Peamised näitajad

1 Tegevusaruanne

1.1 EKP tegevusaruande eesmärk

Tegevusaruanne moodustab EKP raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa ning selle eesmärk on anda lugejatele EKP finantsaruandega seotud taustteavet.^[1],,[2] Arvestades et EKP tegevuse eesmärk on toetada tema rahapoliitilisi eesmärke, tuleks EKP finantspositsiooni ja -tulemusi vaadata koostoimes poliitikameetmetega.

Sel eesmärgil annab tegevusaruanne ülevaate EKP põhiülesannetest ja -tegevusvaldkondadest ning nende mõjust EKP finantsaruandele. Ühtlasi analüüsitakse aasta jooksul toimunud peamisi muutusi bilansis ning tulude ja kulude aruandes ning lisatakse teave EKP netoomakapitali kohta. Tegevusaruandes kirjeldatakse ka EKP tegevusega seotud riskikeskkonda ning antakse ülevaade tema konkreetsetest riskidest, samuti riskijuhtimispõhimõtetest, millest lähtutakse riskide leevendamisel.

1.2 Põhiülesanded ja -tegevusvaldkonnad

EKP on osa eurosüsteemist, kuhu kuuluvad lisaks EKP-le ka euro kasutusele võtnud Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide keskpangad.^[3] Eurosüsteemi peamine eesmärk on säilitada hinnastabiilsus. EKP täidab oma ülesandeid, nagu neid kirjeldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingus^[4] ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas (EKPSi põhikiri)^[5] (vt skeem 1). EKP tegevuse eesmärk ei ole teenida kasumit, vaid täita oma mandaati.

Skeem 1

EKP põhiülesanded

Eurosüsteemi rahapoliitilisi operatsioone kajastatakse EKP finantsaruandes ja euroala riikide keskpankade finantsaruannetes. See väljendab eurosüsteemi rahapoliitika detsentraliseeritud rakendamise põhimõtet. Tabel 1 annab ülevaate EKP ülesannete täitmiseks vajalikest põhitegevustest ja -funktsioonidest ning nende mõjust keskpanga finantsaruandele.

1.3 Finantsareng

1.3.1 Bilanss

EKP bilansimaht suurenes aastatel 2020–2022 peamiselt tingituna EKP poolt tehtud väärtpaberite otseostudest eurosüsteemi rahapoliitika rakendamise kontekstis (vt joonis 1). Bilansimahu märkimisväärset kasvu 2020. ja 2021. aastal soodustasid peamiselt varaostukava (APP)^[12] raames tehtud väärtpaberite netoostud ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) käivitamine 2020. aasta märtsis. Väärtpaberite netoostud PEPPi ja APP raames lõpetati vastavalt 2022. aasta märtsi lõpus ja 1. juulil 2022, mistõttu EKP bilansimaht suurenes 2022. aastal mõõdukamalt. 2023. aastal hakkas EKP bilansimaht vähenema. See oli eelkõige tingitud varaostukava raames hoitavate väärtpaberite mahu järkjärgulisest vähenemisest, kuna 2023. aasta märtsist kuni juunini reinvesteeriti selle portfelli raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed vaid osaliselt ja sama aasta juulis lõpetati see täielikult.

2024. aastal vähenes EKP bilansimaht 32,6 miljardi euro võrra 640,6 miljardi euroni peamiselt seoses varaostukava ja erakorralise varaostukava alusel hoitud väärtpaberite lunastamisega. Selle tulemusel vähenes rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite kirje maht, samal ajal kui nende tehingute sularahaarveldused TARGETi kontode kaudu tõid kaasa eurosüsteemisiseste kohustuste sama suure vähenemise. Seda vähenemist korvas osaliselt EKP välisvaluutareservide kasv eurodes.

Joonis 1

EKP bilansi põhikomponendid

(mld eurodes)

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad eurodes nomineeritud väärtpaberid moodustasid 2024. aasta lõpus 59% EKP koguvaradest. See bilansikirje hõlmab väärtpaberituruprogrammi (SMP), kaetud võlakirjade kolmanda ostukava (CBPP3), varaga tagatud väärtpaberite ostukava (ABSPP), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames omandatud väärtpabereid. Eespool nimetatud ostukavade raames omandatud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

EKP nõukogu asjakohaste otsuste kohaselt ei reinvesteeri eurosüsteem alates 2023. aasta juulist enam varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid. Eurosüsteem jätkas PEPPi raames aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel ja osaliselt aasta teisel poolel, vähendades sel ajavahemikul PEPPi portfelli eurosüsteemi tasandil keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. Selle varaostukava raames tehtavad reinvesteeringud lõpetati 2024. aasta lõpus. Nende otsuste tulemusel vähenes EKP rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite portfelli maht 48,6 miljardi euro võrra 376,8 miljardi euroni (vt joonis 2). Varaostukava portfelli maht kahanes 41,6 miljardi euro võrra 220,1 miljardi euroni, sealjuures vähenes PSPP portfelli maht 32,2 miljardi, ABSPP portfelli maht 6,3 miljardi ja CBPP3 portfelli maht 3,1 miljardi euro võrra. PEPPi portfelli maht kahanes 6,8 miljardi euro võrra 156,3 miljardi euroni.

Joonis 2

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

2024. aasta lõpu seisuga EKP poolt APP ja PEPPi raames hoitud väärtpaberite tähtaegade profiil oli mitmekesine (vt joonis 3).^[13]

Joonis 3

EKP varaostukavaga ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukavaga seotud tähtajaprofiilid

2024. aastal suurenes EKP välisvaluutareservide koguväärtus eurodes 15,4 miljardi euro võrra 103,1 miljardi euroni. Välisvaluutareservide portfelli moodustavad kuld, Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikud, USA dollarid, Jaapani jeenid ning Hiina jüaanid.

EKP kullavarude väärtus eurodes kasvas 2024. aastal 10,5 miljardi euro võrra 40,9 miljardi euroni (vt joonis 4) tingituna kulla turuhinna tõusust eurodes. Kõnealuste varade väärtuse kasv tõi kaasa ka EKP kulla ümberhindluskontode mahu suurenemise samas ulatuses (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”).

Joonis 4

Kullareservid- ja hind

(vasak telg: mld eurodes; parem telg: kuld (EUR/unts))

EKP välisvaluutapositsioon USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides suurenes 4,7 miljardi euro võrra 60,0 miljardi euroni (vt joonis 5) valdavalt tingituna euro odavnemisest USA dollari suhtes ning aasta jooksul saadud tulu, eelkõige USA dollari portfellilt laekunud tulu reinvesteerimisest.^[14] USA dollari kallinemine euro suhtes kajastub ka välisvaluuta ümberhindluskontode suuremates saldodes (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”).

Joonis 5

Välisvaluutapositsioon

(mld eurodes)

USA dollar on EKP välisvaluutareservi tähtsaim komponent, moodustades 2024. aasta lõpus reservi kogumahust 83%.

EKP juhib oma välisvaluutapositsiooniga seotud investeeringuid kolmeetapilise protsessi abil. Esmalt koostavad EKP riskihaldurid strateegilise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP nõukogu. Järgmisena kavandavad EKP portfellihaldurid taktikalise võrdlusportfelli, mille kiidab heaks EKP juhatus. Kolmandas etapis teevad riikide keskpangad detsentraliseeritult igapäevaseid investeerimisoperatsioone.

EKP välisvaluutareserve investeeritakse peamiselt väärtpaberitesse ja rahaturuhoiustesse või neid hoitakse arvelduskontodel (vt joonis 6). Selle portfelli väärtpabereid hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel.

Joonis 6

Välisvääringus tehtavate investeeringute koosseis

(mld eurodes)

EKP välisvaluutareservide eesmärk on rahastada võimalikke sekkumisi valuutaturgudel. Seepärast lähtutakse nende reservide haldamisel kolmest eesmärgist, milleks on (tähtsuse järjekorras) likviidsus, turvalisus ja tasuvus. Seetõttu kuuluvad kõnealusesse portfelli valdavalt lühiajalised väärtpaberid (vt joonis 7).

Joonis 7

Välisvääringus nomineeritud väärtpaberite tähtajad

EKP omavahendite portfelli väärtus suurenes 0,6 miljardi euro võrra 22,7 miljardi euroni (vt joonis 8) eelkõige seoses sellelt portfellilt laekunud intressitulu reinvesteerimisega.

Portfell koosneb peamiselt eurodes nomineeritud väärtpaberitest, mille väärtust hinnatakse aasta lõpu turuhindade alusel. 2024. aastal moodustasid 78% sellest portfellist valitsussektori võlaväärtpaberid.

Roheliste investeeringute osakaal EKP omavahendite portfellis kasvas jätkuvalt ning moodustas 2024. aasta lõpus 28% (2023. aasta lõpus 20%). EKP kavatseb eelolevatel aastatel nende investeeringute osatähtsust veelgi suurendada.^[15] 2021. ja 2022. aastal täiendasid järelturgudelt tehtud roheliste võlakirjade oste investeeringud eurodes nomineeritud roheliste võlakirjade investeerimisfondi, mis on mõeldud keskpankadele ja mille Rahvusvaheliste Arvelduste Pank käivitas 2021. aasta jaanuaris. 2024. aasta oktoobris hakkas EKP investeerima väikest osa oma omavahendite portfellist börsil kaubeldavatesse fondidesse, järgides Pariisi kliimakokkuleppele vastavaid võrdlusaluseid.^[16] Selline mitmekesistamine suurendab EKP omavahendite portfelli tootluse potentsiaali ning tagab EKP investeeringute parema vastavuse süsinikuheite vähendamise kavale, mis on kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimamääruse eesmärkidega.^[17]

Joonis 8

EKP omavahendite portfell

(mld eurodes)

EKP omavahendite portfell koosneb peamiselt sissemakstud kapitali, üldreservfondis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest. Portfelli eesmärk on saada tulu EKP selliste tegevuskulude katteks, mis ei ole seotud järelevalveülesannete täitmisega.^[18] Portfelli varasid investeeritakse eurodes nomineeritud varadesse, arvestades asjaomase riskikontrolli raamistikuga kehtestatud piiranguid. Seetõttu on omavahendite portfelli varade tähtaegade profiil mitmekesisem kui välisvaluutareservide portfellis (vt joonis 9).

Joonis 9

EKP omavahendite portfelli väärtpaberite tähtajad

2024. aasta lõpus oli ringluses olevate europangatähtede koguväärtus 1588,3 miljardit eurot, mis on 1,3% suurem kui 2023. aasta lõpus. EKP-le on eraldatud 8% ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, mis 2024. aasta lõpus moodustas 127,1 miljardit eurot. Europangatähtede emiteerimise juriidiline õigus on nii EKP-l kui ka euroala riikide keskpankadel. Tegelikult aga emiteerivad europangatähti ja kõrvaldavad neid ringlusest ainult riikide keskpangad. Seetõttu on EKP-l eurosüsteemisisesed nõuded euroala riikide keskpankade vastu, mille väärtus võrdub ringluses olevate pangatähtede väärtusega.

EKP eurosüsteemisisesed kohustused koosnevad peamiselt euroala riikide keskpankade TARGETi netosaldodest EKP suhtes ja EKP kohustustest seoses euroala riikide keskpankade eurosüsteemiga liitumisel üle kantud välisvaluutareservidega. Need kohustused vähenesid 2024. aastal 56,4 miljardi euro võrra 388,7 miljardi euroni.

EKP eurosüsteemisiseste kohustuste arengut mõjutavad suundumused TARGETiga seotud netokohustustes. Aastatel 2020–2024 mõjutasid TARGETiga seotud netokohustust eelkõige TARGETi kontode kaudu arveldatavate rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite ostud ja lunastamised ning muutused eurodes nomineeritud kohustustes euroala ja euroalaväliste residentide ees (vt joonis 10). 2024. aastal vähenes EKP TARGETi netokohustus 56,3 miljardi euro võrra peamiselt tingituna rahavoost, mis tulenes rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite lunastamisest, ja kohustuste suurenemisest eurodes euroalaväliste residentide ees.

Joonis 10

Eurosüsteemisisene TARGETi netosaldo, kohustused eurodes euroala ja euroalaväliste residentide ees ning rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

(mld eurodes)

2024. aastal suurenesid EKP muud kohustused 16,6 miljardi euro võrra 74,9 miljardi euroni peamiselt seetõttu, et suurenesid kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees, kuna EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiuste maht kasvas.^[19]

1.3.2 Netoomakapital

EKP netoomakapitali moodustavad tema sissemakstud kapital, finantsriskide katteks tehtud eraldises ja üldreservfondis hoitavad summad, ümberhindluskontod, varasematest aastatest kogunenud mis tahes kahjum ja aruandeaasta kasum/kahjum.^[20],,[21]

2024. aasta lõpus moodustas EKP netoomakapital kokku 50,0 miljardit eurot (vt joonis 11 ja tabel 2). See oli 2023. aasta lõpuga võrreldes 5,4 miljardit eurot suurem ümberhindluskontode kasvu tõttu, mis peamiselt tulenes kulla turuhinna tõusust eurodes 2024. aastal ja USA dollari kallinemisest euro suhtes. EKP netoomakapitali kasvu tasakaalustas osaliselt i) 2024. aastal saadud kahjum ja ii) sissemakstud kapitali vähenemine iga viie aasta järel toimuva EKP kapitali märkimise aluse kohandamise tõttu. Kohandamine jõustus 1. jaanuaril 2024 ja selle tulemusel vähenes euroala riikide keskpankade osakaal (täielikult tasutud osamaksed) EKP märgitud kapitalis.

Joonis 11

EKP netoomakapital

(mld eurodes)

Kulla, välisvääringute ning väärtpaberite ja muude instrumentidega (mille suhtes kohaldatakse hinna ümberhindlust) seotud realiseerimata kasumit ei kajastata tulude ja kulude aruandes tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontodele EKP bilansi kohustuste poolel. Neil kontodel olevaid varasid saab kasutada vastavate hindade ja/või vahetuskursside edasise ebasoodsa arengu mõju absorbeerimiseks, parandades seeläbi EKP vastupanuvõimet alusriskidele. 2024. aastal suurenes kulla, välisvääringute ning väärtpaberite ja muude instrumentide ümberhindluskontode maht 13,4 miljardi euro võrra 50,2 miljardi euroni. Selle põhjuseks olid kulla suuremad ümberhindlussaldod tingituna peamiselt kulla turuhinna tõusust eurodes. Ühtlasi kasvasid välisvääringute ümberhindlussaldod peamiselt tingituna USA dollari kallinemisest euro suhtes, mis korvas täielikult Jaapani jeeni ümberhindlussaldode vähenemise seoses jeeni odavnemisega euro suhtes (vt joonis 12).

Joonis 12

Tähtsamad vahetuskursid ja kullahind aastatel 2020–2024

(muutus protsentides võrreldes 2020. aasta andmetega, aasta lõpu andmed)

Arvestades oma finantsriske (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”), võib EKP moodustada eraldise finantsriskide katteks, mida kasutatakse nendest riskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli see eraldis null, kuna see kasutati täies ulatuses ära 2023. aastal saadud kahjumi katmiseks. EKP nõukogu võib oma iga-aastase läbivaatamise käigus teha otsuse taastada finantsriskide katteks ettenähtud eraldis pärast seda, kui EKP hakkab taas kasumit teenima ja varasematest aastatest üle kantud akumuleeritud kahjum on kaetud.

EKP aasta kahjum oli 7,9 miljardit eurot (vt tulude ja kulude aruande jagu 1.3.3). Nii nagu eelmisel aastal, otsustas EKP nõukogu kanda selle kahjumi üle EKP bilanssi ja katta selle tulevase kasumi arvelt.

1.3.3 Tulude ja kulude aruanne

EKP finantstulemus on aasta arvestuses vähenenud alates 2020. aastast (vt joonis 13). 2021. aastal oli see tingitud peamiselt sellest, et välisvaluutareservidelt ja rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt teenitud tulu vähenes. 2022. ja 2023. aastal kahanes aga EKP finantstulemus peamiselt intressiriski realiseerumise tõttu, kuna intressimäärade tõus euroalal tõi vahetult kaasa suurema intressikulu seoses EKP TARGETi netokohustusega, mida tasustati vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale.^[22] Samal ajal ei suurenenud EKP varadelt teenitud tulu samas ulatuses ja tempos (vt jagu 1.4.1 „Finantsriskid”). Selline olukord jätkus ka 2024. aastal, kuna hoolimata sama aasta juunis alanud baasintressimäärakärbetest oli TARGETi netokohustuselt makstud intressikulu keskmiselt endiselt suurem kui varadelt teenitud intressitulu.

EKP 2023. ja 2024. aastal saadud kahjum, millele eelnes pikka aega kestnud märkimisväärse kasumi periood, kajastab eurosüsteemi rolli oma esmase, hinnastabiilsuse säilitamise ülesande täitmisel ja seonduvaid vajalikke poliitikameetmeid ning ei mõjuta EKP suutlikkust ellu viia tõhusat rahapoliitikat. Kuni 2022. aastani suurenes EKP bilansimaht ulatuslikult tingituna peamiselt otseostukavade raames tehtud väärtpaberiostudest. Varade poolel on enamikul praegu rahapoliitika eesmärgil hoitavatel väärtpaberitel pikk tähtaeg ja fikseeritud kupongimäär ning need osteti ajal, mil intressimäärad olid väga madalad või nulli tasemel. Neilt varadelt saadav intressitulu on endiselt suhteliselt väike ja EKP baasintressimäärade muutused seda kohe ei mõjuta. Samal ajal suurendasid nende ostude sularahaarveldused TARGETi kaudu EKP TARGETi netokohustust, mis on EKP baasintressimäärade muutuste suhtes väga tundlik.

Enne kui EKP hakkab taas kasumit teenima, võib ta lähiaastatel saada intressimäärariski realiseerumise tõttu endiselt kahjumit. Kahjumi tekkimine ja ulatus ei ole kindel ja sõltub suurel määral EKP baasintressimäärade edasisest arengust ning EKP bilansi suurusest ja koosseisust. Kui kahjum peaks siiski tekkima, on see 2023. ja 2024. aastal saadud kahjumiga võrreldes eeldatavasti väiksem. EKP kapital ja tema märkimisväärsed ümberhindluskontod, mis 2024. aasta lõpu seisuga moodustasid kokku 59,2 miljardit eurot (vt jagu 1.3.2 „Netoomakapital”), näitavad EKP finantstugevust. Mis tahes kahjumist olenemata saab EKP siiski tõhusalt toimida ja täita oma peamist ülesannet säilitada hinnastabiilsus.

Joonis 13

EKP tulude ja kulude aruande põhikomponendid

(mln eurodes)

2024. aastal oli EKP kahjum aruandeaastal 7944 miljonit eurot, mis oli võrreldav 2023. aastal saadud 7886 miljoni euro suuruse kahjumiga (enne finantsriskide eraldisest tehtud ülekannet). 2023. aastal vabastati täielikult finantsriskide katteks mõeldud eraldis, et katta osaliselt tekkinud kahjum, mille tulemusel vähenes 2023. aasta kahjum 1266 miljoni euroni. 2024. aastal oli asjaomane eraldis null. Kahjumi peamiseks põhjuseks oli jätkuvalt märkimisväärne netointressikulu (vt joonis 14).

Joonis 14

EKP 2023. ja 2024. aasta kasumi/(kahjumi) tegurid

(mln eurodes)

2024. aastal oli EKP puhas intressikulu 6983 miljonit eurot. 2023. aastal oli see 7193 miljonit eurot (vt joonis 15). Selle põhikomponendiks oli EKP TARGETi netokohustustest tulenenud märkimisväärne intressikulu, mis kaalus täielikult üles intressitulu i) EKP nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis, ii) rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt ja c) välisvaluutareservidelt.

Joonis 15

Puhas intressitulu(-kulu)

(mln eurodes)

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu suurenes 2024. aastal 383 miljoni euro võrra 3850 miljoni euroni (vt joonis 16). Selle peamiseks põhjuseks oli PEPPi portfellilt saadud suurem intressitulu, mis kasvas 606 miljoni euro võrra 1206 miljoni euroni. Kasv oli valdavalt tingitud avaliku sektori väärtpaberite väiksemast preemiate amortisatsioonist. Varaostukava (CBPP3, ABSPP ja PSPP) raames hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu vähenes 199 miljoni euro võrra 2619 miljoni euroni. Languse peamine põhjus oli ABSPP portfellilt laekunud intressitulu vähenemine 223 miljoni euro võrra 419 miljoni euroni, kuna selle portfelli maht kahanes tagasimaksete tõttu märkimisväärselt. PSPP raames hoitavatelt väärtpaberitelt saadud intressitulu oli 2024. aastal 2022 miljonit eurot, mis oli peaaegu võrdne 2023. aastal saadud tuluga, kuna selle portfelli raames hoitavad väärtpaberid soetati peamiselt madala tulususega, mistõttu nende tähtaegumine mõjutas intressitulu vaid vähesel määral. SMP raames teenitud puhas intressitulu vähenes 49 miljonilt 24 miljoni euroni seoses selle portfelli mahu kahanemisega väärtpaberite lunastustähtaegade saabumise tulemusel.

Joonis 16

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu/(-kulu)

(mln eurodes)

Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt kasvas 155 miljoni euro võrra 2537 miljoni euroni valdavalt seoses suurema intressituluga USA dollarites nomineeritud väärtpaberitelt.

Intressitulu europangatähtede jaotusest EKP-le ja intressikulu riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt suurenes 2024. aastal vastavalt 415 miljoni euro võrra 5232 miljoni euroni ja 114 miljoni euro võrra 1448 miljoni euroni. Kuna põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära kasutati nende saldode tasustamiseks, oli selle kasvu põhjuseks põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kõrgem keskmine intressimäär, mis 2024. aastal oli 4,1% (2023. aastal 3,8%). EKP nõukogu hakkas EKP baasintressimäärasid langetama 2024. aasta juunis, alandades põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäära 2024. aasta lõpuks 3,15%ni (aasta alguses oli see 4,5%).

TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele suurenes 2024. aastal 1439 miljoni euro võrra 15 674 miljoni euroni. Selle kasvu tingis peamiselt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide kõrgem keskmine intressimäär 2024. aastal, mida kasutatakse ka EKP eurosüsteemisiseste TARGETi saldode tasustamiseks.

Muu puhas intressikulu vähenes 2024. aastal 809 miljoni euro võrra 1479 miljoni euroni. See oli peamiselt seotud EKP kui fiskaalagendi poolt vastu võetud hoiustelt ja väärtpaberilaenutehingute sularahatagatistelt saadud väiksema intressikuluga, mis oli tingitud nende kirjete väiksemast keskmisest saldost 2024. aastal, ning omavahendite portfelli suurema intressituluga, mis tulenes euroalal alates 2022. aastast täheldatud kasvavast tootlusest (vt joonis 17). Neid muutusi tasakaalustasid osaliselt euroala kõrvalsüsteemide saldodega seotud suuremad intressikulud, mis tulenesid selle kirje keskmise saldo edasisest kasvust ja kõrgemast keskmisest intressimäärast 2024. aastal.

Joonis 17

Seitsmeaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus euroalal

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Realiseeritud puhaskahjum finantsoperatsioonidest vähenes 2024. aastal 89 miljoni euro võrra 17 miljoni euroni (vt joonis 18). See kahjum tulenes peamiselt tasumata preemiatest ABSPP raames hoitavatelt enne tähtaega tagasi makstud väärtpaberitelt. Hinnavahest saadud realiseeritud kahjumit (eurodes) korvas osaliselt kursivahest saadud realiseeritud kasum, mis tulenes peamiselt mitmete USA dollarites nomineeritud väärtpaberite allahindlusest aasta lõpus.

Välisvääringus finantstehingute hinnavahest saadud kasum ja kahjum (eelkõige seoses USA dollarites nomineeritud väärtpaberite müügi ja intressimäära futuuridega) tulenesid USA dollarites nomineeritud võlakirjade tulususe kõikumisest ja tasakaalustasid suurel määral üksteist 2024. aasta jooksul (vt joonised 19 ja 20).

Joonis 18

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest

(mln eurodes)

Joonis 19

Realiseeritud kvartaalne kasum/(kahjum) finantsoperatsioonidest 2023. ja 2024. aastal

(mln eurodes)

Joonis 20

Kaheaastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus Ameerika Ühendriikides, Jaapanis ja Hiinas

(protsendid aasta kohta; kuu lõpu andmed)

Ümberhindlusest tulenev realiseerimata kahjum kajastatakse allahindlustena aasta lõpu seisuga EKP tulude ja kulude aruandes. 2024. aastal moodustasid allahindlused 269 miljonit eurot (vt joonis 21). Hindadega seotud realiseerimata kahjum ulatus 187 miljoni euroni ja tulenes peamiselt mitmete USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtuse langusest. 2024. aastal saadi ka kursivahest tulenenud realiseerimata kahjumit 81 miljoni euro ulatuses, mis oli tingitud EKP välisvaluutapositsioonist Jaapani jeenides, kuna vääring odavnes euro suhtes selle soetusmaksumusest allapoole.

Joonis 21

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

(mln eurodes)

EKP tegevuskulud kokku (koos amortisatsiooni ja pangatähtede tootmisteenustega) tõusid 198 miljoni euro võrra 1470 miljoni euroni (vt joonis 22). Tegevuskulude kasv tulenes peamiselt suurematest personalikuludest, mis olid tingitud töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kulude tõusust, kuna 2024. aastal muudeti EKP pensionisüsteemi eeskirju. Samuti kasvasid halduskulud, seda valdavalt digiteerimisega seotud suuremate IT-kulude tõttu, kajastades samal ajal ka inflatsiooni mõju.

Pangandusjärelevalvega seotud kulud on täielikult kaetud järelevalve alla kuuluvatele üksustele kehtestatud järelevalvetasudest. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2024. aastal 681 miljonit eurot.^[23]

Joonis 22

Tegevuskulud ja järelevalvetasud

(mln eurodes)

1.4 Riskijuhtimine

Riskijuhtimine on EKP tegevuse väga oluline osa ning seda tehakse järgmiste pidevate protsesside kaudu: i) riskide tuvastamine ja hindamine, ii) riskijuhtimise strateegia ja põhimõtete läbivaatamine, iii) riske maandavate meetmete rakendamine ning iv) riskijärelevalve ja -aruandlus. Kõiki nimetatud tegevusvaldkondi toetavad tõhusad meetodid, protsessid ja süsteemid.

Skeem 2

Riskijuhtimise tsükkel

Järgnevates jagudes antakse ülevaade riskidest, nende allikatest ja EKPs sisse seatud riskiohjeraamistikest.

1.4.1 Finantsriskid

EKP juhatus teeb ettepanekud põhimõtete ja menetluste kohta, mis tagavad piisava kaitse EKPd mõjutavate finantsriskide vastu. Riskijuhtimise komitee, mis koosneb eurosüsteemi keskpankade ekspertidest, toetab eurosüsteemi bilansiga seotud finantsriskide seiret, mõõtmist ja nendest teatamist ning määratleb ja vaatab läbi asjakohased meetodid ja raamistikud. Sel viisil aitab ta otsustusorganitel tagada eurosüsteemi jaoks piisava kaitse.

Finantsriskid tulenevad EKP tegevusest ja sellega kaasnevatest riskidest. Riskiohjeraamistikud ja piirmäärad, mida EKP kasutab oma riskiprofiili kontrollimiseks, on operatsiooniti erinevad, kajastades eri portfellide poliitilisi või investeerimiseesmärke ning alusvarade riskinäitajaid.

Riskide seires ja hindamisel kasutab EKP enda ekspertide välja töötatud mitmesuguseid riskihindamismeetodeid. Need tuginevad ühtsele turu- ja krediidiriski simulatsiooniraamistikule. Riskinäitajate aluseks olevad peamised mudelite koostamise põhimõtted, meetodid ja eeldused lähtuvad sektoris välja töötatud standarditest ja kättesaadavatest turuandmetest. Riskide kvantifitseerimisel kasutatakse üldjuhul eeldatavat puudujääki, mis arvutatakse 99% usaldatavustasemel üheaastase ajavahemiku kohta (ES99%).^[24] Riskide arvutamisel kasutatakse kahte meetodit: i) raamatupidamislik meetod, mille kohaselt käsitletakse EKP ümberhindluskontode saldosid riskihinnangute arvutamisel puhvrina kooskõlas kohaldatavate raamatupidamiseeskirjadega; ning ii) rahanduslik meetod, mille kohaselt ümberhindluskontosid ei võeta puhvrina arvesse riskide arvutamisel. Selleks et EKP-l oleks terviklik ülevaade kõikidest riskidest, arvutab ta erinevatel usaldatavustasemetel ka teisi riskinäitajaid, teeb tundlikkus- ja stressistsenaariumi analüüse ning hindab riskipositsioonide ja tulude pikemaajalisi prognoose.^[25]

EKP koguriskipositsioon aasta jooksul kahanes. Mõõdetuna raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul, ulatusid EKP bilansi finantsriskid 2024. aasta lõpus kokku 15,3 miljardi euroni, mis oli 2023. aasta lõpu hinnanguliste riskinäitajatega võrreldes 1,5 miljardi euro võrra madalam (vt joonis 23). Riski vähenemine on peamiselt tingitud APP ja PEPPi portfellides hoitavate hoitavate avaliku sektori väärtpaberite positsioonide vähenemisest, kuna EKP ei reinvesteerinud enam APP raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid ning alates 2024. aasta juulist reinvesteeris EKP PEPPi raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed üksnes osaliselt. APP ja PEPPi raames hoitavate väärtpaberite positsioonide vähenemisega kaasnes vastavalt EKP kohustuste vähenemine, mis aitas veelgi alandada riske, kuna EKP bilansi intressimääratundlikkuse erinevus hakkas taanduma.

Joonis 23

Finantsriskid kokku (ES99%; raamatupidamislik meetod)

(mld eurodes)

Krediidirisk tuleneb EKP rahapoliitilisi eesmärke kandvatest portfellidest, eurodes nomineeritud omavahendite portfellist ja välisvaluutareservidest. Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid võlaväärtpabereid hinnatakse soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse, ja kui neid ei müüda, ei mõjuta neid ka krediidireitingute muutumise riskiga seotud võimalikud hinnamuutused. Samal ajal ohustab neid siiski makseviivituse risk. Eurodes nomineeritud omavahendeid ja välisvaluutareserve hinnatakse turuhindade alusel ning neid ohustavad krediidireitingute muutumise risk ja makseviivituse risk. Rahapoliitika eesmärgil hoitavate väärtpaberite mahu kahanemise tõttu krediidirisk võrreldes 2023. aastaga vähenes.

Krediidiriski maandamiseks kasutatakse peamiselt kõlblikkuskriteeriumeid, hoolsusmeetmeid ja piiranguid, mis on portfellide lõikes erinevad.

Valuuta- ja toormeriskid tulenevad EKP välisvaluutareservidest ja kullavarudest. Valuuta- ja toormeriskid 2023. aastaga võrreldes suurenesid.

Pidades silmas kulla ja välisvaluutareservide poliitilist tähtsust, ei ole EKP eesmärgiks valuuta- ja toormeriski maandada. Selle asemel leevendatakse neid riske ümberhindluskontode kaudu ning hajutatakse investeeringuid eri vääringute ja kulla lõikes.

EKP välisvaluutareservid ja eurodes nomineeritud omavahendid investeeritakse valdavalt püsituluväärtpaberitesse ja neid ohustab turuhindadest tulenev intressirisk, kuna neid hinnatakse turuhindade alusel. EKP välisvaluutareserve investeeritakse enamasti suhteliselt lühikese tähtajaga varadesse (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 7), samal ajal kui omavahendite portfelli varad on üldjuhul pikema tähtajaga (vt jagu 1.3.1 „Bilanss”, joonis 9). Raamatupidamisliku meetodi kohaselt mõõdetuna nende portfellide intressimäärarisk 2023. aastaga võrreldes suurenes, kajastades turutingimuste arengut.

EKPd ohustavat turuhindadest tulenevat intressiriski leevendatakse varade jaotamise põhimõtete ning ümberhindluskontode abil.

EKPd ohustab ka tema varadelt teenitava intressi ning kohustustelt makstava intressi erinevusest tulenev intressirisk, mis mõjutab EKP saadava puhta intressitulu suurust. See risk ei ole otseselt seotud ühegi konkreetse portfelliga, vaid pigem EKP tervikbilansi struktuuriga ning eriti varade ja kohustuste vahel tekkiva tähtaegade ja tulususe ebakõlaga. Intressimäärarisk 2024. aastal alanes, kajastades EKP kohustuste kahanemist seoses APP ja PEPPi raames hoitavate väärtpaberite mahu vähenemisega. Seda riski mõõdetakse raamatupidamisliku meetodi kohaselt eeldatava puudujäägina 99% usaldatavustasemel ühe aasta jooksul ning samuti jälgitakse seda EKP kasumlikkuse ettevaatava analüüsi kaudu keskpikas kuni pikas perspektiivis.

Sellist riski ohjatakse varade jaotamise põhimõtete abil ja leevendatakse veelgi EKP bilansis olevate tasustamata kohustuste kaudu.

Sellegipoolest tõi intressimäärariski jätkuv realiseerumine 2024. aastal kaasa täiendava kahjumi. See kahjum on peamiselt tingitud EKP kohustuste maksumusest, mis ületasid varadelt teenitud intressitulu. Suur osa EKP keskmise kuni pika tähtajaga fikseeritud kupongimääraga varadest omandati ajal, mil intressimäärad olid väga madalal või isegi nulli tasemel. Neid rahastati jätkuvalt peamiselt lühiajaliste kohustuste kaudu, millelt maksti kuni 2024. aasta lõpuni intressi vastavalt põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärale. Kuigi EKP hakkab eelduste kohaselt edaspidi taas kasumit teenima, ei saa välistada täiendava kahjumi tekkimise võimalust järgmistel aastatel. Sellisel juhul peaks kahjum olema väiksem kui 2023. ja 2024. aastal.

Kliimamuutustest tulenevaid riske kaasatakse järk-järgult EKP riskijuhtimisraamistikku. 2022. aastal tegi eurosüsteem oma bilansi kohta esimese kliimariskide stressitesti, mis andis esialgse hinnangu selle riski mõju kohta EKP bilansile.^[26] 2024. aastal tehti järgmine kliimariskide stressitest ja edaspidi kavatsetakse kliimariskide stressiteste teha korrapäraselt.^[27]

1.4.2 Operatsioonirisk

EKP juhatus kiidab heaks EKP operatsiooniriski juhtimise poliitika ja raamistiku ning on nende eest vastutav.^[28] Operatsiooniriskide komitee toetab juhatust EKP operatsiooniriskide juhtimise järelevaatamisel. Operatsiooniriski juhtimine on EKP juhtimisstruktuuri ja -protsesside lahutamatu osa.^[29]

EKP operatsiooniriski juhtimise raamistiku põhieesmärk on aidata tagada EKP ülesannete ja eesmärkide saavutamine, kaitstes samal ajal tema mainet ja varasid kahjude, kuritarvitamise ja kahjustamise eest. Operatsiooniriski juhtimise raamistiku kohaselt vastutab iga tegevusvaldkond oma operatsiooniriskide, riskisündmuste ja vajalike kontrollimeetmete kindlaksmääramise, hindamise ja järelevalve eest, peab riskidega toimetulekuks võtma asjakohaseid meetmeid ning nendest aru andma. EKP riskitaluvuse poliitikas antakse juhiseid riskijuhtimisstrateegiate kohta ning riskide aktsepteerimise menetluste kohta. See on seotud 5x5 riskimaatriksiga, mis põhineb riskimõjude ja tõenäosuse liigitusskaalal (kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid kriteeriumeid).

EKP tegutseb keskkonnas, mida ümbritseb üha keerukam ja omavahel seotud ohtude spekter, ning tema igapäevategevusega kaasnevad mitmesugused operatsiooniriskid. Olulisemad probleemvaldkonnad hõlmavad mitmesuguseid mitterahalisi riske, mis on seotud isikute, süsteemide, protsesside ja väliste sündmustega. Seepärast on EKP sisse seadnud menetlused, mis hõlbustavad tema operatsiooniriskide pidevat ja tõhusat juhtimist ning riskiteabe arvessevõtmist otsustusprotsessides. Peale selle keskendub EKP jätkuvalt oma vastupanuvõime tugevdamisele ning vaatleb riske ja võimalusi laiemalt, võttes arvesse nii terviklikku väljavaadet kui ka jätkusuutlikkuse aspekte. Ühtlasi on koostatud reageerimisstruktuurid ja hädaolukorra lahendamise plaanid, et tagada oluliste funktsioonide jätkuvus võimalike häirete või kriisi korral.

1.4.3 Tegutsemisrisk

EKP on oma riskijuhtimisraamistiku tõhustamiseks loonud vastavuskontrolli ja üldjuhtimise talituse, mis toimib riskijuhtimise peamise kontrollifunktsioonina, et ohjeldada tegutsemisriski^[30]. Talitus aitab EKP juhatusel kaitsta EKP usaldusväärsust ja mainet, edendada eetilise käitumise norme ning tõhustada EKP aruandekohustust ja suurendada läbipaistvust. Sõltumatu eetikakomitee nõustab EKP kõrgeid ametnikke ja annab neile juhiseid usaldusväärsuse ja õige tegutsemise küsimustes. Komitee aitab ka nõukogul ohjata seonduvaid riske juhtkonna tasandil asjakohasel ja sidusal viisil. Eurosüsteemi ja ühtse järelevalvemehhanismi tasandil tehakse eetika- ja vastavusküsimuste komitee raames tööd selleks, et saavutada tegevusraamistike ühtne rakendamine liikmesriikide keskpankades ja riiklikes pädevates asutustes.

2024. aastal sõlmisid EKP ja veel seitse ELi institutsiooni kokkuleppe luua uus ELi eetikaorgan, et tugevdada eetikat, usaldusväärsust ning sellega seotud läbipaistvus- ja aruandlusstandardeid otsuste tegemisel.^[31] Kokkulepe allkirjastati 15. mail 2024 ja see jõustus 6. juunil 2024.^[32] ELi uue eetikaorgani peamine ülesanne on välja töötada kõrgetasemeliste ametnike käitumise ühised miinimumstandardid. EKPs hõlmab see EKP juhatuse, nõukogu ja järelevalvenõukogu liikmeid. Tulevaste ühisstandardite rakendamisel on eeldatavasti kasulik mõju asjakohastele käitumiselementidele, sealhulgas nendega seotud riskidele.

2 EKP finantsaruanne

2.1 Bilanss seisuga 31. detsember 2024

2.2 31. detsembril 2024 lõppenud aasta tulude ja kulude aruanne

Frankfurt Maini ääres, 11. veebruar 2025
Euroopa Keskpank

Christine Lagarde
EKP president

2.3 Arvestuspõhimõtted

Finantsaruande vorm ja esitusviis

EKP finantsaruanne on koostatud allpool kirjeldatud arvestuspõhimõtete^[33] kohaselt. EKP nõukogu leiab, et neist lähtudes on võimalik esitada finantsaruanne õiglasel viisil, kajastades samal ajal keskpanga tegevuse eripära.

Arvestuspõhimõtted

Aruande koostamisel on rakendatud järgmisi arvestuspõhimõtteid: majanduslik reaalsus ja läbipaistvus, konservatiivsus, bilansipäevajärgsete sündmuste kajastamine, olulisus, jätkuvus, tekkepõhisus, järjepidevus ja võrreldavus.

Varade ja kohustuste kajastamine

Varasid ja kohustusi kajastatakse bilansis üksnes juhul, kui on tõenäoline, et vara või kohustuse kandega seotud tulevane majanduslik kasu liigub EKPsse või EKPst välja, põhimõtteliselt kõik varaga seotud riskid ja tulu on kantud üle EKP-le ning vara maksumust või väärtust või kohustuse suurust saab usaldusväärselt mõõta.

Raamatupidamise alused

Aruanne on koostatud, lähtudes soetusmaksumuse põhimõttest ning seda on kohandatud, et hõlmata turukõlblike väärtpaberite (v.a rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlaväärtpaberid), kulla ning kõigi ülejäänud välisvääringus nomineeritud bilansiliste ja bilansiväliste varade ja kohustuste turuväärtust.

Finantsvarade ja -kohustustega seotud tehinguid kajastatakse nende arvelduspäeval.

Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega tehtud tehingud (v.a hetketehingud väärtpaberitega) kajastatakse tehingupäeval bilansivälistel kontodel. Arvelduspäeval pööratakse bilansivälised kanded ümber ja tehingud kajastatakse bilansis. Välisvaluuta ost ja müük mõjutavad välisvaluuta netopositsiooni tehingupäeval ning realiseeritud müügitulem arvutatakse samuti tehingupäeval. Välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentidega seoses kogunenud intress ning üle- või alakurss arvutatakse ja kirjendatakse iga päev. Need laekumised mõjutavad iga päev ka välisvaluuta positsiooni.

Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused

Välisvääringus nomineeritud varad ja kohustused arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel. Tulud ja kulud arvutatakse ümber tehingu kajastamise päeval kehtiva vahetuskursi põhjal. Välisvaluutavarade ja -kohustuste ning sealhulgas bilansiliste ja bilansiväliste instrumentide ümberhindlus toimub vääringute kaupa.

Välisvääringus nomineeritud varade ja kohustuste hinna ümberhindlust turuhindadesse eristatakse vahetuskursi ümberhindlusest.

Kulla väärtust hinnatakse bilansipäeval kehtiva turuhinna alusel, eristamata hinna ja valuuta ümberhindluse erinevusi. 31. detsembril 2024 lõppenud aastal hinnati kulla väärtust 31. detsembril 2024 kehtinud EUR/USD vahetuskursi põhjal arvutatud kullauntsi eurohinna alusel.

IMFi arvestusühik (SDR) määratakse valuutakorvi alusel ning selle väärtus arvutatakse viie peamise vääringu (USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja naelsterling) vahetuskursside kaalutud summana. EKP-le kuuluvad IMFi arvestusühikud arvutati ümber eurodesse, kasutades 31. detsembril 2024 kehtinud EUR/SDR vahetuskurssi.

Väärtpaberid

Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid
Rahapoliitika eesmärgil hoitavaid väärtpabereid kajastatakse amortiseeritud maksumuses, mida väärtuse langemisel korrigeeritakse.

Muud väärtpaberid
Turukõlblikke väärtpabereid (v.a rahapoliitika eesmärgil hoitavad võlaväärtpaberid) ja muid samalaadseid varasid hinnatakse konkreetsete väärtpaberite kaupa kas bilansipäeval kehtinud keskmiste turuhindade või asjakohaste tulukõverate alusel. Väärtpaberitega kaasnevaid optsioone eraldi ei hinnata. 31. detsembril 2024 lõppenud aasta puhul kasutati sama aasta 30. detsembril kehtinud keskmisi turuhindu.

Turukõlblike investeerimisfondide netoümberhindamine toimub fondipõhiselt, lähtudes nende varade netoväärtusest. Eri investeerimisfondide realiseerimata kasumit ja kahjumit omavahel ei tasaarvestata.

Mittelikviidseid aktsiaid ja muid püsiinvesteeringuna hoitavaid omakapitaliinstrumente hinnatakse nende soetushinna alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse.

Tulude kajastamine

Tulud ja kulud kajastatakse arvestusperioodil, mil need teenitakse või tekivad.^[34] Välisvaluuta, kulla ja väärtpaberite müügist tulenev realiseeritud kasum ja kahjum kajastuvad tulude ja kulude aruandes. Need arvutatakse vastava vara keskmise maksumuse alusel.

Realiseerimata kasumit ei kajastata tuluna ning see kantakse otse ümberhindluskontole.

Realiseerimata kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes, kui see ületab aasta lõpu seisuga vastavale ümberhindluskontole kogunenud eelmist ümberhindluskasumit. Ühe väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kahjumit ei tasaarveldata teise väärtpaberi-, valuuta- või kullapositsiooni realiseerimata kasumiga. Kui tulude ja kulude aruande mistahes kirje puhul tuvastatakse aasta lõpus realiseerimata kahjum, vähendatakse selle keskmist hinda, nii et see vastaks aastalõpu vahetuskursile või turuhinnale.

Väärtuse langusest tulenev kahjum kajastatakse tulude ja kulude aruandes ning seda ei pöörata järgnevatel aastatel ümber, v.a juhul, kui väärtuse langus väheneb ning vähenemist saab seostada konkreetse sündmusega, mis leidis aset pärast väärtuse languse esmakordset kajastamist.

Üle- või alakurss, mis tuleneb väärtpaberitest, amortiseeritakse nende järelejäänud eluea jooksul.

Pöördtehingud

Pöördtehingud on operatsioonid, mille korral EKP ostab või müüb repolepingu (tagasiostulepingu) alusel vara või teostab laenuoperatsioone tagatise vastu.

Tagasiostulepingu alusel müüakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Tagasiostulepingud kajastatakse tagatud hoiusena bilansi kohustuste poolel. Tagasiostulepingute alusel müüdud väärtpaberid jäävad EKP bilanssi.

Pöördrepolepingute alusel ostetakse väärtpabereid sularaha eest ning samal ajal sõlmitakse kokkulepe nende tagasimüümiseks kokkulepitud hinnaga ja kindlal kuupäeval. Neid lepinguid kajastatakse tagatud laenudena bilansi varade poolel, kuid need ei moodusta osa EKP väärtpaberipositsioonist.

Pöördtehinguid (sh väärtpaberilaenutehingud), mis on tehtud spetsialiseerunud asutuse pakutava programmi raames, kajastatakse bilansis ainult juhul, kui on esitatud sularahatagatis ja seda ei ole investeeritud.

Bilansivälised instrumendid

Välisvaluutainstrumendid, st välisvaluuta forvardtehingud, valuutavahetustehingute forvardosad ja muud välisvaluutainstrumendid, mis hõlmavad ühe valuuta vahetamist teise vastu tulevasel kuupäeval, arvatakse kursivahedest tuleneva kasumi ja kahjumi arvutamisel välisvaluuta netopositsiooni hulka.

Intressimäära instrumentide ümberhindamine toimub konkreetsete instrumentide põhiselt. Intressimäära futuurlepingute marginaalide igapäevased muutused kajastatakse tulude ja kulude aruandes.

Väärtpaberite forvardtehingute hindamise viib läbi EKP ja see põhineb üldtunnustatud meetoditel, milles kasutatakse kättesaadavaid turuhindu ja kursse ning diskontotegureid alates arvelduspäevast kuni hindamispäevani.

Põhivara

Põhivara (sh immateriaalne põhivara; välja arvatud maa ja kunstiteosed) hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon. Maad ja kunstiteoseid hinnatakse soetusmaksumuse alusel. EKP peahoone väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvestatakse maha amortisatsioon vastavalt väärtuse langusele. EKP peahoone amortiseerimiseks kirjendatakse kulud asjakohastes komponentides, mis amortiseeritakse vastavalt varade prognoositavale kasulikule elueale. Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil vara prognoositava kasuliku eluea jooksul alates kvartalist, millest saati vara on kasutamiseks kättesaadav. Varade prognoositavat kasulikku eluiga arvestatakse järgmiselt:

EKP praeguste renditud hoonete remontimise kapitaliseeritud kulude amortisatsiooniaega on kohandatud, et võtta arvesse sündmusi, mis mõjutavad asjaomase vara prognoositavat kasulikku eluiga.

EKP kontrollib oma peahoone ning kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul varade väärtuse langust igal aastal (vt teema „Rendiarvestus”). Kui kontrollimise käigus tuvastatakse vara väärtuse võimalik langus, tehakse prognoos hinnangulise tagasisaadava summa kohta. Kui tagasisaadav summa on bilansilisest netoväärtusest väiksem, kajastatakse varade väärtuse langusest tulenenud kahjum tulude ja kulude aruandes.

Põhivara väärtusega alla 10 000 euro kantakse maha ostuaastal.

Põhivara, mis vastab kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid on veel ehitus- või arendusjärgus, esitatakse kirjes „Pooleliolevad varad”. Seonduvad kulud kantakse vastavatesse põhivaraklassidesse pärast seda, kui vara on kasutusele võetud.

Rendiarvestus

EKP tegutseb nii rentnikuna kui ka allrendileandjana.

EKP kui rentnik
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on rentnik ja mis hõlmavad materiaalset vara, kajastatakse asjaomased kasutamisõiguse esemeks olevad varad ja rendikohustised bilansis rendiperioodi alguskuupäeva seisuga (st alates ajast, kui vara on kasutamiseks kättesaadav) kirjete „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” ja „Mitmesugused muud kohustused” vastavates põhivaraklassides. Rendilepingute puhul, mis vastavad kapitaliseerimiskriteeriumitele, kuid millega seotud vara on veel ehitus- või kohandusjärgus, kajastatakse enne rendiperioodi alguskuupäeva kantud kulud kirjes „Pooleliolevad varad”.

Kasutamisõiguse esemeks olevate varade väärtust hinnatakse soetusmaksumuse alusel, millest arvatakse maha amortisatsioon. Kasutamisõiguse esemeks oleva kontorihoonetega seotud vara puhul hinnatakse ka väärtuse langust (varade väärtuse languse kontrollimise kohta vt lähemalt teema „Põhivara” eespool). Amortisatsioon arvutatakse lineaarsel meetodil alates rendiperioodi algusest kuni kasutamisõiguse esemeks oleva vara kasuliku eluea lõpuni või kuni rendiperioodi lõpuni olenevalt sellest, kumb on varasem.

Rendikohustist mõõdetakse algselt tulevaste rendimaksete nüüdisväärtuses (mis sisaldab ainult rendikomponente), mis diskonteeritakse, kasutades EKP alternatiivset laenuintressimäära. Edaspidi mõõdetakse rendikohustist amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressikulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressikulu”. Kui tulevastes rendimaksetes toimub muutusi, mis tulenevad indeksi muutustest või kehtiva lepingu muul viisil ümberhindamisest, hinnatakse rendikohustis ümber. Ümberhindluse tulemusel korrigeeritakse vastavalt ka kasutamisõiguse esemeks oleva vara jääkväärtust.

Lühiajalised rendilepingud (mille kestus ei ületa 12 kuud) ning väikese väärtusega (alla 10 000 euro vastavalt põhivara kajastamisel kehtivale piirmäärale) vara rendi maksed kajastatakse kuluna tulude ja kulude aruandes.

EKP kui allrendileandja
Kõigi rendilepingute puhul, milles EKP on allrendileandja, annab EKP kolmandatele isikutele õiguse kasutada alusvara (või osa sellest), samal ajal kui algse rendileandja ja EKP vaheline rendileping (põhirendileping) jääb kehtima. Allrent liigitatakse kapitali- või kasutusrendiks,^[35] viidates põhirendilepingust tulenevale kasutamisõiguse esemeks olevale varale, mitte alusvarale.

Allrendid, milles EKP on allrendileandja, liigitatakse kapitalirendiks. Sel juhul ei kajasta EKP enam kirjes „Materiaalne ja immateriaalne põhivara” põhirendilepingus olevat kasutamisõiguse esemeks olevat vara (või selle osa), mis kantakse üle allrendilevõtjale. Seda hakatakse kajastama kirjes „Mitmesugused muud varad” allrendiga seotud nõudena. Allrent ei mõjuta põhirendiga seotud rendikohustist.

Rendiperioodi alguskuupäeval hinnatakse allrendi nõuet algselt EKP-le laekuvate tulevaste rendimaksete nüüdisväärtusena, diskonteerituna põhirendilepingus kasutatava diskontomäära alusel. Edaspidi mõõdetakse allrendi nõuet amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Seonduv intressitulu kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Muu intressitulu”.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised

EKP-l on oma töötajate, EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete tarbeks loodud määratud väljamaksega pensionisüsteem.

Töötajate pensionikava rahastatakse töötajate pikaajaliste hüvitiste fondi varadest. EKP ja tema töötajate kohustuslikud sissemaksed kajastuvad pensionikava määratud väljamakse sambas. Töötajad saavad teha vabatahtlikke lisamakseid määratud sissemaksega pensionisambasse, mida võib kasutada täiendavate hüvitiste maksmiseks.^[36] Täiendavate hüvitiste suuruse määravad kindlaks vabatahtlike sissemaksete hulk ning neilt saadav investeerimistulu.

EKP juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised kaetakse jooksvalt. Töötajate puhul kaetakse jooksvalt töösuhtejärgsed hüvitised (v.a pensionid) ja muud pikaajalised hüvitised.

Määratud väljamaksega netokohustus
Määratud väljamaksega pensionisüsteemiga seotud kohustust (sh muud pikaajalised hüvitised) kajastatakse bilansi kohustuste poolel kirjes „Mitmesugused muud kohustused” määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtusena bilansipäeva seisuga, millest on maha arvestatud seonduva kohustuse rahastamiseks kasutatud pensionisüsteemi varade õiglane väärtus.

Määratud väljamaksega kohustuse arvutavad sõltumatud kindlustusmatemaatikud igal aastal proportsionaalse osa krediteerimise meetodi kohaselt. Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus arvutatakse, diskonteerides hinnangulised tulevased rahavood määra abil, mis põhineb bilansipäeva seisuga turutootlusel ettevõtete sellistelt eurodes nomineeritud ja kõrge kvaliteediga võlakirjadelt, mille tähtaeg on ligilähedane seonduva kohustuse tähtajale.

Kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum võivad tuleneda kogemuspõhistest kohandustest (kui tegelikud tulemused erinevad eelnevatest kindlustusmatemaatilistest eeldustest) ning kindlustusmatemaatiliste eelduste muudatustest.

Määratud väljamakse netomaksumus
Määratud väljamakse netomaksumus jagatakse tulude ja kulude aruandes esitatavateks komponentideks ning bilansi kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatavateks töösuhtejärgsete hüvitiste ümberhindamisteks.

Tulude ja kulude aruandes kajastuv netosumma hõlmab järgmist:

1. määratud väljamaksetega seotud jooksva tööalase teenistuse kulutused aruandeaastal;
2. pensionikava muudatustest tulenevate määratud väljamaksetega seotud möödunud tööalase teenistuse võimalikud kulutused;
3. määratud väljamaksega netokohustuselt diskontomäära alusel makstav netointress;
4. muude pikaajaliste hüvitiste ümberhindamised tervikuna.

Kirjes „Ümberhindluskontod” kajastatud netosumma hõlmab järgmist:

1. töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kindlustusmatemaatiline kasum ja kahjum;
2. pensionikava varadelt saadav tegelik tulu, v.a summad, mis sisalduvad määratud väljamaksega netokohustuselt saadud netointressis.

Sõltumatud kindlustusmatemaatikud hindavad neid summasid igal aastal, et teha kindlaks finantsaruandes kajastatavate asjakohaste kohustuste suurus.

EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod

EKPSi-sisesed saldod tulenevad valdavalt Euroopa Liidus (EL) tehtavatest piiriülestest maksetest, mis arveldatakse keskpangarahas eurodes. Enamasti algatavad neid tehinguid erasektori üksused (nt krediidiasutused, ettevõtted ja üksikisikud). Tehinguid töödeldakse TARGETi (üleeuroopaline automatiseeritud reaalajaline brutoarvelduste kiirülekandesüsteem) kaudu ja nende põhjal tekivad vastastikku saldod ELi keskpankade TARGETi kontodel. Neid kontosid mõjutavad ka EKP ja riikide keskpankade maksed. Kõik arveldused agregeeritakse automaatselt ja neid korrigeeritakse, et need moodustaksid osa iga riigi keskpanga ühtsest positsioonist EKP suhtes. Need positsioonid kajastavad EKP raamatupidamises iga liikmesriigi keskpanga netonõudeid või -kohustusi ülejäänud Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) suhtes. TARGETi kontodel toimunud muutusi kajastatakse EKP ja riikide keskpankade raamatupidamisdokumentides iga päev.

Euroala riikide keskpankade eurosüsteemisisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis, esitatakse EKP bilansis varade või kohustuste ühtse netopositsioonina kirjes „TARGETiga seotud nõuded (neto)” või „TARGETiga seotud kohustused (neto)”. Euroalaväliste riikide keskpankade EKPSi-sisesed nõuete ja kohustuste positsioonid EKP suhtes, mis tulenevad nende osalusest TARGETis^[37], esitatakse kirjes „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”.

Eurosüsteemis europangatähtede jaotamisest tulenevad eurosüsteemisisesed saldod esitatakse ühtse netovarana kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” allpool).

Eurosüsteemisisesed saldod, mis tulenevad eurosüsteemiga liituvate riikide poolt EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest, nomineeritakse eurodes ja esitatakse kirjes „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”.

Muud eurosüsteemisisesed positsioonid eurodes (nt EKP kasumi võimalik vahejaotus keskpankadele) esitatakse EKP bilansis ühtse varade või kohustuste netopositsioonina kirjes „Muud eurosüsteemisisesed (neto)nõuded” või „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”.

Ringluses olevad pangatähed

Europangatähti lasevad ringlusse EKP ja euroala riikide keskpangad, kes koos moodustavad eurosüsteemi.^[38] Ringluses olevate europangatähtede koguväärtus jaotatakse eurosüsteemi riikide keskpankade vahel iga kuu viimasel tööpäeval vastavalt pangatähtede jaotamise alusele.^[39]

EKP-le jaotatud osa ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest on 8% ja see on avaldatud bilansi kohustuste poolel kirjes „Ringluses olevad pangatähed”. EKP osa ringuses olevate europangatähtede koguväärtusest on tagatud tema nõuetega liikmesriikide keskpankade vastu. Need intressi kandvad nõuded^[40] avaldatakse kirjes „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis” (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” eespool). Nõuetelt laekuv intressitulu esitatakse tulude ja kulude aruande kirjes „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis”.

Eraldis finantsriskide katteks

EKP nõukogu võib otsustada kanda kogu EKP tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse. Eraldist kasutatakse finantsriskidest tuleneva kahjumi katmiseks määral, mida EKP nõukogu peab vajalikuks. Finantsriskide katteks ettenähtud eraldise suurust ja jätkuvat vajadust kontrollitakse igal aastal eespool nimetatud riskidele EKP poolt antud hinnangu alusel, võttes arvesse mitmeid tegureid. Seda ei tehta juhul, kui i) eraldise suurus on null; ja ii) EKP-l puudub tulu, mida sinna kanda.^[41]

Kasumi vahejaotus

Summa, mis võrdub tuluga, mille EKP saab ringluses olevatelt europangatähtedelt ja rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt võlaväärtpaberitelt, mis on ostetud i) väärtpaberituruprogrammi, ii) kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, iii) varaga tagatud väärtpaberite ostukava, iv) avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja v) pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames, jaotatakse kasumi vahejaotuse käigus järgneva aasta jaanuaris, kui EKP nõukogu ei otsusta teisiti.^[42] EKP nõukogu teeb selle otsuse, kui ta eeldab juhatuse koostatud põhjendatud prognoosi alusel, et EKP lõpetab aasta kahjumiga või et aasta puhaskasum on asjaomasest tulust väiksem. Samuti võib nõukogu otsustada kanda kogu see tulu või osa sellest finantsriskide katteks mõeldud eraldisse (vt teema „Eraldis finantsriskide katteks” eespool).

EKP nõukogu võib ka otsustada, et jaanuaris jaotatavat osa ringluses olevatelt europangatähtedelt saadavast tulust vähendatakse kulude võrra, mida EKP kannab seoses europangatähtede väljaandmise ja käitlemisega.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Varade ja kohustuste väärtust korrigeeritakse sündmuste osas, mis toimuvad aastabilansi kuupäeva ja selle kuupäeva vahelisel ajal, mil EKP juhatus annab loa esitada raamatupidamise aastaaruanne EKP nõukogule heakskiidu saamiseks, kui need mõjutavad oluliselt varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval.

Olulised bilansipäevajärgsed sündmused, mis ei mõjuta varade ja kohustuste olukorda bilansipäeval, avaldatakse lisas.

Arvestuspõhimõtete muudatused

EKP kohaldatavates arvestuspõhimõtetes 2024. aastal muudatusi ei tehtud.

Raamatupidamislike hinnangute muudatused

2024. aastal muutis EKP fikseeritud tulumääraga väärtpaberitelt saadava tulu kogumise meetodit. Nende väärtpaberite kupongiintresse, preemiaid ja diskontosid kajastatakse nüüd vastavalt sisemise tulumäära (IRR) meetodile. Varem arvutati diskontod ja preemiad vastavalt sisemise tulumäära meetodile, kupongiintress aga lineaarmeetodi kohaselt. Muudatus mõjutab tulude kajastamise ajastust, samal ajal kui fikseeritud tulumääraga väärtpaberite kogukasumi või -kahjumi kajastamise põhimõtted jäävad samaks.

Muudatused finantsaruande kirjete esitusviisis

Euroopa Keskpanga 14. novembri 2024. aasta otsusega (EL) 2024/2938 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2024/32) muudeti bilansikirjete „Aruandeaasta kahjum” ja kirje „Edasikantud akumuleeritud kahjum” esitusviisi. Kooskõlas Euroopa Keskpanga 3. novembri 2016. aasta otsusega (EL) 2016/2247 Euroopa Keskpanga raamatupidamise aastaaruannete kohta (EKP/2016/35; koos muudatustega) kajastati EKP 2023. aasta raamatupidamise aastaaruandes kirjet „Aruandeaasta kahjum” varade poolel eraldi kirjena ning edasikantud akumuleeritud kahjum puudus^[43]. EKP 2024. aasta raamatupidamise aastaaruandes kajastatakse nii „Aruandeaasta kasum/(kahjum)” kui ka „Edasikantud akumuleeritud kahjum” eraldiseisvate negatiivsete kirjetena bilansi kohustuste poolel.

Ühtlasi tehti otsusega (EL) 2024/2938 täiendavaid muudatusi EKP bilansi ning tulude ja kulude aruande ülesehituses. Muu hulgas i) jagati bilansi kirje „Eraldised” kirjeteks „Riskieraldised”^[44] ja „Muud eraldised” ning ii) tulude ja kulude aruande kirjetest „Intressitulu” ja „Intressikulu” eemaldati üks jaotus, esitades asjakohase teabe raamatupidamisaruande vastavates lisades.

Nende muudatuste eesmärk on muu hulgas suurendada läbipaistvust ja EKP finantsaruandes esitatud teabe väärtust.

2023. aasta võrdlusandmeid on vastavalt kohandatud. 2023. aasta kohta 1266 miljoni euro suuruse kahjumi kajastamine negatiivse kirjena bilansi kohustuste poolel toob kaasa sama aasta varade ja kohustuste vähenemise kokku 673 229 miljoni euroni võrreldes 674 496 miljoni euroga, mis avaldati EKP 2023. aasta aruandes.

Ühtlasi muutis EKP 2024. aastal ka intressitulu (nt kupongiintress) ja intressikulu (nt preemiate amortisatsioon) esitusviisi kirjete puhul, mis ei ole seotud rahapoliitika operatsioonidega. Seni kasutati olenevalt tehingu liigist erinevaid viise intressitulu ja -kulu tasaarvestamiseks tulude ja kulude aruande kirjes „Puhas intressitulu”. EKP otsustas, et alates 2024. aastast tuleks ühe bilansikirje või portfelli üksikutelt instrumentidelt saadav intress esitada netosummana kas kirjes „Intressitulu” või „Intressikulu” olenevalt sellest, kas instrumendi liigi või portfelli netosumma on positiivne või negatiivne. Leiti, et see esitusviis kajastab paremini tehingu sisu ja on samal ajal kooskõlas tasaarvestuspõhimõttega, mida kohaldatakse rahapoliitika operatsioonidega seotud varadest ja kohustustest tuleneva intressitulu ja -kulu suhtes.^[45] 2023. aasta võrreldavaid summasid on kohandatud järgmiselt:

Muud küsimused

Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 27 ja EKP nõukogu soovitusel kiitis ELi nõukogu algselt heaks otsuse nimetada Baker Tilly GmbH & Co. KG Wirtschaftsprüfungsgesellschaft, Düsseldorf (Saksamaa Liitvabariik) EKP välisaudiitoriks viieks aastaks kuni 2022. majandusaasta lõpuni. 2023. aastal kiitis ELi nõukogu EKP nõukogu soovituse põhjal heaks selle tähtaja pikendamise veel kahe aasta võrra kuni 2024. majandusaasta lõpuni.

2.4 Bilansi lisa

1 Kuld ja nõuded kullas

Kirje hõlmab EKP kullavarusid:

EKP kullavarude väärtus eurodes kasvas kulla turuhinna (eurodes) tõusu tõttu (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

2 Nõuded välisvääringus euroalaväliste ja euroala residentide vastu

2.1 Nõuded IMFi vastu

See varade kirje kajastab EKP-le kuuluvaid Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) arvestusühikuid (SDRid). 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 2227 miljonit eurot (2023. aastal 2083 miljonit eurot). Nõuded tulenevad EKP ja IMFi vahelisest vabatahtlikust kahepoolsest arvestusühikute kauplemiskokkuleppest, mille kohaselt IMF võib EKP nimel korraldada SDRide müüki või ostu eurode eest vastavalt kindlaksmääratud miinimum- ja maksimumtasemetele. Raamatupidamises käsitletakse SDRe välisvääringuna (vt teema „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). EKP-le kuuluvate arvestusühikute kirje maht suurenes 2024. aastal seoses aasta jooksul teenitud intressituluga. SDRi kallinemine euro suhtes 2024. aastal toetas ka EKP-le kuuluvate SDRide väärtuse kasvu eurodes.

2.2 Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu

Need kaks kirjet hõlmavad pangakontode jääke ja laene välisvääringus ning USA dollarites, Jaapani jeenides ja Hiina jüaanides nomineeritud väärtpaberiinvesteeringuid.

Nende positsioonide koguväärtuse kasv 2024. aastal oli peamiselt tingitud USA dollari kallinemisest euro suhtes ja aasta jooksul eelkõige USA dollari portfellilt teenitud tulu reinvesteerimisest.

EKP välisvaluutapositsioon (neto)^[46]:

2024. aastal valuutainterventsioone ei tehtud.

3 Muud nõuded eurodes euroala krediidiasutuste vastu

2024. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje arvelduskontode saldosid euroala residentide juures 2 miljoni euro väärtuses (2023. aastal 17 miljonit eurot).

4 Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid

4.1 Rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid

2024. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas see kirje võlaväärtpabereid, mille EKP on omandanud väärtpaberituruprogrammi, kaetud võlakirjade kolmanda ostukava, varaga tagatud väärtpaberite ostukava, avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames.

2024. aastal jätkus varaostukava^[47] portfelli mahu vähenemine, kuna alates 2023. aasta juulist ei reinvesteeri eurosüsteem enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.^[48]

PEPPi^[49] puhul jätkas eurosüsteem EKP nõukogu 2023. aasta detsembri otsuse kohaselt^[50] aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel vähenes PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus, sest eurosüsteem ei reinvesteerinud kõiki aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekunud põhiosa tagasimakseid. Reinvesteerimine PEPPi raames lõpetati 2024. aasta lõpus.

Eespool nimetatud ostukavade raames EKP omandatud võlaväärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuse alusel, mida väärtuse langusel korrigeeritakse (vt teema „Väärtpaberid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

EKP hoitavate võlaväärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumused ja turuväärtused^[51], mida ei kajastata bilansis või tulude ja kulude aruandes ning mis esitatakse üksnes võrdluse eesmärgil, olid järgmised:

EKP hoitavate võlaväärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus muutus aasta jooksul järgmiselt:

EKP nõukogu hindab regulaarselt finantsriske, mis on seotud kõigi kõnealuste kavade raames hoitavate väärtpaberitega.

Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga; tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Juhul kui täheldatakse väärtuse langust, tehakse täiendavaid analüüse kinnitamaks, et vastavate väärtpaberitega seotud sularahavood ei ole saanud väärtuse langusest mõjutatud. Sel aastal tehtud kontrollide tulemused näitavad, et rahapoliitilistes portfellides hoitavate võlaväärtpaberite puhul ei tuvastanud EKP 2024. aastal väärtuse langust.

Eurosüsteemi hoitavate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumus^[52] oli järgmine:

5 Eurosüsteemisisesed nõuded

5.1 Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

See kirje hõlmab EKP nõudeid euroala riikide keskpankade vastu seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 127 067 miljonit eurot (2023. aastal 125 378 miljonit eurot). Nende nõuetelt 2024. aastal makstud intress arvutati iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt lisa kirje 24.2 „Intressitulu europangatähtede jaotusest eurosüsteemis” ja kirje 34 „Eurosüsteemisiseste saldode tasustamisel kasutatava intressimäära muutus”).

6 Muud varad

6.1 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Kirje hõlmab järgmist:

EKP peahoone ja kasutamisõiguse esemeks olevate kontorihoonete puhul kontrolliti varade väärtuse langust 2024. aasta lõpus; väärtuse langusest tulenenud kahjumit ei tuvastatud.

6.2 Muud finantsvarad

Valdavalt hõlmab see kirje EKP omavahendite portfelli, mis koosneb peamiselt EKP sissemakstud kapitali, üldreservis hoitavate summade ja finantsriskide katteks tehtud eraldise investeeringutest. Kirje hõlmab ka 3211 Rahvusvahelise Arvelduste Panga aktsiat soetusmaksumusega 42 miljonit eurot ning muid arvelduskontosid eurodes.

Selle kirje põhiosad olid järgmised:

Kirje netoväärtuse suurenemine 2024. aastal oli peamiselt tingitud EKP omavahendite portfellilt saadud intressitulu reinvesteerimisest.

6.3. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

Kirje hõlmab 2024. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenevaid muutusi (vt lisa kirje 21 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 681 miljonit eurot (2023. aastal 552 miljonit eurot). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute ümberarvutamisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

6.4 Viitlaekumised ja ettemakstud kulud

Kirje hõlmab järgmist:

2024. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas kirje ka euroala riikide keskpankade TARGETi saldodelt 2024. aasta detsembri eest saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 12.2 „TARGETiga seotud kohustused (neto)”) ja eurosüsteemis europangatähtede jaotamisega seotud EKP nõuetelt 2024. aasta viimase kvartali eest euroala pankadelt saada olevat tekkepõhist intressi (vt lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Need summad arveldati 2025. aasta jaanuaris.

Kirje hõlmas ka väärtpaberitelt laekunud kupongiintresse, sh väärtpaberite soetamisel makstud intresse (vt lisa kirje 2.2 „Pangakontode jäägid, väärtpaberiinvesteeringud, välislaenud ja muud välisvarad; nõuded välisvääringus euroala residentide vastu”, kirje 4 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid” ja kirje 6.2 „Muu finantsvara”).

Järelevalveülesannetega seotud viitlaekumised vastavad 2024. aasta tasuperioodil saada olevatele järelevalvetasudele. See summa kuulub tasumisele 2025. aastal (vt lisa kirje 27 „Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/-kulu”).^[53]

Kirjes kajastatakse ka i) EKPSi projektidelt ja teenustelt saadud tulu (vt lisa kirje 29 „Muu tulu”); ii) muudelt finantsinstrumentidelt saadud intressitulu, ning iii) mitmesuguseid ettemakseid.

6.5 Mitmesugused muud kohustused

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 53 miljonit eurot (2023. aastal 88 miljonit eurot). Valdavalt hõlmab see 2024. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 24 miljoni euro väärtuses (2023. aastal 28 miljonit eurot; vt lisa kirje 21 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutati ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmas ka EKPSi projektide ja teenuste osutamisega seotud nõudeid (vt lisa kirje 29 „Muu tulu”) ning tagastatava lisandväärtusmaksu saldot.

7 Ringluses olevad pangatähed

See kirje kajastab EKP osa (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest (vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 127 067 miljonit eurot (2023. aastal 123 378 miljonit eurot).

8 Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees

Eurosüsteemi keskpangad võivad aktsepteerida avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja avaliku sektori PEPPi raames toimivate väärtpaberilaenuvõimaluste puhul tagatisena sularaha, ilma et nad peaksid seda reinvesteerima. EKP puhul teeb neid operatsioone spetsialiseerunud asutus.

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli euroala krediidiasutustega tehtud selliste lõpetamata laenutehingute saldo kokku 2388 miljonit eurot (2023. aastal 4699 miljonit eurot). Saadud sularahatagatised kanti TARGETi kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja kirje 18 „Väärtpaberilaenuprogrammid”).^[54]

9 Kohustused eurodes teiste euroala residentide ees

9.1 Valitsussektor

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 73 miljonit eurot (2023. aastal 143 miljonit eurot). See hõlmas Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) hoiuseid ning 2023. aasta lõpu seisuga ka Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) hoiuseid. EKPSi põhikirja artikli 21 kohaselt võib EKP toimida liidu institutsioonide, organite või asutuste, liikmesriikide keskvalitsuste, regionaalsete, kohalike või muude avaliku võimu organite, teiste avalik-õiguslike institutsioonide või riigi osalusega äriühingute fiskaalagendina.

9.2 Muud kohustused

Kirje hõlmab TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide^[55] saldosid. 2024. aasta 31. detsembri seisuga oli selle maht 24 482 miljonit eurot (2023. aastal 20 479 miljonit eurot).

10 Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees

Kirje hõlmab järgmist:

2024. aasta 31. detsembri seisuga olid selle kirje suurimaks komponendiks hoiused, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 22 „Laenutehingute haldamine”).

Kirje hõlmas ka TARGETi saldosid, mis koosnevad euroalaväliste riikide keskpankade saldodega seotud nõuetest EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3) ning TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroalaväliste kõrvalsüsteemide TARGETi saldodest.

Ühtlasi hõlmab kirje summasid, mis tulenevad avaliku sektori väärtpaberite ostukava ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava raames lõpetamata avaliku sektori väärtpaberilaenutehingutest euroalaväliste krediidiasutustega. Saadud sularahatagatised kanti TARGETi kontodele. Kuna sularaha ei olnud aasta lõpu seisuga reinvesteeritud, kajastati need tehingud bilansis (vt teema „Pöördtehingud” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja kirje 18 „Väärtpaberilaenuprogrammid”).

Kirje ülejäänud osa moodustas saldo, mis tuleneb USA Föderaalreservi Süsteemiga sõlmitud alalisest vastastikusest valuutakokkuleppest. Selle raames varustab USA Föderaalreservi New Yorgi pank EKPd vahetustehingute kaudu USA dollaritega, et pakkuda eurosüsteemi vastaspooltele lühiajalisi vahendeid USA dollarites. Samal ajal teeb EKP pöördvahetustehinguid euroala riikide keskpankadega, kes kasutavad saadud vahendeid USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonide (pöördtehingud) teostamiseks eurosüsteemi vastaspooltega. Nende tehingute tulemuseks on EKP ja euroala riikide keskpankade vahelised eurosüsteemisisesed saldod. EKP pöördvahetustehingud USA Föderaalreservi New Yorgi panga ja euroala riikide keskpankadega toovad kaasa ka forvardnõuded ja -kohustused, mis kajastatakse bilansivälistes kirjetes (vt lisa kirje 21 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”).

11 Välisvaluutas vääringustatud kohustused euroalaväliste residentide ees

11.1 Hoiused, kontojäägid ja muud kohustused

2024. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud selles kirjes saldosid. 2023. aasta lõpu seisuga hõlmas see 24 miljoni euro suurust kohustust välisvääringus euroalavälise residendi ees, mis tekkis EKP välisvaluutareservide haldamisel.

12 Eurosüsteemisisesed kohustused

12.1 Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused

Kirje hõlmab eurosüsteemiga liitumisel EKP-le üle kantud välisvaluutareservidest tulenevaid kohustusi euroala riikide keskpankade ees. Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30.2 määratakse välisvaluutareservide EKP-le ülekandmisel riikide keskpankade osamaksud proportsionaalselt nende osaga EKP märgitud kapitalis.

Pärast iga viie aasta järel toimuvat EKP kapitali märkimise aluse korrigeerimist, mis jõustus 1. jaanuaril 2024, vähenes euroala riikide keskpankade osakaal EKP märgitud kapitalis (vt lisa kirje 16 „Kapital ja reservid”). Selle tulemusel vähenesid need kohustused 1. jaanuaril 2024 109 miljoni euro võrra, mis maksti euroala riikide keskpankadele tagasi.

Nendelt kohustustelt 2024. aastal makstud intress arvutati iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta (vt tulude ja kulude aruande lisa kirje 24.3 „Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress” ja kirje 34 „Eurosüsteemisiseste saldode tasustamisel kasutatava intressimäära muutus”).

12.2 TARGETiga seotud (neto)kohustused

See kirje hõlmab euroala riikide keskpankade TARGETi saldodega seotud nõudeid EKP vastu (vt teema „EKPSi-sisesed/eurosüsteemisisesed saldod” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

TARGETi netokohustuste vähenemine oli peamiselt tingitud rahavoogudest, mis tulenesid 1) APP ja PEPPi raames soetatud ja TARGETi kontode kaudu arveldatud ning PEPPi raames üksnes osaliselt reinvesteeritud väärtpaberite tähtaegade möödumisest (vt lisa kirje 4 „Euroala residentide eurodes nomineeritud väärtpaberid”), ning ii) EKP poolt Euroopa Komisjoni fiskaalagendina ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega seoses vastu võetud hoiuste mahu kasvust (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”). Osaliselt korvasid nende tegurite mõju eeskätt rahavood, mis tulenesid EKP TARGETi netokohustustelt tasutud intressikulust (vt lisa kirje 24.5 „TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele”).

2024. aastal arvutati euroala keskpankade poolt EKPga seoses hoitavatelt TARGETi positsioonidelt (v.a USA dollarites likviidsust lisavate operatsioonidega seoses teostatud pöördvahetustehingutest tulenevad saldod) makstav intress iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressimäärale (vt lisa kirje 24.5 „TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele” ja lisa kirje 34 „Eurosüsteemisiseste saldode tasustamisel kasutatava intressimäära muutus”).

12.3 Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 40 miljonit eurot (2023. aastal samuti 40 miljonit eurot). Kirje hõlmab valdavalt hoiuseid, mille EKP võttis vastu Euroopa Komisjoni fiskaalagendina seoses ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevuse haldamisega (vt lisa kirje 22 „Laenutehingute haldamine”).

13 Muud kohustused

13.1. Bilansiväliste instrumentide ümberhindlusest tulenevad erinevused

2024. aasta 31. detsembri seisuga ei olnud selles kirjes saldosid. 2023. aasta lõpus hõlmas see kirje peamiselt aasta lõpu seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite ümberhindlusest tulenenud muutusi (vt lisa kirje 21 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Muutuste suurus oli 68 miljonit eurot. Need tulenesid sellest, et tehingud arvutatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vahetuskursi alusel, võrreldes väärtusega eurodes, mis saadaks tehingute ümberarvutamisel vastava välisvääringu keskmise maksumuse alusel kõnealusel päeval (vt teemad „Bilansivälised instrumendid” ja „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

13.2 Viitvõlad ja ettemakstud tulud

Kirje hõlmab järgmist:

2024. aasta 31. detsembri seisuga olid selles kirjes kaks põhilist komponenti: TARGETi saldodelt 2024. aasta detsembri eest makstav intress riikide keskpankadele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 12.2 „TARGETiga seotud (neto)kohustused”) ning euroala riikide keskpankadele 2024. aasta eest makstav intress seoses EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused”). Need summad arveldati 2025. aasta jaanuaris.

Samuti hõlmas kirje EKP poolt fiskaalagendina vastu võetud hoiustelt makstavat intressi (vt lisa kirje 9.1 „Valitsussektor”, kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees” ja lisa kirje 12.3 „Muud eurosüsteemisisesed (neto)kohustused”).

Ülejäänud osas hõlmab kirje peamiselt i)  TARGET-EKP kaudu TARGETiga ühendatud euroala kõrvalsüsteemide saldodelt kogunenud intressi (vt lisa kirje 9.2 „Muud kohustused”) ning ii) muid viitvõlgu ja ettemakstud tulu.

13.3 Mitmesugused muud kohustused

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli kirje maht 1327 miljonit eurot (2023. aastal 1401 miljonit eurot). Kirje kogumaht hõlmas 2024. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata valuutavahetustehingute ja valuutaforvardite saldosid 574 miljoni euro väärtuses (2023. aastal 635 miljonit eurot; vt lisa kirje 21 „Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid”). Need tulenesid sellest, et tehingud arvutati ümber eurodesse bilansipäeval kehtiva vastava vääringu keskmise maksumuse alusel, võrreldes seda euroväärtusega, milles tehingud esialgselt kajastati (vt teema „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Kirje hõlmas ka 110 miljoni euro suurust rendikohustist (2023. aastal 117 miljonit eurot; vt teema „Rendiarvestus” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3).

Ühtlasi hõlmas kirje EKP määratud väljamaksega netokohustust, mis on seotud EKP töötajate^[56], juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised

Bilanss
Bilansi kirje „Mitmesugused muud kohustused” hõlmab järgmisi summasid, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega:

2024. aastal hõlmas töötajatega seotud määratud väljamaksega kohustuste nüüdisväärtus (2712 miljonit eurot; 2023. aastal 2458 miljonit eurot) pensionihüvitistega (v.a pensionid) ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud jooksvalt kaetavaid hüvitisi 293 miljoni euro ulatuses (2023. aastal 278 miljonit eurot). EKP juhatuse liikmete ja järelevalvenõukogu liikmetega seotud määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus (37 miljonit eurot; 2023. aastal 35 miljonit eurot) on seotud ainult jooksvalt kaetavate töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega.

EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega, kajastatakse bilansi kirjes „Ümberhindluskontod”. 2024. aastal oli ümberhindamisest tulenenud kasum selles kirjes 416 miljonit eurot (2023. aastal 238 miljonit eurot; vt lisa kirje 15 „Ümberhindluskontod”).

Määratud väljamaksega kohustustes, pensionisüsteemi varades ja ümberhindamistes tehtud muudatused
Määratud väljamaksega kohustuse nüüdisväärtus muutus järgmiselt:

Möödunud tööalase teenistuse kulutused olid 2024. aastal seotud praeguste sissemaksete tegijate ja pensionäridega ning tulenesid samal aastal EKP pensionisüsteemi eeskirjades tehtud muudatustest, mille kohaselt tõstetakse alates 2026. aastast pensione igal aastal kooskõlas EKP töötajate töötasude iga-aastase üldise korrigeerimisega.

Määratud väljamaksega kohustusest tulenev ümberhindamisest tulenenud kasum 2024. aastal suurenes peamiselt diskontomäära tõusu tulemusel, mida kasutati kindlustusmatemaatilise väärtuse hindamisel 3,4%-lt 2023. aastal 3,6%-le 2024. aastal, ning seoses demograafiliste eelduste muutumisega.

Töötajate pensionisüsteemi määratud väljamakse samba varade õiglane väärtus muutus järgmiselt:

2024. aastal pensionisüsteemi varade ümberhindamisest tulenenud kasum näitab, et fondiosakute tegelik tootlus oli suurem kui eeldatud intressitulu pensionisüsteemi varadelt (mis põhines 3,4% diskontomäära eeldusel).

Ümberhindamistes tehtud muudatused olid järgmised:

Tulude ja kulude aruanne
Tulude ja kulude aruandes on kajastatud järgmised summad:

Jooksva tööalase teenistuse kulutuste, kohustusega seotud intressikulu ja pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu kohta kasumiaruandes kajastatud summad arvutatakse eelnenud aastal kohaldatud määrade alusel. Kindlustusmatemaatilise väärtuse hindamisel kasutatud diskontomäär langes 3,9%-lt 2022. aastal 3,4%-le 2023. aastal, mille tulemusena suurenesid 2024. aastal jooksva tööalase teenistuse kulud. Kohustusega seotud intressikulu ja pensionisüsteemi varadega seotud intressitulu kasvasid samuti suuremate saldode tõttu, mis korvasid madalama kohaldatud diskontomäära mõju.

Möödunud tööalase teenistuse kulutused, mis tulenesid EKP pensionisüsteemi eeskirjade muutmisest 2024. aastal, kajastati täielikult selle aasta tulude ja kulude aruandes, mille kohta muutmisotsus tehti.

Peamised eeldused
Käesolevas lisas nimetatud hinnangute koostamisel kasutasid sõltumatud kindlustusmatemaatikud eeldusi, mille juhatus on raamatupidamisarvestuse ja andmete avaldamise eesmärgil heaks kiitnud. Järgnevalt on esitatud peamised eeldused, mida kasutati töösuhtejärgsete hüvitiste ja muude pikaajaliste hüvitistega seotud kohustuse arvutamisel.

14 Eraldised

14.1 Muud eraldised

2024. aasta 31. detsembri seisuga hõlmas kirje halduseraldisi 72 miljoni euro ulatuses (2023. aastal 67 miljonit eurot).

15 Ümberhindluskontod

See kirje hõlmab peamiselt varade, kohustuste ja bilansiväliste instrumentidega seotud realiseerimata kasumist tulenevaid ümberhindlusreserve (vt teemad „Kuld ning välisvaluutavarad ja -kohustused”, „Väärtpaberid”, „Tulude kajastamine” ning „Bilansivälised instrumendid” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Kirje hõlmab ka EKP määratud väljamaksega netokohustuste ümberhindamisi, mis on seotud töösuhtejärgsete hüvitistega (vt teema „EKP töösuhtejärgsed hüvitised ja muud pikaajalised hüvitised” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ja lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”).

Ümberhindluskontode mahu suurenemine 2024. aastal tulenes peamiselt kulla turuhinna tõusust eurodes. Suurenes ka välisvaluutaga seotud ümberhindluskontode maht, peamiselt seetõttu, et USA dollar kallines euro suhtes.

Aasta lõpu ümberhindlusel kasutatud vahetuskursid olid järgmised:

16 Kapital ja reservid

16.1 Kapital

Muudatus EKP kapitali märkimise aluses
Kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 29 kohandatakse liikmesriikide keskpankade osakaalusid EKP kapitali märkimise aluses iga viie aasta järel.^[57] Viiendat korda pärast EKP asutamist tehti seda 1. jaanuaril 2024.

EKP sissemakstud kapital
EKP sissemakstud kapital vähenes 1 jaanuari 2024. aasta seisuga 23 miljoni euro võrra. Selle tingis euroala riikide keskpankade osakaalu (täielikult tasutud osamaksed) vähenemine EKP märgitud kapitalis (10 825 miljonit eurot) kokku 0,2200 protsendipunkti võrra ning euroalaväliste keskpankade (kes tasuvad üksnes 3,75% enda osast märgitud kapitalis) osakaalu samaväärne suurenemine.

Allolevas tabelis on esitatud muutused kapitali märkimise aluses, märgitud kapitalis ja sissemakstud kapitalis:

Euroala riikide keskpangad on oma EKP kapitali osamaksed täielikult tasunud.

Euroalavälised liikmesriigid peavad tasuma 3,75% oma osast märgitud kapitalis EKP tegevuskulude katteks. Euroalaväliste riikide keskpankadel ei ole õigust saada osa EKP jaotatavast kasumist ja nad ei ole kohustatud katma EKP võimalikku kahjumit.

17 Edasikantud akumuleeritud kahjum

2024. aasta 31. detsembri seisuga oli selle kirje maht 1266 miljonit eurot (2023. aastal oli kirje maht null). See hõlmas EKP 2023. aasta kahjumit, mis kanti EKP nõukogu otsuse alusel EKP bilansis edasi, et tasaarveldada see tulevase kasumiga.

2.5 Bilansivälised instrumendid

18 Väärtpaberilaenuandmise programmid

EKP on omavahendite haldamisega seoses sõlminud väärtpaberilaenuandmise programmi käsitleva kokkuleppe, mille kohaselt spetsialiseerunud asutus teeb EKP nimel väärtpaberilaenutehinguid. Kooskõlas EKP nõukogu otsustega on EKP teinud laenuandmise otstarbel kättesaadavaks ka rahapoliitika eesmärgil hoitavad väärtpaberid.^[58]

Olenevalt saadud tagatistest kajastatakse väärtpaberilaenuoperatsioone i) bilansivälistes kirjetes, kui need on tehtud väärtpaberitagatise vastu, või ii) bilansikirjetes, kui need on tehtud aasta lõpu seisuga investeerimata sularahatagatise vastu (vt lisa kirje 8 „Muud kohustused eurodes euroala krediidiasutuste ees” ja kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

Laenuks antud väärtpaberite turuväärtus ja vastavad tagatised olid järgmised:

19 Intressimäära futuurid

Aasta lõpu seisuga olid lõpetamata järgmised välisvaluutatehingud (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

20 Väärtpaberite forvardtehingud

2024. aasta 31. detsembri seisuga lõpetamata väärtpaberite forvardtehinguid ei olnud. Seevastu 2023. aasta lõpus olid lõpetamata järgmised väärtpaberite forvardostu- ja müügitehingud (iga tehingu maht 45 miljonit eurot; ümber arvestatud aastalõpu vahetuskursside alusel):

Neid tehinguid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel.

21 Valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid

Välisvaluutareservide haldamine
Valuutavahetustehinguid ja valuutaforvardeid tehti EKP välisvaluutareservide haldamisel. Aasta lõpu seisuga olid täitmata järgmised kõnealuste tehingutega seotud nõuded ja kohustused (aasta lõpu vahetuskursside järgi):

Likviidsust lisavad vahetustehingute kokkulepped
EKP kuulub keskpankade vahetustehinguliinide võrgustikku ning tal on sõlmitud vastastikused vahetustehingute kokkulepped Kanada keskpanga, Inglise keskpanga, Jaapani keskpanga, USA Föderaalreservi Süsteemi ja Šveitsi keskpangaga. Samuti on tal vastastikune vahetustehingute liin Hiina keskpangaga. Need kokkulepped võimaldavad pakkuda i) euroala pankadele likviidsust keskpankade vastavates vääringutes või ii) kõnealuste keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele likviidsust eurodes. Vahetustehingute kokkulepped on sõlmitud ka Taani keskpanga ja Rootsi keskpangaga eurodes likviidsuse pakkumiseks nende keskpankade jurisdiktsioonis tegutsevatele finantsasutustele. Eespool nimetatud kokkulepete eesmärk on leevendada pingeid rahvusvahelistel rahastamisturgudel ja minimeerida negatiivse vastastikmõju ohtu.^[59]

USA dollarites nomineeritud nõuded ja kohustused, mille lõpptähtaeg on 2025. aastal, tekkisid seoses USA dollarites likviidsuse pakkumisega eurosüsteemi vastaspooltele (vt lisa kirje 10 „Kohustused eurodes euroalaväliste residentide ees”).

22 Laenutehingute haldamine

EKP jätkas 2024. aastal ELi laenuvõtmis- ja laenuandmistegevusega seotud kontode haldamist ja maksete töötlemist keskpika tähtajaga rahalise abi süsteemi, Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi ja Kreeka krediidikorralduse lepingu raames.

Peale selle andis Euroopa Liit (EL) COVID-19 pandeemiaga seoses liikmesriikidele laene tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu. Selle instrumendi kättesaadavus lõppes 31. detsembril 2022, kuid seonduvad emissioonid hõlmasid võlakirju, mille lunastustähtaeg on 5–30 aastat.

Samuti jätkas EL 2024. aastal liikmesriikidele tagastamatu rahalise toetuse ja laenutoetuste andmist taasterahastu „NextGenerationEU” (NGEU) raames, mis loodi selleks, et toetada ELi majanduse elavdamist ning hõlbustada samal ajal liidu majanduse rohe- ja digipööret. 2024. aastal toetas EL ka Ukrainat laenudega (sh erakorraline sildrahastamine) uue Ukraina rahastu määruse alusel ning Egiptuse Araabia Vabariiki lühiajalise makromajandusliku finantsabi vormis. EKP toetas Euroopa Komisjoni nende instrumentidega seotud operatsioonide haldamisel.

Peale selle tegutseb EKP Euroopa Komisjoni makseagendina seoses uue ELi emissioonitalitusega, mis käivitati 2024. aasta jaanuaris.

2024. aastal töötles EKP kõigi asjaomaste operatsioonidega seotud makseid.

23 Pooleliolevate kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustused

EKP vastu on algatatud kohtuasjad seoses tema järelevalveülesannete täitmisega Banca Carige S.p.A. (Banca Carige) üle. Kahes neist kohtuasjadest nõuavad Banca Carige aktsionärid EKP-lt rahalist hüvitist kahju eest, mis väidetavalt tekitati EKP mitmesuguste toimingutega. Need puudutasid tema järelevalveülesannete täitmist Banca Carige üle ning seisnesid nii väidetavas tegevusetuses kui ka kahju tekitamises. EKP võitis esimeses astmes ühe neist kahest kohtuasjast; vastaspool on Üldkohtu asjakohase otsuse edasi kaevanud ja see on praegu Euroopa Kohtus menetlemisel. Ülejäänud kohtuasjad on Üldkohtus veel pooleli. Nende juhtumite üle otsustamisel võetakse muu hulgas arvesse teiste seonduvate juhtumite lõpptulemusi. Ühes neist leidis Euroopa Liidu Üldkohus oma 2022. aasta 12. oktoobri otsuses, et EKP otsusel määrata Banca Carige jaoks ajutine haldur ei olnud Itaalia õiguses asjakohast õiguslikku alust. Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus EKP otsuse Banca Carige ajutise halduri kohta ja panga ajutise haldamise perioodi esimese pikenduse 2019. aastal. EKP kaebas Üldkohtu otsuse edasi Euroopa Liidu Kohtusse, kes võib selle otsuse veel tühistada. EKP on teinud veel kaks otsust ajutise haldamise pikendamise kohta. Need on praegu vaidlustatud tühistamishagi raames, mis on veel menetluses.

2.6 Tulude ja kulude aruande lisa

24 Puhas intressitulu/(-kulu)

24.1. Puhas intressitulu välisvaluutareservidelt

EKP välisvaluutareservidega seotud puhas intressitulu või -kulu instrumendi liigi kaupa on esitatud allpool:

EKP välisvaluutareservidega seotud puhas intressitulu või -kulu vääringute lõikes on esitatud allpool:

24.2 Intressitulu nõuetelt seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis

2024. aastal oli intressitulu, mis on seotud EKP osaga (8%) ringluses olevate europangatähtede koguväärtusest, 5232 miljonit eurot (2023. aastal 4817 miljonit eurot; vt teema „Ringluses olevad pangatähed” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3 ning lisa kirje 5.1 „Nõuded seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis”). Kasv oli tingitud asjaolust, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär oli kõrgem kui aasta varem (2024. aastal 4,1%; 2023. aastal 3,8%).

24.3 Riikide keskpankade üle kantud välisvaluutareservidelt makstav intress

2024. aastal oli euroala riikide keskpankade EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuetelt makstav intressikulu (vt lisa kirje 12.1 „Välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärsed kohustused“) 1448 miljonit eurot (2023. aastal 1335 miljonit eurot). Kasv oli tingitud asjaolust, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär oli kõrgem kui aasta varem (2024. aastal 4,1%; 2023. aastal 3,8%).

24.4 – Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu

Rahapoliitika eesmärgil hoitavatelt väärtpaberitelt saadud puhas intressitulu

24.5 TARGETi saldodest tulenev puhas intressikulu riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele

TARGETi saldodest tulenev puhas intressitulu/(-kulu) riikide keskpankadelt või riikide keskpankadele

Kasv oli tingitud peamiselt asjaolust, et põhiliste refinantseerimisoperatsioonide keskmine intressimäär oli eelnenud aastaga võrreldes kõrgem (2024. aastal 4,1%; 2023. aastal 3,8%).

25 Realiseeritud kasum/(kahjum) finantsoperatsioonidest

Realiseeritud kasum/kahjum finantsoperatsioonidest oli järgmine:

Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum hõlmab väärtpaberite ja intressimäära futuuride hinnavahest saadud realiseeritud kasumit ja kahjumit. Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjum 2024. aastal tulenes peamiselt preemiate ja diskontode amortisatsiooni arvestuslikust käsitlusest seoses varaga tagatud väärtpaberite ostukavas hoitavate väärtpaberite tagasimaksetega.^[60] Hinnavahest saadud realiseeritud puhaskahjumit korvas osaliselt kursivahest saadud realiseeritud puhaskasum, mis tulenes peamiselt mitmete USA dollarites nomineeritud väärtpaberite allahindlusest aasta lõpus.

Järgmises tabelis on esitatud finantsoperatsioonidest tulenenud realiseeritud kasum ja kahjum vääringute ja kvartalite lõikes:

26 Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused

Finantsvarade ja -positsioonide allahindlused olid järgmised:

Mitmete peamiselt USA dollari portfellis hoitavate väärtpaberite turuväärtus 2024. aasta lõpus langes, samal ajal kui nende turutootlus suurenes. See tõi kõnealuse aasta lõpu seisuga kaasa hinnavahest tulenenud realiseerimata kahjumi.

Kursivahest tulenenud realiseerimata kahjum tekkis seetõttu, et EKP Jaapani jeenides hoitavate varade keskmine soetusmaksumus vähenes vastavalt 2024. aasta lõpus kehtinud vahetuskursile. See kajastab Jaapani jeeni odavnemist euro suhtes pärast nende ostude tegemist.

27 Tasude ja komisjonitasudega seotud netotulu/(-kulu)

Selles kirjes kajastatud tulu hõlmab peamiselt järelevalvetasusid. Kulud on valdavalt seotud hoiutasudega.

Järelevalveülesannetega seotud tulud ja kulud
Pangandusjärelevalvega seotud tulu koosneb peamiselt järelevalvetasudest saadud tulust. Järelevalveülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks on EKP kehtestanud järelevalve alla kuuluvatele üksustele iga-aastase järelevalvetasu. EKP järelevalveülesannete täitmisega seotud tegelike kulude põhjal oli järelevalvetasudega seotud tulu 2024. aastal 681 miljonit eurot (2023. aastal 654 miljonit eurot).

Järelevalvetasude suuruse kindlaksmääramiseks kohandatakse tegelikke aastakulusid, et võtta arvesse konkreetsetele pankadele eelnenud tasuperioodidel tagasi makstud või neilt saada olevaid summasid ning muid kohandusi, sealhulgas viiviseid hilinenud maksete eest.^[61] Võttes arvesse kohandust, mis vastab hilinenud maksetelt saadud intressidele ja eelmiste tasuperioodide eest konkreetsetele pankadele makstud netohüvitistele, on järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt 2024. aasta tasuperioodi eest nõutavate iga-aastaste järelevalvetasude summa peaaegu vastavuses tegelike aastakuludega (681 miljonit eurot^[62]; vt lisa kirje 6.4 „Viitlaekumised ja ettemakstud kulud”). Järelevalvetasud kogutakse pankadelt 2025. aasta teises kvartalis.^[63]

Peale selle on EKP-l õigus määrata järelevalve alla kuuluvatele üksustele halduskaristusi usaldatavusnõudeid käsitlevatest kehtivatest ELi pangandusõiguse sätetest (sh EKP järelevalveotsused) tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest. Neist laekuvat tulu ei võeta arvesse iga-aastaste järelevalvetasude arvutamisel, samuti ei võeta arvesse halduskaristuste hüvitamist juhul, kui varasemaid sanktsioone käsitlevaid otsuseid muudetakse või need tühistatakse. Selle asemel kajastatakse seonduvad summad EKP tulude ja kulude aruandes. 2024. aastal laekus järelevalve alla kuuluvatele üksustele määratud karistustest 16 miljonit eurot (2023. aastal 18 miljonit eurot).

Seega oli EKP järelevalveülesannetega seonduv tulu järgmine:

Pangandusjärelevalvega seotud kulud tulenevad oluliste üksuste otsesest järelevalvest, vähem oluliste üksuste järelevalve kontrollimisest ning horisontaalsetest ülesannetest ja eriteenustest. Need hõlmavad EKP järelevalvefunktsiooniga seotud otseseid kulusid. Samuti on hõlmatud kulud, mis on seotud EKP järelevalveülesannete täitmiseks vajalike tugistruktuuridega (sh tööruumid ja vahendid, personalijuhtimine, IT-teenused, õigusteenused, audit ja haldusteenused, avalikud suhted ja tõlketeenused ning muu tegevus).

2024. aastal olid EKP järelevalveülesannetega seotud ja iga-aastastest järelevalvetasudest kaetud tegelikud kogukulud 681 miljonit eurot (2023. aastal 654 miljonit eurot). Inflatsiooni mõju kõrval hoogustasid nende kulude üldist kasvu järelevalvealgatuste tõhustamine ning pangandusjärelevalve jaoks mõeldud IT-süsteemide pideva arendamise ja täiustamisega seotud suuremad kulud.

28 Tulu kapitaliinstrumentidelt ja osalustest

Selles kirjes esitatakse EKP-le kuuluvatelt Rahvusvaheliste Arvelduste Panga aktsiatelt saadud dividendid (vt lisa kirje 6.2 „Muu finantsvara”). 2024. aastal oli dividendide suurus 1 miljon eurot (2023. aastal samuti 1 miljon eurot).

29 Muu tulu

2024. aasta jooksul saadi 119 miljonit eurot (2023. aastal 72 miljonit eurot) muud tulu peamiselt maksetest, mida osalevate riikide keskpangad tegid EKP-le EKPSi projektide ja teenustega seotud kulude katmiseks.

30 Personalikulu

Personalikulud olid järgmised:

Töötajate keskmine arv täistööajale taandatuna^[64] oli 2024. aastal 4297 (2023. aastal 4222), sh 386 juhtival kohal töötavat isikut (2023. aastal 380).

Töösuhtejärgsete hüvitistega seotud kulude tõus tulenes EKP pensionisüsteemi eeskirjade muutmisest 2024. aastal. Kooskõlas EKP asjakohaste pensioniarvestuseeskirjadega kajastati selle muudatuse tulemusel tekkinud möödunud tööalase teenistuse kulutused täies ulatuses otsuse tegemise ajal 2024. aasta tulude ja kulude aruandes (vt lisa kirje 13.3 „Mitmesugused muud kohustused”). Palgad ja muud tasud suurenesid kooskõlas EKP töötajate prognoositud keskmise arvu tõusu ja töötajate töötasude regulaarse korrigeerimisega.

EKP juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstavad tasud
EKP juhatuse liikmetele ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmetele makstakse põhipalka ja elamiskulude hüvitist. EKP presidendile on elamiskulude hüvitise asemel ette nähtud ametlik residents. EKP juhatuse liikmetele ja järelevalvenõukogu esimehele makstakse ka esindustasu. Kooskõlas Euroopa Keskpanga personali töölepingu tingimustega võib juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetel olenevalt isiklikest asjaoludest olla õigus saada majapidamis-, lapse- ja õppetoetust ning muid toetusi. Palkadelt makstakse tulumaksu Euroopa Liidu eelarvesse ja nendest arvatakse maha pensionimaksed ning maksed ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks. Muid tasusid ei maksustata ega võeta arvesse pensionide määramisel.

Juhatuse liikmete ja EKP poolt palgatud järelevalvenõukogu liikmete (v.a riiklike järelevalveasutuste esindajad) põhipalgad 2024. aastal olid järgmised:^[65]

Juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmetele makstud lisatasud ning EKP poolt nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks tehtud maksed ulatusid 1 254 013 euroni (2023. aastal 1 169 703 eurot).

Juhatuse ja järelevalvenõukogu endistele liikmetele võidakse pärast nende ametiaja lõppu maksta piiratud üleminekuaja jooksul ettenähtud tasusid. 2024. aastal ulatusid need tasud, seonduvad toetused ning EKP maksed juhatuse ja järelevalvenõukogu endiste liikmete ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks kokku 552 772 euroni (2023. aastal 365 864 eurot). Nende maksete suurenemine oli tingitud sellest, et 2024. aastal sai neid 2023. aastaga võrreldes rohkem endiseid juhatuse ja järelevalvenõukogu liikmeid.

Juhatuse endiste liikmete või nende ülalpeetavate pensionidega seotud maksed (sh töösuhtejärgsed tasud) ning maksed nende ravi- ja pikaajalise hoolduse kindlustuse ning õnnetusjuhtumikindlustuse katteks moodustasid kokku 2 185 215 eurot (2023. aastal 2 670 313 eurot).^[66] 2024. aastal hõlmas see kindlasummalist makset ühele endisele juhatuse liikmele ametist lahkumisel, 2023. aastal aga kindlasummalist makset endise juhatuse liikme pensionilejäämisel tulevaste pensionimaksete asemel.

31 Halduskulu

Halduskulud olid järgmised:

Halduskulude kasv 2024. aastal oli peamiselt tingitud i) digiteerimisega seotud suurematest IT-kulutustest („Infotehnoloogiakulud”) ja ii) EKP panusest Frankfurdi Euroopa Koolis lapsehoiuvõimaluste laiendamisse („Töötajatega seotud kulud”). Inflatsioon mõjutas jätkuvalt mitmeid selles kirjes kajastatud kulusid.

32 Pangatähtede tootmisteenused

2024. aastal olid selle kirje kulud 9 miljonit eurot (2023. aastal 9 miljonit eurot). Need on valdavalt seotud europangatähtede piiriülese transpordi kuludega, mis tekkisid pangatähtede vedamisel trükikodade ja keskpankade vahel (uute pangatähtede tarned) ning riikide keskpankade vahel (ühe keskpanga puuduvate varude täiendamiseks teise keskpanga varude ülejäägist). Need kulud kannab EKP.

33 Ülekanded riskieraldistesse/riskieraldistest

2023. aastal hõlmas see kirje finantsriskide katteks mõeldud 6620 miljoni euro suuruse eraldise täielikku vabastamist, et osaliselt katta finantsriskidest tingitud kahju (vt „Eraldis finantsriskide katteks” arvestuspõhimõtteid käsitlevas jaos 2.3). Seetõttu oli eraldis 2023. aasta 31. detsembri seisuga null. 2024. aastal ülekandeid ei tehtud.

2.7 Bilansipäevajärgsed sündmused

34 Eurosüsteemisiseste saldode tasustamisel kasutatava intressimäära muutus

13. märtsil 2024 võttis EKP nõukogu vastu otsuse põhimõtete kohta, millest juhindutakse rahapoliitika rakendamisel tulevikus. Muude peamiste parameetrite hulgas jätkab EKP nõukogu rahapoliitika kursi juhtimist hoiustamise püsivõimaluse intressimäära kaudu.^[67] Ühtlasi otsustas EKP nõukogu, et alates 1. jaanuarist 2025 tasustatakse hoiustamise püsivõimaluse intressimäära alusel i) euroala riikide keskpankadega seotud TARGETi saldosid; ii) nõudeid seoses europangatähtede jaotamisega eurosüsteemis ning iii) välisvaluutareservide ülekandmisega samaväärseid kohustusi.

2.8 Finantsaruanded aastatel 2020–2024

Bilanss

Tulude ja kulude aruanne