EKP aruanne ELi riikide edusammude kohta euro kasutuselevõtul

1. juuni 2022

• Iga kahe aasta järel avaldatavas aruandes hinnatakse seitsme euroalavälise ELi liikmesriigi edusamme.
• Horvaatiale on antud positiivne hinnang seoses euro võimaliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 2023.
• Keeruliste majandustingimuste tõttu on edusammud üldjoontes olnud piiratud.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2022. aasta juunis avaldatud lähenemisaruandes leitakse, et euroalavälised ELi riigid on alates 2020. aastast teinud piiratud edusamme majanduslikul lähenemisel euroalale. Selle peamiseks põhjuseks on keeruline majandusolukord.

Iga kahe aasta järel koostatavas aruandes hinnatakse seitsme euroalavälise ELi riigi – Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi – edusamme euro kasutuselevõtul.

Seekordses aruandes hinnatakse põhjalikumalt Horvaatiat, kes on teatanud kavatsusest võtta euro kasutusele alates 1. jaanuarist 2023. Bulgaaria ja Horvaatia ühinesid vahetuskursimehhanismiga (ERM2) ja pangandusliiduga 10. juulil 2020.

Koroonaviirusest (COVID-19) tingitud kriis pärssis 2020. aastal märkimisväärselt majandustegevust. Seejärel elavnes aga kõigi vaatlusaluste riikide majandus jõuliselt. Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta veebruaris pidurdas taas majanduskasvu ja kiirendas inflatsiooni kõigis asjaomastes riikides. Siiski on veel liiga vara teha kindlaid järeldusi selle kohta, kuidas see lähenemise kulgu mõjutab. Lähenemisprotsessi ettevaatava hinnanguga on seotud suur ebakindlus ja täieulatuslikku mõju saab analüüsida vaid tagantjärele.

Hinnastabiilsuse kriteeriumit täitsid ainult Horvaatia ja Rootsi, kelle inflatsioonimäär oli madalam või oluliselt madalam kui 4,9% kontrollväärtus. Kontrollväärtus põhineb viimase 12 kuu jooksul kolme parimaid tulemusi saavutanud riigi (Soome, Prantsusmaa ja Kreeka) keskmisel inflatsioonimääral (millest on maha arvatud Malta ja Portugali erandlikud näitajad). Nagu täheldati ka 2020. aastal avaldatud lähenemisaruandes, oli viie riigi – Bulgaaria, Tšehhi Vabariigi, Ungari, Poola ja Rumeenia – inflatsioonimäär viimase 12 kuu jooksul kontrollväärtusest oluliselt kõrgem.

Eelarvedistsipliini kriteeriumite puhul märgitakse, et lähenemisaruande avaldamise ajal kohaldatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ainult Rumeenia suhtes (see algatati 2020. aasta aprillis). Ehkki 2021. aastal ületasid eelarvepuudujäägi ja SKP suhtarvu 3% kontrollväärtust veel kolm vaatlusalust riiki – Bulgaaria, Tšehhi Vabariik ja Ungari – , ei algatatud uusi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusi.

Pärast riikide eelarvepuudujääkide järsku suurenemist COVID-19 kriisi tagajärjel püsis puudujäägi tase 2021. aastal kõrge kõigis riikides peale Rootsi. Võrreldes 2020. aastaga paranes eelarvetasakaal 2021. aastal kõigis vaatlusalustes riikides peale Bulgaaria ja Tšehhi Vabariigi. Euroopa Komisjoni 2022. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt peaks eelarvepuudujäägi ja SKP suhtarv alanema enamikus riikides 2022. ja 2023. aastal. Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas ja Rumeenias peaks see näitaja 2023. aastal siiski ületama kontrollväärtuse.

Valitsussektori võla ja SKP suhtarv oli Bulgaarias ja Rootsis vahemikus 20–40% ning Tšehhi Vabariigis, Poolas ja Rumeenias 40–60%. Horvaatias ja Ungaris ületas see kontrollväärtust, mis on 60%SKPst.

2022. ja 2023. aastal peaks valitsussektori võla suhe vähenema neljas vaatlusaluses riigis tingituna nii majandustegevuse hoogustumisest kui ka COVID-19 pandeemia mõju ohjeldamiseks võetud eelarvemeetmete järkjärgulisest lõpetamisest. Samal ajal koormavad eelarvetasakaalu tõenäoliselt uued meetmed, mida võetakse kõrgete energiahindade korvamiseks ja Venemaa-Ukraina sõja mõju vähendamiseks.

Vahetuskursi kriteeriumiga seoses märgitakse, et Bulgaaria leev ja Horvaatia kuna osalesid ERM2s suurema osa kaheaastasest vaatlusperioodist (26. maist 2020 kuni 25. maini 2022) keskkurssidega vastavalt 1,95583 leevi euro kohta ja 7,53450 kuna euro kohta. Horvaatia kuna vahetuskurss oli vähe volatiilne ja kunaga kaubeldi selle keskkursi lähedal. Bulgaaria leev ei kaldunud oma keskkursist kõrvale. ERM2s mitteosalevate vääringute vahetuskursid kõikusid vaatlusperioodil suhteliselt palju, v.a Rumeenia leu.

Pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumi puhul registreeriti madalaimad 12 kuu keskmised pikaajalised intressimäärad Bulgaarias, Horvaatias ja Rootsis. Tšehhi Vabariigi vastav näitaja oli 2,5% ehk veidi madalam kui 2,6% kontrollväärtus. Kahes vaatlusaluses riigis – Ungaris ja Poolas – ületasid 12 kuu keskmised pikaajalised intressimäärad kontrollväärtust ning Rumeenias olid need kontrollväärtusest tunduvalt kõrgemad.

Institutsioonilise keskkonna tugevus on oluline tegur lähenemise jätkusuutlikkuse tagamisel. Vaatlusalustes riikides, välja arvatud Rootsis, on institutsioonide ja juhtimise kvaliteet suhteliselt nõrk. Õigusliku lähenemise osas vastab Horvaatia õigusraamistik hinnatud riikidest ainsana täielikult euro kasutuselevõtu nõuetele, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri).

Horvaatia

EKP hinnangus jõutakse järeldusele, et Horvaatia näitajad jäävad lähenemiskriteeriumites toodud kontrollväärtuste piiresse.

Hinnastabiilsus

2022. aasta aprillis oli Horvaatia 12 kuu keskmine ÜTHI-inflatsioonimäär 4,7%, mis on madalam kui 4,9% kontrollväärtus. Lähikuudel peaks ÜHTI-inflatsioonimäär järk-järgult tõusma. Valdavalt on selle põhjuseks kõrgemad toormehinnad, laienev hinnasurve ja Venemaa-Ukraina sõjast tingitud pakkumispoolsete kitsaskohtade edasine süvenemine.

Tulevikku vaadates tekitab muret see, kas inflatsiooni lähenemine on Horvaatias pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Ülemäärase hinnasurve ja makromajandusliku tasakaalustamatuse tekke vältimiseks peavad lähenemisprotsessi toetama asjakohased poliitikameetmed.

Valitsussektori eelarvepuudujääk ja võla suhe SKPsse

Horvaatia valitsussektori eelarvepositsioon oli 2021. aastal veidi allpool eelarvepuudujäägi kontrollväärtust, mis on 3% SKPst. Valitsussektori võla suhe SKPsse ületas kontrollväärtust (60% SKPst), kuid vähenes võrreldes eelmise aastaga. Eelarvepuudujääk oli 2021. aastal 2,9% SKPst, mis vastab eelarvepuudujäägi kriteeriumile. Võla suhe SKPsse oli 2021. aastal 79,8% SKPst, st see on alanenud võrreldes tipptasemega (87,3% SKPst) 2020. aastal. Selline võlakoormuse ulatuslik vähenemine tagas võlakriteeriumi täitmise.

Euroopa Komisjoni 2022. aasta kevadine majandusprognoos näitab, et Horvaatial on jätkuvalt valmisolek täita stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Ühtlasi leidis Euroopa Komisjon oma 2022. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketis, et keskpikas perspektiivis on Horvaatial keskmised võla jätkusuutlikkusega seotud riskid. Riigi rahanduse usaldusväärsuse kaitseks ja võlakoormuse pikaajaliseks vähendamiseks on oluline, et Horvaatia viiks ellu oma taaste- ja vastupidavuskavas planeeritud eelarvereformid.

Vahetuskurss

Horvaatia kuna lisati vahetuskursimehhanismi ERM2 10. juulil 2020 keskkursiga 7,53450 kuna euro kohta standardse kõikumisvahemikuga ±15%. Kaheaastase vaatlusperioodi jooksul, mis kestis 26. maist 2020 kuni 25. maini 2022, oli vahetuskurss vähe volatiilne ja kunaga kaubeldi selle keskkursi lähedal.

Pikaajalised intressimäärad

Vaatlusperioodil 2021. aasta maist kuni 2022. aasta aprillini olid pikaajalised intressimäärad Horvaatias keskmiselt 0,8%, mis on madalam kui intressimäärade lähenemiskriteeriumi 2,6% kontrollväärtus. Pikaajalised intressimäärad on Horvaatias alates 2012. aastast langenud, kusjuures 12 kuu keskmised intressimäärad langesid veidi alla 7%-lt alla 1% tasemele.

Jätkusuutlik lähenemine

Horvaatia huvides oleks rakendada stabiilsusele suunatud majanduspoliitikat ja teha laiaulatuslikke struktuurireforme. 2022. aastal jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et riigis esinenud makromajanduslik tasakaalustamatus taandus 2021. aastal jätkuvalt ja jõudis taas pandeemia eel valitsenud soodsale tasemele. Struktuurireformid aitaksid Horvaatial parandada oma institutsioonilist ja ärikeskkonda, suurendada konkurentsi ning tõhustada riigi haldust ja kohtusüsteemi. 2020. aasta oktoobris hakkas EKP vastutama kaheksa olulise krediidiasutuse otsese järelevalve eest ja 15 vähem olulise krediidiasutuse järelevaatamise eest Horvaatias.

Õiguslikud kriteeriumid

Horvaatia õigusaktid on kooskõlas aluslepingute ja EKPSi põhikirjaga, nagu on nõutud aluslepingu artiklis 131.

Meediakanalite küsimustele vastab Alexandrine Bouilhet (tel: +49 172 174 93 66).

Märkused.

• EKP lähenemisaruandes hinnatakse euroalaväliste erandiga ELi liikmesriikide majanduslikku ja õiguslikku lähenemist iga kahe aasta järel või konkreetse riigi taotlusel. Aruandes hinnatakse euroalale jätkusuutliku majandusliku lähenemise taset, riikide õigusaktide vastavust ELi õigusraamistikule ning seda, kas õigusaktidest tulenevad nõuded on asjaomaste riikide keskpankade puhul täidetud. Aruandes ei käsitleta Taanit, kellele on antud loobumisõigus. Taani kohta koostatakse aruanne üksnes Taani taotlusel.
• Käesolevas aruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 25. mai 2022. Hinnastabiilsuse kriteeriumi ja pikaajalise intressimäära kriteeriumi puhul kestis vaatlusperiood 2021. aasta maist 2022. aasta aprillini. Vahetuskursside puhul kestis vaatlusperiood 26. maist 2020 kuni 25. maini 2022. Eelarvepositsioonide varasemad andmed hõlmavad ajavahemikku kuni 2021. aastani. Prognoosid põhinevad Euroopa Komisjoni 2022. aasta kevadisel majandusprognoosil ja vaatlusaluste riikide hiljutisimatel lähenemisprogrammidel. Samuti on arvesse võetud muud teavet, mis on lähenemise jätkusuutlikkuse ettevaatava hindamise jaoks oluline.
• Alates 2014. aasta novembrist on kõik euroalaga ühinenud riigid ühinenud ka ühtse järelevalvemehhanismiga ja teiste pangandusliidu elementidega. Kõigi asjaomaste liikmesriikide pangandussüsteemides viib EKP läbi põhjaliku hindamise. 10. juulil 2020 tegi EKP otsuse alustada tihedat koostööd Bulgaaria keskpanga ja Horvaatia keskpangaga, kui on täidetud vajalikud järelevalvealased ja õiguslikud eeltingimused. 1. oktoobril 2020 sai EKP järelevalveasutuseks, kes vastutab kõigi järelevalve alla kuuluvate asutuste ühiste menetluste eest. Samuti võttis ta vastutuse kõnealuse kahe riigi vähem oluliste asutuste järelevalve eest.