PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 12. detsember 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1%ni. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsiooni keskmine näitaja olema 2024. aastal 2,9%, 2025. aastal 2,3% ning 2026. ja 2027. aastal 1,9%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.

Rahastamistingimused leevenevad, kuna meie hiljutine intressimäärade langetamine muudab uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest meie rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile.

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide ettevaate kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,4% ja 2027. aastal 1,3%. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandus kasvas 2024. aasta kolmandas kvartalis 0,4%, mis on oodatust enam. See oli peamiselt tingitud hoogsamast tarbimisest, mis osaliselt kajastab suvekuudel turismi ergutanud ühekordseid tegureid, ja ettevõtete varude suurendamisest. Värskeimad andmed viitavad aga majanduskasvu aeglustumisele. Uuringutulemused näitavad, et töötleva tööstuse sektori aktiivsus endiselt kahaneb ja teenuste sektori kasv pidurdub. Nõrka nõudlust ja väga ebakindlat väljavaadet silmas pidades piiravad ettevõtted investeeringutega seotud kulutusi. Eksport on samuti loid ja konkurentsivõime säilitamine on mõne Euroopa tööstusharu jaoks keeruline.

Tööturg on endiselt vastupidav. Tööhõive kasvas kolmandas kvartalis 0,2%, ehk taas oodatust rohkem. Töötuse määr püsis oktoobris rekordiliselt madalal 6,3% tasemel. Samal ajal aga nõudlus tööjõu järele jätkuvalt väheneb. Vabade töökohtade määr alanes kolmandas kvartalis 2,5%ni (mis on kõrgtasemest 0,8 protsendipunkti madalam) ja uuringute põhjal võib arvata, et neljandas kvartalis luuakse vähem töökohti.

Majandusaktiivsus peaks aja jooksul elavnema, ehkki varem prognoositust aeglasemalt. Reaalpalkade tõus peaks ergutama kodumajapidamiste kulutusi. Soodsamad laenud peaksid hoogustama tarbimist ja investeeringuid. Eeldusel, et kaubanduspinged ei süvene, peaks eksport üleilmse nõudluse suurenedes toetama taastumist.

Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. On oluline rakendada kiiresti konkreetset ja nõudlikku struktuuripoliitikat, võttes arvesse Mario Draghi ettepanekuid Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks ja Enrico Letta ettepanekuid ühisturu võimestamise kohta. Väljendame heameelt seoses Euroopa Komisjoni hinnanguga valitsuste eelarve- ja struktuuripoliitika kespika tähtajaga kavadele kooskõlas ELi majanduse juhtimise läbivaadatud raamistikuga. Valitsused peaksid nüüd täielikult ja viivitamatult ellu viima selle raamistiku alusel võetud kohustused. See aitab jätkusuutlikult vähendada eelarve puudujääki ja võlakoormust, seades esikohale kasvu edendavad reformid ja investeeringud.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt kerkis aastane inflatsioonimäär oktoobri 2,0%-lt novembris 2,3%-le. Hoogustumine oli ootuspärane ja kajastas peamiselt energiahindadest tingitud positiivset baasefekti. Toiduainehindade inflatsioon alanes 2,8%-le ja teenusehindade inflatsioon 3,9%-le. Kaubahindade inflatsioon kerkis 0,7%ni.

Euroala inflatsioon, mille areng on tihedalt seotud teenusehindade inflatsiooniga, leevenes oktoobris mõnevõrra, ent püsib siiski hoogne (4,2%). See kajastab tugevat palgasurvet ja asjaolu, et mõned teenusehinnad veel kohanevad hilinenult inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Kokkuvõttes on alusinflatsiooni areng siiski kooskõlas inflatsiooni jätkusuutliku naasmisega sihttasemele.

Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu näitaja, mis oli teises kvartalis 4,7%, alanes kolmandas kvartalis 4,4%-le. Stabiilse tööviljakuse keskkonnas toetas see tööjõu ühikukulude kasvu pidurdumist. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks tööjõukulude kasv kujunema ettevaateperioodil aeglasemaks. Selle põhjuseks on väiksem palgakasv ja tööviljakuse kasvu elavnemine. Ühtlasi peaksid kasumid edaspidigi osaliselt korvama tööjõukulude kasvu mõju hindadele, seda eeskätt lühikeses vaates.

Lähiajal peaks inflatsiooninäitaja kõikuma praeguse taseme lähedal, arvestades et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest jätkuvalt välja. Seejärel peaks see jätkusuutlikult stabiliseeruma keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Seda protsessi peaksid toetama tööjõukulude surve leevenemine ja meie rahapoliitika varasema karmistamise jätkuv mõju tarbijahindadele. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel. Keskpika aja ja pikemaajaliste inflatsioonihüvitiste turupõhised näitajad on alates EKP nõukogu oktoobrikuu istungist arvestatavalt langenud.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Pingete süvenemise oht maailmakaubanduses võib survestada euroala majanduskasvu ekspordi pärssimise ja maailmamajanduse nõrgenemise kaudu. Väiksem kindlustunne võib takistada tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos. Seda võivad võimendada geopoliitilised riskid, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, mis võivad häirida energiatarneid ja maailmakaubandust. Kasv võib kujuneda aeglasemaks ka juhul, kui rahapoliitika karmistamise viitajaga mõju püsib prognoositust kauem. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui leebemad rahastamistingimused ja aeglustuv inflatsioon võimaldavad euroala tarbimisel ja investeeringutel kiiremini taastuda.

Inflatsioon võib kujuneda hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Inflatsiooniga seotud tõusuriskid tulenevad ka süvenenud geopoliitilistest pingetest, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning häirida maailmakaubandust. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui vähene kindlustunne ja mure geopoliitiliste sündmuste pärast takistavad tarbimise ja investeeringute taastumist oodatud tempos, kui rahapoliitika pärsib nõudlust arvatust ulatuslikumalt või kui majanduskeskkond mujal maailmas ootamatult halveneb. Pingete süvenemine maailmakaubanduses muudaks euroala inflatsiooniväljavaadet ebakindlamaks.

Finants- ja monetaartingimused

Euroala turuintressimäärad on alates meie oktoobrikuu istungist veelgi alanenud, kajastades majandusväljavaate tajutavat halvenemist. Ehkki rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad, muudavad meie intressimäärakärped laenuvõtmist ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks järk-järgult soodsamaks.

Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär oli oktoobris 4,7%, mis on selle aasta varasemast rekordiliselt kõrgest tasemest rohkem kui poole protsendipunkti võrra madalam. Turupõhise laenamise maksumus on selle tipptasemega võrreldes vähenenud rohkem kui ühe protsendipunkti võrra. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär, mis oli oktoobris 3,6%, on 2023. aasta kõrgeima tasemega võrreldes ligikaudu poole protsendipunkti võrra madalam, isegi kui tagasimaksmata hüpoteeklaenude keskmine näitaja on veel tõusuteel.

Ettevõttelaenude kasvu varasem madal näitaja on vähehaaval tõusnud ning kerkis oktoobris aasta varasemaga võrreldes 1,2%. Ettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberite aastakasv oli 3,1%, mis on sarnane mõne eelmise kuu kasvuga. Hüpoteeklaenude andmine hoogustus oktoobris vähehaaval veelgi ning selle aastane kasvumäär oli 0,8%.

Kooskõlas meie rahapoliitika strateegiaga hindas EKP nõukogu põhjalikult rahapoliitika ja finantsstabiilsuse omavahelisi seoseid. Euroala pankade vastupanuvõime püsib hea ning samal ajal on vähe märke finantsturu pingetest. Finantsstabiilsusriskid on siiski endiselt kõrged. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitika on endiselt esimene kaitseliin finantshaavatavuste süvenemise vältimisel. See suurendab vastupidavust ja säilitab manööverdamisruumi makrotasandi usaldatavusjärelevalves.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.