Eurosüsteemi iganädalane konsolideeritud finantsaruanne – tutvustav juhend

• Õiguslik alus
• Avaldamisajad
• Raamatupidamistavad
• Finantsaruande sisu

Iganädalases finantsaruandes antakse üldsusele teavet eurosüsteemi rahapoliitiliste operatsioonide, välisvaluutaoperatsioonide ja investeerimistegevuse kohta.

Aruandluse õiguslik alus

EKPSi põhikirja artiklis 15 on sätestatud, et eurosüsteemi koondbilanss avaldatakse igal nädalal. Iganädalane finantsaruanne annab ülevaate eurosüsteemi varadest ja kohustustest kolmandate osapoolte suhtes, nii nagu neid kajastatakse euroala riikide keskpankade ja EKP kontodel. Eurosüsteemi keskpankade vahelised nõuded ja kohustused (st eurosüsteemisisesed nõuded ja kohustused, nt TARGET2 saldod) on vastastikku tasakaalustavad ning seetõttu neid finantsaruandes ei esitata.

Iganädalase finantsaruande vorm ja sisu on kindlaks määratud EKP suunises EKP/2016/34 raamatupidamise ja finantsaruandluse õigusraamistiku kohta Euroopa Keskpankade Süsteemis.

• ECB/2016/34
• EKP, EKPS ja eurosüsteem

Avaldamisajad

Üldjuhul avaldatakse iganädalane finantsaruanne teisipäeviti kell 15.00 Kesk-Euroopa aja järgi ja selles sisalduvad andmed on esitatud eelnenud nädala reede seisuga. Sellest üldreeglist on siiski ka erandeid – erinev avaldamisaeg on näiteks esimesel kvartalilõpujärgsel finantsaruandel ning juhul, kui finantsaruande ettevalmistamise ajal on TARGET2 süsteem suletud. Aruandes antakse ülevaade põhilistes bilansikirjetes toimunud muutustest, koondnäitajatest ja muudest asjakohastest küsimustest.

Avaldamiskuupäevad

Kui iganädalane finantsaruanne on kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes, siis sellele lisatud selgitavad märkused avaldatakse ainult inglise keeles.

Raamatupidamistavad

Üldpõhimõtted

Suunises EKP/2016/34 on sätestatud eurosüsteemi raamatupidamise ja finantsaruandluse eeskirjad. Neid tuleb järgida kõigi eurosüsteemi operatsioonide seisukohalt oluliste kirjete puhul.

ECB/2016/34

Bilansilise väärtuse hindamise eeskirjad

Iganädalane finantsaruanne kajastab eurosüsteemi varade ja kohustuste väärtust kooskõlas suunisega EKP/2016/34.

Varade ja kohustuste väärtuse hindamine

Kulla, välisvaluutainstrumentide ja väärtpaberipositsioonide ümberhindamine toimub kehtivate turukursside ja -hindade alusel iga kvartali lõpus. Erandiks on väärtpaberid, mis on liigitatud tähtaja lõpuni hoitavateks, turukõlbmatud väärtpaberid ja rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid, mida kajastatakse raamatupidamises amortiseeritud soetusmaksumuse alusel. Amortiseeritud soetusmaksumuse alusel kajastatavaid väärtpabereid käsitletakse eraldi positsioonidena ja nende väärtuse langust kontrollitakse.

Ümberhindamise alus

Väärtpaberite, intressimäära vahetustehingute, futuuride, intressiforvardite ja muude intressitoodete (välja arvatud optsiooni tunnustega väärtpaberid) ümberhindamine toimub kirjepõhiselt. Välisvaluutapositsioonide (sh Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) eriarveldusühikud) ümberhindamine toimub vääringute kaupa.

Kvartalilõpu ümberhindlused

Kvartalilõpu ümberhindluste netomõju näidatakse kvartali lõpule järgnevas iganädalases finantsaruandes kõigi bilansikirjete puhul eraldi. Kvartali jooksul kirjendatakse kõik eurosüsteemi tehtud operatsioonid tehingukursside ja -hindadega. See võimaldab jälgida kvartali vältel eurosüsteemi operatsioonide arengut rahavoogude alusel. Samal ajal väljendatakse korrapäraselt ümberhindamisele kuuluvate bilansikirjete kvartalilõpu seisu turuväärtuses, et kajastada tegelikku majandusolukorda.

Tulude kajastamise eeskirjad

Kvartalilõpu ümberhindlusest tulenevat realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna, vaid see kantakse otse ümberhindluskontole. Kui realiseerimata kahjum ületab asjaomasel ümberhindluskontol olnud varasemat ümberhindluskasumit, kajastatakse seda aasta lõpu seisuga kasumiaruandes. Sellist kajastatud kahjumit ei tasaarveldata järgmistel aastatel uue realiseerimata kasumiga. Väärtpaberite, välisvaluuta või kullapositsiooni ümberhindlusest tulenevat realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata muude väärtpaberite või vääringutega seotud realiseerimata kasumiga. Kirjeldatud põhimõtted võtavad arvesse nii läbipaistvuse kui ka tulude konservatiivse kajastamise nõuet.

Bilansiskeem

Riikide keskpangad esitavad EKP-le oma bilansiandmed kujul, mis on kindlaks määratud suunise EKP/2016/34 IV lisas, kus on ühtlasi määratletud kõigi bilansikirjete sisu. Andmete konsolideerimiseks on oluline, et riikide keskpankade andmed esitatakse ühtsetel alustel. Bilansikirjete sisu ja struktuuri on üksikasjalikumalt selgitatud allpool.

Finantsaruande sisu

Üldine ülevaade

Iganädalane finantsaruanne annab ülevaate eurosüsteemi keskpankade (sh kõigi keskpankade filiaalide) varadest ja kohustustest kolmandate osapoolte suhtes. See ei hõlma varasid ja kohustusi, mis on seotud investeeringutega tütarettevõtetesse või ettevõtetesse, kus euroala riikide keskpankadel on kapitaliosalus. Eurosüsteemi keskpankade vahelised nõuded ja kohustused (st eurosüsteemisisesed nõuded ja kohustused, nt TARGET2 saldod) on vastastikku tasakaalustavad ning seetõttu neid finantsaruandes ei esitata.

Bilansistruktuur

Iganädalases finantsaruandes eristatakse euroala residente euroalavälistest residentidest kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste statistikastandarditega. Samuti tehakse vahet välisvääringus ja eurodes nomineeritud kirjetel. Peale selle eristatakse finantssektoriga seotud positsioone (nt kohustuste kirje 3 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees”) valitsussektori ja teiste osapooltega seotud positsioonidest (nt kohustuste kirje 5 „Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees”).

Saldod esitatakse aruandepäeva lõpu seisuga ning (tehingutest või kvartalilõpu ümberhindlusest tulenevad) muudatused võrdluses eelnenud nädalaga. Kõigi bilansikirjete maht esitatakse miljonites eurodes, kuid finantsaruandele lisatud selgitavates märkustes väljendatakse kirjete mahtu üldjuhul miljardites eurodes.

Iganädalase finantsaruande selgitavad märkused

Selgitavates märkustes käsitletakse peamiselt muudatusi, mis on eelnenud nädalaga võrreldes toimunud rahapoliitiliste ja välisvaluutaoperatsioonide teostamise tulemusena. Käesolevas jaos antakse ülevaade põhilistest bilansikirjetest, mida iganädalase finantsaruande selgitavates märkustes käsitletakse.

Kuld ja nõuded kullas (varade kirje 1): eurosüsteemi keskpankade kullapositsioon (nii füüsiline kui ka mittefüüsiline kuld) eelnenud kvartalilõpu turuväärtuses ning alates eelnenud kvartalilõpust arveldatud (ostu- ja müügi)tehingute väärtus. Ehkki see kirje ei moodusta osa eurosüsteemi netopositsioonist välisvääringus, kuulub see siiski eurosüsteemi ametlike reservide hulka. Selgitavatesse märkustesse lisatakse selle kohta eraldiseisev lõik üksnes juhul, kui eelnenud nädalaga võrreldes on toimunud märkimisväärseid muutusi (näiteks tulenevalt kvartalilõpu ümberhindlusest).

Eurosüsteemi netopositsioon välisvääringus (varade kirjed 2 ja 3, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 7, 8 ja 9)^[1]: vahendid, mis tulenevad kõigist kliendi- ja portfellitehingutest välisvääringus (sh IMFi eriarveldusühikud) nii euroala kui ka euroalaväliste residentidega, ning likviidsust lisavatest välisvaluutaoperatsioonidest euroala residentide kasuks. See kirje hõlmab välisvaluutakomponenti eurosüsteemi ametlikes reservides, mida on eelkõige vaja, et toetada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel.

• Varade kirje 2.1 „Nõuded Rahvusvahelisele Valuutafondile” kajastab liikmesriikide nõudeid, mis tulenevad nende osalusest IMFis, neile kuuluvatest SDRidest ning osalusest IMFi programmides. Varade kirjega 2.1 on seotud kohustuste kirje 9 „Rahvusvahelise Valuutafondi eriarveldusühikute (SDR) vastaskirje”, mis kajastab asjaomastele liikmesriikidele algselt jaotatud SDRide summat.
• Varade kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ning muud välisvarad” hõlmab valdavat osa eurosüsteemi ametlikke välisvaluutavarasid ning koosneb peamiselt hoiustest ja väärtpaberiinvesteeringutest euroalavälistes riikides asuvate vastaspoolte juures. Euroala riikides asuvad välisvaluutavarad esitatakse varade kirjes 3 „Nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”.

Eurosüsteemi netolaenud krediidiasutustele (varade kirje 5, millest on maha arvatud kohustuste kirjed 2.2, 2.3, 2.4, 2.5 ja 4)^[2] näitavad, kui palju on vastaspooled kasutanud eurosüsteemi likviidsust lisavaid laenuoperatsioone (v.a likviidsust vähendavad instrumendid).

Varade kirje 5 „Rahapoliitika operatsioonidega seotud laenud eurodes euroala krediidiasutustele” jaguneb kuueks allkirjeks ja kajastab likviidsust lisavaid rahapoliitilisi laenuoperatsioone, mida eurosüsteem on kasutanud.

• Varade kirje 5.1 „Põhilised refinantseerimisoperatsioonid” osutab korrapärastele likviidsust lisavatele avaturu laenuoperatsioonidele, mida eurosüsteem viib ellu pöördtehingutena. Põhilisi refinantseerimisoperatsioone sooritatakse iganädalaste tavapakkumismenetluste kaudu ning nende tähtaeg on tavaliselt üks nädal.
• Varade kirje 5.2 „Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid” hõlmab likviidsust lisavaid igakuiseid pöördtehinguid, mille tähtaeg on tavaliselt kolm kuud. Kirje hõlmab ka mittestandardseid rahapoliitikameetmeid (täiendavad pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid eurodes), mida käsitletakse üksikasjalikumalt avaturuoperatsioone tutvustaval EKP veebilehel.
• Varade kirje 5.3 „Tasanduspöördtehingud” hõlmab selliseid ühekordseid turuoperatsioone, mille abil soovitakse juhtida intressimäärasid ja likviidsusolukorda turul ning eelkõige leevendada turu likviidsuse ootamatust kõikumisest tingitud mõju intressimääradele.
• Varade kirje 5.4 „Struktuursed pöördtehingud” hõlmab likviidsust lisavaid avaturu pöördtehinguid, mida eurosüsteem teeb peamiselt selleks, et kohandada finantssektori struktuurset likviidsuspositsiooni eurosüsteemi suhtes.
• Varade kirje 5.5 „Laenamise püsivõimalus” kajastab eurosüsteemi püsivõimalust, mida vastaspooled võivad kasutada, et saada liikmesriigi keskpangalt kõlblike varade vastu eelnevalt kindlaks määratud intressimääraga üleöölaenu.
• Varade kirje 5.6 „Lisatagatise nõuetega seotud krediit” võib tuleneda vastaspooltele antavate muude laenudega seotud tagatiste väärtuse suurenemisest. Sel juhul võivad keskpangad ülemäärase summa vastaspoolele tagastada.

Eurosüsteemi netolaenud krediidasutustele arvutatakse, arvates varade kirjest 5 maha järgmised kohustuste poole allkirjed:

• Kohustuste kirje 2.2 „Hoiustamise püsivõimalus” kajastab eurosüsteemi püsivõimalust, mida vastaspooled võivad kasutada üleööhoiusteks, millelt tasutakse eelnevalt täpsustatud määraga intressi. (Seda allkirjet tuleks vaadata koos varade allkirjega 5.5 „Laenamise püsivõimalus”. Kui hoiustamise püsivõimalust saab kasutada ülemäärase likviidsuse lühiajaliseks paigutamiseks, siis laenamise püsivõimalus võib aidata katta lühiajalist likviidsuspuudujääki.)

• Kohustuste kirje 2.3 „Tähtajalised hoiused”: tähtajaliste hoiuste kaasamine on peenhäälestuseks kasutatav rahapoliitika instrument, mille eesmärk on vähendada likviidsust turul või tasakaalustada likviidsust kohustusliku reservi arvestusperioodi viimasel päeval.

• Kohustuste kirje 2.4 „Tasanduspöördtehingud” kajastab eurosüsteemi erakorralisi avaturuoperatsioone, mille põhieesmärk on vähendada likviidsuse ootamatut sissevoolu turgudele. Selle ekvivalent varade poolel on kirje 5.3 „Tasanduspöördtehingud”.

• Kohustuste kirje 2.5 „Lisatagatise nõuetega seotud hoiused” võib tuleneda vastaspooltele antavate laenudega seotud tagatiste väärtuse langusest. Sel juhul võib eurosüsteem nõuda vastaspooltelt täiendavat sularaha (või tagatist). Selle kirje ekvivalent varade poolel on kirje 5.6 „Lisatagatise nõuetega seotud krediit”.

Baasraha (kohustuste kirjed 1, 2.1 ja 2.2)^[3] hõlmab järgmist:

• kohustuste kirje 1 „Ringluses olevad pangatähed”, mis kajastab eurosüsteemi keskpankade poolt ringlusse lastud europangatähtede nominaalväärtust;
• kohustuste kirje 2 „Arvelduskontod (sh kohustuslik reserv)”, mis koosneb peamiselt reservidest, mida krediidiasutused on kohustatud hoidma oma riigi keskpanga kontol. Eurosüsteemi kohustusliku reservi süsteem võimaldab kasutada perioodi keskmist täitmist, st krediidiasutused peavad täitma kohustusliku reservi nõuet arvestusperioodi jooksul keskmises arvestuses;
• kohustuste kirje 2.2 „Hoiustamise püsivõimalus” (vt eespool).

Varade kirje 7.1 „Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavad väärtpaberid” kajastab eurosüsteemi valduses olevaid erinevatesse portfellidesse kuuluvaid väärtpabereid, mis on ostetud rahapoliitikaga seotud varaostukavade raames. Üksikasjalikum teave on kättesaadav varaostukavasid tutvustaval EKP veebilehel.

Kõiki varade kirjes 7.1 kajastatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel olenemata sellest, kas neid hoitakse tähtajani või mitte. Igal aastal kontrollitakse väärtpaberite väärtuse langust.

Muude küsimuste rubriik võib sisaldada teavet iganädalase finantsaruande bilansikirjetes toimunud märkimisväärsete muutuste kohta, mida ei ole käsitletud selgitavates märkustes.

Näiteks selgitati selles rubriigis raamatupidamises tehtud ümberklassifitseerimist, mille eesmärk oli ühtlustada eurosüsteemi riikide keskpankade poolt avaldatavat teavet euroala krediidiasutustele antud erakorralise likviidsusabi kohta. Kui sellised operatsioonid kujutavad endast tagatud laene, kajastatakse neid iganädalase finantsaruande varade kirjes 6 „Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu”.