015. aastal 803 miljardit eurot). 2016. aasta 31. detsembri seisuga ulatus varaostukava raames omandatud väärtpaberite maht 1532 miljardi euroni (2015. aastal 650 miljardit eurot). Väärtpaberituruprogrammi raames hoitavate väärtpaberite maht alanes lunastamiste tõttu 21 miljardi euro võrra.

Meediakanalite küsimustele vastab Stefan Ruhkamp (tel: +49 69 1344 5057).

Lisaselgitused

1. EKP ja eurosüsteemi arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile, sh EKP-le, ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.^[3] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade suuri valuutariske silmas pidades pööratakse erilist tähelepanu konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamisel ja selleks, et ära hoida ühe vara positsiooni realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse ümberhindluskontodele. Realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse aasta lõpus kuluna. Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tervikuna tulude ja kulude aruandes. Euroala riikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes ja konsolideeritud aastabilansis. Samuti rakendavad keskpangad enda iga-aastaste finantsaruannete koostamisel üldjoontes samu põhimõtteid, millest lähtub EKP.
2. Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.
3. Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid) hinnatakse ümber turuhindade alusel.
4. Kuld ning kõik ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansilised ja bilansivälised varad ja kohustused konverteeritakse eurodeks bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel.
5. Kasumi ja kahjumi jaotamine: Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 33 võib üldreservfondi kanda kuni 20% aasta puhaskasumist tingimusel, et see ei ole suurem kui 100% EKP kapitalist. Ülejäänud puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel proportsionaalselt nende sissemaksetega.
6. Kui EKP kannab kahjumit, võib puudujäägi katta a) EKP üldise riskieraldise ja üldreservfondi arvelt ning b) EKP nõukogu otsuse põhjal vastava majandusaasta kattevara kasumi arvelt. Järelejäänud netokahjum võidakse kajastada bilansis ülekantud kahjumina, mis tasaarveldatakse järgmiste aastate netokasumiga.
7. Eurosüsteemile kuuluvad väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid: Allpool toodud tabelis esitatakse eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemine emitentide vahel seisuga 31. detsember 2016.

Eurosüsteemile kuuluvad väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid seisuga 31. detsember 2016

[1] Väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberid on hinnatud amortiseeritud soetusmaksumuse alusel.

[2] Summad ei pruugi ümardamise tõttu ühtida.