Ülevaade

Euroala majanduse järkjärguline elavnemine peaks lähiaastatel märkimisväärse (geo)poliitilise ebakindluse keskkonnas jätkuma. Ehkki kasv jätkus vaoshoitud tempos kogu 2024. aasta jooksul, viitavad hiljutised näitajad kasvu lühiajalisele aeglustumisele olukorras, kus tarbijate endiselt vähene kindlustunne ja suur ebakindlus suurendavad tõenäoliselt kodumajapidamiste säästmisstiimuleid. Sellegipoolest on olemas eeldused selleks, et majanduskasv saaks taas hoogustuda. Eelkõige peaks seda toetama reaalpalkade ja tööhõive kasv tugeva tööturu tingimustes, kusjuures kasvu üheks peamiseks tõukejõuks jääb tarbimine. Sisenõudlust peaks toetama ka rahastamistingimuste leevenemine kooskõlas turuootustega intressimäärade edasise arengu suhtes. Ehkki eelarvepoliitikaga seoses valitseb suur ebakindlus, peaks selles eelduste kohaselt üldjoontes järgitama konsolideerimise kurssi. Sellest hoolimata peaksid ELi taasterahastu vahendid toetama majanduskasvu kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal. Lähtudes põhistsenaariumi eeldusest, mille kohaselt Euroopa peamiste kaubanduspartnerite kaubanduspoliitika püsib muutumatuna, peaks välisnõudlus tugevnema ja toetama euroala eksporti. Selle tulemusel peaks netokaubanduse mõju SKP kasvule jääma üldjoontes neutraalseks hoolimata praegustest konkurentsiprobleemidest. Töötuse määr peaks veelgi alanema ja langema varasemaga võrreldes väga madalale tasemele. Kuna mõned hiljuti tootlikkust vähendanud tsüklilised tegurid hakkavad taanduma, peaks tööviljakus ettevaateperioodil paranema, ehkki struktuursed probleemid püsivad. SKP keskmine aastane reaalkasv peaks olema 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1% ja 2026. aastal 1,4% ning aeglustuma siis 2027. aastal 1,3%-le. EKP ekspertide 2024. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet allapoole korrigeeritud. Selle peamiseks põhjuseks on korrektsioonid 2024. aasta esimese poole investeeringuandmetes, loiuma ekspordikasvu ootus 2025. aastaks ja sisenõudluse prognoositava kasvu mõningane allapoole korrigeerimine 2026. aastaks.^[1]

ÜTHI-koguinflatsioon peaks 2024. aasta lõpus hoogustuma ja seejärel alates 2025. aasta teisest kvartalist aeglustuma, püsides EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi lähedal. Ettevaateperioodi alguses peaks inflatsioon peamiselt energiakomponendist tulenevate baasefektide mõjul ajutiselt kiirenema. Nafta- ja gaasihindade langust käsitlevate eelduste põhjal jääb energiahindade inflatsioon tõenäoliselt kuni 2025. aasta teise pooleni negatiivseks ja püsib seejärel tagasihoidlik. Erandiks on 2027. aasta, mil inflatsioon peaks hoogustuma seoses kliimamuutuste mõju leevendavate uute meetmete kehtestamisega. Toiduainehindade inflatsioon peaks peamiselt töötlemata toiduainete hinnadünaamika uue elavnemise mõjul kiirenema kuni 2025. aasta keskpaigani ja aeglustuma siis 2027. aastaks keskmiselt 2,2%-le. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks ÜTHI-inflatsioon 2025. aasta alguses aeglustuma sedamööda, kuidas kaob varasemate energiahinnašokkide kaudne mõju, tööjõukulude surve taandub ning rahapoliitika senise karmistamise viitajaga mõju kandub jätkuvalt üle tarbijahindadele. Aeglustumine peaks toimuma valdavalt teenusehindade inflatsiooni pidurdumise toimel, mis on seni olnud suhteliselt püsiv. Kokkuvõttes peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma 2,9%-lt 2024. aastal 1,9%-le 2027. aastal. Palgakasv püsib esialgu kiire, kuid aeglustub järk-järgult sedamööda, kuidas inflatsioonihüvitistest tingitud surve leeveneb. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu aeglustumine ja tööviljakuse kasvu elavnemine peaksid oluliselt aeglustama tööjõu ühikukulude kasvu. Selle tulemusel peaks euroala hinnasurve leevenema, kuna esialgu leevendavad kasumimarginaalid endiselt suurt tööjõukulude survet. Ettevaateperioodi jooksul hakkab hinnasurve siiski taas suurenema. Väline hinnasurve püsib tõenäoliselt üldjoontes mõõdukas. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet 2024. ja 2025. aastaks pisut allapoole korrigeeritud. Selle peamine põhjus on oodatust madalamad näitajad ning odavama nafta- ja elektrihinnaga seotud eeldused.