PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 17. aprill 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on olnud jätkuvalt kooskõlas ekspertide ootustega. Nii koguinflatsioon kui ka alusinflatsioon on märtsis aeglustunud. Ka teenusehindade inflatsioon on viimastel kuudel märgatavalt aeglustunud. Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Palgakasv on pidurdumas ja kasumid osaliselt leevendavad endiselt hoogsa palgakasvu mõju inflatsioonile. Euroala majandus on suutnud mõningal määral suurendada vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele, kuid süvenevate kaubanduspingete tõttu on kasvuväljavaade halvenenud. Suurenenud ebakindlus vähendab tõenäoliselt kodumajapidamiste ja ettevõtete kindlustunnet ning turgude negatiivne ja volatiilne reaktsioon kaubanduspingetele avaldab ilmselt karmistavat mõju rahastamistingimustele. Need tegurid võivad veelgi pärssida majanduse väljavaadet euroalal.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majanduse väljavaadet varjutab erakordne ebakindlus. Euroala eksportijad seisavad silmitsi uute kaubandustõketega, mille ulatus on siiski endiselt ebaselge. Häired rahvusvahelises kaubanduses, pinged finantsturgudel ja geopoliitiline ebakindlus pärsivad ettevõtlusinvesteeringuid. Tarbijad on tuleviku suhtes üha ettevaatlikumad ja võivad seetõttu piirata ka oma kulutusi.

Samal ajal on euroala majandus suutnud mõningal määral suurendada vastupanuvõimet üleilmsetele šokkidele. Eelduste kohaselt majandus aasta esimeses kvartalis kasvas ja töötleva tööstuse sektoris on esinenud märke stabiliseerumisest. Töötuse määr kahanes veebruaris 6,1%ni, mis on madalaim tase alates euro kasutuselevõtust. Kulutusi peaksid ergutama tugev tööturg, suuremad reaalsed sissetulekud ja meie rahapoliitika mõju ülekandumine. Nii riikide kui ka ELi tasandil on tehtud olulisi poliitikaalgatusi kaitsekulutuste ja taristuinvesteeringute suurendamiseks, mis võib eeldatavalt toetada töötlevat tööstust. Seda kajastavad ka hiljutised uuringud.

Praeguses geopoliitilises keskkonnas on veelgi olulisem, et eelarve- ja struktuuripoliitika kaudu suurendataks euroala majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Euroopa Komisjoni algatus konkurentsivõime taastamiseks pakub välja konkreetse tegevuskava ja selles esitatud ettepanekuid (sealhulgas lihtsustamisettepanekud) tuleks kiiresti rakendada. Muu hulgas tuleks lõplikult välja kujundada hoiuste ja investeeringute liit, järgides selget ja ambitsioonikat ajakava. See pakuks hoiustajatele suuremaid investeerimisvõimalusi ja parandaks ettevõtete juurdepääsu rahastamisele, eelkõige riskikapitalile. Samuti on oluline luua kiiresti õigusraamistik, et valmistuda digieuro võimalikuks kasutuselevõtuks. Valitsused peaksid tagama riikide rahanduse jätkusuutlikkuse kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga ning seadma esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad reformid ja strateegilised investeeringud.

Inflatsioon

Aastainflatsioon aeglustus märtsis 2,2%ni. Pärast väikest tõusu veebruaris alanesid energiahinnad märtsis 1,0% võrra, toiduainehindade inflatsioon aga kiirenes 2,7%-lt veebruaris 2,9%-le märtsis. Kaubahindade inflatsioon püsis stabiilselt 0,6% tasemel. Teenusehindade inflatsioon aeglustus märtsis taas, alanedes 3,5%-le, ja püsib praegu poole protsendipunkti võrra allpool eelmise aasta lõpus täheldatud tasemest.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid osutab inflatsiooni jätkusuutlikule naasmisele keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Euroala inflatsioon on alates 2024. aasta lõpust aeglustunud. Palgakasv muutub järk-järgult mõõdukamaks. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv aeglustus 2024. aasta kolmanda kvartali 4,5%-lt neljandas kvartalis 4,1%-le. Tööviljakuse suurenemine tähendas ühtlasi tööjõu ühikukulude aeglasemat kasvu. EKP palgabaromeeter ja ettevõtetelt saadud teave osutavad palgakasvu aeglustumisele 2025. aastal, mida näitab ka EKP ekspertide märtsi ettevaade. Ühiku kohta arvestatava kasumi aastakasvu näitaja alanes eelmise aasta lõpus 1,1%, mis toetas inflatsiooni aeglustumist euroalal.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni jätkusuutlikule naasmisele sihteesmärgi juurde.

Riskihinnang

Majanduskasvu ohustavad langusriskid on suurenenud. Üleilmsete kaubanduspingete märkimisväärne süvenemine ja sellest tingitud ebakindlus pidurdavad tõenäoliselt kasvu euroalal, pärssides eksporti. Ühtlasi võib see vähendada investeeringuid ja tarbimist. Halvenev meeleolu finantsturgudel võib viia rangemate rahastamistingimusteni, suurendada riskikartlikkust ning vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste valmidust investeerida ja tarbida. Geopoliitilised pinged, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, on samuti suure ebakindluse allikas. Samal ajal hoogustaks kasvu kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine.

Suuremad häired maailmakaubanduses muudavad euroala inflatsiooniväljavaate ebakindlamaks. Inflatsioonile võivad avaldada tugevamat langussurvet üleilmsete energiahindade alanemine ja euro kallinemine. Seda võivad veelgi süvendada väiksem nõudlus euroala ekspordi järele, mille põhjuseks on kõrgemad tariifid, ja ekspordi euroalale ümbersuunamine ülemäärase tootmisvõimsusega riikidest. Finantsturgude negatiivne reaktsioon kaubanduspingetele võib pärssida sisenõudlust ja aeglustada seeläbi samuti inflatsiooni. Üleilmsete tarneahelate killustumine võib aga inflatsiooni kiirendada, kergitades impordihindu. Kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine võib samuti kiirendada inflatsiooni keskpika aja jooksul. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt.

Finants- ja monetaartingimused

Riskivabad intressimäärad on kaubanduspingete eskaleerumise tõttu alanenud. Aktsiahinnad on suure volatiilsuse keskkonnas langenud ja ettevõtete võlakirjade tulususe vahe on suurenenud kogu maailmas. Euro vahetuskurss on viimastel nädalatel tugevnenud, kuna investorite kindlustunne euroala suhtes on osutunud vastupidavamaks kui muude majanduspiirkondade suhtes.

Värskeim ametlik statistika ettevõtete laenuvõtmise kohta, mis koostati enne asjaomaseid turupingeid, näitab jätkuvalt, et meie intressimäärakärped on muutnud laenuvõtmise ettevõtete jaoks soodsamaks. Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 4,3%-lt jaanuaris 4,1%-le veebruaris. Turupõhise laenamise maksumus ettevõtete jaoks vähenes veebruaris 3,5%ni, kuid hiljuti on täheldatud mõningat tõususurvet. Ettevõttelaenude kasv kiirenes taas veebruaris ja oli 2,2%, võlaväärtpaberite emiteerimine ettevõtete poolt püsis aga muutumatuna 3,2% tasemel.

Samal ajal näitavad pankade laenutegevuse värskeima uuringu tulemused, et ettevõttelaenude tingimused 2025. aasta esimeses kvartalis taas veidi karmistusid. Nagu ka eelmises kvartalis, oli selle peamiseks põhjuseks pankade süvenev mure nende kliente ohustavate majandusriskide pärast. Ettevõtete laenunõudlus kahanes aasta esimeses kvartalis mõnevõrra, pärast mõõdukat tõusu eelmistes kvartalites.

Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär, mis veebruaris oli 3,3%, tõusis pikemaajaliste turuintressimäärade varasema hoogustumise tulemusel. Kuna pangad leevendasid laenutingimusi ja kodumajapidamiste laenunõudlus suurenes taas märgatavalt, elavnes hüpoteeklaenude andmine veebruaris jätkuvalt, ehkki selle aastakasv oli 1,5% juures endiselt mõõdukas.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses erakordse ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.