Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
  • PRESSITEADE

EKP aruanne edusammude kohta euro kasutuselevõtul

26. juuni 2024

  • Iga kahe aasta järel koostatavas aruandes hinnatakse edusamme euro kasutuselevõtul Bulgaarias, Tšehhi Vabariigis, Ungaris, Poolas, Rumeenias ja Rootsis.
  • Kontrollväärtust ületavat inflatsioonimäära nähakse vaatlusaluste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide puhul peamise majandusarengut takistava tegurina.
  • Kuuest vaatlusalusest riigist viies ei ole õigusaktid täielikult kooskõlas euro kasutuselevõtu õiguslike nõuetega.
  • Majandusaktiivsus peaks 2024. aastal hoogustuma, kuid väljavaadet varjutab geopoliitiline ebakindlus.

Euroopa Keskpanga (EKP) 2024. aasta lähenemisaruandes leitakse, et euroalavälised Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid on alates 2022. aastast teinud piiratud edusamme majanduslikul lähenemisel euroalale. Selle peamiseks põhjuseks on keeruline majandusolukord.

Möödunud kahe aasta jooksul on vaatlusaluseid riike tabanud Venemaa sissetungist Ukrainasse põhjustatud tagajärjed, mis tõid kaasa majandusaktiivsuse märkimisväärse nõrgenemise ja inflatsiooni kiire tõusu. Riike, kelle sõltuvus Venemaa energiatarnetest on olnud suurem ja kaubandussidemed selle riigiga tihedamad, mõjutas see kõige rohkem. Edaspidi peaks majandusaktiivsus kõigis vaatlusalustes riikides tugevnema, kuid majandusväljavaateid varjutavad geopoliitilised pinged ja riskid.

Hinnastabiilsuse kriteeriumi hindamisel leiti, et viies vaatlusaluses riigis – Bulgaarias, Tšehhis, Ungaris, Poolas ja Rumeenias – oli keskmine inflatsioonimäär tunduvalt kõrgem kui 3,3% kontrollväärtus, samal ajal kui Rootsis oli inflatsioonimäär kontrollväärtusest veidi kõrgem (vt joonis 1). Kontrollväärtus põhineb viimase 12 kuu jooksul kõige paremaid tulemusi saavutanud kolme riigi näitajatel (Taani (1,1%), Belgia (1,9%) ja Madalmaad (2,5%). Selle arvutamiseks lisati nende riikide viimase 12 kuu keskmisele inflatsioonimäärale 1½ protsendipunkti. Üks erand – Soome – jäeti arvutusest välja.

Joonis 1

ÜTHI-inflatsioon

(keskmine aastane muutus protsentides)

Allikas: Eurostat.

Joonis 2

Valitsussektori eelarve ülejääk (+) või puudujääk (–)

(protsent SKPst)

Allikas: Eurostat.

Eelarvepuudujäägi 2023. aasta näitaja paranes 2021. aasta tasemega võrreldes neljas käesolevas aruandes käsitletud riigis. Selle põhjuseks olid majanduse pandeemiajärgne taastumine ja eelarvepoliitiliste toetusmeetmete järkjärguline kaotamine. Osaliselt kärpis selle paranemise mõju aga Venemaa poolt Ukraina vastu algatatud sõja majanduslik toime, sealhulgas loium majandusaktiivsus ja kõrgete energiahindade leevendamiseks võetud eelarvepoliitikameetmed. 2023. aastal ületasid eelarvepuudujäägi ja SKP suhtarvu 3% kontrollväärtust Tšehhi, Ungari, Poola ja Rumeenia (vt joonis 2). Valitsussektori võla suhe SKPsse oli 2023. aastal allpool 60% kontrollväärtust kõigis vaatlusalustes riikides peale Ungari. Aastatel 2024 ja 2025 peaks eelarvetasakaalu näitaja Ungaris, Poolas ja Rumeenias kontrollväärtust jätkuvalt ületama.

Rumeenia suhtes kohaldatakse endiselt ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, mis algatati 2020. aastal. 19. juunil 2024 leidis Euroopa Komisjon, et Rumeenia ei ole võtnud tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Ühtlasi jõudis komisjon hiljuti järeldusele, et Ungaris ja Poolas ei ole täidetud stabiilsuse ja kasvu paktis sätestatud valitsussektori eelarvepuudujäägi kriteerium. Komisjon soovitab ELi nõukogul alustada nende riikide suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused.

Kui vaadata vahetuskursi kriteeriumi täitmist, siis osaleb vahetuskursimehhanismis ERM2 ainult Bulgaaria leev. Bulgaaria ühines ERM2ga 2020. aasta juulis, säilitades ühepoolse kohustusena oma toimiva valuutakomitee süsteemi. Otsus vahetuskursimehhanismis ERM2 osaleda põhines Bulgaaria ametivõimude poolt võetud mitmesugustel poliitilistel kohustustel. Bulgaaria teeb praegu tööd nende poliitiliste kohustuste täitmiseks, tugevdades muu hulgas rahapesuvastast raamistikku.

Mis puudutab pikaajaliste intressimäärade lähenemiskriteeriumit, siis olid kuuest vaatlusalusest riigist kolmes (Ungari, Poola ja Rumeenia) pikaajalised intressimäärad kõrgemad kui 4,8% kontrollväärtus.

Avalik-õiguslike asutuste ja majandusinstitutsioonide tugevus on oluline tegur lähenemise jätkusuutlikkuse tagamisel. Kui Rootsi välja arvata, viitavad rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud näitajad sellele, et institutsioonide ja juhtimise kvaliteet on vaatlusalustes riikides jätkuvalt kehvem kui mujal ELis.

Mis puudutab liikmesriikide õigusaktide vastavust aluslepingutele ning EKPSi ja EKP põhikirjale, siis kuuest vaatlusalusest riigist viies ei ole need täielikult kooskõlas euro kasutuselevõtu nõuetega. Bulgaaria õigusaktide kohta leitakse aruandes, et tema siseriiklikud õigusaktid on asutamislepingu ja põhikirjaga kooskõlas vastavalt riiki käsitlevas asjakohases hinnangus sätestatud tingimustele ja tõlgendustele.

Meediakanalite küsimustele vastab Eszter Miltényi-Torstensson (tel: +49 171 769 5305).

Märkused.

  • Euroopa Komisjoni lähenemisaruanne
  • EKP lähenemisaruandes hinnatakse euroalaväliste erandiga ELi liikmesriikide majanduslikku ja õiguslikku lähenemist iga kahe aasta järel või konkreetse riigi taotlusel. Aruandes hinnatakse euroalale jätkusuutliku majandusliku lähenemise taset, riikide õigusaktide vastavust ELi õigusraamistikule ning seda, kas õigusaktidest tulenevad nõuded on asjaomaste riikide keskpankade puhul täidetud. Võttes arvesse Taani loobumisõigust, ei ole Taanit aruandes käsitletud. Seda tehakse üksnes Taani taotluse korral.
  • Käesolevas lähenemisaruandes sisalduvad statistilised andmed on esitatud seisuga 19. juuni 2024. Nii hinnastabiilsuse kriteeriumi kui ka pikaajalise intressimäära kriteeriumi puhul kestis vaatlusperiood 2023. aasta juunist 2024. aasta maini. Vahetuskursside puhul kestis vaatlusperiood 20. juunist 2022 kuni 19. juunini 2024. Eelarvepositsioonide varasemad andmed hõlmavad ajavahemikku kuni 2023. aastani. Prognoosid põhinevad Euroopa Komisjoni 2024. aasta kevadisel majandusprognoosil ja vaatlusaluste riikide hiljutisimatel lähenemisprogrammidel. Samuti on arvesse võetud muud teavet, mis on lähenemise jätkusuutlikkuse ettevaatava hindamise jaoks oluline.
KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid