Kaks korda aastas avaldatav teave euro pangatähtede võltsimise kohta
2009. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 413 000 võltsitud euro pangatähte. Võrreldes varasema kuue kuu jooksul avastatud võltsingute arvuga on seda ligikaudu 17% rohkem. Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta.
| Periood | 2004/1 | 2004/2 | 2005/1 | 2005/2 | 2006/1 | 2006/2 | 2007/1 | 2007/2 | 2008/1 | 2008/2 | 2009/1 |
| Võltsingute arv | 307 000 | 287 000 | 293 000 | 286 000 | 300 000 | 265 000 | 265 000 | 296 000 | 312 000 | 354 000 | 413 000 |
Aruandlusperioodil ei tuvastatud ühtki uut olulist võltsinguklassi [1]. Seega on võltsingute arvu suurenemine tingitud olemasolevate võltsinguklasside varasemast ulatuslikumast levikust.
Võltsingute osakaalu tuleks võrrelda ringluses olevate ehtsate euro pangatähtede arvuga (2009. aasta esimesel poolel keskmiselt 12,5 miljardit).
Eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 16 riigi keskpangad soovitavad üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida sularahatehingutes kasutatavate pangatähtede ehtsust. Ehtsate pangatähtede tunnuseid ja omadusi hästi tundes on ka võltsinguid hõlpsam tuvastada. Eurosüsteem jätkab ulatuslikke jõupingutusi, et anda üldsusele teavet selle kohta, kuidas võltsitud pangatähti ära tunda, ning tagada sularahakäitlejatele, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada. Võltsinguid saab ehtsatest pangatähtedest hõlpsalt eristada. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehel (www.euro.ecb.eu) ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel.
Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on teada. Alati, kui tekib kahtlus, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks võtta ühendust politseiga või oma riigi keskpangaga, kui see on siseriikliku tava kohaselt lubatud.
Järgnev tabel annab ülevaate 2009. aasta esimesel poolel ringlusest kõrvaldatud võltsitud pangatähtede jaotusest nimiväärtuse järgi:
| €5 | €10 | €20 | €50 | €100 | €200 | €500 | |
| Jaotus nimiväärtuse järgi | 0,5% | 1% | 48,5% | 34% | 13,5% | 2% | 0,5% |
2009. aasta esimesel poolel võltsiti kõige enam 20-eurost pangatähte, mille võltsingud moodustasid ligikaudu poole ringlusest leitud valerahadest. Kolm keskmise nimiväärtusega pangatähte (20-, 50- ja 100-eurone) moodustasid kõigist võltsingutest kokku umbes 95%.
2009. aasta esimesel poolel avastati suurem osa (üle 98%) ringluses olevatest võltsingutest euroala riikides, vaid ligikaudu 1% euroalavälistes ELi liikmesriikides ning vähem kui 0,5% muudes maailma piirkondades.
-
[1] Võltsinguklassiks nimetatakse ühest allikast pärinevaid pangatähtede võltsinguid.
Euroopa Keskpank
Avalike suhete peadirektoraat
- Sonnemannstrasse 20
- 60314 Frankfurt am Main, Saksamaa
- +49 69 1344 7455
- media@ecb.europa.eu
Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Meediakontaktid