Rahapoliitika strateegia läbivaatamine: küsimused ja vastused
Mis on läbivaatamise eesmärk?
Usaldusväärne ja stabiilne vääring on majanduse alustala. Euroala keskpangana on EKP põhiülesanne säilitada hinnastabiilsus euroalal.
Rahapoliitiliste otsuste tegemisel juhindub EKP rahapoliitika strateegiast, milles on sätestatud lähenemisviisid ja tegevussuunad hinnastabiilsuse eesmärgi saavutamiseks. Soovime tagada, et meie strateegia oleks eesmärgikohane ning aitaks hoida hindu stabiilsena. Seepärast olemegi koostöös euroala 19 riigi keskpangaga algatanud EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise. Võtmeküsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse.
Keskendume järgmistele teemadele:
- mida täpselt tähendab hinnastabiilsus ehk millise inflatsioonimäära poole peaksime püüdlema;
- kuidas analüüsime majandusolukorda, et tuvastada aegsasti hinnastabiilsusega seotud riskid ja mõista, kuidas meie otsused mõjutavad sidusrühmi (nt tarbijad, ettevõtted, turud ja pangad);
- milline on selliste teemade nagu tööhõive, sotsiaalne kaasatus, kliimamuutused ja finantsstabiilsus roll meie eesmärgis säilitada hinnastabiilsus;
- milliseid rahapoliitika instrumente (sh intressimäärad ja varaostud) me kasutame;
- meie suhtlus laiema avalikkuse ja kodanikega, sest euro on meie ühine hüve ning soovime, et kõik kodanikud mõistaksid meie missiooni ja otsuseid.
Miks algatas EKP rahapoliitika strateegia läbivaatamise just nüüd?
Viimati 2003. aastal toimunud läbivaatamise järel on majanduses toimunud põhjapanevad muutused. Kasvu aeglustumise ja finantskriisi tagajärjel on intressimäärad madalad ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu majanduskasvu keskkonnas rahapoliitikat leevendada. Seega oleme laiendanud oma rahapoliitika instrumentide valikut. Majandusele on uuteks proovikivideks üleilmastumine, digitehnoloogia areng, elanikkonna vananemine ja kliimamuutused. Soovime, et meie rahapoliitika strateegia oleks selles keerulises ja muutuvas keskkonnas võimalikult tõhus ja tulemuslik nii praegu kui ka tulevikus.
Läbivaatamine on ajendatud eelkõige järgmistest teemadest.
Rekordiliselt madalad intressimäärad. Madalad intressimäärad on tingitud mitmest tegurist: majanduskasvu tempo on üldiselt aeglustumas, tootlikkuse ja tööviljakuse kasv on enamikus arenenud riikides pidurdunud ning rahvastik vananeb. Tootlikkuse langus ja aktiivse elanikkonna vähenemine alandavad intressimäärasid. Elanikkonna vananemisega kaasneb ka suurem säästumäär, mis alandab intressimäärasid veelgi.
Piiratud võimalused alandada intressimäärasid. Tavapäraselt tõstavad keskpangad intressimäärasid siis, kui inflatsioon on ülemäära kiire. Liiga aeglase inflatsiooni keskkonnas alandatakse intressimäärasid selleks, et majandust toetada. Praegu on intressimäärad nullilähedased või isegi negatiivsed ning seetõttu on EKP-l ja teistel keskpankadel keeruline loiu kasvu ja aeglase inflatsiooni keskkonnas neid tavapärasel viisil alandada. Neid piiranguid arvesse võttes on hinnastabiilsuse tagamiseks kasutusele võetud uued rahapoliitika instrumendid – mittestandardsed rahapoliitilised meetmed (nt varaostukavad).
Kliimamuutused, jätkuv üleilmastumine, digitehnoloogia kiire areng ning muutused finantsstruktuurides. Nendel suundumustel võib olla ettenägematu mõju maailmale tervikuna, majanduse toimimisele ja ka EKP rahapoliitikale.
Milline on läbivaatamise ajakava?
Rahapoliitika strateegia läbivaatamine algatati 23. jaanuaril 2020. Koroonaviiruse pandeemia tõttu on strateegia läbivaatamise lõpuleviimine edasi lükatud 2020. aasta lõpust 2021. aasta teise poolde.
Kuidas saavad kodanikud kaasa rääkida?
Kutsume läbivaatamisprotsessis kaasa rääkima erinevaid sidusrühmi. Soovime paremini mõista inimeste ootusi ja muresid, et täita parimal viisil oma eesmärki säilitada hinnastabiilsus.
Kodanikel oli kuni 2020. aasta oktoobri lõpuni võimalus jagada oma seisukohti EKP arvamusportaali kaudu.
EKP kuulab sind – kokkuvõtlik aruanne EKP arvamusportaali kaudu saadud vastustestToimunud on mitmeid konverentse ja seminare kogu euroalal ning jätkuvad ka riikide keskpankade korraldatavad arvamusüritused. Soovime kuulda nii laiema avalikkuse kui ka kodanikuühiskonna organisatsioonide arvamust.
EKP kuulab sind – vahekokkuvõtte koondaruanne Lisateave riikides korraldatavate ürituste kohtaKuidas mõjutab läbivaatamine praegust rahapoliitikat?
Rahapoliitika strateegia läbivaatamine ei mõjuta iga kuue nädala järel tehtavaid EKP rahapoliitilisi otsuseid – need on kaks eraldiseisvat tegevusvaldkonda. Läbivaatamise eesmärk on tagada EKP rahapoliitika eesmärgikohasus tulevikus. Seni jälgib EKP nõukogu jätkuvalt majanduse ja inflatsiooni arengut ning teeb vajalikud otsused.
EKP praegune rahapoliitika strateegiaMiks te väidate, et võtmeküsimus ei ole selles, mida me teeme, vaid kuidas seda tehakse?
Meie eesmärgid on sätestatud Euroopa Liidu aluslepingutes. Seega hõlmab läbivaatamine EKP rahapoliitika strateegia kõiki aspekte meie praeguse mandaadi piires. Teeme hindamisi põhjalikult ja oleme avatud uutele ideedele.
ELi aluslepingudKas muudatusi tehakse ka pankade järelevalves?
Läbivaatamine hõlmab EKP rahapoliitika erinevaid aspekte, kuid mitte EKP rolli pangandusjärelevalves. Pankade järelevalve on rahapoliitika funktsioonist sõltumatu.
PangandusjärelevalveKuidas teavitatakse üldsust läbivaatamise kulgemisest?
Läbivaatamisprotsessi kohta antakse korrapäraselt teavet EKP veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites ning iga kuue nädala tagant toimuvatel EKP pressikonverentsidel, mida saab jälgida otseülekandena veebis.
Rahapoliitika strateegia läbivaatamine Pressikonverentsid EKP sotsiaalmeediakanalidKas jagate teavet arvamuste kuulamise käigus saadud tagasiside kohta?
Jah, jagame küll. Laekunud märkuste kokkuvõtted avaldatakse EKP digitaalkanalites. Allpool on tutvumiseks aruanded, milles võetakse kokku kuulamiste käigus saadud arvamused.
EKP kuulab sind – kokkuvõtlik aruanne EKP arvamusportaali kaudu saadud vastustest EKP kuulab sind – vahekokkuvõtte koondaruanneMillal rahapoliitika strateegia viimati läbi vaadati?
EKP algne rahapoliitika strateegia töötati välja 1998. aastal, kui EKP alustas tegevust. Strateegiat analüüsiti ja täpsustati 2003. aastal.
Kas ka teised keskpangad vaatavad oma rahapoliitika strateegiaid läbi?
Jah, seda teevad ka teised keskpangad. Näiteks USA Föderaalreservi Süsteem algatas läbivaatamise 2019. aastal ja see on nüüdseks lõpule viidud. Inglise keskpank teatas terve aasta vältavast strateegia läbivaatamisest 2020. aasta jaanuaris. Kanada keskpank vaatab oma inflatsioonieesmärgi läbi iga viie aasta järel.
Soovid rohkem teavet rahapoliitika strateegia läbivaatamise kohta?