PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 8. september 2022

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. See oluline samm kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti meie poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseme baasintressimäärasid järgnevate istungite jooksul veelgi tõsta, et pärssida nõudlust ja pakkuda kaitset inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu vastu. Vaatame edaspidi seda rahapoliitika kurssi korrapäraselt läbi, võttes arvesse laekuvat teavet ja muutuvat inflatsiooniväljavaadet. Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast.

Otsustasime täna baasintressimäärasid tõsta ja teeme seda eelduste kohaselt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab meie seatud eesmärki tõenäoliselt pikema aja jooksul. Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli inflatsioon augustis 9,1%. Seda hoogustavad endiselt energia- ja toiduainehindade kiire tõus, majanduse taasavanemisest tulenev nõudlussurve mõnes sektoris ja pakkumispoolsed kitsaskohad. Hinnasurve on jätkuvalt tugevnenud ja laienenud majanduses tervikuna ning inflatsioon võib lähitulevikus veelgi hoogustuda. Sedamööda, kuidas praegused inflatsioonitegurid aja jooksul taanduvad ja meie rahapoliitika normaliseerimise mõju avaldub majanduses ja hinnakujunduses, hakkab inflatsioon aeglustuma. EKP eksperdid on oma inflatsiooniprognoose märkimisväärselt ülespoole korrigeerinud ja eeldavad nüüd, et inflatsioon on 2022. aastal keskmiselt 8,1%, 2023. aastal 5,5% ja 2024. aastal 2,3%.

Pärast elavnemist 2022. aasta esimesel poolel peaks euroala majanduskasv hiljutiste andmete kohaselt tunduvalt aeglustuma ning 2022. aasta lõpu poole ja 2023. aasta esimeses kvartalis seiskuma. Väga kõrged energiahinnad vähendavad inimeste sissetulekute ostujõudu ning ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad leevenevad, piiravad need endiselt majandustegevust. Peale selle kahjustab ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet ebasoodne geopoliitiline olukord ning eriti Venemaa põhjendamatu Ukraina-vastane sõjaline agressioon. See väljavaade kajastub EKP ekspertide värskeimates majanduskasvu prognoosides, mida on kuni 2022. aasta lõpuni ja kogu 2023. aastaks märkimisväärselt allapoole korrigeeritud. Nende prognooside kohaselt peaks majandus kasvama 2022. aastal 3,1%, 2023. aastal 0,9% ja 2024. aastal 1,9%.

Pandeemia põhjustatud püsiv haavatavus ohustab endiselt meie rahapoliitika mõju sujuvat ülekandumist. Seepärast säilitab EKP nõukogu jätkuvalt paindlikkuse pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava portfelli raames laekuvate tagasimaksete reinvesteerimisel, et ohjeldada pandeemiast tulenevaid rahapoliitika ülekandemehhanismi ähvardavaid riske.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel. Eraldiseisev tehnilisi üksikasju sisaldav pressiteade valitsemissektori hoiuste tasustamise kohta avaldatakse kell 15.45 Kesk-Euroopa aja järgi.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majandus kasvas 2022. aasta teises kvartalis 0,8%. Valdavalt tulenes see tarbijate suurtest kulutustest kontaktimahukatele teenustele seoses pandeemiast tingitud piirangute kaotamisega. Kuna suvel reisisid inimesed rohkem, said sellest kasu eeskätt suure turismisektoriga riigid. Samal ajal tekitasid ettevõtetele probleeme suured energiakulud ja püsivad pakkumispoolsed kitsaskohad, ehkki need on aegamisi vähenenud.

Ehkki kolmanda kvartali jooksul on elav turismitegevus majanduskasvu toetanud, peaks majandusaktiivsus ülejäänud aasta jooksul märkimisväärselt aeglustuma. Sellel on neli peamist põhjust. Esiteks pärsib kiire inflatsioon kulutusi ja tootmist majanduses tervikuna ning seda ebasoodsat mõju võimendavad veelgi gaasitarnehäired. Teiseks aeglustub lähikuudel teenustenõudlus, mis majanduse taasavanemise käigus jõuliselt elavnes. Kolmandaks väheneb toetus euroala majandusele, kuna üleilmne nõudlus kahaneb – seda ka mitme tähtsama majandusriigi rahapoliitika karmistumise kontekstis – ning kaubandustingimused halvenevad. Neljandaks on ebakindlus endiselt suur ja kindlustunne väheneb järsult.

Samal ajal on tööturg püsinud stabiilne, toetades majandustegevust. Tööga hõivatute arv suurenes 2022. aasta teises kvartalis rohkem kui 600 000 inimese võrra ja töötuse määr oli juulis rekordiliselt madal (6,6%). Töötundide koguarv suurenes 2022. aasta teises kvartalis 0,6% ja on ületanud pandeemiaeelse taseme. Edaspidi toob majanduse aeglustumine tõenäoliselt kaasa töötuse määra mõningase tõusu.

Kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks võetavad eelarvepoliitilised toetusmeetmed peaksid olema ajutised ning suunatud kõige haavatavamatele kodumajapidamistele ja ettevõtetele, et piirata inflatsioonisurve süvenemise ohtu, suurendada avaliku sektori kulutuste tõhusust ja säilitada võla jätkusuutlikkus. Struktuuripoliitika eesmärk peaks olema parandada euroala kasvupotentsiaali ja toetada selle vastupanuvõimet.

Inflatsioon

Inflatsioon hoogustus augustis veelgi ja jõudis 9,1%ni. Energiahindade inflatsioon püsis äärmiselt kiire (38,3%) ja oli taas koguinflatsiooni suurim komponent. Turupõhiste näitajate põhjal võib arvata, et naftahind muutub lähiajal mõõdukamaks, kuid gaasi hulgimüügihinnad püsivad erakordselt kõrged. Ka toiduainehindade inflatsioon hoogustus augustis 10,6%ni, kajastades osaliselt suuremaid sisendikulusid tingituna energiahindadest, häiretest toidutoormega kauplemisel ja kehvadest ilmastikuoludest.

Ehkki pakkumispoolsed kitsaskohad on leevenenud, kandub nende mõju vähehaaval endiselt üle tarbijahindadele. Koos nõudluse taastumisega teenindussektoris avaldab see tõususurvet inflatsioonile. Inflatsioonisurve süvenemisele aitab samuti kaasa euro odavnemine.

Hinnasurve levib üha rohkemates sektorites ning see on osaliselt tingitud suurte energiakulude mõjust majanduses tervikuna. Alusinflatsiooni näitajad püsivad seega kõrgel tasemel. EKP ekspertide värskeima ettevaate kohaselt on inflatsioon (v.a toiduained ja energia) 2022. aastal 3,9%, 2023. aastal 3,4% ja 2024. aastal 2,3%.

Vastupidavad tööturud ja mõningane järelejõudmisprotsess kiirema inflatsiooni korvamiseks toetavad tõenäoliselt palgakasvu. Samal ajal viitavad laekuvad andmed ja hiljutised palgakokkulepped sellele, et palgadünaamika püsib üldjoontes tagasihoidlik. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel, kuid mõnda näitajat on vaja jätkuvalt jälgida, sest neid on hiljuti korrigeeritud eesmärgiks seatud tasemest ülespoole.

Riskihinnang

Maailmamajanduse aeglustumise tingimustes ohustavad majanduskasvu eriti lähiaja vaates langusriskid. EKP ekspertide ettevaate langusstsenaariumi kohaselt on pikka aega kestev sõda Ukrainas endiselt märkimisväärne kasvu ohustav risk, seda eelkõige juhul, kui ettevõtted ja kodumajapidamised peavad energiatarbimist piirama. Sellises keskkonnas võib kindlustunne veelgi väheneda ja pakkumisega seotud piirangud võivad uuesti süveneda. Ka energia- ja toidukulud võivad jääda oodatust püsivalt suuremaks. Üleilmse majandustegevuse väljavaate edasine halvenemine võib euroala välisnõudlust veelgi pärssida.

Inflatsiooniväljavaadet ohustavad peamiselt tõusuriskid. Nii nagu majanduskasvu väljavaate puhul on ka siin energiatarnehäirete süvenemine lühiajalises vaates väga suur risk. Keskpikas vaates võib inflatsioon olla eeldatust kiirem, kuna euroala majanduse tootmisvõimsus halveneb püsivalt, energia- ja toiduainehindade tõus jätkub, inflatsiooniootused ületavad meie seatud eesmärki või palgatõus on oodatust kiirem. Kui aga energiakulud keskpika aja jooksul alaneksid või nõudlus nõrgeneks, vähendaks see ka survet hindadele.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on kerkinud, eeldades rahapoliitika edasist normaliseerimist seoses inflatsiooniväljavaatega. Ettevõtete jaoks on laenuvõtmine muutunud viimastel kuudel kallimaks ning kodumajapidamistele antavate laenude intressimäärad on praegu viimase viie aasta kõrgeimal tasemel. Samal ajal on laenuandmine ettevõtetele püsinud seni ulatuslik, kajastades osaliselt vajadust rahastada suuri tootmiskulusid ja varude hankimist. Hüpoteeklaenude andmine kodumajapidamistele on aga rangemate laenutingimuste, suurenevate laenukulude ja tarbijate vähese kindlustunde tõttu muutunud mõõdukamaks.

Kokkuvõte

Otsustasime täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. Tõstame baasintressimäärasid edaspidi eeldatavalt veelgi, sest inflatsioon on endiselt liiga kiire ja ületab meie seatud eesmärki tõenäoliselt pikema aja jooksul. See oluline samm kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemele, mis võimaldab inflatsioonil naasta aegsasti eesmärgiks seatud 2% juurde.

Meie edasised intressimääraotsused on jätkuvalt andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Oleme valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.