Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
Luis de Guindos
Vice-President of the European Central Bank
  • INTERVJUU

Intervjuu ajalehele Postimees

Intervjuu Euroopa Keskpanga asepresidendi Luis de Guindosega (Tõnis Oja, 25. juuli 2022)

29. juuli 2022

EKP nõukogu otsustas eelmisel neljapäeval tõsta baasintresse 0,5 protsendi võrra. Ilmselt ei olnud see liiga vähe, sest esialgu kavandasite 0,25 protsendilist kergitamist. Aga kas ei see ei olnud mitte liiga hilja? Teised suured keskpangad reageerisid kiirele inflatsioonile palju varem.

Me alustasime rahapoliitika normaliseerimisega detsembris. Otsustasime peatada märtsis programmi PEPP (pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava) ja hiljem juunis ka APP (varaostukava). Need otsused tehti kooskõlas laekunud andmetega ja lähtudes väljavaate ebakindlusest. Venemaa sissetung Ukrainasse suurendas ebakindlust veelgi. Vastavalt EKP eelkommunikatsioonile oli võlakirjaostude lõpetamine ka vajalik esimene samm enne intressimäärade tõstmist.

Intressimäärade tõstmine 50 protsendipunkti võrra 25 asemel, mida otsustasime eelmisel nädalal, on terve rea tegurite koosmõju tulemus. Üheks neist oli inflatsiooni jätkuv kiirenemine juunis. Edaspidi hakkame olukorda analüüsima igal nõukogu koosolekul olenevalt andmetest, mis meile laekuvad.

Eestis on üldine uskumus, et kiire inflatsiooni peamiseks põhjuseks euroalal on EKP varaostukava ehk lihtsustatult rahatrükk.

Mina arvan, et protsessid, mis põhjustasid inflatsiooni kiirenemise, on mitme elemendi kombinatsioon. Esiteks kütuse- ja toormehindade tõus, mis mõjutab inflatsiooni kogu maailmas, teiseks süsteemsed pakkumispoolsed šokid ja kolmandaks on järsult kasvanud nõudlus, kui pärast pandeemiat Euroopa majandus taas avati. Inflatsiooni kiirenemise põhjus ei ole seega üks tegur, vaid mitme teguri kombinatsioon.

Kui pandeemia mõju hakkab taanduma, tuleks erakorraline eelarve- ja rahapoliitika, mis oli pandeemia ajal vajalik, vähehaaval normaalseks muuta.

Mulle tundub, et EKP on väga keerulises olukorras. Ühest küljest nõuab kiire inflatsioon baasintresside tõstmist, teisalt on ees raske talv ning võimalik, et ka energiakriis. Intressimäärade tõstmine paneb aga lisakoormuse nii ettevõtetele kui ka laenu võtnud kodumajapidamistele.

Teil on õigus, et praegu on väljavaade komplitseeritud. Euroopa Komisjoni värsked prognoosid näitavalt selgelt kasvu aeglustumist, samas kui inflatsioon jääb eeldatavasti järgmistel kuudel kiireks. Seega on ees aeglase kasvu ja kiire inflatsiooni kombinatsioon.

Samas on väga oluline toonitada, et EKP mandaat on hinnastabiilsuse hoidmine keskpikas perspektiivis kahe protsendi tasemel. Seega peamine tegur, millest juhindudes me oma otsused teeme, on inflatsiooni areng.

Tervel real euroala valitsustel, näiteks Hispaanial, Portugalil, eriti Itaalial, on väga suur valitsusvõlg. Saan aru, et EKP uue tööriista, nn rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrumendi (TPI) ülesandeks on tegelda probleemiga, mis tuleneb erinevate riikide võlakirjaintressimäärade erinevuste (spread) paisumisest liiga suureks.

TPI töötati välja eesmärgiga tagada, et EKP rahapoliitika mõju kanduks sujuvalt üle kõigisse euroala riikidesse. See peaks ohjeldama põhjendamatut ja korrapäratut turudünaamikat, mis võib poliitika ülekandumist ohustada. Loodame, et me ei pea seda instrumenti kasutama, aga kui seda on vaja, siis me ei kõhkle.

On selge, et Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvepositsioonid on erinevad. Samas on olukord erinev sellest, mis oli 10 kuni 12 aastat tagasi, mil algas Euroopa võlakriis. Näiteks kui me vaatame Lõuna-Euroopa riikide konkurentsivõimet, siis näeme, et see on märgatavalt tugevnenud. Nüüd ei ole meil nii suuri erinevusi, nagu oli aastaid tagasi. Läbiviidud eelarvereformid on makromajanduslikku tasakaalustamatust oluliselt vähendanud.

Institutsiooniline raamistik on samuti tugevam. Meil on pangandusliit, mis küll ei ole veel täielikult valmis. Nüüd on meil potentsiaalse kriisi puhkemise korral raamistik sellega toimetulekuks märgatavalt selgem, mida nägime näiteks pandeemia puhkemise ajal.

Eelarvepoliitikal on praegu siiski oluline roll, nagu ka rahapoliitikal, et ära hoida ebasoovitav killustumine.

Kas on üldse võimalik edukas rahapoliitika euroalal, kus on ühest küljest väikese võlakoormusega Saksamaa ja Eesti ning teisalt väga suure võlakoormusega Itaalia?

Euro ei ole ainult majanduslik ega finantsprojekt, see on ka kõige olulisem poliitiline projekt Euroopa Liidus, mis ühendab meid. Me ei tohiks alahinnata Euroopa projekti aluseks olevat poliitilist tahet, mille toel suudame praegustest raskustest üle saada. Riikidevahelised erinevused võivad olla ka mitmekesisuse allikaks ja rikastada rahaliitu. Igal juhul ei ole erinevused enam nii suured kui 12 aastat tagasi.

Eelarvepoliitikal on väga oluline roll. Suure võlatasemega riigid peavad võlakoormust vähendama olenevalt iga riigi olukorras järk-järgult. Rahapoliitika poole pealt peame väga hoolikalt jälgima inflatsiooni, sest meil on riike, kus inflatsioon on väga kõrge, nagu Eesti, aga samas on ka riike, kus inflatsioon on tunduvalt madalam – umbes 6 protsenti. Me oleme kohustatud tegutsema kogu euroala jaoks.

Turud on väga mures olukorra pärast Itaalias. Ka tulevikus on võimalik uus euroala kriis?

Institutsiooniline raamistik on väga erinev sellest, mis oli 12 aastat tagasi. Lisaks pangandusliidule oleme loonud ELi liikmesriikide toetamiseks pandeemiast taastumisel taasterahastu NextGenerationEU, mis näitab, kui ühtsed me oleme raskustega silmitsi seistes. Selleks et ohjeldada soovimatut killustumist euroalal, on keskpanga töövahenditele lisatud ka uus instrument, milleks on TPI.

Ma ei soovi kommenteerida erinevate riikide poliitilist olukorda, aga ma saan teile kinnitada, et me oleme ühtsed, me üritame rahapoliitika ja finantsstabiilsuse tagamiseks anda oma parima ning samaaegselt loodame, et riigid ja valitsused viivad ellu Euroopa Liidu taastekava kohaselt vastu võetud nõuetekohast eelarve- ja struktuuripoliitikat.

Euro on langenud dollari suhtes pariteetkursile. Kas see on probleem või mitte?

Meie (EKP – toim.) jaoks ei ole vahetuskursil mingit sihttaset. Ent vahetuskurss on väga oluline makromajanduslik näitaja, mida me oma prognoosides arvesse võtame. Kahtlemata on euro nõrgenemine olnud üks tegur, mis tõukab tagant kiiret inflatsiooni ja eurodes nomineeritud energiahindade kasvu.

Loomulikult võtsime oma aruteludes eelmisel nädala arvesse ka vahetuskurssi, sest oleme teadlikud selle mõjust inflatsiooni arengule.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid