Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE
  • 20. veebruar 2020

EKP 2019. aasta finantsaruanne

  • EKP kasum suurenes 2019. aastal 0,8 miljardi euro võrra 2,4 miljardi euroni (2018. aastal 1,6 miljardit eurot) ja jaotatakse tervikuna euroala riikide keskpankade vahel.
  • Rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu oli 1,4 miljardit eurot (2018. aastal 1,2 miljardit eurot).
  • EKP bilansi maht suurenes 457 miljardi euroni (2018. aastal 447 miljardit eurot).

Euroopa Keskpanga (EKP) 2019. aasta auditeeritud finantsaruande kohaselt suurenes 2019. aastal saadud kasum 790 miljoni euro võrra 2366 miljoni euroni valdavalt tingituna USA dollari portfellilt ja varaostukava portfellilt teenitud tulu tõusust.

2019. aasta puhas intressitulu oli 2686 miljonit eurot (2018. aastal 2277 miljonit eurot). Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 1052 miljoni euroni (2018. aastal 862 miljonit eurot) seoses USA dollari portfellilt saadud suurema intressituluga. Varaostukavaga seoses saadud puhas intressitulu suurenes 316 miljoni euro võrra 1136 miljoni euroni. Selle peamiseks põhjuseks oli avaliku sektori väärtpaberite ostukava portfelli varade keskmise mahu kasv ja portfelli keskmise tulususe tõus võrreldes 2018. aastaga. Väärtpaberituruprogrammi raames teenitud puhas intressitulu seevastu vähenes väärtpaberite lunastamise tulemusel 291 miljoni euroni (2018. aastal 384 miljonit eurot).

Realiseeritud kasum finantsoperatsioonidest ulatus 197 miljoni euroni (2018. aastal oli realiseeritud kahjum 77 miljonit eurot). See oli tingitud USA dollarites nomineeritud väärtpaberitega seoses hinnavahest tulenenud realiseeritud kasumist, kuna nende väärtpaberite turuväärtust mõjutas positiivselt USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe langus vaatlusalusel aastal.

Allahindluste kogusumma oli 20 miljonit eurot (2018. aastal 69 miljonit eurot) peamiselt tulenevalt mitmete USA dollari portfellis ja omavahendite portfellis hoitavate väärtpaberite hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumist.

EKP rahapoliitilistes portfellides hoitavate väärtpaberite puhul kontrollitakse nende väärtuse langust. Väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse. Tehtud kontrollide tulemuste põhjal kõnealustes portfellides väärtuse langusest tulenevat kahjumit ei tuvastatud.

Järelevalvetasudega seotud tulu, mida saadi EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katteks kehtestatud järelevalvetasudest, oli 537 miljonit eurot (2018. aastal 518 miljonit eurot). Tulu kasv 2019. aastal on seotud pangandusjärelevalve töötajate keskmise arvu tõusuga.

Personalikulud suurenesid 566 miljoni euroni (2018. aastal 515 miljonit eurot). Selle tingisid (valdavalt pangandusjärelevalve valdkonna) töötajate keskmise arvu tõus 2019. aastal ning 2019. aasta lõpus toimunud kindlustusmatemaatilisest hindamisest tulenenud suuremad kulud seoses muude pikaajaliste hüvitistega. Muud halduskulud alanesid 590 miljoni euroni (2018. aastal 599 miljonit eurot). Selle peamiseks põhjuseks oli vahenduskulude ja väliskonsultantide tugiteenuste kasutamisega seotud kulude vähenemine.

EKP puhaskasum jaotatakse euroala riikide keskpankade vahel. EKP nõukogu otsuse kohaselt jaotati 31. jaanuaril 2020 kasumi vahejaotuse käigus euroala riikide keskpankade vahel 1431 miljonit eurot. Eilsel istungil otsustas EKP nõukogu jaotada ülejäänud 935 miljoni euro suuruse kasumi euroala riikide keskpankade vahel 21. veebruaril 2020.

EKP bilansi kogumaht suurenes 2%, ulatudes 457 miljardi euroni (2018. aastal 447 miljardit eurot). Selle kasvu tingisid peamiselt EKP välisvaluutareservide turuväärtuse tõus tulenevalt kullahinna tõusust ning USA dollari ja Jaapani jeeni kallinemisest euro suhtes 2019. aastal ning ringluses olevate europangatähtede väärtuse suurenemine.

Eurosüsteemi konsolideeritud bilansi maht (mis hõlmab euroala riikide keskpankade ja EKP varasid ja kohustusi kolmandate osapoolte suhtes) oli 2019. aasta lõpu seisuga 4673 miljardit eurot (2018. aastal 4703 miljardit eurot). Väike langus võrreldes eelnenud aastaga tuleneb eurosüsteemi refinantseerimisoperatsioonide mahu vähenemisest, mis oli suurel määral tingitud teise seeria suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonidega (TLTRO-II) seotud vabatahtlikest ennetähtaegsetest tagasimaksetest. Eurosüsteemi rahapoliitilistel eesmärkidel hoitavate väärtpaberite maht vähenes 19 miljardi euro võrra 2632 miljardi euroni (2018. aastal 2651 miljardit eurot). Varaostukava raames omandatud väärtpaberite maht suurenes 10 miljardi euro võrra 2579 miljardi euroni; kaetud võlakirjade esimese ja teise ostukava ning väärtpaberituruprogrammi raames ostetud väärtpaberite maht aga alanes lunastamiste tulemusel vastavalt 4 miljardi ja 25 miljardi euro võrra.

Meediakanalite küsimustele vastab William Lelieveldt (tel: +49 69 1344 7316).

Märkus.

  • Lisateavet EKP ja eurosüsteemi finantsarvestuse ja -aruandluse põhimõtete ning EKP raamatupidamise aastaaruande kohta saab EKP veebilehe rubriigist „Raamatupidamine ja aruandlus” ning ingliskeelsest rubriigist „Annual accounts”.
  • Alates käesolevast aastast esitatakse ülevaade eurosüsteemile kuuluvate väärtpaberituruprogrammi raames soetatud väärtpaberite bilansilise jäägi jagunemisest emiteerivate riikide vahel EKP veebilehe ingliskeelses rubriigis „Asset purchase programme”.
KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid