Mis on inflatsioon?

Laiaulatuslik hinnatõus

Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on vähenenud.

Mõnel hinnamuutusel on suurem tähtsus

Keskmise hinnatõusu arvutamisel antakse neile toodetele, millele kulutatakse rohkem raha (nt elekter), suurem kaal kui toodetele, millele kulub raha vähem (nt suhkur või postmargid).

Erinevad tarbijad ostavad erinevaid kaupu

Igal kodumajapidamisel on oma tarbimisharjumused: mõned sõidavad autoga ja söövad liha, teised kasutavad aga ühistransporti või on taimetoitlased. Kõigi kodumajapidamiste keskmised tarbimisharjumused kokku määravad erinevate toodete ja teenuste osakaalu inflatsiooni mõõtmisel.

Inflatsiooni mõõtmisel võetakse arvesse kõiki kaupu ja teenuseid, mida kodumajapidamised tarbivad, hõlmates järgmist:

• igapäevakaubad (nt toit, ajalehed ja bensiin),
• kestuskaubad (nt riided, arvutid ja pesumasinad),
• teenused (nt juukselõikus, kindlustus ja eluaseme üürimine).

Võrdle ostukorvi hinda aastate lõikes

Ostukorvi kuuluvad kõik kaubad ja teenused, mida kodumajapidamised aasta jooksul tarbivad. Igal ostukorvis oleval tootel on hind, mis võib aja jooksul muutuda. Aastane inflatsioon on ostukorvi kogumaksumus ühes kuus võrreldes ostukorvi hinnaga eelmise aasta samal kuul.

Euroala inflatsioon

Euroalal mõõdetakse tarbijahinnainflatsiooni ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (ÜTHI). Ühtlustatud indeks tähendab seda, et kõik ELi riigid järgivad ühtseid meetodeid, tagades seeläbi riikide andmete võrreldavuse.

ÜTHI võimaldab jälgida hindade muutumist majanduses. See on nagu teejuhis, mis aitab EKP ekspertidel teha õigeid otsuseid.

EKP ülesanne on säilitada hinnastabiilsus. Selleks tagame, et inflatsioonimäär – s.o hindade ajas muutumise määr – püsib madala, stabiilse ja prognoositavana ehk keskpika aja jooksul 2% tasemel.

Riigiti võrreldav

Enne euro käibeletulekut kasutasid riigid inflatsiooni mõõtmisel siseriiklikke meetodeid ja menetlusi. Euro kasutuselevõtuga tekkis vajadus mõõta inflatsiooni kogu euroalal nii, et andmed ei oleks lünklikud ega kattuvad ja neid saaks riigiti võrrelda. See on tagatud ÜTHI ja õiguslikult siduvate standardite abil.

Toodete kaal ÜTHIs

Ühe hinna muutuse mõju ÜTHI-le sõltub sellest, kui palju kodumajapidamised keskmiselt sellele tootele kulutavad.

Näide (kohv): kohvi (koos tee ja kakaoga) kaaluks on 0,4%. Seega ei mõjuta kohvi hinna muutus ÜTHId tervikuna kuigi palju.

Näide (bensiin): bensiini (koos muude autokütuste ja määrdeõlidega) kaaluks on seevastu 4,6%, mis tähendab, et sama protsentuaalne hinnamuutus mõjutab ÜTHId umbes kümme korda rohkem.

Kuidas ÜTHId arvutatakse

1. Kogudes hindu. Igakuiselt kogutakse poodides ja internetis infot miljonite hindade kohta. Selleks kasutatakse automaatset veebikoorimist, vöötkoodilugereid ja erinevaid uuringuid. Kogutavad hinnad hõlmavad kogu euroala ja jagunevad kuni 295 tootekategooriasse. Valimisse kuuluvate toodete ja teenuste täpne arv on riigiti erinev. Iga toote kohta kogutakse mitmeid hindu erinevatest müügikohtadest ja piirkondadest. Näide: raamatuhindade puhul võetakse arvesse raamatupoodides, ostukeskustes ja internetipoodides müüdavaid eri liiki raamatuid (ilukirjandus, mitteilukirjandus, teatmeteosed jne).
2. Kaaludes tooterühmi. Tooterühmi kaalutakse selle põhjal, kui suur on nende osa keskmise kodumajapidamise eelarves. Selleks, et ÜTHI püsiks asjakohane ja kajastaks muutuvaid kulutamisharjumusi, ajakohastatakse kaalusid korrapäraselt. Kaalud saadakse vaatlustest, kus kodumajapidamistel palutakse pidada arvet oma kulutuste üle. Kaalud on riikide keskmised näitajad, mis kajastavad igat tüüpi tarbijate (rikaste ja vaeste, noorte ja vanade jne) kulutusi.
3. Kaaludes riikide osatähtsust. Riike kaalutakse vastavalt sellele, kui suur on nende osa kogu euroala tarbimiskulutustes.

Pärast rahapoliitika strateegia läbivaatamist 2021. aastal otsustas EKP nõukogu toetada omaniku kasutuses oleva eluasemega seotud kulude arvessevõtmist ÜTHIs, et see kajastaks paremini hinnatõusu mõju tavakodanikele.

Selle ülesande täitmine aga võtab aega. Eurostat teeb jõupingutusi selleks, et kaasata omanike kasutuses olevate eluasemete kulud ÜTHI arvutusse.

Selleks et veelgi paremini mõista, kuidas hinnad majanduses muutuvad, kasutab EKP teisigi inflatsiooninäitajaid, mis hõlmavad ka omanike kasutuses olevate eluasemete kulusid.

Kes arvutab ÜTHId?

Liikmesriikides: igal euroala liikmesriigil on riiklik statistikaamet, kes arvutab oma riigi ÜTHI.

Euroalal: kõigi riikide statistikaametid saadavad oma andmed Eurostatile, kes arvutab seejärel kogu euroala ÜTHI. Lisaks tagab Eurostat liikmesriikide andmete kvaliteedi, jälgides nende vastavust õiguslikult siduvatele standarditele. Lisateavet vt Eurostati veebilehelt.

Tajutav inflatsioon

Tarbijauuringutest selgub sageli, et inflatsiooni tajutakse kõrgemana, kui tegelikud indeksid seda näitavad. Mis kujundab siis inflatsioonitaju? Järgnevalt ülevaade mitmete akadeemiliste uurimuste tulemustest.

• Tarbijad pööravad rohkem tähelepanu hinnatõusudele kui stabiilsetele või langevatele hindadele. Hinnatõusud jäävad ka kauemaks meelde. Stabiilseid või langevaid hindu märgatakse vähem, ehkki neidki arvestatakse keskmise inflatsioonimäära arvutamisel.
• Sagedamini tehtavaid kulutusi märgatakse enam. Viimastel aastatel on mõnede sagedamini ostetavate toodete hinnad tõusnud keskmisest rohkem. Näiteks võib tuua bensiini, leiva ja bussipiletid. Inflatsioonile mõeldes pööratakse selliste kaupade ja teenuste hinnatõusule tihti liiga palju tähelepanu. See võib ajendada inimesi tegelikku inflatsioonimäära üle hindama.
• Harva tehtavaid oste ja otsekorraldusi märgatakse vähem. Oluline osa kodumajapidamiste eelarvest kulub harva ostetavatele kaupadele ja teenustele. Näiteks võib tuua sõiduautod ja puhkusereisid. Lisaks on hulk kaupu ja teenuseid, mille eest tasutakse otse- või püsikorraldusega, näiteks eluaseme üür ja telefoniarved. Inflatsiooni seisukohalt märgatakse neid kulutusi ja nende muutusi üldiselt vähem.

• Isiklik inflatsioon. Ühtlustatud tarbijahinnaindeks (ÜTHI) põhineb kaupade ja teenuste keskmisel ostukorvil. See annab ülevaate kõigi kodumajapidamiste tüüpilistest kulutustest. Kodumajapidamised, kelle inflatsioon on keskmisest kõrgem, võivad seda tajuda tugevamalt kui need, kelle inflatsioon jääb keskmisest madalamaks.

  Näide. Kui bensiinihind tõuseb muude kaupade ja teenuste hindadest kiiremini, võivad sagedamini autot kasutavad inimesed tajuda ÜTHIst kõrgemat inflatsiooni, sest nende keskmine kulu bensiinile on keskmisest suurem. Samal ajal tajuvad inimesed, kes kasutavad autot harva või ei kasuta üldse, isiklikku inflatsiooni madalamana.

• Inflatsioonimäära mõõdetakse aasta arvestuses, meie mälu ulatub aga kaugemale. ÜTHI esitatakse tavaliselt aastase kasvumäärana. See tähendab, et näiteks 2009. aasta jaanuari üldist hinnataset võrreldakse 2008. aasta jaanuari hinnatasemega. Inflatsioonitaju kujundamisel võidakse aga meenutada mitmete aastate taguseid hindu. Isegi kui aastane inflatsioonimäär on madal, tõusevad hinnad pika aja jooksul tavaliselt märkimisväärselt. Kui aastane ÜTHI-inflatsioonimäär on näiteks 2%, siis kümne aasta möödudes on üldine hinnatase tõusnud rohkem kui 20%.

• Kas muutub hind või kvaliteet? Muutust toote hinnasildil peetakse sageli inflatsiooniks. Mõnikord muutub samal ajal ka toote kvaliteet. ÜTHI puhul lahutatakse kvaliteedist tulenevad muutused hinnamuutustest.

  Näide. Sõiduautode hinnad on küll tõusnud, kuid uute mudelite standardvarustuses pakutakse sageli seadmeid, mida varem müüdi lisavarustusena (näiteks satelliitnavigatsioonisüsteem, kliimaseade või turvapadjad). Sellistel juhtudel tuleneb hinnatõus osaliselt ka kvaliteedi paranemisest, mitte ainult inflatsioonist. Oletades, et sõiduautode hinnad tõusid keskmiselt 5%, millest 1% tulenes kvaliteediparandustest, on sõiduautode hinnatõus ÜTHI kohaselt 4%.

Tutvu andmetega

Tarbijahinnainflatsioon euroalal alates 1961. aastast

1970. ja 1980. aastatel oli inflatsioon paljudes Euroopa riikides kõrge. Tänu riikide ettevalmistustele euro kasutuselevõtuks ja EKP rahapoliitikale on inflatsioonimäärad olnud alates 1990. aastate keskpaigast oluliselt madalamad. 

Viimasel ajal on inflatsioon peamiselt energia- ja toiduainehindade tõusu tõttu märkimisväärselt hoogustunud.

Millised tegurid mõjutavad värskeimat inflatsioonimäära?

Alati ei mõjuta inflatsioonimäära kõige enam suurima hinnamuutusega tooted. Inflatsioonimäär sõltub ka sellest, milline on iga toote osa (ehk selle kaal) kodumajapidamiste keskmistes tarbimiskulutustes.

Interaktiivsed inflatsioonigraafikud – tutvu värskeimate andmetega

Kontrolli värskeimaid ja varasemaid andmeid. Neid saab vaadata eri riikide ja üksikute komponentide kaupa. Valides ajaperioodi, saab vaadata inflatsiooni arengu esitlust kuises arvestuses.